X kaebus Tallinna linna kohustamiseks algatama ehitusjärelevalve menetlus (A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnisasi)
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Timo Päit Kolmas isik – Estconde Invest OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Kohustada vastustajat uuesti otsustama ehitusjärelevalve menetluse algatamise üle A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 ja Gonsiori tn 8 kinnistu piirile rajatud alajaama tuleohutusnõuete järgimise osas.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 03.04.2024 a.
1.X esitas 19.04.2023 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse riikliku järelevalve menetluse algatamiseks seoses A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 (katastritunnus 78401:101:3659) kinnistule tema Gonsiori tn 8 asuva korteri akna ette rajatud ehitisega (alajaam) (dtl 25). Taotluses on tuginetud: - Ehitis on vahetult korteri akna ees ja takistab vaadet. Eelduslikult on tegemist alajaamaga. - Alajaama paiknemine on vastuolus detailplaneeringuga, kuna alajaam peaks paiknema kavandatava hoone sees. - Alajaama vahetu paiknemine elumaja juures on vastuolus ohutusnõuetega, ohustades elanike elu ja tervist. Taotleja soovib Päästeameti vastuse arvestamist. - Taotluses soovitakse riikliku järelevalve algatamist, sh vajadusel muu riikliku järelevalve organi kaasamist või talle materjalide edastamist. 1(8)
2.TLPA vastas taotlusele 15.05.2023 e-kirjaga (dtl 27 jj) ja jättis riikliku järelevalve algatamata. TLPA põhjendused: - TLPA ehituskontrolli peaspetsialist viis Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 ja Gonsiori tn 8 kinnistu piirile paigaldatud alajaama osas läbi paikvaatluse, mille juures viibis ka Estconde Invest OÜ esindaja. Estconde Invest OÜ esindaja selgitas, et paigaldatud on ajutine alajaam, millest antakse elektriühendus ka Gonsiori 8 ja Kivisilla 4 korterelamutele ning Kaubamaja ristmiku jalakäijate tunnelile; ajutise alajaama elektriühendus on vana alajaama keskpingekaabli kaudu; tulevane alajaam paigaldatakse Tartu mnt 1 hoonesse ja uuele alajaamale ehitatakse välja uus toide. - TLPA-le esitati projekteerija ja Gonsiori 8 vaheline kirjavahetus. - Ametile esitatud projektdokumentatsioon ajutise alajaama püstitamiseks on kooskõlastatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, AS Gaasivõrk, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna arheoloogi, Elektrilevi AS, Tallinna Vesi AS, Telia Eesti AS-i poolt. - Ehitusseadustiku lisa 1 tabeli kohaselt ei nõua alla 20 m2 ehitisealuse pindalaga ja samuti 6kV alajaama püstitamine ehitusteatist ega ehitusluba. Teostatavad tööd ei klassifitseeru ehitusseadustiku mõistes loa- või teatise kohustuslikkuse alla ning ehitise omanik ei ole kohustatud sellele luba taotlema. - Tegemist on ajutise lahendusega. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistule on ettenähtud alajaama paiknemine hoone sees. - Amet edastab alajaama kooskõlastatud projektdokumentatsiooni Päästeametile hindamaks ehitise tuleohutust. - Kui ehitustööde teostamisega on tekitatud kahju ja/või rikutud asjaõiguslikke huve/õigusi, siis on isikul, kelle huve/õigusi on rikutud, võimalus pöörduda vastava nõudega rikkuja ja/või tsiviilkohtu poole. Asja- ja võlaõiguslike vaidluste lahendamine (sh kahjude menetlemine) ei kuulu ameti pädevusse. - Kuna ehitusseadustikust tulenevat rikkumist ei tuvastatud, siis puudub alus riiklikuks järelevalveliseks sekkumiseks.
3.X esitas 14.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Tallinna linna algatama ehituslik järelevalve A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 (katastritunnus 78401:101:3659) kinnistul toimunud ehitamise ja selle tulemusel püstitatud ehitise osas. Kaebuse põhjendused:
1.Alajaam on vastuolus kehtiva A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu detailplaneeringuga (DP), mille kohaselt peab alajaam paiknema kinnisasjale rajatava hoone sees. Rajatav alajaam peab paiknema Gonsiori 8 elumajast vähemalt 9 ja kaebaja aknast vähemalt 10 meetri kaugusel.
2.EhS § 12 lg 2 ei näe ette erisust, et ajutised ehitised võiksid minna kehtivate õigusaktidega (sh planeeringutega) vastuollu. Ka DP ei näe ette, et kinnisasjale võiks rajada muud kui hoone sisse planeeritud alajaama. Seega näeb DP alajaama võimalike asukohtadena ette ainult endise alajaama asukoha ja uue alajaama asukoha rajatava hoone sees. Puudub põhjendus, miks ei ole alajaama võimalik tehniliselt paigutada vanasse asukohta.
3.Rikutud on uurimispõhimõtet, ärakuulamiskohustust, kaalumisreegleid ja kaebaja üldist põhiõigust menetlusele ja korraldusele.
3.1.Kaebaja jäeti haldusmenetlusse kaasamata ja ära kuulamata ning asjaomase haldusmenetluse lõppdokument on jäänud kaebajale teatavaks tegemata. Kaebajal puudus igasugune teadmine, et tema akna ette püstitatakse uus alajaam.
3.2.Välja selgitatud ega kaalutud ei ole, kas alajaama oleks võimalik püstitada Gonsiori 8 elamust ja kaebaja akendest kaugemale, kas esines alternatiivseid asukohti, millised võimalikud ohud elumajale ja kaebaja korterile avalduvad, kas täidetud on tuleohutusnõuded.
4.Alajaama ehitamisega on rikutud oluliselt ja intensiivselt kaebaja omandiõigust, õigust elule ja tervise kaitsele. Alajaam on püstitatud otse kaebaja akna ette selliselt, et vaade kaebaja aknast on oluliselt takistatud. Kaebajal tuleb kolmanda isiku enda prognoosi kohaselt taluda alajaama parimal juhul kuni novembrini 2027.
5.Alajaama paiknemine kaebaja korteri läheduses on vastuolus tuleohutunõuetega ja Päästeamet ei ole alajaama ehitamist kooskõlastanud. 2(8)
6.Vastustajal on kohustus ehitusjärelevalve menetlus alustada, kui esineb vähim ehitustegevuse õigusvastasuse tunnus, ja tagada järelevalve menetluses kaebajale menetluslikud garantiid, sh õiguse olla menetlusse kaasatud ja ära kuulatud. Päästeamet teostab toiminguid vaid juhul, kui linn algatab oma menetluse ja Päästeamet tegutseb sellisel juhul menetlusse kaasatud haldusorganina.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Alajaama püstitamisel puudub haldusmenetluse läbiviimise kohustus. Seetõttu haldusmenetlust läbi ei viidud ning vastustajalt puudus võimalus tagada kaebajale õigus olla ära kuulatud ja esitada arvamus ajutise alajaama püstitamise osas.
2.Projekteerimisel tehtav koostöö näeb üldjuhul ette, et isik, kes ehitustöö tellib, teeb koostööd ka naaberkinnistu omanikega, kui kinnistu piirile midagi kavandab. Hea tava näeb ette naabrite vahelise koostöö. Kõik kinnisasjaga seonduvad tegevused ja suhtlused ei käi ega peagi käima kohaliku omavalitsuse vahendusel.
3.Püstitatud alajaam on selle eesmärki ja ajutist otstarvet arvestades detailplaneeringuga kooskõlas. Vastuolu detailplaneeringuga ei teki ehitusaegsetest tehnoloogilistest vajadustest. Lahendus järgib DP tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõtteid. Nähtuvalt vajalikest ehitustööde mahtudest, võib puududa parem asukoht ajutisele alajaamale. A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistule kavandatud hoone ehitamisel tuleb teha pea kogu kinnistut hõlmav süvend ja kinnistult tuleb tagada juurdepääs ehitustehnikale ja naaberkinnistule.
4.EhS § 130 lg 2 kohaselt oleks võimalik vaid ehitise nõuetelevastavuse kontroll. Kuigi vastustaja ei pidanud vajalikuks järelevalve menetluse algatamist, on järelevalve sisulised toimingud tehtud ja vastustaja on alajaama nõuetelevastavust oma pädevuse piires kontrollinud. Otsest ohtu ehitist endast ei kujuta. Aknast avaneva vaate varjamine ei kujuta ka otsest omandiõiguse rikkumist. Potentsiaalne mittevastavus võib seisneda seonduvalt tuleohutusega, mille kohta on Päästeametilt palutud seisukohta. Kui alajaam ei vasta tulepüsivuse nõuetele, siis tuleb see vastavusse viia ning selleks võib piisata vaid uste vahetamisest. Kohtumenetluse ajal esitas Päästeamet seisukoha, et tuleohutusnõuete täitmine on ebaselge. Vastustaja on teinud kindlaks, et tule levik on nõuekohaselt tõkestatud, sh võib tule leviku tõkestatuse tagatust eeldada alajaama uste osas.
5.Tegu on olnud formaalselt seadusliku ehitise püstitamisega. Vastustajal puudub õiguspärane nõue nõuda alajaama ümberpaigutamist kaebaja soovide kohaselt. Kaebajal on efektiivsem kaitsta oma õigusi tsiviilõigusliku nõudega. Järelevalvemenetluse algatamisel ei ole kaebajale tagatud soovitud tulemus ehk ajutise alajaama teine asukoht.
6.Vana alajaam on lammutatud. Kui kinnistule ei oleks ajutist alajaama rajatud, oleks kaebaja ilma elektrita kuni A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistule kavandatud hoone valmimiseni. Tegemist oleks oluliselt suurema õiguste riivega kui ajutise alajaama ehituseaegne mõju. Kaebaja ei ole ka selgitanud alajaamast avalduvat negatiivset mõju arvestades, et kaebaja korteriomandile on seatud kolmanda isiku kasuks reaalservituut ja alates 11.01.2021 on kaebaja korteriomand äriruum.
5.Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata:
1.Detailplaneeringu kohaselt tuli olemasolev alajaam likvideerida enne ehitustööde algust, mis tingis vajaduse ajutise lahenduse rakendamiseks. Vana alajaama asukohta on ette nähtud paigaldada vaisein, mis paigaldatakse otse maapinda, ja alajaama hoone olemasolul ei ole see võimalik. Samuti on vana alajama asukohta planeeritud 3 maa-alust parkimiskohta. Vana alajaama lammutamine enne ehitustööde algust oli seega vältimatu. Ajutine alajaam on püstitatud aprillis 2023 ja see peab olema lammutatud viie (5) aasta möödumisel ehk aprilliks 2028.
2.Vaidlusalune alajaam on ajutine lahendus tagamaks elutähtsa teenuse jätkuvus ja selle paigaldamine mujale ei olnud ehitustehnilistel põhjustel võimalik. Alajaam pidi paigutuma olemasolevasse kaablikoridori, mis kulgeb mööda Gonsiori tn 8 korterelamu läänepoolset külge. Samuti peab kolmas isik A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistul planeeritud äri- ja eluhoone ehitusperioodil tagama ligipääsu Kivisilla tn 4 // Tartu mnt 7 kinnistule parkimiseks ning nõuetekohase jäätmemajanduse jätkuvuse tagamiseks prügiveokitele. Seega oli välistatud ajutise alajaama rajamine A. Laikmaa 11 / Tartu mnt 1 Gonsiori tänava poolsesse nurka. 3(8)
3.Alajaam varustab Kivisilla tn 4 // Tartu mnt 7 ja Gonsiori tn 8 // Kivisilla tn 2 kinnistuid elektrienergiaga. Alajaama paiknemine praeguses asukohas on nii kaebaja kui ka üldisemalt avalikes huvides tulenevalt kõnealuse piirkonna elanike elektriga varustamise vajadusest.
4.Kaebaja peab arvestama võimaliku valguse hulga vähenemisega seoses kõrvalkinnistul toimuva ehitustegevusega ja sinna püstitatava äri- ja elamuhoonega. Kaebaja korteriomand on koormatud insolatsiooniservituudiga, mille kohaselt kohustub kaebaja hoiduma A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistu igakordse omaniku kasuks oma omandiõiguse teostamisel tegevusest, mis takistaks kinnistule mitmekorruselise hoone ehitamist ning mille tulemusel kahaneb oluliselt kaebaja eluruumi langeva päevavalguse hulk. Alajaama püstitamine on otseses seoses kinnistule detailplaneeringuga ettenähtud äri- ja eluhoone ehitamisega. Pelk asjaolu, et alajaam varjab hetkel ja ajutiselt kaebaja aknasse tulevat päevavalgust, ei ole kohane argument järelevalve menetluse alustamiseks.
5.Ükski asjaolu ei viita tuleohutusnõuete rikkumisele. Alajaam vastab EI60 klassile ehk tulepüsivusele kuni 60 minutit. Tulepüsivus 60 minutit on käesoleval juhul põhjendatud ja piisav, sest alajaam asub päästeüksuse reageerimisaja 5 minuti ajatsoonis.
6.Vastustajale ei saa ette heita ehitise järelevalve algatamata jätmist tulenevalt alajaama kohta käivate tule- ja muude asjaomastel ohutusnõuetel põhinevatel asjaoludel. EhS § 130 lg 10 kohaselt toestab tuleohutusnõuete täitmise üle järelevalvet Päästeamet ning lg 3 p 1 kohaselt elektripaigaldiste osas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Tegemist on eripädevuste raames toimetatava järelevalvega, mille osas vastustajal pädevus puudub.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on EhS § 130 lg 2 p 1 kohaselt teha riiklikku järelevalvet ehitise ja ehitamise detailplaneeringule vastavuse üle ning p 2 kohaselt ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle. Ehitiste ja ehitamise nõuetelevastavus hõlmab muuhulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitise vastavust detailplaneeringule (EhS § 12 lg 2) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3).
7.Kaebaja leiab, et ajutise alajaama asukoht on vastuolus DP-ga, kuivõrd DP võimaldab alajaama ainult selle endises (lammutatud) asukohas või rajatava hoone sees. Detailplaneeringu koostamine ei ole PlanS § 125 lg 4 kohaselt nõutav ehitusseadustikus sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks. EhS § 3 lg 4 kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Kolmas isik on selgitanud, et vaidlusalune alajaam on ajutine ja lammutatakse aprilliks 2028. Kaebaja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Samuti on kolmas isik selgitanud ajutise alajaama vajalikkust, sh eelmise alajaama lammutamise vajalikkust ja asjaolu, et rajatud alajaam varustab elektriga teiste hulgas Gonsiori tn 8 maja, kus asub ka kaebaja korter. Kohtu hinnangul ei pidanud DP ajutise alajaama asukohta kajastama, mistõttu ei ole alajaam DP-ga vastuolus. Ajutise väikeehitise ehitamiseks ei ole PlanS § 125 lg 4 kohaselt vaja koostada DP-d ja arvestades alajaama projekteeritud pinget (6 kV – projekteeritud maakaabel ja alajaam, dtl 49) ja mõõtmeid (HEKA 1 SB 1000, dtl 238) ka EhS lisa 1 kohaselt ehitusluba ega -teatist. Ajutist ehitist, mis on vajalik ainult ehitustegevuse kestel ega asenda muul viisil või mõttes planeeritud ehitist pikema aja kestel, ei ole vaja DP-s kajastada ka PlanS § 126 lg 1 punktist 4 tulenevalt. Ajutine ehitusaegne alajaam ei ole planeeritud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalik tehnorajatis. 4(8)
DP nägi ette endise alajaama lammutamise (DP seletuskiri lk 16, dtl 189). Kohus nõustub ka, et endine alajaam tuli lammutada enne ehitustöödega alustamist. Kavandatud ehitussüvendi vaisein läbib endise alajaama asukohta (vrd olemasolev hoone H Nr 422, dtl 334 ja rohelistest ringidest koosnev joon, dtl 156; ka dtl 315), mistõttu oleks alajaama säilitamine endises asukohas olnud võimatu. Seega leiab kohus, et DP ei pidanud kajastama ehitusaegse ajutise alajaama asukohta. Kuivõrd alajaam ei ole eraldiseisvalt ka ehitusloa ega -teatisekohustuslik, puudus haldusmenetlus, millesse kaebaja kaasata ja ära kuulata. Vastustaja on järelevalve algatamata jätmisel leidnud õigesti, et alajaam on DP-ga kooskõlas. Kohus märgib, et eeltooduga ei välista kohus järelevalve läbiviimise võimalikkust tulevikus, kui senine ehitamisaegne ajutine hoone muutub faktiliselt püsivaks hooneks, sh ehitustegevuse olulise viibimise tõttu või muul põhjusel, kus ajutist hoonet soovitakse muuta püsivaks lahenduseks. Sellisele praktika võimalikkusele on ka avalikkuses viidatud1.
8.Küll aga on kolmas isik jätnud kaebajaga kooskõlastamata alajaama asukoha või vähemalt kaebaja alajaama asukohast teavitamata. EhS § 12 lg 3 kohaselt tuleb ehitamisel arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on trassi asukoha valiku kooskõlastamisel teinud märkuse: „Ehitustööde teostamisel tehnorajatiste kaitsevööndis on vajalik kaitsevööndiga rajatiste omaniku kooskõlastus (Elektrilevi OÜ) ning kinnistuomanike kooskõlastus, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab.“ Toimikust nähtub kohtule, et kolmandale isikule pidi kaebaja õiguste võimalik riive olema ettenähtav juba detsembris 2022 („Alajaama püüame paigaldada taoliselt, et ei satuks korteri akna ette.“, dtl 70). Kolmas isik on küsinud ka korteriühistu kooskõlastust, mille saamine kohtule nähtuvalt kolmanda isiku hinnangul siiski vajalikuks ei osutunud (dtl 139). Korteriühistu teavitamist ei saa samastada kinnistuomaniku teavitamise või kooskõlastusega, arvestades ka riive puutumust nimelt mõne üksiku korteriga. Seega ei ole kolmas isik küsinud ega saanud alajaama asukoha osas kooskülastust kinnistuomanikelt, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab, ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti märkus on täitmata. EhS § 12 lg 3 kohustuse täitmisest ei vabastanud kolmandat isikut ka kaebaja korteriomandile 2007. aastal seatud reaalservituut. Kohtule esitatud 09.10.2007 kinnistu müügilepingu, reaalservituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute p 3.2 kohaselt on reaalservituudi sisuks teeniva korteriomandi igakordse omaniku kohustus hoiduda valitseva kinnistu igakordse omaniku kasuks omandiõiguse teostamisel tegevusest, mis takistaks valitsevale kinnistule mitmekorruselise hoone ehitamist valitseva kinnistu piirini ning mille ehitamise tulemusena kahaneb oluliselt teeniva korteriomandi reaalosaks olevasse eluruumi langeva päevavalguse hulk (dtl 245). Servituudi sisu arvestades ei oleks kaebaja saanud kasutada oma õigusi A. Laikmaa tn 11 // Tartu mnt 1 kinnistule mitmekorruselise hoone ehitamise takistamiseks. Samas peab kohus küsitavaks, kas servituut välistab valitsevale kinnistule mitmekorruselise hoone rajamisega seotud mis tahes tegevuse takistamise. Kohtu hinnangul ei oleks EhS § 12 lõikega 3 kooskõlas sellised tegevused kaebaja korteri akna all, mis on küll seotud valitsevale kinnistule hoone rajamisega, kuid mida vältimatult ei pea seal tegema (s.o tegevuseks on ka muu võimalik koht valitseval kinnistul). Ka alajaama asukoha osas ei nähtu kohtule, et see pidi vältimatult asetsema otse kaebaja korteri akna vastas ja asukohta ei oleks olnud võimalik enne rajamist selliselt, et tagada kaebaja korteri akna väiksem varjatus. Seejuures on kolmanda isiku esindaja soovinud alajaama sattumist kolmandate isikute akna ette vältida (dtl 70). Ka juhul kui kaebaja ei tohtinud takistada alajaama rajamist selle praegusesse asukohta ja/või ei oleks alajaama olnud võimalik rajada kuhugi mujale, oleks olnud EhS § 12 lg 3 ja hea usus toimimisega kooskõlas vähemalt kae1
baja teavitamine alajaama ehitamisest ja asukohast. Heanaaberlike suhete loomiseks ja säilitamiseks aitab ennetav teavitamine, oma lahenduse tutvustamine ning koos muude lahenduste läbiarutamine kaasa. Vastustaja on eelnevast tulenevalt 15.05.2023 kirjas vääralt lähtunud kolmanda isiku vastavatest selgitustest, et kooskõlastus ei ole vajalik. Arvestades, et vastustaja ametkond on alajaama projektile andnud märkusega kooskõlastuse ja kaebaja taotlusest pidi olema arusaadav, et kaebaja ei pruukinud olla alajaama asukohast enne selle rajamist teadlik, oleks vastustaja pidanud kontrollima Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti märkuse lahendamist.
9.Arvestades eeltoodut, ei saa nõustuda ka vastustaja väitega, et kaebajal on efektiivsem kaitsta oma õigusi tsiviilõigusliku nõudega. Käesoleval juhul võivad kaebaja õiguseid kaitsta nii tsiviilõiguslikud kui ka avalik-õiguslikud normid, ennekõike EhS § 12 lg 3. Tsiviilõigusliku nõude võib praegusel juhul välistada kaebaja korteriomandile seatud reaalservituut. Olukorras, kus kaebajal ei pruugi olla võimalik oma õiguseid tsiviilõigusliku nõudega kaitsta, kuid on kahtlus ehitise nõuetelevastavuses, võibki ainus võimalus olla järelevalveametniku poole pöördumine. Ka võimalike eduväljavaadetega tsiviilõigusliku nõude esitamise võimalus ei välista isiku avalik-õiguslikke nõudeid.
10.Kaebaja on järelevalve algatamise taotluses viidanud, et alajaama paiknemine elumaja juures on vastuolus ohutusnõuetega ja palunud vajadusel menetlusse kaasata muu riiklikku järelevalvet teostav haldusorgan. Kaebaja edastas 24.04.2023 vastustajale ka Päästeameti 21.04.2023 vastuse selgitustaotlusele, millest tulenes muuhulgas, et alajaam rajati Päästeametiga kooskõlastamata. Päästeamet on kaebaja esindajale 10.05.2023 saadetud kirjas (dtl 24) märkinud, et kirja koopiasse on lisatud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et nad saaksid kirja sisuga tutvuda ja vajalikke meetmeid rakendada ning vajadusel Päästeametit kaasata.
10.1.Kolmas isik on seisukohal, et alajaama tuleohutuse osas on järelevalvepädevus vastustaja asemel kas Päästeametil või TTJA-l. Kohus kolmanda isikuga ei nõustu ja leiab, et praegusel juhul tulenes vastustaja pädevus EhS § 130 lg 2 punktist 2. Punkti 2 sõnastus ei viita, et ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine pärast ehitise kasutusele võttu ei oleks kohaliku omavalitsuse pädevuses, vaid rõhutab, et ka kasutuseelne kontroll on kohaliku omavalitsuse pädevuses.
10.2.Kui alajaama tuleohutuse osas on järelevalvepädevus mitmel haldusorganil viib HMS § 9 lg 1 p 1 kohaselt haldusmenetluse läbi haldusorgan, kellele esimesena taotlus haldusmenetluse algatamiseks esitati. Kohtuasja toimikust nähtuvalt esitas kaebaja taotluse riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks esimesena vastustajale (19.04.2023) olles selgitustaotlustega eelnevalt pöördunud nii vastustaja (17.04.2023, dtl 12) kui ka Päästeameti (19.04.2023, dtl 16) poole. Seega oleks ka tuleohutuse osas pidanud kaebaja taotluse lahendama vastustaja, kaasates vajadusel menetlusse Päästeameti või muu pädeva haldusorgani. Kohtule ei nähtu ka, et vastustaja oleks tuleohutuse osas kaebaja taotluse edastanud HMS § 15 lg 4 alusel Päästeametile lahendamiseks või selgitanud kaebajale, et tuleohutuse osas tuleb pöörduda riikliku järelevalve taotlusega Päästeametisse. Arvestades ka, et kaebaja tugines järelevalve taotlemisel ka vastuolule DP-ga, oleks sama ehitise osas kahe erineva järelevalve taotlemine ja menetluse läbimine haldusvälistele isikutele (s.o nii kaebajale kui ka kolmandale isikule) tarbetult koormav. Haldusorganitel tuleb samade faktiliste asjaolude hindamisel ja pädevuste kattumisel oma tööd koordineerida ning vältida tarbetut halduskoormust haldusvälistele isikutele (vt Riigikohtu 18.04.2022 otsuse nr 3-20-1342 p 29). Kohtule ei nähtu, et Päästeamet oleks alajaama projektidokumentatsiooni kooskõlastanud. Vastustaja teavitas 15.05.2023 vastuses kaebajat, et edastas alajaama kooskõlastatud projektidokumentatsiooni Päästeametile hindamaks ehituse tuleohutust. Seega ei ole vastustaja alajaama tuleohutust hinnanud 6(8)
ega Päästeameti vastust enne järelevalvemenetluse algatamisest keeldumist ära oodanud. Veelgi enam – kohtule nähtub, et vastustaja ei edastanud alajaama projektidokumentatsiooni Päästeametile enne järelevalvemenetluse algatamata jätmist, vaid alles kohtumenetluse ajal 05.09.2023 (dtl 281282). Seega on vastustaja tuleohutuse osas teinud 15.05.2023 kirja kohaselt visuaalse paikvaatluse ja ootamata ära Päästeameti seisukohta alajaama projektidokumentatsiooni osas, on vastustaja jätnud sisuliselt tuleohutusega seonduva kontrollimata. Seega ei saanud vastustaja teha järeldust, et tuleohutuse osas järelevalvemenetluse algatamiseks alust ei ole.
10.3.Kuivõrd kohtule on esitatud kohustamisnõue, lahendab kohus nõude kohtuotsuse tegemise seisuga (vt Riigikohtu 17.05.2021 otsus nr 3-18-1432, p 42). Vastustaja esitas kohtule Päästeameti 08.09.2023 seisukoha (dtl 281), mille kohaselt peaks tule levik olema tõkestatud vähemalt 120 minuti jooksul ning on ebaselge, sh edastatud dokumentatsiooni alusel, kas alajaama betoonkiht ja uksed need tingimused täidavad. Vastustaja on tuvastanud, et alajaam vastab EI60 klassile ehk tulepüsivus on kuni 60 minutit (dtl 271). Alajaama tulepüsivuse deklaratsiooni kohaselt (dtl 158) on alajaama võimalik rajada nii EI60 klassi kui ka EI120 klassi (tulepüsivus 120 minutit) nõuetele vastavalt. Samuti ei ole deklaratsiooni kohaselt kogu alajaama komplektina tulekindluse koha pealt testitud ega oma tulekindluse sertifikaati. Eelnev viitab, et ka kohtumenetluses ei ole täit selgust, millised tuleohutusnõuded konkreetsel juhul kehtivad ning kas need on täidetud. Tuleohutust ei saa kindlaks teha ka vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohast, et vastustaja ei näe alajaamas ohtu inimesele, varale ega keskkonnale (vt 11.12.2023 seisukoht, dtl 271). Vastustaja on teostanud alajaama osas visuaalse vaatluse (dtl 285-287), tugineb alajaama tulepidavusklassile EI60 ja asjaolule, et alajaama uksed asuvad parkla pool, mistõttu eeldab tule leviku tõkestatusse tagastust 120 minuti vältel. Eelnimetatud seisukoht ei ole alajaama tuleohutuse järeldamiseks piisav. Vastustaja ei saa tugineda ka Päästeameti väidetavale tegevusetusele, kuivõrd HMS § 9 lg 1 punktist 1 tulenevalt oli kaebaja taotluse lahendamine vastustaja ülesanne. Eelnevat arvestades ei ole ka kohtumenetluse jooksul saabunud Päästeameti seisukohast ja kohtule esitatud tõenditest tulenevalt kõrvaldatud kahtlus alajaama tuleohutuses, mistõttu on väär vastustaja seisukoht, et järelevalveliseks sekkumiseks alus puudub.
11.Vastustaja 15.05.2023 järelevalvemenetluse alustamisest keeldumine on õigusvastane osas, milles vastustaja jättis kontrollimata Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kooskõlastuses esitatud märkuse lahendamise ja kontrollimata alajaama tuleohutusnõuete täitmise. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti märkuse osas ei ole rikkumine enam kõrvaldatav. Arvestades, et ka kohtumenetluse jooksul ei ole selgunud, kas alajaam vastab tuleohutusnõuetele, tuleb vastustajal selles osas järelevalvemenetluse algatamist uuesti kaaluda. Ka siis, kui alajaama ümber paigutamine võib olla võimatu, ei välista see tuleohutuse tagamist. Vajadusel tuleb menetlusse kaasata Päästeamet või muu pädev haldusorgan või edastada taotlus teisele järelevalveorganile menetluse jätkamiseks. Kui vastustaja leiab järelevalvemenetlust algatades mõne muu puudujäägi, ei välista käesolev kohtuotsus ka neis küsimustes järelevalvemenetluse algatamise kaalumist. Samas nähtub kohtule asja materjalidest ka järgmist: - kaebaja viitas vastustajale esitatud taotluses läbivalt Gonsiori tn 8 elumajale ja elanikele (dtl 12 ja 283); - 05.02.2024 seisukohas viitab kaebaja, et peab elama ilma päevavalguseta ja tuleohtlikus seisus (dtl 357); - kolmas isik viitas 18.09.2023 seisukohas, et kaebaja korteriomandile on seatud reaalservituut (vt ka otsuse p 8); - vastustaja viitas 05.02.2024 seisukohas, et kaebaja korteri puhul on tegemist alates 2020. aastast mitteeluruumiga (kosmeetikakabinet), kasutamise otstarve on ilu- ja isikuteenuste hoone (dtl 338). 7(8)
Eelnevast tulenevalt on kaebaja jätnud vastustajale ja kohtule avaldamata olulised asjaolud, mis võisid mõjutada ehitusjärelevalve taotluse lahendamist ja kohtumenetluses poolte argumentide hindamist. Tegelikkuses ei pruugi kaebaja korteris elada, mis mõjutab oluliselt tema väidetud riive intensiivsust ning sellega kaasnevalt ka kolmanda isiku õiguste kaalumist menetluse läbiviimisel. Kohus ei pea võimalikuks käesolevas asjas, kus on vaidluse all sisuliselt järelevalvemenetluse algatamise küsimus, nimetatud asjaolusid ning nende mõju järelevalvemenetlusele kontrollida; kuid seetõttu kohustab vastustajat üksnes järelevalvemenetluse alustamist kaaluma, mitte järelevalvemenetlust algatama.
12.Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude 20 eurot (riigilõiv) välja mõistmist. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude summas 2720 eurot välja mõistmist. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus rahuldas kaebuse, tuleks kaebaja menetluskulud jätta vastustaja kanda ja kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg 8 ls 2 alusel tema enda kanda. Käesoleva kohtuotsuse punktis 11 toodu tõttu leiab kohus, et kaebaja menetluskulude vastustaja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane (HKMS § 108 lg 11), mis tõttu jäävad iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.
13.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime HKMS § 175 lg 3 alusel tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.