1.X esitas 22.01.2024 Tallinna Vanglale taotluse nr 5-11/24/331-1 lühiajaliseks kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta oma tütre C ja Yga 26.02.2024 kell 14.00 või 16.00. Tallinna Vangla registreeris Xle kokkusaamise ajaks 27.02.2024 kell 14.00.
2.X esitas 06.02.2024 vangla toimingu peale vaide. Vaide kohaselt ei sobi kohtumiseks 27.02.2024, sest Yl on samal päeval kohtuistung. Keegi muu peale Y ei saa tütart kokkusaamisele tuua.
3.X esitas 15.02.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Tallinna Vanglat muutma tema tütrega kohtumise kuupäeva soovitavalt
3-24-450 nädalvahetusele, sest tütar õpib koolis. Yl toimub 27.02.2024 kohtuistung ja keegi muu peale tema ei saa tuua tütart kokkusaamisele.
4.Tallinna Vangla teavitas halduskohut 20.02.2024 vastuses, et on muutnud taotleja ja tema tütre klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise aega. Uus aeg on 26.02.2024 kell 14.00 kuni 16.00. Vangla teavitas X 19.02.2024 suuliselt muudetud kohtumise ajast ja viimane kinnitas vanglale suuliselt, et on sellest aru saanud. Uus kohtumise aeg vastab sellele, mida X 22.01.2024 taotluses soovis. Üldhariduskoolides on õpilastel sel ajal koolivaheaeg.
5.X esitas 21.02.2024 halduskohtule vastuväite, milles märkis, et ei mõista vangla tegevust. Vastustaja paistab arvavat, et üheksa-aastane laps tuleb üksi vanglasse. X taotles, et Y ja C saaks tulla samal ajal. Vanglaametnikud mõtlevad, et Y tuleb 26.02.2024 kell 13.00 koos kaebaja tütrega vanglasse ja ootab kuni kella neljani, s.o kolm tundi. See ei ole normaalne variant. X palus kohtul määrata, et vangla annaks talle Y ja Cga kokkusaamise nädalavahetusel.
6.Tallinna Halduskohus jättis 23.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et tal oleks esialgset õiguskaitset vaja. Tallinna Vangla on määranud kaebajale tütrega kokkusaamiseks kuupäeva ja kellaaja, mida kaebaja ise oma 22.01.2024 taotluses soovis. 26.02.2024 on üldhariduskoolides koolivaheaeg. Seega ei takista tütre koolis käimine tal sellel päeval kaebajaga kokku saada. Ka kaebaja 21.02.2024 vastuväitest ei selgu, miks kaebaja ei peaks saama tütrega 26.02.2024 kohtuda. See, et Y peab kaebaja tütart kokkusaamise ajal ootama, ei ole takistus, mis ei võimalda kaebajal tütrega kohtuda, vaid pelgalt ebamugavus Yle. Kohus on juba varem, 08.02.2024 määruses asjas nr 324-303 leidnud, et Yga kohtumiseks ei ole põhjust esialgse õiguskaitse korras vaheseinaga eraldamata kokkusaamist määrata. Kohus jääb selle seisukoha juurde. Kaebaja ei ole praeguses asjas esitatud taotluses selgitanud, et Y puhul oleks tegu inimesega, kellega õigusaktid võimaldavad vaheseinaga eraldamiseta lühiajalist kokkusaamist (vt justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 31 lg 21 p 5 ja VangS § 25 lg 1). Ka ei ole kaebaja ära näidanud, millised tema olulised õigused jääksid kaitseta, kui ta saab esialgse õiguskaitse korras vaheseinaga eraldamiseta kokkusaamise vähemalt esialgu üksnes oma lapsega. Lühiajalised kokkusaamised toimuvad Tallinna Vanglas üldjuhul esmaspäevast laupäevani kell 9.00 kuni 11.00 või 14.00 kuni 16.00 (Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 11/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 12.1.4). Tallinna Vangla on määranud kabeajale tütrega kokkusaamise aja vastavalt kodukorrale ning on sealjuures arvestanud kaebaja taotlusega, et kokkusaamise aeg oleks määratud päevale, millal Yl on võimalik tütar kaebajaga kokkusaamisele tuua.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 24.02.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.02.2024 määruse resolutsiooni p 2 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja ei nõustu sellega, et taotlust kokkusaamiseks ei rahuldatud nii Y kui Cga ja nädalavahetusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebusest nähtuvalt on X eesmärk vaidlustada halduskohtu määrust osas, milles jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (s.o resolutsiooni p 2). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud 2(3)
3-24-450 (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Asja materjalidest nähtuvalt palus X 15.02.2024 esialgse õiguskaitse taotluses vangla kohustamist muutma tütrega kokkusaamise kuupäeva, sest 27.02.2024 toimub Yl kohtuistung ja keegi teine tütart kokkusaamisele tuua ei saa. Tallinna Vangla teatas 19.02.2024 halduskohtule, et on muutnud X ja tema tütre klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise aega ning uus aeg on 26.02.2024 kell 14.00 kuni 16.00. Sama kuupäeva ja kellaaega on X ise 22.01.2024 Tallinna Vanglale esitatud taotluses nr 5-11/24/331-1 kokkusaamiseks palunud. X 21.02.2024 vastuväitest halduskohtule ei selgu, miks ei ole 26.02.2024 kokkusaamine võimalik. Halduskohus on õigesti selgitanud, et asjaolu, et Y peab C kokkusaamise ajal ootama, ei ole selliseks takistuseks, mille tõttu ei ole kokkusaamine võimalik. C on alaealine, kes ei saa kokkusaamisele iseseisvalt tulla ja seega on paratamatu, et Y kui tema ema peab kokkusaamise ajal tütart ootama. X esialgse õiguskaitse taotluse Yga vaheseinaga eraldamiseta kokkusaamise võimaldamiseks jättis Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-303 rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.02.2024 määrusega samas asjas halduskohtu määruse muutmata. Kaebaja ei väida esialgse õiguskaitse taotluses, et Y oleks isik, kellega tal oleks õigusaktidest tulenevalt õigus vaheseinaga eraldamiseta lühiajalisele kokkusaamisele (VSKE § 31 lg 21 p 5, VangS § 25 lg 1). Ka ei ole X esile toonud ning taotluse asjaolud ei võimalda järeldada mingisuguseid pöördumatuid tagajärgi X õigustele, kui ta saab vaheseinaga eraldamiseta kokkusaamise üksnes oma tütrega. Seega on halduskohus õigesti järeldanud, et Xl puudub esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1), mistõttu ei ole taotluse rahuldamiseks alust.
10.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.02.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
11.Määruse avaldamisel tuleb füüsiliste isikute nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.