Tammlaane kodu OÜ kaebus Viimsi valla tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja Tammlaane kodu OÜ (registrikood 12929385), volitatud esindaja v.-adv Piret Kergandberg ja advokaat Mariliis Timmermann
Asja läbivaatamise viis
Vastustaja Viimsi vald, volitatud esindaja Karin Mägi Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tammlaane kodu OÜ kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viimsi Vallavolikogu kehtestas 28.04.2020 otsusega nr 26 Randvere külas Tammelaane kinnistu ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu (edaspidi DP). Tammlaane kodu OÜ on DP koostamisest huvitatud isik.
2.OÜ VISAHING DESINGER AGENCY esitas Tammlaane kodu OÜ nimel 17.08.2021 Viimsi Vallavalitsusele ehitusteatise nr 2111201/30096 piirdeaia ehitamiseks ümber kinnistute Tammeõie tee 1, 2, 3, 5, 7, 9, 10, 11, 13 ja Tammelaane haljak 2.
3.Viimsi Vallavalitsus esitas 28.09.2021 haldusaktiga nr 2112994/03046 ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg-te 5 ja 6 alusel täiendavaid nõudeid piirdeaia (võrkaia) rajamisele. PK Infra OÜ rajas Tammlaane kodu OÜ tellimusel metallpostidega keevisvõrgust piirdeaia Tammeõie tee 1,2, 3, 5, 7, 9, 10, 11, 13 ja Tammelaane haljak 2 ümber. Piirdeaed valmis mais 2022.
4.Riigikohtu halduskolleegium tühistas 15.12.2022 otsusega nr 3-20-1310/52 Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsuse nr 26, millega oli kehtestatud DP.
5.Viimsi Vallavalitsus saatis 01.03.2023 Tammlaane kodu OÜ-le 28.09.2021 haldusakti kehtetuks tunnistamise korralduse eelnõu arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Tammlaane kodu OÜ esitas 13.03.2023 vastuväited 28.09.2021 haldusakti nr 2112994/03046 kehtetuks tunnistamise menetluses, millega palus jätta haldusakt kehtima.
6.Viimsi Vallavalitsus tunnistas 22.03.2023 korraldusega nr 80 tagasiulatuvalt isiku kahjuks kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 28.09.2021 haldusakti.
7.Tammlaane kodu OÜ esitas Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse nr 80 peale vaide, mis jäeti Viimsi Vallavalitsuse 17.05.2023 korraldusega nr 146 rahuldamata.
8.Tammlaane kodu OÜ esitas 19.09.2023 Viimsi Vallavalitsusele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel taotluse piirdeaia rajamisega seotud kahju hüvitamiseks summas 59 194,13 eurot.
9.Viimsi Vallavalitsus jättis 10.07.2023 korraldusega nr 205 Tammlaane kodu OÜ taotluse rahuldamata. Korralduse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Vaidlust ei ole selles, et DP ei olnud omandanud haldusakti (ehitusluba aia ehitamiseks) andmise hetkeks lõplikku õigusjõudu. Vaidlust ei ole ka selles, et Tammlaane kodu OÜ-le oli teada enne aia rajamiseks ehitusteatise esitamist, et DP osas on pooleli halduskohtumenetlus. Kaebus halduskohtule esitati 20.04.2020, ehitusteatis aia rajamiseks esitati 17.08.2021. Mitte üheski kohtuastmes ei kohaldatud esialgset õiguskaitset ega peatatud DP kehtivust. Seetõttu ei olnud haldusorganil võimalik keelduda DP alusel esitatud lubade menetlemisest või menetlusega viivitada muudel kui EhS § 44 alusel, millised aga ei olnud haldusakti väljastamisel realiseerunud. Haldusorganil ei olnud võimalik keelduda loamenetlustest kehtestatud DP alusel ning majandustegevuses kogenud isik võttis endale teadliku riski ehitusteatist esitades, et DP võidakse tunnistada kehtetuks (RVastS § 13 lg 3). Seetõttu tekib alus ka haldusmenetluse uuendamisele juba väljastatud haldusaktide võimaliku kehtetuks tunnistamise vajaduses. Kohtumenetluses on vald olnud kaebajate suhtes vastaspoolel, mistõttu on loomulik, et vald kaitseb oma juba tehtud otsust. DP läbis järelevalvemenetluse. Seega ei saanud ega pidanud vallal tekkima kahtlust, et Riigikohus asub oluliselt teistsugusele seisukohale DP õiguspärasuse osas. 2(9)
3-23-1757 Piirdeaia rajamine ei tulenenud valla ja Tammlaane kodu OÜ vahel 04.09.2019 sõlmitud notariaalsest lepingust. Leping ei käsitle piirdeaia rajamist. Leping käsitleb DP kohaselt väljaehitamisele kuuluvate avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise kohustust. Samuti ei ole DP kehtestamise haldusaktis lubatud paigaldada piirdeaeda Tammlaane haljak 2 ümber. Küll aga tuleneb vallale samast lepingust kohustus väljastada arendajale õigusaktides sätestatud ajal ja korras kõik lepingust tulenevate arendaja kohustuste hulka kuuluvate tööde teostamiseks vajalikud kooskõlastused ja ehitusload, eeldusel, et arendaja esitab vallale kõik õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad dokumendid õigusaktides sätestatud ajal ja korras. Piirdeaia välja ehitamiseks esimeses järjekorras puudus kaebajal kiire vajadus, omamata veel kindlust, kas DP kehtestamine jääb jõusse või mitte.
Viimsi vald tunnistas õiguspäraselt haldusakti kehtetuks. Ehitise omanikul ei ole õigus nõuda kahju hüvitamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 3 alusel, kuivõrd ehitise omanikul ei saanud tekkida usaldust haldusakti kehtivuse vastu HMS § 67 lg 4 p 1 mõttes. Tulenevalt RVastS § 13 lg-st 3 vabanes avaliku võimu kandja vastutusest. Antud juhul usalduse kaitse ja halduse seaduslikkuse printsiipide konkurentsis prevaleerib halduse seaduslikkuse printsiip. Taotlus on esitatud ennatlikult, kuna vald ei ole andnud ettekirjutust aedade eemaldamiseks koguulatuses ja kui ei esineks eeltoodud asjaolusid, siis ei oleks põhjendatud kahju nõudmine ulatuses, millises osas kahju ei olegi tekkinud. Taotluses toodud summa on aedade rajamise kogusumma ja sisaldab töid, mis pruugi olla aia rajamisega täielikult või põhjuslikult seotud.
10.Viimsi Vallavalitsus tegi 05.07.2023 korraldusega nr 204 Tammlaane kodu OÜ-le ja teistele Tammelaane haljak 2 kinnistu kaasomanikele ettekirjutuse lammutada Tammelaane haljak 2 kinnistut ümbritsev aed hiljemalt 30.09.2023.
11.Viimsi Vallavalitsus tegi 05.07.2023 korraldusega nr 205 Tammlaane kodu OÜ-le ettekirjutuse lammutada kinnistute Tammeõie tee 1, 2, 3 ja 10 ümber olev aed hiljemalt 31.10.2023.
12.Tammlaane kodu OÜ esitas 09.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi valla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 49 328,44 eurot. Lisaks taotleb kaebaja valla kohustamist tasuma väljamõistetud kahjuhüvitiselt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 20.06.2023 kuni põhinõude kaebajale tasumiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebaja leiab, et vastustaja on tekitanud kaebaja õigusvastase tegevusega varalist kahju, mistõttu on põhjendatud vastustajalt välja mõista kahju hüvitis.
13.1.Vastustaja on andnud kaks õigusvastast haldusakti: 1) Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 26, millega kehtestati Tammelaane DP ning 2) Viimsi Vallavalitsuse 28.09.2021 haldusakt, millega esitati EhS § 36 lg-te 5 ja 6 alusel täiendavaid nõudeid piirdeaia rajamisele kinnistute Tammeõie tee 1, 2, 3, 5, 7, 9, 10, 11, 13 ja Tammelaane haljak 2 ümber. 28.09.2021 haldusakt oli õigusvastane kahel erineval alusel. Tammelaane DP hilisem tühistamine ning vastuolu haldusakti andmise ajal kehtinud Tammelaane DP-ga (vt Riigikohtu 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310/52). Riigikohtu 15.12.2022 otsusega muutus 28.09.2021 haldusakt tagasiulatuvalt algusest peale õigusvastaseks. Ebaõige on 22.03.2023 korralduses nr 80 tehtud viide HMS § 66 lg-le 3. 28.09.2021 haldusakt oli ka selle andmisel ajal kehtinud Tammelaane DP-ga vastuolus. Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse nr 80 põhjenduste kohaselt ei
3(9)
3-23-1757 olnud Tammelaane DP kehtestamise otsuse kohaselt lubatud aia rajamine Tammelaane haljak 2 ümber. Kuna Viimsi Vallavalitsus andis 28.09.2021 haldusakti EhS § 36 lg-te 5 ja 6 alusel, siis kinnitas ta haldusakti andmisega, et teostas kontrolli selle kohta, kas piirdeaia rajamine on ehitise ja ehitamise nõuetega kooskõlas ning kas esinevad ehitusloa andmisest keeldumise alused. Muuhulgas on ehitusloast keeldumise aluseks asjaolu, et kavandatav ehitis ei vasta DP-le (EhS § 44 p 1). Vastustajal oli kohustus kontrollida ega ei esine loa väljastamisest keeldumise aluseid.
13.2.Õigusvastane Tammelaane DP kehtestamise otsus, mille kohus hiljem tühistas, ning õigusvastase 28.09.2021 haldusakti andmine, mille vastustaja hiljem kehtetuks tunnistas, rikuvad kaebaja kui haldusaktide adressaadi subjektiivseid õigusi. Kaebaja rajas piirdeaia, kui nimetatud haldusaktid kehtisid. 28.09.2021 haldusakti õiguslikuks aluseks olnud EhS § 36 lgd 5 ja 6 loovad ning kaitsevad kaebaja õigust sellele, et ta saab usaldada haldusorgani kinnitust, et ehitamine on õiguspärane. Vastustaja tunnistas oma varasema õigusvastase tegevuse tõttu 28.09.2021 haldusakti tagasiulatuvalt kehtetuks ning sellega muutus algselt õiguspäraselt rajatud piirdeaed sisuliselt ebaseaduslikuks ehitiseks.
13.3.Vald rikkus Tammelaane DP kehtestamisel eelkõige HMS § 4 lg-t 2, teostades ebaõigesti kaalutlusõigust avalike huvide ja rohevõrgustikule avaldatava mõju kaalumisel ning võttes üldplaneeringu muutmisel aluseks mitmeid asjakohaseid kaalutlusi; planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 10, kui jättis DP-ga kallasrajale juurdepääsu küsimuse lahendamata, ning PlanS § 130 lg 2 p 2, kui oli algselt andnud planeeringu koostamise tellimise huvitatud isikule, kuigi see on seadusega otsesõnu keelatud. 28.09.2021 haldusakti andmisel rikkus vastustaja EhS § 36 lg-d 5 ja 6, mis kohustasid teda kontrollima, kas ehitis ja ehitamine vastavad nõuetele. Kõigi nimetatud normide eesmärk on kaitsta kaebaja õigushüvesid.
13.4.Tammelaane DP kehtestamise otsuse tühistamine ning 28.09.2021 haldusakti kehtetuks tunnistamise järgselt on kaebaja jaoks piirdeaia rajamiseks tehtud kulutused muutunud kasututeks. Seega on kaebajale kahju tekkinud. Kuna vastustaja on piirdeaia rajamise aluseks olnud haldusakti tunnistanud tagasiulatuvalt koguulatuses kehtetuks ning ei ole kehtestanud Tammelaane DP-d, milles näeks ette, millises ulatuses piirdeaia rajamist lubab, on kaebaja jaoks muutunud aia rajamisega tehtud kulutused kasututeks. Kaebaja taotleb otsese varalise kahju hüvitamist summas 49 328,44 eurot (ilma käibemaksuta). Piirdeaia rajamisega seotud töid teostas PK Infra OÜ. Kaebaja tõendab kahju suurust PK Infra OÜ poolt kaebajale väljastatud arvete, teostatud tööde aktide ning PK Infra OÜ poolt tehtud kokkuvõttega piirdeaeda puudutavate tööde kohta, samuti PK Infra OÜ kinnitusega, et kaebaja on arved tasunud (vt kaebuse lisad 13.1, 13.2.1, 13.2.2, 13.2.3, 13.2.4, 13.3.1, 13.3.2, 13.3.3 ja 13.3.4).
13.5.Esineb põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajale tekkinud kahju vahel. Vastustaja teod õigusvastaste haldusaktide andmisel olid kaebajale tekkinud kahju vältimatuks põhjuseks. Kui vastustaja ei oleks õigusvastast Tammelaane DP-d kehtestatud ning 28.09.2021 õigusvastase haldusaktiga andnud luba piirdeaia rajamiseks, ei oleks kaebaja piirdeaeda rajanud ning kahju ei oleks tekkinud. Asjaolu, et Tammelaane DP ja 28.09.2021 antud haldusakt olid õigusvastased, andis aluse nende tühistamiseks.
13.6.Kaebaja on püüdnud RVastS §-des 3 ja 6 sätestatud ning ka muudel viisidel kahju tekkimist ära hoida või vähendada, kuid edutult. Kaebaja esitas 13.03.2023 4(9)
3-23-1757 Viimsi Vallavalitsusele arvamuse ja vastuväited 28.09.2021 haldusakti kehtetuks tunnistamise menetluses. Kaebaja juhtis tähelepanu kahju hüvitamise kohustusele. Kaebaja esitas 18.04.2023 vaide Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korraldusele nr 80. Kaebaja on esitanud vastuväited piirdeaia lammutamise ettekirjutuste menetluses. Kaebaja on esitanud 22.03.2023 vastustajale taotluse Tammelaane DP menetluse kiireks jätkamiseks ja selle kehtestamiseks. RVastS § 7 lg 1 ei nõua, et esmaste õiguskaitsevahenditena tuleb mõista kohtumenetluse läbimist. Esmasteks õiguskaitsevahenditeks on mh haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue (RVastS § 3).
13.7.Vastustaja vastutuse piiramiseks alust ei esine (RVastS § 13 lg 3). Vastustajal oli võimalik kahju ära hoida, kui ta oleks avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järginud. Vallal oleks olnud võimalik Tammelaane DP kehtivus kohtumenetluse ajaks peatada (HMS § 64 lg 1). Samuti oleks vastustajal olnud võimalik toetada kohtumenetluses (haldusasi nr 3-20-1310) esialgse õiguskaitse taotlust. Vastustaja järjekindel seisukoht kohtumenetluses, et Tammelaane DP on õiguspärane, süvendas kaebaja usaldust DP kehtima jäämise suhtes ning julgustas DP elluviimisega kohtumenetluse ajal jätkama. Vastustaja argument, et DP ei olnud saavutanud veel õigusjõudu, ei ole kooskõlas HMS-ga. DP elluviimisega sundis kaebajat kiirustama 04.09.2019 haldusleping. DP kohase piirdeaia rajamine oli vajalik elamumaa kruntide väärtuse tõstmiseks. Kaebajal oli õigus rajada DP-ga ette nähtud piirdeaed, kuna DP oli kehtiv. Asjaolu, et kaebaja on majandustegevuses kogenud isik, ei välista vastustaja vastutust. Kaebaja teadmine ja kogemus haldusaktide õiguspärasuse küsimuses ei saa olla ulatuslikumad, kui vastustajal. Vastustaja viited HMS § 67 lg-le 4 ei ole asjakohased (vt Riigikohtu 08.05.2014 otsus nr 3-3-1-9-14, p 32). Kaebaja ei ole esitanud nõuet HMS § 67 lg 3 alusel.
13.8.Puudub alus hüvitise vähendamiseks RVastS § 13 lg 1 alusel. Piirdeaia rajamisega seonduva kahju tekkimine ei saanud olla vastustaja jaoks ettenägematu. Vastustajal ei esinenud objektiivseid takistusi kahju ärahoidmiseks. Kaebaja õiguste rikkumine on raske. Puudub ka alus hüvitise suuruse vähendamiseks kaebaja enda tegevuse tõttu (RVastS § 13 lg 1 p 4, VÕS § 139).
13.9.Ei esine ka muid asjaolusid, millest tulenevalt oleks kahju hüvitamine täies ulatuses ebaõiglane (RVastS § 13 lg 1 p 5).
13.10.Oluline ei ole, millises osas on vastustaja teinud kaebajale ettekirjutused aia eemaldamiseks. Kaebaja nõuab aia rajamisega tekitatud kahju hüvitamist, mitte aia eemaldamisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastustajal oleks olnud võimalik kahju vähendada, kui ta oleks kehtestanud Tammelaane DP uuesti, parandades selles Riigikohtu poolt etteheidetud vead. 13.11. Kaebuses lisas 13.1 on piirdeaia rajamisega seotud kulusid kajastav kokkuvõttev tabel. Selles tabelis kajastuvad väljavõtted PK Infra poolt töövõtulepingu nr 0482 alusel teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest. Seejuures on kokkuvõtvas tabelis tööde järjekorra number sama, mis aktides. Kokkuvõttev tabel on tehtud viimase teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise akti nr 0482-6 alusel. Kokkuvõtvas tabelis märgitud tööd nr 103-115 on väljavõte teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise aktist nr 0482-6 lk-st 4 (kaebuse lisa 13.2.4). Varasemad tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid on kohtule esitatud, sest need selgitavad veerus „eelnevalt akteeritud maht“ tööde vastuvõtmisi. Kaebaja nõuab üksnes nende tööde hüvitamist, mis on viimase teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 0482-6 kohaselt kas eelnevalt akteeritud või selle aktiga akteeritud tööd.
5(9)
3-23-1757
14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et vastustaja on kohustatud kahju hüvitama, palub vastustaja väljamõistetavat summat oluliselt vähendada kohtu äranägemisel ja viivist väljamõistetavalt summalt mitte välja mõista.
14.1.Kaebaja oli esitanud vallale DP menetlemise taotluse ja vald pidi taotlust menetlema vastavalt kehtivale õigusele. Vallale tulenes notariaalsest lepingust kaebajaga kohustus väljastada arendajale õigusaktides sätestatud ajal ja korras kõik lepingust tulenevate arendaja kohustuste hulka kuuluvate tööde teostamiseks vajalikud kooskõlastused ja ehitusload.
14.2.DP ei olnud omandanud haldusakti (ehitusluba aia ehitamiseks) andmise hetkeks lõplikku õigusjõudu. Kaebajale oli enne aia rajamiseks ehitusteatise esitamist teada, et DP osas on pooleli halduskohtumenetlus. Vastustajal ei olnud alust keelduda DP alusel esitatud lubade menetlemisest või menetlusega viivitada. Majandustegevuses kogenud isik (kaebaja) võttis endale teadliku riski ehitusteatist esitades, et DP võidakse siiski veel tunnistada kehtetuks ja seetõttu tekib alus haldusmenetluse uuendamiseks. Vallal ei saanud ega pidanud tekkima kahtlust, et Riigikohus asub oluliselt teistsugusele seisukohale DP õiguspärasuse osas. Vallal puudus igasugune viide sellele – ka nende organite poolt, kes peaksid planeeringute üle järelevalvet teostama, et tema tegevus ei ole võib-olla õiguspärane. Puudub kahtlus, et vald ei oleks jätkanud DP menetlust, kui oleks saanud varasemas menetluses vastuväiteid või juhiseid pädevatelt asutustelt. Kaasvastutavateks õigusvastaste haldusaktide kujunemisel ja kahju tekkimisel on antud juhul nii Keskkonnaamet, järelevalvet teostav organ ning kaudselt ka kohtud. Vastustaja on järginud hoolsuskohustust ja ei ole vastutav tekkinud kahju eest (RVastS § 13 lg 3), mida kaebajal oli võimalik vältida.
14.3.Piirdeaia rajamine ei tulenenud valla ja kaebaja vahel 04.09.2019 sõlmitud notariaalsest lepingust. Leping ei käsitle piirdeaia rajamist. Leping käsitleb DP kohaselt väljaehitamisele kuuluvate avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamise kohustust. Samuti ei ole DP kehtestamise haldusaktis lubatud paigaldada piirdeaeda Tammelaane haljak 2 ümber. Kaebaja märgib, et aed oli tarvilik elamupiirkonna turvalisuse tagamiseks, samas ühtegi elamut ei oldud selleks ajaks veel ehitama hakatud, ei olnud isegi esitatud ehitusloa taotlust. Arendajal puudus kohustus ja vajadus kiiremas korras ning kõige esimesena aeda püstitama asuda.
14.4.Kaebajal oli võimalus oma õigusi kaitsta, esitades haldusakti kehtetuks tunnistamise osas kaebuse halduskohtule ja vaide või kaebuse ettekirjutuse osas ning taotledes esialgset õiguskaitset ja korralduste kehtetuks tunnistamist. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise võimalikkus pidi olema kaebajale arusaadav. Kuna kaebaja on jätnud teadlikult esmased õiguskaitsevahendid kasutamata, ei saa hüvitamisnõuet juba seetõttu rahuldada. Kuna kaebaja oleks oma tegevusega saanud kahju täielikult ära hoida, siis ka kaebajale välja mõistetavat hüvitist tuleb vähendada vähemalt 75% (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2008 otsus nr 3-3-1-6-08, p 14).
14.5.Kuna vastustaja tunnistas õiguspäraselt haldusakti (ehitusteatis) kehtetuks, siis ei ole ehitise omanikul/omanikel õigust nõuda kahju hüvitamist, kuivõrd ehitise 6(9)
3-23-1757 omanikul ei saanud tekkida usaldust haldusakti kehtivuse vastu HMS § 67 lg 4 p 1 mõttes ja tulenevalt RVastS § 13 lg-st 3 vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest võimaliku tekitatud kahju eest. Riigikohus on kohaliku omavalitsuse eest kaalutlusõiguse teostanud ja kohalikul omavalitsusel ei ole Riigikohtu lahenditest tulenevalt teistsugusele seisukohale ei põhjendatud ega ka võimalik asuda. Kuna vald ei ole andnud ettekirjutust aedade eemaldamiseks koguulatuses ja kui ei esineks eeltoodud asjaolusid, siis ei oleks põhjendatud kahju nõudmine ulatuses, millises osas kahju ei olegi tekkinud. Kaebuses toodud summa on aedade rajamise kogusumma ja sisaldab töid, mis ei pruugi olla aia rajamisega täielikult või põhjuslikult seotud. Samuti ei ole arusaadavalt esitatud tööde mahud ja maksumused. Kaebuse lisana esitatud PK Infra 12.06.2023 kirjast nähtub, et on esitatud väljavõte „viimasest“ tööde aktist. Kui vaadata esitatud akte, siis üks-ühele see väljavõte olla ei saa. Tööde aktide hulgas on neljal lehel kajastatud „Tammeõie DP kinnistute piirdeaia rajamine“ sektor, kuid väljavõte ei kattu ühegagi nendest. Aktidel on kajastatud ka teostamata tööd.
14.6.Alternatiivselt palub vastustaja RVastS § 13 lg 1 p 5 tulenevalt juhul, kui kohus asub seisukohale, et vastustaja on kohustatud kahju hüvitama, kaaluda eespooltoodud asjaolusid, millest nähtub, et kahju hüvitamise nõudmine vastustajalt täies ulatuses oleks ilmselgelt ebaõiglane.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata, kuivõrd täidetud ei ole kõik kahju hüvitamise nõude eeldused. Kaebajale on tekkinud väidetav varaline kahju ajal, mil DP kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamine oli kohtus pooleli. Seetõttu oleks kaebaja saanud kahju vältida, kui ta oleks oodanud ära DP õiguspärasuse üle käiva kohtuvaidluse lõpuni. Kaebaja äririsk oli asuda DP-d realiseerima juba kohtumenetluse ajal.
16.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on tekitanud kaebajale varalist kahju, mis kuuluks kogu ulatuses hüvitamisele.
17.Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Haldusaktiga õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1) haldusorgani avalik-õiguslik õigusvastane haldusakt; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) isikule kahju tekkimine ning 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel.
18.Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist summas 49 328,44 eurot. Kaebaja hinnangul on varaline kahju tekitatud õigusvastaste haldusaktidega – Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 26 ning Viimsi Vallavolikogu 28.09.2021 haldusaktiga nr 2112994/03046.
19.Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.2022 otsusega nr 3-20-1310/52 tühistati Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 26 (resolutsiooni p 4); 2) OÜ VISAHING DESIGNER AGENCY esitas haldusasja nr 3-201310 menetluse ajal 17.08.2021 Viimsi Vallavalitsusele ehitusteatise nr 2111201/30096 piirdeaia – millega kaasnevad kaevetööd – rajamiseks kinnistute Tammeõie tee 1, 2, 3, 5, 7, 9, 10, 11, 13 ja Tammelaane haljak 2 ümber; 3) Viimsi Vallavalitsuse ehitus- ja 7(9)
3-23-1757 kommunaalosakond esitas täiendavad nõuded ehitamisele ja väljastas 28.09.2021 haldusakti nr 2112994/03046 piirdeaia rajamiseks; 4) Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korraldusega nr 80 tunnistati 28.09.2021 haldusakt nr 2112994/03046 tagasiulatuvalt isiku kahjuks kehtetuks.
20.Eelnevast tulenevalt ei ole ka menetlusosaliste vahel vaidlust osas, et Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsusega nr 26 oli õigusvastane haldusakt ning see on tuvastatud ka haldusasjas nr 3-20-1310/52.
21.Kohus nõustub kaebajaga osas, et ka Viimsi Vallavalitsuse 28.09.2021 haldusakt nr 2112994/03046 oli õigusvastane, kuivõrd see tugines tühistatud DP-l; samuti oli juba selle andmise ajal osaliselt vastuolus DP-ga Tammelaane haljak 2 kinnistu osas. Samuti nähtub Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korraldusest nr 80, millega 28.09.2021 haldusakt kehtetuks tunnistati, et 28.09.2021 haldusakt on õigusvastane, kuna Riigikohtu poolt Tammelaane DP tühistamise tõttu on 28.09.2021 haldusakt vastuolus üldplaneeringu ja teemaplaneeringuga (vt kaebuse lisa 4, lk 2). Lisaks on 22.03.2023 korralduses nr 80 märgitud, et ka juhul, kui DP oleks kehtiv, ei olnud kehtestamise otsusega lubatud aia rajamine Tammelaane haljak 2 ümber (vt kaebuse lisa 4, lk 3). Seega on esimene eeldus täidetud. Kohus ei asu siin hindama Viimsi Vallavalitsuse 22.03.2023 korralduse nr 80 õiguspärasust, kuivõrd see ei ole vaidluse ese.
22.Vaidlust ei saa olla ka selles, et olukorras, kus tagasiulatuvalt on kehtetuks tunnistatud haldusakt, millega lubati kaebajal piirdeaed püstitada ning piirdeaed on ka püstitatud, on kaebaja subjektiivseid õigusi (omandiõigust) rikutud, kuid üksnes osas, milles kaebajal oli õigus DP kohaselt piirdeaeda rajada. Nimelt on asjas tõendatud, et Riigikohtu otsusega tühistatud DP ei andnud kaebajale õigust piirdeaia rajamiseks Tammelaane haljak 2 kinnistule (vt Viimsi Vallavalitsuse 05.07.2023 korralduse nr 204, lk 3; kaebuse lisa 9). Ainuüksi asjaolu, et 28.09.2021 haldusakt oli õigusvastane ei tähenda automaatselt, et selle kehtetuks tunnistamisega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi ka kinnistu Tammelaane haljak 2 osas. Subjektiivsete õiguste rikkumist tuleb analüüsida eraldiseisvalt haldusakti õigusvastasusest. Kohtu hinnangul on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi (omandiõigust) osas, millega tunnistati kehtetuks haldusakt osas, milles oli lubatud püstitada piirdeaed kinnistutele Tammeõie tee 1, 2, 3, 5, 7, 9, 10, 11 ja
23.Kaebaja leiab, et talle on tekkinud otsene varaline kahju summas 49 328,44 eurot, mis seisneb piirdeaia rajamiseks tehtud kulutustes. Kaebaja hinnangul on DP tühistamise ning 28.09.2021 haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärjel muutunud piirdeaia rajamiseks tehtud kulutused kasututeks.
24.RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahtlus puudub, et piirdeaia rajamise kulutused, kui need muutusid haldusaktide tühistamise/kehtetuks tunnistamisega kasutuks, on kaebajale tekkinud varaliseks kahjuks. Samas ei ole vastustaja teinud lammutamisettekirjutust kogu kõnesoleva piirdeaia ulatuses. Asjas on tõendatud, et Viimsi Vallavalitsuse 05.07.2023 korraldusega nr 204 kohustati kaebajat lammutama Tammelaane haljak 2 kinnistut ümbritsev aed ning 05.07.2023 korraldusega nr 205 kohustati kaebajat lammutama Tammeõie tee 1, 2, 3 ja 10 kinnistuid ümber olev aed (vt kaebuse lisad 910). Seega ei ole kaebajat kohustatud lammutama piirdeaeda kogu ulatuses. Olenemata 8(9)
3-23-1757 sellest on aga ilmne, et kui piirdeaeda ei saa tervikuna kinnistute ümber rajada, siis selle funktsioon kaob. Kuigi printsiibis on võimalik rajatist ka tagantjärgi seadustada (vrdl EhS § 132 lg 3), on kaebaja käesoleval juhul tõendanud, et vastustaja ei kavatse DP menetlust jätkata (vt kaebaja 05.02.2024 menetlusdokumendi lisa 2).
25.Põhjusliku seose nõue tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 otsus nr 3-3-1-93-04, p 12). RVastS § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist. Käesoleval juhul oli Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 26 kohtus vaidlustatud, kuid kaebaja otsustas asuda DP-d realiseerima (esitas ehitusteatise piirdeaia rajamiseks) enne kohtumenetluse lõppu. Sisuliselt tähendab eelnev, et juhul kui kaebaja oleks ära oodanud haldusasjas nr 3-201310 tehtud kohtuotsuse jõustumise, siis oleks olnud varaline kahju välditav. Seejuures oli kaebaja haldusasjas nr 3-201310 menetlusosaline (kolmas isik). Kohtu hinnangul oli kaebaja äririskiks asuda DP alusel ehitisteatist esitama ja piirdeaeda rajama, kui polnud selge, kas DP jääb selliselt ka kehtima. Analoogia korras on kohaldatav HMS § 67 lg 4 punkt 1, mille kohaselt ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, samuti haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal. Praegusel juhul on kaebaja teinud piirdeaiaga seotud kulutused haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub põhjuslik seos väidetava varalise kahju ning vastustaja õigusvastase tegevuse vahel. Seetõttu tuleb jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata ning puudub vajadus analüüsida ülejäänud kaebaja väiteid.
26.Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1). Seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.