Silver Vool, Katrin Vool, Liivi Soieva ja Merike MahlapuuKuhhi hagi Viivi Trei, Reesi All ja Tamur Trei vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks ning Viivi Trei, Reesi All ja Tamur Trei vastuhagi Silver Vool, Katrin Vool, Liivi Soieva ja Merike Mahlapuu-Kuhhi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. märtsi 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viivi Trei, Reesi All ́i ja Tamur Trei apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandid (kostjad, vastuhagi hagejad): Viivi Trei, Reesi All ja Tamur Trei, esindaja vandeadvokaadi abi Meree Punab; Vastustajad (hagejad, vastuhagi kostjad): Silver Vool, Katrin Vool, Liivi Soieva ja Merike Mahlapuu-Kuhhi, esindaja Allan Maloi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 15. märtsi 2016. a otsus osas, millega maakohus jättis moodustamata kaasomandi lõpetamisel korteriomandid nr 1-2, määras kuurid 1-2 korteriomandi nr 1 kasutusse, kuuri nr 8 korteriomandi nr 3 kasutusse ja kuuri nr 11 korteriomandi nr 5 kasutusse ning keldriruumi nr 45 korteriomandi nr 1 kasutusse ja keldriruumi nr 46 ühiskasutusse. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.1.Kohustada Katrin Vool, Silver Vool, Merike Mahlapuu-Kuhhi ja Liivi Soieva andma tahteavaldused ehitise asukohaga XXX esimesel korrusel muudatuste tegemiseks (plaanil I ruumid nr 9 ja 12, viirutatud);
3.2.Jätta Tamur Trei omandisse kinnisasja jagamisel moodustatav korteriomand nr 1, mille esemeks on 2540/20460 mõttelist osa maatükist XXX katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, pindalaga 760 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 üldpinnaga 25,4 m2 (plaanil I ruumid 5-8, tähistatud kollasega);
3.3.Jätta Reesi Alli omandisse kinnisasja jagamisel moodustatav korteriomand nr 2, mille esemeks on 2710/20460 mõttelist osa maatükist XXX katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, pindalaga 760 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 üldpinnaga 27,1 m2 (plaanil I ruumid 9-13, tähistatud roosaga);
3.4.Määrata kinnisasja asukohaga XXX, registriosa nr XXX, kaasomandi kasutamise kord kindaks järgnevalt:
3.4.1.kuurid nr 1-2 (plaanil III tähistatud roosaga) jäävad korteriomandi nr 2 kasutusse;
3.4.2.kuur nr 8 (plaanil III tähistatud rohelisega) jääb korteriomandi nr 5 kasutusse;
3.4.3.kuur nr 11 (plaanil III tähistatud kollasega) jääb korteriomandi nr 1 kasutusse;
3.4.4.keldriruum nr 45 (plaanil IV tähistatud roosaga) jääb korteriomandi nr 2 kasutusse;
3.4.5.keldriruum nr 46 (plaanil IV tähistatud kollasega) jääb korteriomandi nr 1 kasutusse.
4.Menetluskulud jätta ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada osaliselt Silver Vooli, Katrin Vooli, Liivi Soieva ja Merike Mahlapuu-Kuhhi hagi Viivi Trei, Reesi All ja Tamur Trei vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
5.2.Rahuldada osaliselt Viivi Trei, Reesi Alli ja Tamur Trei vastuhagi Silver Vooli, Katrin Vooli, Liivi Soieva ja Merike Mahlapuu-Kuhhi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
5.3.Lõpetada Silver Vooli, Katrin Vooli, Liivi Soieva, Merike Mahlapuu-Kuhhi, Viivi Trei, Reesi Alli ja Tamur Trei kaasomand XXX asuvale kinnisasjale ja selle olulistele osadele kaasomandi reaalosadeks jagamise teel.
5.4.1.Jätta Tamur Trei omandisse kinnisasja jagamisel moodustatav korteriomand nr 1, mille esemeks on 2540/20460 mõttelist osa maatükist XXX, katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, pindalaga 760 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 üldpinnaga 25,4 m2 (plaanil I ruumid 5-8, tähistatud kollasega);
5.4.2.Jätta Reesi Alli omandisse kinnisasja jagamisel moodustatav korteriomand nr 2, mille esemeks on 2710/20460 mõttelist osa maatükist XXX, katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, pindalaga 760 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 üldpinnaga 27,1 m2 (plaanil I ruumid 9-13, tähistatud roosaga);
5.4.3.Jätta Silver Vooli ja Katrin Vooli kaasomandisse kinnisasja jagamisel moodustatav korteriomand nr 3, mille esemeks on 5000/20460 mõttelist osa maatükist XXX, katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, pindalaga 760 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3 üldpinnaga 50 m2 (plaanil I ruumid 14- 19, tähistatud helesinisega);
5.4.4.Jätta Merike Mahlapuu-Kuhhi ainuomandisse kinnisasja jagamisel moodustatav korteriomand nr 4, mille esemeks on 2670/20460 mõttelist osa maatükist XXX, katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, pindalaga 760 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 4 üldpinnaga 26,7 m2 (plaanil II ruumid 21-25, tähistatud tumesinisega);
5.4.5.Jätta Viivi Trei, Tamur Trei ja Reesi All ühisomandisse kinnisasja jagamisel moodustatav korteriomand nr 5, mille esemeks on 2660/20460 mõttelist osa maatükist XXX, katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, pindalaga 760 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 5 üldpinnaga 26,6 m2 (plaanil II ruumid 26-29, tähistatud rohelisega);
5.4.6.Jätta Liivi Soieva ainuomandisse kinnisasja jagamisel moodustatav korteriomand nr 6, mille esemeks on 2390/20460 mõttelist osa maatükist XXX, katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, pindalaga 760 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 6 üldpinnaga 23,9 m2 (plaanil II ruumid 30- 33, tähistatud helepunasega);
5.4.7.Jätta Silver Vooli ja Katrin Vooli kaasomandisse kinnisasja jagamisel moodustatav korteriomand nr 7, mille esemeks on 2490/20460 mõttelist osa maatükist XXX, katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa 100%, pindalaga 760 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 7 üldpinnaga 24,9 m2 (plaanil II ruumid 34-37, tähistatud oranžiga).
5.5.Kohustada Viivi Trei, Reesi All ja Tamur Trei ning Silver Vool, Katrin Vool, Liivi Soieva ja Merike Mahlapuu-Kuhhi andma tahteavaldused kinnisomandi XXX, katastritunnus XXX kinnisasja jagamise kohta käiva asjaõiguslepingu notariaalseks sõlmimiseks, korteriomanditeks jagamise läbiviimiseks ja vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse, sh kasutuskorra kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 tähenduses Viivi Trei, Reesi All ja Tamur Trei ning Silver Vool, Katrin Vool, Liivi Soieva ja Merike Mahlapuu-Kuhhi vastavaid nõusolekuid.
5.6.Jätta rahuldamata Silver Vooli, Katrin Vooli, Liivi Soieva ja Merike Mahlapuu-Kuhhi nõue rahalise tasaarvestuse kindlaksmääramiseks.
5.7.Määrata kinnisasja asukohaga XXX, (registriosa nr XXX) kaasomandi kasutamise kord kindlaks järgnevalt:
5.7.1.Jätta I korruse trepikojad, vaheruum ja panipaigad, II korruse trepikojad ja vaheruum, pööning, saun (plaanil III punase joonega ümbritsetud ala) ja õueala korteriomandite omanike ühiskasutusse.
5.7.2.Määrata kindlaks kuuride kasutuskord korteriomandite vahel järgmiselt: korteriomandi nr 1 kasutuses on kuurid 10 ja 11 (plaanil III tähistatud kollasega); korteriomandi nr 2 kasutuses on kuurid nr 1 ja 2 (plaanil III roosaga tähistatud ala); korteriomandi nr 3 kasutuses on kuur nr 5 (plaanil III helesinisega tähistatud ala); korteriomandi nr 4 kasutuses on kuur nr 9 (plaanil III tumesinisega tähistatud ala); korteriomandi nr 5
kasutuses on kuur nr 8 (plaanil III rohelisega tähistatud ala); korteriomandi nr 6 kasutuses on kuur nr 6 (plaanil III helepunasega tähistatud ala); korteriomandi nr 7 kasutuses on kuur nr 7 (plaanil III oranžiga tähistatud ala).
5.7.3.Määrata kindlaks keldriruumide kasutuskord korteriomandite vahel järgmiselt: korteriomandi nr 1 kasutuses on keldriruum nr 46 (plaanil IV kollasega tähistatud ala); korteriomandi nr 2 kasutuses on keldriruum nr 45 (plaanil IV roosaga tähistatud ala); korteriomandi nr 3 kasutuse on keldriruum nr 43 (plaanil IV helesinisega tähistatud ala); korteriomandi nr 4 kasutuses on keldriruum nr 44 (plaanil IV tumesinisega tähistatud ala); korteriomandi nr 5 kasutuses on keldriruum nr 42 (plaanil IV rohelisega tähistatud ala); korteriomandi nr 6 kasutuses on keldriruum nr 40 (plaanil IV helepunasega tähistatud ala); korteriomandi nr 7 kasutuses on keldriruum nr 41 (plaanil IV oranžiga tähistatud ala). Keldris paiknevad ruumid nr 38, 39 jäävad korteriomandite omanike ühiskasutusse (plaanil IV tumesinise joonega ümbritsetud ala).
5.8.Kohtuotsuse lahutamatuks osaks on plaanid I-IV: I korruse plaan (plaan I), II korruse plaan (plaan II), kuuride kasutuskorra plaan (plaan III), keldri kasutuskorra plaan (plaan IV).
5.9.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Silver Vool, Katrin Vool, Liivi Soieva ja Merike Mahlapuu-Kuhhi (edaspidi hagejad) esitasid hagiavalduse, milles palusid lõpetada poolte kaasomandi, jagada poolte kaasomandis olev XXX asuv kinnistu (edaspidi kinnistu) reaalosades korteriomanditeks, määrata kindlaks kasutuskord ning mõista kostjatelt välja 6500 eurot või seada kostja korteriomanditele 1 ja 5 6500 eurose väärtusega reaalkoormatis hagejate korteriomandite kasuks. Kinnistul asub kahekordne maja, mille taga on saun, puukuurid ja õuemaa. Kinnistu kaasomanikeks on Silver Vool ja Katrin Vool, kellele kuulub 16/40 mõttelist osa kaasomandist; Liivi Soieva, kellele kuulub 5/40 mõttelist osa kaasomandist; ühisomanikud Viivi Trei, Tamur Trei ja Reesi All, kellele kuulub 14/40 mõttelist osa kaasomandist ning Merike Mahlapuu-Kuhhi, kelle kuulub 5/40 mõttelist osa kaasomandist. Hagejad palusid kaasomandi lõpetada järgnevalt: esimesel korrusel moodustada kaks korteriomandit numbritega 1 ja 3. Korter nr 1, mis on pindalaga 51 m2 ja on Viivi Trei, Tamur Trei ja Reesi Alli kaasomandis. Korter nr 3, mis on pindalaga 50 m2 ja on Silver Vooli ja Katrin Vool kaasomandis. Esimesel korrusel on üldpind (koridor) 16,3 m2 (trepikojad, vaheruum, panipaigad), mis jäävad ühiskasutusse; esimesel korrusel moodustada neli korteriomandit numbritega 4, 5, 6 ja 7. Korter nr 4, mis on pindalaga 26,7 m2 ja mille ainuomanik on Merike Mahlapuu-Kuhhi. Korter nr 5, mis on pindalaga 26,6 m2 ja on Viivi Trei, Tamur Trei ja Reesi All kaasomandis. Korter nr 6, mis on pindalaga 23,9 m2 ja on Liivi Soieva ainuomandis. Korter nr 7, mis on pindalaga 24,9 m2 ja on Silver Vooli ja Katrin Vooli kaasomandis. Teisel korrusel on üldpind 11,7 m2 (trepikojad ja vaheruum), mis jääb ühiskasutusse. Hagejad palusid seada kasutuskord elumaja ühiskasutatavatele pindadele ja elumajast väljapoole jäävale kinnistu osale. Hagejad märkisid, et saun, pööning ja õueala tuleb jätta ühiskasutusse. Hagejad palusid jätta kuurid 1-2 korteri 1 kasutusse, kuur 5 jätta korteri 3 kasutusse, kuur 9 jätta korteri 4 kasutusse, kuur 10 jätta korteri 5 kasutusse, kuur 6 jätta korteri 6 kasutusse ja kuurid 7-8 jätta korteri 7 kasutusse. Selline kasutuskord vastab senisele kasutuskorrale ning osade suurusele. Hagejad taotlesid keldri kasutamise korda vastavalt keldri jaotuse plaanile. Keldri ruumid 38, 39 ja 46 palusid hagejad jätta ühiskasutusse, ruumi 40 korteri 6 kasutusse, ruumi 41 korteri 7 kasutusse, ruumi 42 korteri 5 kasutusse, ruumi 43 korteri 3 kasutusse, ruumi 44 korteri 4 kasutusse ja ruumi 45 korter 1 kasutusse. Ruumi number 46 palusid hagejad jätta ühiskasutusse, kuna seal asuvad kanalisatsioonisüsteem ja ahjude korsten ja lõõrid, mida on vaja puhastada sellest ruumist. Hagejad ei nõustunud I korrusel kolme korteriomandi moodustamisega. Hagejad märkisid, et korterid 1 ja 2 ei olnud eraldiseisvate korteritena kasutuses. Kostjate nõude aluseks ei saa olla rohkem, kui 70 aastat vanad teoreetilised plaanid. Kostjad kasutasid alati esimese korruse pinda ühe korterina. Hagejad nõustusid, et esimese korruse koridori pinnast antakse kostjate kasutada ruum, mis on plaanil tähistatud numbriga 9. Sinna on kostjad teinud WC ja on saanud juurde pinna, mida nad vastavalt seadusele ei olnud õigustatud saama. Hagejad on tulnud kostjatele vastu, kuna ruumi nr 9 järgi otsene vajadus puudub ning ajalooliselt on seal olnud panipaik. Kostjad on selle juba välja ehitanud ja selle osas on olemas varasem kaasomanike kokkulepe. Kokkuleppe järgi
kompenseerib see koridoris asunud kuivkäimla pinna. Esimese korruse koridori panipaigad, mis on plaanil tähistatud numbritega 4 ja 5, on majale vajalikud, kuna seal on otstarbekas hoida majaga seotud ja hädavajalikke esemeid. Kostjad ei ole õigustatud reaalosadele pinda juurde saama, kuna see rikuks teiste kaasomanike õigusi. Hagejad jõudsid seisukohale, et kostjad peavad AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitama enamsaadud pinna väärtuse hagejatele, mis on umbes 1000 eurot ruutmeetri eest. Kuna kostjad kasutavad vähemalt 6,5 m2 pinda enam, kui neile kaasomandi suuruse järgi kuulub, siis tuleb kostjatel hüvitada AÕS § 77 lg 3 alusel hagejatele vähemalt 6500 eurot. Hagejad paluvad kohtul määrata rahaline tasaarvestus 6500 eurot, millest Silver Vool ja Katrin Vool saavad 3250 eurot, Liivi Soieva 1625 eurot ja Merike Mahlapuu-Kuhhi 1625 eurot ühe maksena või alternatiivselt seada selleks kostja korteriomanditele 1 ja 5 kokku 6500 eurose väärtusega reaalkoormatis hagejate korteriomandite kasuks, mis kohustab tasuma mõlemat koormatud korteriomandi igakordset omanikku 10 eurot kuus igale õigustatud korteriomandi igakordsele omanikule. Hagejad ei nõustu ühest korterist kahe moodustamisega, samuti korteriomandi 2 laiendamisega ühiskoridori arvelt, aia ja pööningu jagamisega kostjate soovitud viisil ning sauna kostjate ainuomandisse andmisega. Hagejate arvates rikuvad kostjad nende omandiõigust ühispinnale. Kostjate taotletud lahendus keldri osas on põhjendamatu, kuna see jätaks kujuteldavale korterile suurema keldriosa, kui on sama suurel korteril, mis on majas alati olnud. Samuti takistaks see juurdepääsu tehnovõrgule. Kuuride osas esitasid kostjad vale väite ja on jätnud tähelepanuta tegelikud asjaolud. Valeväide seisneb selles, et mõttelisel korteril 2 ei ole kuuri, aga ilmselt saaks olla korteril 2 kuur nr 2, mis on olemas. Kui tegemist oleks ühe korteriga ja seda kasutaks erinevad isikud, siis on võimalik eraldi kuuride kasutamine. Kuuri nr 8 on kasutanud korter 7, seda kinnitati ka paikvaatlusel ja sellega nõustusid ka kostjad. Hagejad märkisid, et neil õigus kompensatsioonile eelkõige selles osas, millises osas kostjad kasutavad enam pinda, kui on neile kinnistusraamatu ja seaduse järgi õigus (AÕS § 56 lg 1 ja TsÜS § 139). Kostjad on ekslikult võtnud eksperdi arvamuse ühispinna hinna kohta, kuna kostjad kasutavad enam elupinda ka ilma teoreetilise juurdeehituseta. Seega tuleb leida eraldi hind elupinnale ja ühiskasutatavale pinnale.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ning esitasid vastuhagi. Kostjad (vastuhagis hagejad, edaspidi kostjad) ei olnud nõus kinnisasja jagamisega reaalosadeks hagejate taotletud viisil. Esimesel korrusel kostjate kasutuses olevad eluruumid on käsitletavad kahe korterina (korter 1 ja korter 2). Neid ruume ei saa käsitleda ühtsena. Kostja Viivi Trei on omandanud kaasomandi mõttelise osa oma emalt kinkelepinguga 30. märtsil 2001. a (korter nr 1). Hiljem on kostja Viivi Trei teostanud ostueesõigust 17. novembril 2005. a sõlmitud lepingu eseme (XXX mõtteline osa, 5/40 kaasomandist) suhtes. 17. jaanuari 2006. a ostueesõiguse teostamise avalduse alusel on sõlmitav asjaõigusleping (korter nr 2). Teisel korrusel asuva eluruumi (korter nr 5) kasutamise õiguse sai kostja 6. oktoobri 2008.a sõlmitud müügilepingu tulemusena, mille esemeks oli 4/40 suurune mõtteline osa XXX kinnistust. Eeltoodust tulenevalt olid kostjad seisukohal, et hagejate taotlus moodustada esimesel korrusel vaid kaks korteriomandit ei ole õigustatud - kaasomandi mõttelised osad (ja nendega seotud eluruumid, korterid 1-2), mille omandamise tulemusena kostjad omanikuks
said, on olnud tsiviilkäibes eraldi. Seega tuleb ka reaalosadeks jagamisel säilitada korterid 1 ja 2 eraldi. Korteriomandite piirid tuleb määrata teisiti, kui on taotletud hagiavalduses. See tagab korteri 2 võõrandamise võimaluse. Hetkel puudub korteris nr 2 tualett. Hagejad ei saa esitada nõuet 6500 euro saamiseks AÕS § 77 lg 3 alusel. Vastavalt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-99-09 võib AÕS § 77 lg 3 alusel kohus kaasomandi reaalosadeks jagamisel määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, kuid vastava nõude saab esitada alles pärast kaasomandi reaalosadeks jagamist. Kostjad ei nõustunud hagejaga, et elamu kasulik pind on 203,1 m2 ja märkisid, et kõigi korterite kogupinna suuruseks on 201,4 m2. Seaduse alusel puudub kostjatel kohustus tasuda enamsaadud pinna (hagejate väitel 6,5 m2) eest hagejatele kokku 6500 eurot. Hagejate esitatud plaanid on vastuolulised, mistõttu ei saa nende alusel teha ka mistahes arvutusi või põhjendada nendega nõude suurust. Kasutuskorra kindlaksmääramise osas keldri, pööningu, õueala ja kuuride suhtes tuleb arvestada kaasomanikele kuuluvate kaasomandiosa suurustega. Kinnisasi tuleb jagada korteriomanditeks selliselt, et esimesel korrusel moodustatakse kokku kolm korteriomandit ning teisel korrusel neli korteriomandit. Korterite nr 1 ja 2 kasutuses olnud välikäimla esimesel korrusel on likvideeritud, mille tagajärjel vabanes koridori 1,8 m2 pinda. Juhul, kui korterile 2 ei ole juurdeehitust teostada võimalik, ei vasta korter eluruumidele esitatavatele nõuetele ning moodustatava korteriomandi 2 reaalosa esemeks oleks mitteeluruum. Kostjad oleksid võrreldes hagejatega ebavõrdses olukorras ja sellisel kujul muutuks lisaks korter nr 2 kasutamisele ilmselt võimatuks ka selle võõrandamine tulevikus. Kostjad palusid asendada hagejate nõusolek laienduse (korterile nr 2 WC ja esik – ruumid nr 9 ja 12) teostamiseks kohtuotsusega. Majasisese kanalisatsioonitorustiku olemasolu, mis läbib kohta, kus asuks korter nr 2 laiendus, viitab otseselt sellele, et pooltel oli varasemalt kokkulepe ka korteri 2 laienduse teostamiseks tulenevalt välikäimlate väljalõhkumisest; samuti viitab sellele asjaolu, et ka korterit 2 on eluruumina kasutanud endised kaasomanikud Terje Solom ja Ilmar Solom, kellelt kaasomand omandati. Nad tasusid üldkanalisatsiooni väljaehitamise eest. Kostjad palusid määrata kaasomandi kasutuskord selliselt, et saun pindalaga 6,4 m2 (ruumid 4 ja 3) jääks korteri nr 2 kasutusse, esimesed kaks väiksemat kuuri kogupindalaga 5,3m2 korteri nr 2 kasutusse (kuur nr 1 ja 2), kuur nr 5 pindalaga 10,7 m2 korteri nr 3 kasutusse, kuur nr 6 pindalaga 5m2 korteri nr 6 kasutusse, kuur nr 7 pindalaga 5m2 korteri nr 7 kasutusse, kuur nr 8 pindalaga 5m2 korteri nr 5 kasutusse, kuur nr 9 pindalaga 4,7m2 korteri nr 4 kasutusse, kuur nr 10 ja 11 pindalaga 14,2m2 korteri nr 1 kasutusse. Kostjad palusid pööningu osas määrata kasutuskord kindlaks järgnevalt. Korteri nr 1 ainukasutuses oleks 12,5 m2, korteri nr 2 ainukasutuses 12,25m2, korteri nr 3 ainukasutuses 24,5 m2, korteri nr 4 kasutuses 12,5 m2, korteri nr 5 kasutuses 12,25 m2, korteri nr 6 ainukasutuses 12,5 m2 ja korteri nr 7 kasutuses 12,5 m2 pinda.
Keldri osas palusid kostjad määrata kasutuskord kindlaks järgmiselt. Korter 7 ainukasutusse jääks vastavalt 1,4m2 ja korter 3 kasutusse 2,3 m2, korter 5 kasutusse vastavalt 1,4 m2, korter 1 kasutusse 2,3m2 ja korter 2 kasutusse 2,3 m2, korter 4 kasutusse 2,3m2, ja korter 6 kasutusse 1,4 m2. Ülejäänud keldripind 9,2 m2 oleks poolte ühiskasutuses. Kostjad selgitasid, et erinevalt hagejate taotletud kasutuskorrast oleks keldripind olemas ka korteril nr 2. Aia kasutuskorra määramist taotlevad kostjad järgmiselt. Korter nr 1 kasutusse jääks 20 m2 pinda, korter nr 2 kasutusse ca 20 m2 pinda, korter nr 4 kasutusse 20 m2 pinda, korter nr 3 kasutusse 40 m2 pinda, korter nr 6 kasutusse 20 m2 pinda, korter nr 7 kasutusse 20 m2 pinda, korter nr 5 kasutusse 15 m2 pinda, millele lisanduks ribana musta joonega piiritletud ala. Kostjad olid seisukohal, et selliselt on tagatud, et õue keskosa ei jää kitsamaks, vastasel juhul ei ole võimalik puukoormate pääs krundile. Aia lõpus on puhke- ja grilliplats (suurusjärgus 15 m2), mis on tavapäraselt korterite nr 1, 2 ja 5 kasutuses olnud ja mille jätmist korterite 1, 2 ja 5 kasutusse kostjad taotlevad. Korter 1, 2, 4 ja 5 prügikastide paigutus toimuks Salme tn poolses servas. Esimesel korrusel vaid ühe kostjatele kuuluva korteriomandi moodustamisega kahjustataks oluliselt kostjate huve. Olukorras, kus kaasomandi osi on omandatud eraldi ja nende eest on ka eraldi tasutud ning käsitletud neid sisuliselt eraldi eluruumidena, on selge, et kolm kostjat on oluliselt halvemas positsioonis, kui pärast kaasomandi jagamist kuulub neile kolme korteriomandi asemel vaid kaks korteriomandit. Kostjate jaoks jäi arusaamatuks hagejate väide, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas Tartu linnavalitsus annab oma põhimõttelise nõusoleku kostjate vastuhagis soovitud laienduse teostamiseks, st kinnitab, et ei näe kostjate esitatud ehitusprojekti alusel põhimõttelisi takistusi laienduse teostamiseks vajaliku nõusoleku väljastamisel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus jättis rahuldamata nõude rahalise tasaarvestuse kindlaksmääramiseks. Maakohus jättis rahuldamata vastuhagi. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus lõpetas hagejate kaasomandi kinnistule ja selle olulistele osadele kaasomandi reaalosadeks jagamise teel. Maakohus jagas kinnisasja reaalosadeks järgnevalt: jättis Viivi Trei, Tamur Trei ja Reesi All ühisomandisse kinnistu jagamisel moodustatava korteriomandi nr 1; jättis Silver Vooli ja Katrin Vooli kaasomandisse kinnistu jagamisel moodustatava korteriomandi nr 3; jättis Merike Mahlapuu-Kuhhi ainuomandisse jääb kinnistu jagamisel moodustatava korteriomandi nr 4; jättis Viivi Trei, Tamur Trei ja Reesi All ühisomandisse kinnistu jagamisel moodustatava korteriomandi nr 5; jättis Liivi Soieva ainuomandisse kinnistu jagamisel moodustatav korteriomandi nr 6 ja jättis Silver Vooli ja Katrin Vooli kaasomandisse kinnistu jagamisel moodustatava korteriomandi nr 7.
Maakohus määras kinnisasja kaasomandi kasutamise korra kindlaks alljärgnevalt: jättis I korruse trepikojad, vaheruumi ja panipaigad (16,3 m2), II korruse trepikojad ja vaheruumi (11,7 m2), pööningu, sauna ja õueala korteriomandite omanike ühiskasutusse; määras kindlaks kuuride kasutuskorra korteriomandite vahel järgmiselt: korteriomandile nr 1 kuuluvad kuurid nr 1 (2,5 m2), nr 2 (2,8m2) ja nr 10 (6,2 m2) korteriomandile nr 3 kuulub kuur nr 5 (10,7m2) ja kuur nr 8 (5,0 m2) (mida kasutatakse ühisasjade hoidmiseks), korteriomandile nr 4 kuulub kuur nr 9 (4,7 m2), korteriomandile nr 5 kuulub kuur nr 11 (8,0 m2), korteriomandile nr 6 kuulub kuur nr 6 (5,0 m2), korteriomandile nr 7 kuulub kuur nr 7 (5,0 m2); määras kindlaks keldri kasutuskorra korteriomandite vahel järgmiselt: korteriomandile nr 1 kuulub ruum nr 45, korteriomandile nr 3 kuulub ruum 43, korteriomandile nr 4 kuulub ruum nr 44, korteriomandile nr 5 kuulub ruum nr 42 korteriomandile nr 6 kuulub ruum nr 40, korteriomandile nr 7 kuulub ruum nr 41. Keldris paiknevad ruumid nr 38, 39, 46 jäävad korteriomandite omanike ühiskasutusse; AÕS § 77 lg 2 järgi saab kohus valida nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Seega tuleb hagis näidata soovitav kaasomandi lõpetamise viis. Kinnisasja ja sellel asuva elamu jagamine korteriomanditeks on üks asja reaalosadeks jagamise viis. Nii hagejad kui ka kostjad on taotlenud kohtult lõpetada kaasomand reaalosadeks jagamise teel, st korteriomandite moodustamise teel. Nõuded erinevad teineteisest ainult selle poolest, et kostjad soovivad esimesel korrusel neile kuuluvast ühest korteriomandist kahe korteriomandi moodustamist ja vastavalt korteriomandi nr 2 juurde juurdeehituste/laienduste tegemist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kinnistul asuva elamu teisel korrusel moodustatakse neli korteriomandit, millest korter nr 4, pindalaga 26,7 m2 jääb Merike Mahlapuu-Kuhhi ainuomandisse ja sellest moodustatakse iseseisev korteriomand; korter nr 5, pindalaga 26,2 m2 jääb Viivi Trei, Tamur Trei ja Reesi All ühisomandisse ja sellest moodustatakse iseseisev korteriomand; korter nr 6, pindalaga 23,9 m2 jääb Liivi Soieva ainuomandisse ning sellest moodustatakse iseseisev korteriomand ning korter nr 7, pindalaga 24,9 m2, mis jääb Silver Vooli ja Katrin Vooli kaasomandisse. Maakohus sedastas, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et esimesel korrusel moodustatakse korteriomand pindalaga 50 m2, mis jääb Silver Vooli ja Katrin Vooli kaasomandisse ja sellest moodustatakse iseseisev korteriomand numbriga 3. Maakohus lähtus korteriomandite mõõdistusprojektis esitatud andmetest.
reaalosade
suuruse
määramisel
korterelamu
Poolte vahel on vaidlus selles osas, kuidas lõpetada kaasomand ja moodustada iseseisvad korteriomandid esimesel korrusel Viivi Trei, Tamur Trei ja Reesi All ühisomandis olevatest eluruumidest. KOS § 1 lg 2 järgi on kaasomandi esemeks sama seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja KOS § 2 lg 2 järgi ei ole korteriomandi reaalosaks ehitis ja selle osad. Seega on ehitise osaks olevad kõik seinad, so nii välis- kui ka siseseinad korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Seega ka korteriomandi reaalosa piiridesse jäävasse seina avause tegemiseks ja vaheseina ehitamiseks on vajalik kõikide
kaasomanike nõusolek juhul, kui tegemist on asja olulise muutmisega. Kohus viitab, et tegemist on asja olulise muutmisega, sest ühest korteriomandist kahe korteriomandi moodustamiseks ja moodustatava korteriomandi juurde laienduse tegemiseks on vaja spetsialisti arvamust või ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimist tuvastamaks, kas korteriomandite moodustamine ja laienduste tegemine sellisel viisil on reaalselt võimalik, arvestades elamu ehitustehniliste näitajatega. Maakohus jõudis seisukohale, et arvestades välja kujunenud tava ja kasutuskorda oleks kostjate kasutuses olevatest ruumidest kahe iseseisva korteriomandi moodustamine vastuolus teiste kaasomanike õiguste ja huvidega. Kohtu järeldust kinnitab ka paikvaatlusel nähtu, mille kohaselt ei oleks pärast juurdeehituste teostamist niigi kitsas koridoris võimalik enam liikuda, nt korterisse mööblit viia või päästeameti tööd korraldada. Lisaks avanevad korterite uksed koridori, mis tekitab olukorra, kus korraga avatud uste puhul ei saaks inimesed hädaolukorras kiiresti majast väljuda. Maakohus märkis, et kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millega oleks põhjendatud kostjate ülekaalukas huvi kahe korteriomandi moodustamiseks ja laienduste tegemiseks ühiskasutatava pinna arvelt teiste kaasomanike ees. Maakohus jõudis seisukohale, et põhjendatud ei ole esimesel korrusel Viivi Trei, Tamur Trei ja Reesi All ühisomandisse kuuluvast kaasomandi osast kahe korteriomandi moodustamine. Maakohus pidas põhjendatuks jagada kostjate kasutuses olemasolev pind vastavalt hoones enne kohtuvaidluse algust välja kujunenud kasutuskorrale. Maakohus märkis, et esimesel korrusel moodustatakse korteriomand pindalaga 51 m2, mis jääb Viivi Trei, Tamur Trei ja Reesi All ühisomandisse ja sellest moodustatakse iseseisev korteriomand numbriga 1. Kohus oli seisukohal, et sellisel viisil maja korteriomanditeks jagamine vastab hoone praegusele kasutuskorrale. Kuna trepikojad ja vaheruumid jäävad neid kasutatavate korterite ühiskasutusse, on kõigile korteriomanditele tagatud juurdepääs. Maakohus selgitas, et Riigikohtu praktikast (3-2-1-61-12 p 13, 3-2-1-104-05 p 9, 3-2-1-99-09 p 18) tulenevalt ei saa kohus kinnisasja reaalosadeks jagamise korral hüvitist määrata AÕS § 77 lõike 3 alusel samas menetluses, sest kinnisasja jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses pärast kaasomandi lõpetamise kohta kohtuotsuse tegemist. Alles siis, kui jagatud kinnisasjast tekkinud uute kinnisasjade piirid on kindlaks määratud ja jagamise teel tekkinud uued kinnistud kinnistusraamatusse kantud, saab otsustada hüvitisnõude üle AÕS § 77 lõike 3 alusel, sest alles pärast uute kinnistute tekkimist on võimalik selgitada nende väärtust ning võrrelda seda siis kaasomandi mõtteliste osade väärtusega. Seega ei ole hüvitise suuruse üle võimalik otsustada enne kinnistu reaalosadeks jagamist ja korteriomandite kinnistusraamatusse kandmist. Seega tuleb hagejatel hüvitise väljamõistmiseks ja hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks pöörduda kohtu poole uue hagiga pärast kinnistu korteriomanditeks jagamist ja korteriomandite kinnistusraamatusse kandmist. Maakohus pidas põhjendatuks jagada lahuspinnad iga korteriomandi juurde vastavalt poolte paikvaatlusel avaldatule. Sellise jaotuse korral kuulub iga korteriomandi juurde lahuspinnana kuur ja keldrist vastav osa. Maakohus märkis, et hagejad taotlesid sauna, pööningu, keldri ja õueala ühiskasutusse jätmist. Kostjad vaidlesid sellele vastu ning soovisid sauna enda ainukasutusse ning õueala ja pööningu jagamist vastavalt omandiosa suurustele. Maakohus jõudis seisukohale, et õueala, saun ja pööning peaksid kuuluma korteriomandite omanike ühiskasutusse. Õueala tükeldamine ei olnud maakohtu arvates mõistlik ega põhjendatud, sest sellisel viisil kaasomandiosa kasutamine
ei ole võimalik ning kaasomandi valdamine ja kasutamine tekitaks korteriomanike vahel pingeid. Samuti on sauna ja pööningu määramisel ühiskasutusse tagatud kõigi kaasomanike poolt nende võrdne kasutamine ning kohtu arvates kohustab see kaasomanikke käituma teineteise huvisid arvestavalt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Tartu Maakohtu 15. märtsi 2016. a otsuse peale esitasid kostjad apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada, jätta vastustajate hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Apellandid paluvad jätta apellantide menetluskulud ja vastustajate menetluskulud maakohtus vastustajate kanda, apellantide menetluskulud ja vastustajate menetluskulud ringkonnakohtus vastustajate kanda. 4.1 Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud apellantide esitatud tõendid asja lahendamisel põhjendamatult tähelepanuta. Maakohus sedastas otsuses, et apellantide kasutuses olevatest ruumidest kahe iseseisva korteriomandi moodustamine oleks vastuolus teiste kaasomanike õiguste ja huvidega. Maakohus märkis, et seda kinnitas asjaolu, et pärast juurdeehituste teostamist ei ole kitsas koridoris enam võimalik enam liikuda ega päästeameti tööd korraldada, lisaks avanevad korterite uksed koridori, mis tekitab olukorra, kus korraga avatud uste puhul ei saaks inimesed hädaolukorras kiiresti majast väljuda. Apellandid on seisukohal, et kohtu järeldus on vastuolus apellantide 9. jaanuari 2015. a menetlusdokumendi lisaga 1 ja 2. veebruari 2015. a menetlusdokumendi lisaga 3, kust nähtub, et apellantide soovitud muudatused on heaks kiitnud Päästeameti Lõuna Päästekeskuse insenertehniline büroo. Olukorras, kus apellandid on esitanud kohtule tehnosüsteemide muudatusprojekti, mis on heaks kiidetud Päästeameti poolt, puudusid mistahes tõendid, millele tuginedes saanuks maakohus jätta apellantide nõude rahuldamata.
2.veebruari 2015. a menetlusdokumendi lisana 3 esitatud OÜ HASPO inseneri A. Tari ja projekteerija E. Raba koostatud tehnosüsteemide muudatusprojektist tuleneb, et projekteerimisel on lähtutud Eesti projekteerimisnormidest. Apellantidele jääb selgusetuks maakohtu otsuse lk 11 toodud seisukoht, mille kohaselt ühest korteriomandist kahe korteriomandi moodustamiseks ja muudatuste tegemiseks on vaja spetsialisti arvamust või ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimist tuvastamaks, kas korteriomandite moodustamine ja laienduste tegemine sellisel viisil on reaalselt võimalik, arvestades elamu ehitustehniliste näitajatega. Maakohus on lisanud kohtuotsusele vale plaani. Teise korruse plaanilt nähtub, et korteriomandi nr 5 pindalal on 26,2 m2, kuid õige ruumi nr 29 suurus on 1,6 m2 asemel 2 m2. Pindalast 26,6 m2 on kohus lähtunud ka oma resolutsioonis. Plaanide vastuolule on apellandid juhtinud tähelepanu ka oma 12. novembri 2015. a menetlusdokumendi punktis 17.
4.2.Maakohus on vääralt kohaldanud AÕS § 72 lõiget 5 ja rikkunud otsuse põhjendamise nõuet. Maakohtu seisukoht, et välja kujunenud tava ja kasutuskorda arvestades oleks apellantide kasutuses olevatest ruumidest esimesel korrusel kahe iseseisva korteriomandi moodustamine
apellantide soovitud piires (st koos apellantide poolt soovitud muudatustega) vastuolus teiste kaasomanike õiguste ja huvidega ei ole kooskõlas AÕS § 72 lõikega 5. Maakohus ei ole hagi rahuldamisel kaalunud apellantide huve. Vastustajate ja apellantide kui kaasomanike erinevate huvide kaalumisel on oluline arvestada, et elamu on ehitatud 20. sajandi alguses. Sel ajal oli tavapärane, et kuivkäimla võis olla korterite ühiskasutuses – seetõttu asus nn korterite 1 ja 2 kuivkäimla koridoris (suurusega ca 1,8 m2, ruum nr 16), samuti oli teise korruse korteritel kuivkäimla koridoris. 19. novembri 2013. a menetlusdokumendi lisast 5 nähtub, et esimesel korrusel apellantide kasutuses olevate eluruumide näol on alati olnud tegu kahe eraldi korteriga. Seoses veevärgi sissetoomisega kaotati koridoris olnud kuivkäimlad ja pooltel oli kokkulepe, et ka nn korter 2 saab endale välja ehitada san sõlme. Vastavalt võimalustele olid pooled enne hagi esitamist teinud juurdeehitusi - nn korter 4 (vastustaja Merike Mahlapuu Kuhhi) ja nn korter 7 (vastustajad Katrin Vool ja Silver Vool) (apellantide 12.11.2014.a menetlusdokumendi lisa 1, vrd apellantide 19.11.2013.a menetlusdokumendi lisa 6). Ka korterile 1 jõudis apellant Viivi Trei välja ehitada tualeti (19.11.2013.a menetlusdokumendi lisa 1, ruum nr 7, suurusega 1,3 m2 - tegu on väga kitsa ja ebamugavalt madala laega ruumiga). Nn korteril 5 (apellantide kasutuses) oli san sõlm välja ehitatud ühiskasutatava pinna arvel juba enne vastava kaasomandiosa omandamist Viivi Trei poolt (apellantide 12.11.2014.a menetlusdokumendi lisa 1, vrd apellantide 19.11.2013.a menetlusdokumendi lisa 6). Maakohus ei ole analüüsinud ühtegi apellantide esitatud tõendit ega väidet, mis apellantide hinnangul viitasid asjaolule, et muudatuste tegemiseks nõusoleku andmisest keeldumine on vastuolus AÕS § 72 lõikega 5.
4.3.Kasutuskorra kindlaksmääramisel on maakohus rikkunud menetlus -ja materiaalõigust. Apellandid vaidlustavad maakohtu otsuse osas, milles esimesed kaks väiksemat kuuri kogupindalaga 5,3 m2 ei ole jäetud mitte korteriomand nr 2 kasutusse (kuur nr 1 ja 2), vaid määrati korteriomandile nr 1. Samuti vaidlustavad apellandid maakohtu otsust osas, milles kuuri nr 11 pindalaga 9 m2 ei määratud korteri nr 1 kasutusse, vaid määrati korteriomandile nr 5 . Kuur nr 10 on määrati korteriomand nr 1 kasutusse, nagu apellandid taotlesid, kuid mitte kuur nr 11. Apellandid vaidlustavad maakohtu otsust ka osas, milles kohus määras kuuri nr 8 korteriomandi nr 3 kasutusse, korteriomand nr 5 asemel, nagu taotlesid apellandid. Kuurid nr 1 ja 2 on ajalooliselt olnud nn korter nr 2 omanike kasutuses ning enne korteri omandamist kostja Viivi Trei poolt endiste omanike Solomite kasutuses, seega on põhjendamatu vastustajate nõude rahuldamine ja viidatud kuuride korteriomandi nr 1 kasutusse jätmine. Apellandid on selgitanud, et nende poolt taotletud kasutuskord järgib algselt endise majaomaniku E.Juhkama loodud ja sellisena edasi läinud korda, mille muutmiseks vastustajad hinnangul mõistlikke põhjusi esitanud ei ole. Nii oli näiteks kuur nr 5 kunagise majaomaniku E. Juhkama kasutuses, kes elas nn korteris 3. Peale E. Juhkama surma 1990. aastal oli kuur nr 5 jätkuvalt seotud nn korteriga 3, olles praegugi nn korter 3 elanike Katrin ja Silver Vooli kasutuses (ka viidatud kuuri kasutuskorra osas pooltel vaidlust ei ole). Kuur nr 7 on ajalooliselt olnud nn korter nr 7 kasutuses (ja sai täiendava kaasomandi osa omandamisega Katrin ja Silver Vooli kasutusse – ka viidatud kuuri kasutuskorra osas pooltel vaidlust ei ole). Apellandid on käesoleva tsiviilasja menetluse kestel varasemalt selgitanud, et kuur nr 8 oli varasemalt seotud nn korteriga nr 5, kuid enne kaasomandi osa omandamist Viivi Trei ja Raul Trei poolt võttis kuuri enda kasutusse vastustaja Silver Vool. Kuur nr 8 on kuulunud korter nr
5 juurde, kuid see hõivati Silver Vooli poolt ajal, mil nn korter 5 ruume kasutas ja kaasomanik oli Janno Loderaud. Kostja Viivi Trei teavitas küll hagejaid, et viidatud kuur nr 8 kuulub nn korter 5 juurde, mistõttu oleks vaja see vabastada, kuid tulemusteta. Kuna varasemalt ei olnud XXX kaasomanike ringis Viivi Trei lapsed, apellandid Reesi Trei ja Tamur Trei, ei tõusetunud küsimus kuuri tagasisaamisest sedavõrd teravalt. Kuna Reesi Trei ja Tamur Trei kavatsevad kasutada tulevasi korteriomandeid eraldi, on loomulik, et ka korteril 5 on oma kuur (mis ei ole korteri nr 1 kuur). Ka ostutehingust, mille alusel omandati kaasomandiosa, mille alusel Viivi Trei sai hakata kasutama nn korterit nr 5, nähtub, et korteril nr 5 on kuur (19.11.2013.a menetlusdokumendi lisa 4). Väide, et kuuri kasutatakse ühiste vahendite hoidmiseks, on väär – jääb selgusetuks, mida maakohus ühiste vahendite all üldse silmas pidas, ja viidatud asjaolu tuvastas. Apellandid on käesolevas tsiviilasjas tõendanud, et XXX oli kasutuskorra järgi jaotatud 7 eri korteriks, kusjuures igal korteril oli oma kuur (vt eelnev punkt), samuti on apellandid käesolevas tsiviilasjas tõendanud, et kuurid nr 1 ja 2 olid seotud korteriga 2. Viimased kuurid – kuurid nr 10 ja 11, on seotud korteriga 1, kuna sissepääs kuuri 10 käib kuuri 11 kaudu (see nähtub ka kostjate 09.01.2015.a menetlusdokumendi lisast 7, kus on näha kuuri 11 ja 10 sissepääs). Apellandid on selgitanud, et puukuuri nr 11 olemasolu on tingitud asjaolust, et 1986.a, mil kostja Viivi Trei ema asus elama XXX nn korterisse nr 1, oli kolimise eeltingimuseks asjaolu, et olemasolevale puukuurile lubas toonane majaomanik E.Juhkama teha kuurile pikenduse (kostja emal oli vaja tuua kaasa oma majapidamistarbed: saed, kirved, labidad jne). See on üks põhjuseid, miks nn korter 1 kasutuses olev kuur (ruumid 10 ja 11) on tavapärasest suurem. Pind on seniajani apellantide kasutuses ja sellisena (kuurid 10 ja 11) igati vajalik: seal hoitakse tööriistu, aiatoole ja –lauda jms. Pooltel ei olnud vaidlust kasutuskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et korteriomandile nr 3 kuulub ruum 43, korteriomandile nr 4 kuulub ruum nr 44, korteriomandile nr 5 kuulub ruum nr 42, korteriomandile nr 6 kuulub ruum nr 40, korteriomandile nr 7 kuulub ruum nr 41. Apellandid vaidlustavad maakohtu otsuses kindlaks määratud keldri kasutuskorra osas, milles keldris paiknev ruum nr 46 on jäetud korteriomandite omanike ühiskasutusse, korteriomandile nr 1 kasutusse on määratud ruum nr 45 (ruum nr 46 asemel) ning korteriomandil nr 2 ruumi ei ole (apellandid palusid vastuhagis, et korter 2 kasutusse määrataks 2,3 m2 keldriboks (ruum nr 45). Maakohtu otsusest ei nähtu ühtegi põhjendust, millistele argumentidele tuginedes sai kohus otsustada, et apellantide valduses olev ruum 46 tuleb äkitselt määrata ühiskasutusse. Kohtuotsus on vastululine – pooltel ei ole vaidlust selle üle, et ruum nr 46 on olnud korteri nr 1 kasutuses, apellandid on esitanud varasemate elanike kinnitused selle kohta, et igal 7 korteril (sh seega ka korteril 1) oli oma keldriboks. Apellandid ei nõustu maakohtu seisukohtadega, mille järgi õueala, saun ja pööning peaksid kuuluma korteriomandite omanike ühiskasutusse. Õueala nö tükeldamine ei ole kohtu arvates mõistlik ega põhjendatud, sest sellisel viisil kaasomandiosa kasutamine ei ole võimalik ning kaasomandi valdamine ja kasutamine tekitaks korteriomanike vahel lisapingeid. Samuti on sauna ja pööningu määramisel ühiskasutusse maakohtu hinnangul tagatud kõigi kaasomanike poolt nende võrdne kasutamine ning kohtu arvates kohustab see kaasomanikke käituma teineteise huvisid arvestavalt. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kinnistul asuv saun on rajatud kostja Viivi Trei poolt ja vahenditest juba nõukogude perioodil ja seda on kasutanud vaid apellandid. Teised majaelanikud, va hageja Silver Vool, ei ole aastate jooksul sauna kasutamise vastu huvi tundnud. Kuna Silver Voolil on tavaks olnud kütta sauna rohkearvulisele seltskonnale, kes ei
ole XXX elanikud, ei pidanud apellandid võimalikuks ega vajalikuks sauna ühiskasutust, ja palusid viidatud sauna jätta korter 2 ainukasutusse. Maakohus ei ole viidatud asjaoludele mistahes hinnangut andnud, ega asja nende asjaoludega asja lahendamisel arvestanud. Kasutuskorra kindlaksmääramisel tuleb AÕS § 72 lg 5 järgi lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, arvestama peab mh kaasomanike omavaheliste suhetega. Arvestades poolte lahknevaid nägemusi kasutuskorra osas, on vaidlused jätkuvalt kerged tekkima siis, kui kogu pind oleks ühiskasutuses (sellisel juhul puudub sisuliselt kindlaksmääratud kasutuskord) – käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et korteriomanikel on eri nägemused ühiskasutuse osas. Kui kasutusalad on kindlaksmääratud vastavalt apellantide ettepanekule (eraldi aia-ja pööningualad eraldatud igale korterile), ei näe apellandid põhjust, miks peaksid edaspidi pooled viidatud alade kasutamise üle üldse vaidlema hakkama. Eeltoodut arvesse võttes on apellandid seisukohal, et kohus on asja lahendamisel sauna, õueala ja pööningu kasutuskorra kindlaksmääramisel vääralt kohaldanud AÕS § 72 lg 5, ning apellantide nõue, määrata kindlaks ka õueala ja pööningu kasutuskord selgelt piiritletud aladena, oleks tulnud rahuldada, ning jätta menetluskulud vastustajate kanda.
5.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning õiglane. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust teistsugust lahendit teha. Apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu menetlusse valesti võetud, kuna apellatsioonkaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Maakohtu otsus avaldati 15. märtsil 2016. a, apellanti esindanud advokaat pidi otsuse kätte saama ja isegi juhul, kui esindus hetkeks peatus, esitama esindatavatele viivituseta. Apellatsioonkaebus on esitatud 20. aprillil ja seega hilinenult. Edasikaebamise tähtaeg saabus 14. aprillil 2016. a kell 23.59. Kehtiv kättesaamist reguleeriv normistik on ajalooline ning neid tuleb vaadata kaasaegses kontekstis. TsMS § 633 lg 2 p 3 ja lg 3 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida põhjendus selle kohta, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Apellandid ei ole seda teinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis kinnisasja jagamisel moodustamata eraldi korteriomandid nr 1 ja 2, määras kuuri nr 1 ja 2 korteriomandi nr 1 kasutusse, määras kuuri nr 8 korteriomandi nr 3 kasutusse, määras kuuri nr 11 korteriomandi nr 5 kasutusse ning määras keldriruumi nr 45 korteriomandi nr 1 kasutusse ja keldriruumi nr 46 ühiskasutusse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Esmalt analüüsib ringkonnakohus korteriomandite nr 1 ja 2 eraldi moodustamist (I), seejärel kuuride kasutuskorda puudutavat (II), keldri kasutuskorda puudutavat (III) ja sauna, õueala ja pööningu kasutuskorda puudutavat (IV) ning lõpuks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude osas (V). I
7.Ringkonnakohus märgib, et AÕS § 77 lg 2 ei sätesta, et kaasomandi mõttelise osa piires ei tohi moodustada kaht või enamat reaalosa, sh korteriomandit. Samuti ei välista AÕS § 77 lg 2 seda, et kohus jagab asja kaasomandi lõpetamisel selliselt, et moodustatav reaalosa on suurem, kui kaasomandi mõtteline osa. See tähendab, et kohtul on võimalik moodustada mõttelise osa piires kaks või enam korteriomandit (reaalosa) ja moodustatud korteriomandite suurus võib iseenesest ületada kaasomandi mõttelise osa vastavat suurust. Ringkonnakohus märgib, et võimalik avalik-õiguslik takistus korteriomandite moodustamisel (katastriüksuste loomisel) ei takista asja jagamise kohta käiva tsiviilvaidluse lahendamist, kui apellandid on teinud kohtule usutavaks, et kinnisasja reaalosadeks jagamine on taotletud viisil suure tõenäosusega avalikõiguslikult võimalik.
8.Maakohus märkis, et poolte nõuded erinevad teineteisest selle poolest, et kostjad soovivad esimesel korrusel neile kuuluvast ühest korteriomandist kahe korteriomandi moodustamist. Ringkonnakohus sedastab, et apellantidele ja ka teistele kaasomanikele ei kuulunud enne asja jagamist jagatavas kinnisasjas ühtegi korteriomandit. Seega ei ole tegu ühest korteriomandist kahe moodustamisega. Käesoleval juhul on vaidluse all kaasomandi mõttelisest osast kahe korteriomandi moodustamine.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega, et kahe korteriomandi moodustamine on vastuolus teiste kaasomanike õiguste ja huvidega ning kostjatel puudub ülekaalukas huvi kahe korteriomandi moodustamise suhtes. Kuna ringkonnakohus nõustub kahe korteriomandi moodustamisega, lisab ringkonnakohus kohtuotsusele plaani, kust on nähtav korteriomandite nr 1 ja 2 asukoht ja pindala. Ringkonnakohus märgib, et selleks, et jõuda järeldusele vastuolu kohta teiste kaasomanike õiguste ja huvidega, peab kohus viima läbi kaalumise ehk tegema diskretsiooniotsuse. See tähendab, et kohus peab arvestama olulisi asjaolusid ning kaaluma põhjendatud huve. Maakohus ei ole piisavalt kaalunud poolte huvisid ja otsusest ei ole nähtav, kuidas jõudis maakohus siseveendumusele, et kahe korteriomandi moodustamine on vastuolus teiste kaasomanike õiguste ja huvidega. Kuna maakohus on jätnud diskretsiooni nõuetekohaselt läbi viimata, kaalub ringkonnakohus poolte huvisid. Ringkonnakohus on seisukohal, et kahe korteriomandi moodustamine (plaanil ruumid 5-13, tähistatud kollasega ja roosaga) ja selleks juurdeehituse tegemine (plaanil ruumid 9 ja 12, viirutatud) puudutab eelkõige moodustava korteriomandi nr 3 kaasomanike huve. Samas ei mõjuta see oluliselt teise korruse eluruumide kaasomanike huve, kuna hoone tänavapoolse välisukse juures asub trepp, miskaudu saavad hoone teise korruse elanikud oma eluruumidesse siseneda ja sealt väljuda juurdeehitusest möödumata. Juurdeehitusest on vältimatult sunnitud mööduma moodustava korterimandi nr 3 omanikud ning juurdeehitus jääb moodustatava korteri nr 3 välisukse lähedusse. Seega riivab juurdeehitus eelkõige korteri nr 3 kaasomanike Silver Vooli ja Katrin Vooli huve. Peamiseks põhjenduseks huvide riivamise kohta on vastustajad märkinud koridori kitsenemise. Apellandid on viidanud asjaolule, et ajalooliselt on korterid 1 ja 2 eksisteerinud käibes eraldi, vastavad kaasomandi osad on omandatud eraldi ja avalik-õiguslikud asutused on aktsepteerinud juurdeehitust. Samuti on apellandid märkinud, et kahe korteriomandi moodustamine võimaldab nende võõrandamise eraldi. Ringkonnakohus, tutvunud asjaoludega, on seisukohal, et võimalik koridori kitsenemine ei kaalu üle apellantide huve kahe korteriomandi moodustamiseks nende soovitud viisil. Kuivõrd kõnealune koridor on jagatud osadeks mitme uksega, ei muuda juurdeehitus koridori kitsamaks, kui on selle praegused kõige kitsamad kohad (ukseavad). Seetõttu ei saa ka suuremõõtmelist mööblit praegu lahti võtmata ustest sisse viia. Samuti avaneb korteri nr 3 välisuks probleemideta juurdeehituse
korral. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt kahe trepi olemasolust ei ole juurdeehitusega seotud koridoriosa tiheda liiklusega ja kitsenemine ei takista evakuatsiooni. Ka praegu on koridori kõnealuse osa läbilaskevõime piiratud uste laiusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta arvesse ka asjaolu, et hoone teisel korrusel on neli moodustatavat korteriomandit ning teise korruse samas koridoriosas on tehtud juba juurdeehitus ja koridor on kitsenenud seal ligikaudu samas suurusjärgus. Seetõttu on ebaõiglane takistada esimesel korrusel kahe korteriomandi moodustamist koos juurdeehitusega, kui teisel korrusel on sama lahendus juba tehtud. Apellantide jaoks riivaks korteriomandite moodustamata jätmine oluliselt nende omandiõiguse kasutamist ja selle kasutamise viisi vaba valikut. Kinnisasja omanikul peab säilima võimalus kasutada oma kinnisasja selliselt, nagu see on omaniku jaoks sobivaim. Omanik on mh õigustatud saama oma kinnisasjast tulu ja tal peab säilima vaba võimalus kinnisasi võõrandada talle sobival viisil. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kahe korteriomandi moodustamine (korterid nr 1-2) ei riiva oluliselt teiste kaasomanike huve ning apellantide huvid kaaluvad vastustajate huvid üle.
10.Maakohus on märkinud, et juurdeehituse tulemusel muutub koridor sedavõrd kitsaks, et seal ei ole võimalik enam liigelda, mööblit transportida ning Päästeameti tööd korraldada. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta Päästeameti heakskiidu hoone esimese korruse plaanile koos juurdeehitusega ning on sellega rikkunud TsMS § 232 lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muuhulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks vastavalt TsMS § 652 lõikele 5 Päästeameti heakskiidu kui tõendi uurimist ja hindamist ning teeb seda järgnevalt.
11.Ringkonnakohus leiab, et Päästeameti heakskiiduga (kt II kd, lk 91) on tõendatud, et kahe korteriomandi moodustamine ja nendele plaanil näidatud juurdeehituse teostamine ei takista päästeameti tööd ning on kooskõlas päästmist reguleerivate avalik-õiguslike normidega. Esitatud dokumendil on nähtav koridoris tehtav juurdeehitus, selle asukoht ja suurus. Plaanile on kirjutanud alla Päästeameti Lõuna Päästekeskuse inseneritehnilise büroo ametnik Peeter Kaitsa ning on märkinud plaanile „heaks kiidetud“. Ringkonnakohus on seisukohal, et Päästeamet on pädev hindama, kas juurdeehitus koridoris takistab päästmist või mitte. Seetõttu on tõendatud, et kahe korteriomandi moodustamine koos juurdeehitusega koridoris ei takista Päästeameti tööd ning kohtule on tehtud usutavaks avalik-õiguslike takistuste puudumine.
12.Kuna kõik kinnisasja omanikud ei ole andnud nõusolekut muudatuste tegemiseks ehk juurdeehituse teostamiseks (plaanil ruumid nr 9 ja 12, viirutatud ala), asendab käesolev kohtuotsus Katrin Vooli, Siver Vooli, Merika Mahlapuu-Kuhhi ja Liivi Soieva nõusolekut TsÜS § 68 lg 5 järgi.
13.Võttes arvesse eeltoodut, moodustab ringkonnakohus kinnisasja jagamisel kaasomandi lõpetamisel korteriomandid nr 1 ja 2 (ruumid nr 5-13, plaanil tähistatud kollasega ja roosaga). Korteriomandi nr 1 reaalosa (plaanil I ruumid nr 5-8, tähistatud kollasega) üldpinnaks on 25,4 m2 ning sellega on ühendatud mõtteline osa 2540/20460 kaasomandist kinnisasjale XXX, katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa 100 %, pindalaga 760 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa. Korteriomandi nr 2 reaalosa (plaanil ruumid I nr 9-13, tähistatud roosa joonega) üldpinnaks on 27,1 m2 ning sellega on ühendatud mõtteline osa 2710/20460 kaasomandist kinnisasjale XXX,
katastritunnusega XXX, sihtotstarbega elamumaa 100 %, pindalaga 760 m2 ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa. II
14.Vaidluse all on kuuride nr 1-2, 8 ja 11 kasutuskord. Apellandid taotlevad, et kuurid 1-2 määratakse korteriomandi nr 2 kasutusse; kuur nr 8 määratakse korteriomandi nr 5 kasutusesse ja kuur nr 11 määratakse korteriomandi nr 1 kasutusse. Teiste kuuride osas vaidlus puudub.
15.Maakohus jättis kuurid nr 1-2 korteriomandi nr 1 kasutusse. Apellandid märkisid, et kuurid nr 1-2 on ajalooliselt olnud korteri nr 2 kasutuses. Ringkonnakus sedastab, et maakohus ei jätnud kuure nr 1-2 ühegi vastustaja korteriomandi kasutusse. See tähendab, et kuuride nr 1-2 määramine moodustatava korteriomandi nr 2 kasutusse ei riiva vastustajate huve. Seetõttu lähtub ringkonnakohus apellantide taotlusest ning määrab kuurid nr 1-2 moodustatava korteriomandi nr 2 kasutusse.
16.Ringkonnakohus peab vajalikuks kuuride nr 8 ja 11 kasutuskorda analüüsida koos. Seda põhjusel, et maakohus määras kuuri nr 8 korteriomandi nr 3 kasutusse ning kuuri nr 11 korteriomandi 5 kasutusse. Seejuures jättis maakohus kuuri nr 10 korterimandi nr 1 kasutusse. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kuuri nr 10 pääseb ainult kuuri nr 11 kaudu. Kuurid 10 ja 11 on ehituslikult seotud ning kuur nr 11 on läbikäidav. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks määrata kuur nr 8 korterimandi nr 5 kasutusse (plaanil III tähistatud rohelisega) ning kuur nr 11 korteriomandi nr 1 kasutusse (plaanil III tähistatud kollasega). Kuuri nr 10 kasutuskorda ei vaidlustatud (plaanil III tähistatud kollasega). Ringkonnakohus märgib, et korteriomandi nr 3 kasutusse jääb vastavalt maakohtu otsusele kuur nr 5 (plaanil III tähistatud helesinisega).
17.Maakohus on märkinud, et kuur nr 8 on vajalik ühisasjade hoidmiseks. Samas ei ole maakohus tuvastanud, milliseid ühisasju seal kuuris hoidma hakatakse. Samuti ei ole maakohus põhjendanud kuuri nr 8 jätmist ühisasjade hoidmiseks. Seetõttu määrab ringkonnakohus kuuri nr 8 korterimandi nr 5 ainukasutusse (plaanil III tähistatud rohelisega).
18.Muus osas ringkonnakohus kuuride kasutuskorda ei muuda. Ringkonnakohus muudab plaani ühtse arusaamise eesmärgil plaani tähtistust. Korteriomandile nr 4 jääb kuur nr 9 (plaanil III tähistatud tumesinisega); korteriomandile nr 6 jääb kuur nr 6 (plaanil III tähistatud helepunasega) ja korteriomandile nr 7 jääb kuur nr 7 (plaanil III tähistatud oranžiga). III
19.Apellandid on vaidlustanud maakohtu otsuse keldriruumi nr 45 ja 46 kasutuskorra osas. Apellandid palusid ringkonnakohtul jätta korteriomandi nr 1 kasutusse keldriruum nr 46 ja korteriomandi nr 2 kasutusse keldriruum nr 45.
20.Maakohus on jätnud keldriruumi nr 45 korteriomandi nr 1 kasutusse, keldriruumi nr 46 aga ühiskasutusse. Maakohus ei ole põhjendanud keldriruumi nr 46 jätmist ühiskasutusse. Vastustaja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele märkinud põhjendusi, miks keldriruum nr 46 peaks olema ühiskasutuses.
21.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on keldriruumi nr 46 jätmine korteriomandi nr 2 kasutusse ning keldriruumi nr 45 jätmine korteriomandi nr 1 kasutusse. Juhul, kui keldriruum nr 46 jätta ühiskasutusse, jääks moodustatav korteriomand nr 2 keldriruumist ilma. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus jätta üks korteriomand keldriruumi kasutusvõimalusest ilma, kui teiste korteriomandite kasutada on keldriruum. Apellandid soovivad keldriruumi 45 jätmist korteriomandi 2 kasutusse, kuigi maakohus määras selle korteriomandi nr 1 kasutusse. Ringkonnakohtu hinnangul ei riiva keldriruumi nr 45 määramine korteriomandi nr 2 kasutusse vastustajate huve. Võttes arvesse eeltoodut, jätab ringkonnakohus keldriruumi nr 45 korteriomandi nr 2 kasutusse (plaanil IV tähistatud roosaga) ja keldriruumi nr 46 korteriomandi nr 1 kasutusse (plaanil IV tähistatud kollasega). IV
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust tühistada sauna, õueala ja pööningu kasutuskorra osas. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.
23.Vastusena apellatsioonkaebuses toodule, märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, et sauna on rajanud Viivi Trei, ei tähenda, et saun muutub seetõttu Viivi Trei või apellantide ainukasutuses olevaks. Saun on rajatud kaasomandis kinnisasjale ning sauna rajanud isik on sauna ühiskasutusse jäämise riski ise võtnud.
24.Apellant on viidanud AÕS § 72 lg 5 rikkumisele. AÕS § 72 lg 5 sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Ringkonnakohus märgib, et sauna ühiskasutusse jätmisel ei kaota apellandid võimalust sauna kasutada. Mh annab AÕS § 72 lg 5 õiguse apellantidele nõuda võimalust sauna kasutada.
25.Ringkonnakohus on seisukohal, et õueala ja pööningu kasutuskorra kindlaksmääramine on käesoleval juhul võimatu ja ebapraktiline. Õueala ja pööningu näol on tegu aladega, mille ühiskasutus on levinud käibepraktikas ning sisuliselt on võimatu kontrollida ja piiritleda, mis ala iga kaasomanik kasutab. Muuhulgas on õueala kasutamise eesmärgiks võimalus seal vabalt jalutada. Kasutuskorra kindlaksmääramisel oleks õueala eesmärgipärase kasutamise võimalus takistatud. V
26.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse asjaolu, et mõlemad kohtumenetluse pooled soovisid kaasomandi lõpetamist ja kasutuskorra määramist ning hagi ja vastuhagi rahuldati osaliselt ning apellatsioonkaebus osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Seetõttu ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude suurust. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.