Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
3-23-2024 28.02.2024 Reelika Kitsing Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 1000 euro ulatuses seoses väidetava laimamisega ning vangla kohustamiseks lugema kaebajale õigusakte suuliselt ette Tagastada Sergei Matvejevi kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Sergei Matvejev esitas 06.09.2023 Tartu halduskohtule kaebuse, milles nõuab Viru Vanglalt hüvitise väljamõistmist summas 1000 eurot. Kaebaja viitab kaebuses Viru Vangla 07.08.2023. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusele nr 6-16/108-2. Kaebaja märgib, et vanglaametnikud H.-H. Hang ja A. Voitenko-Mägi aitasid kaasa tema ebaseaduslikule vabaduse kaotusele, kui keeldusid talle väljastamast seadusi paberkandjal ja teistmiseks riigi õigusabi taotluse blankette. Kaebaja sõnul väljendub mittevaraline kahju tema inimväärikuse alandamises, kuna nimetatud isikud laimavad teda, kui väidavad, et kaebajale tutvustati vangistust reguleerivaid õigusakte ja vangla kodukorda. See on kaebaja arvates laim ning tema au ja väärikust on alandatud. Kaebaja nõuab hüvitist 1000 eurot seoses ametnike poolt väärtegude sooritamisega karistusseadustiku § 151 lg 1 ja § 152 lg 1 järgi, kuna oma sõnade ja tegudega nad kaebaja arvates ainult õhutavad rahvuste vahel vaenu ja vägivalda. Lisaks märgib kaebaja, et ametnike kohustuse lugeda talle ette seadusi, millest nad juhinduvad, luges ta välja inspektor-kontaktisikute ametijuhendist ja avaliku teabe seadusest (AvTS).
2.Viru Vangla esitas 16.11.2023 ja 27.02.2024 vastusena kohtunõuetele kaebuses viidatud 07.08.2023. a otsuse nr 6-16/108-2 ja muud vaidlusega seonduvad haldusmenetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
3-23-2024
4.Kohus käsitleb praegust kaebust selliselt, et kaebaja soovib nõuda Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist summas 1000 eurot selle eest, et väidetavalt valetasid vanglaametnikud H.-H. Hang ja A. Voitenko-Mägi vastuskirjades kaebaja pöördumisele, et kaebajale on tutvustatud vangistust reguleerivaid õigusakte (HKMS § 37 lg 2 p 4). Samuti nähtub kaebusest kaebaja tahe vaidlustada seda, et inspektor-kontaktisikud ei loe kaebajale ette seadusi, millega seoses mõistab kohus, et kaebaja on soovinud esitada kohustamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 2). Ka kohtueelses menetluses esitatud kahjunõude (s.o kaebaja 12.06.2023. a vaide, mis sisaldas kahju hüvitamise taotlust) kohaselt on kaebaja arvates inspektor-kontaktisikud valetanud, et nad tutvustasid talle õigusakte ja sellega laimati kaebajat, kuna ametnikud rikkusid kaebaja õigusi, mis tulenevad põhiseaduse §-dest 17 ja 18 (s.o kellegi au ega head nime ei tohi teotada ja kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada). Samuti nõudis kaebaja kohtueelses menetluses, et ametnikud tuleksid tema juurde ning loeksid seadusi ette, kuna talle ei väljastata õigusakte paberkandjal.
5.Kaebusest võib aru saada, et kaebaja väidetav õigushüve riive seisneb tema au ja hea nime teotamises ning väärikuse alandamises. Kohus märgib täiendavalt, et lähtub kaebuse aluse määratlemisel kohtueelses menetluses esitatud kahjunõudest, milles kaebaja nõudis kahjuhüvitist 1000 eurot väidetava laimu eest, nagu oleks inspektor-kontaktisikud H.-H. Hang ja A. Voitenko-Mägi kaebajale vangistust reguleerivaid õigusakte tutvustanud, ning nõudis ka õigusaktide ettelugemist. Kuna kaebaja ei saa võrreldes kohtueelse menetlusega nõude alust laiendada, siis ei loe kohus kaebuse aluseks muid kaebuses sisalduvaid vanglale tehtud etteheiteid.
6.Kohus leiab, et S. Matvejevi kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte näol on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud.
7.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p 2 1 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd taotletav kahjuhüvitis seda summat ei ületa, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lg-s 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet selles osas väheintensiivseks. Ka väidetav vangla õigusvastane tegevus iseenesest ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.
8.Viru Vangla selgitas 07.08.2023. a otsuses nr 6-16/108-2, et inspektor-kontaktisikud on oma vastuskirjades (s.o Viru Vangla 25.05.2023. a vastuses nr 6-14/8036-2 ja 30.06.2023. a vastuses nr 6-10/14135-2) tuginenud vangiregistri andmetele ja on märkinud, millal kaebajale tutvustati vangistust puudutavaid õigusakte. Ametnikud ei ole vastuskirjas märkinud, et nad oleks isiklikult tutvustanud kaebajale õigusakte, mistõttu vangla asus seisukohale, et ametnikud ei ole valetanud. Vangla viitas ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2018. a otsusele
3-23-2024 asjas nr 3-17-1353, mille punktis 10 on kohus asunud seisukohale, et au ja hea nime teotamisega saab teoreetiliselt tegemist olla olukorras, kui isiku kohta on avaldatud ebakohast väärtushinnangut või isiku nime või kujutist on õigustamatult kasutatud avalikus ruumis, nt avaldatud mingit informatsiooni ajalehes või veebiväljaandes (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1 koosmõjus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-ga 4). Avaldamine on isiku kohta väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) või väärtushinnangut võimaldavate andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks. Viru Vangla leidis, et kuivõrd vaidlusalused Viru Vangla dokumendid on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, siis ei saa neid lugeda avaldatuteks VÕS tähenduses ehk avaldatuteks kolmandatele isikutele. Kohus nõustub eeltoodud vangla seisukohaga ning leiab, et kuna praegusel juhul ei ole vaidlusaluseid vastuskirju kolmandatele isikutele avaldatud, siis ei saa au ja hea nime teotamise koosseisu täidetuks lugeda ning kaebajale mittevaralise kahju tekkimine sellega seonduvalt on välistatud.
9.Samuti ei saanud inspektor-kontaktisikute poolne tegevus riivata kaebaja väärikust. Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui õigushüve riive raskus seda õigustab. Nagu eelnevalt märgitud, siis tuginesid inspektor-kontaktisikud vaidlusalustes vastuskirjades üksnes vangiregistri andmetele õigusaktidega tutvumise kohta. Isegi kui need andmed ei vastaks tõele, siis ei oleks vastustajale ette heidetav tegevus nende andmete vastuskirjades kajastamise osas kohtu hinnangul võrreldav taoliste olukordadega, kus põhiõigusi on tõsiselt riivatud, ega saanuks kaebajale põhjustada selliseid tagajärgi, mis tingiks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise.
10.Kohus leiab, et kohustamisnõude osas puuduvad kaebusel samuti eduväljavaated. Viru Vangla on 07.08.2023. a otsuses nr 6-16/108-2 välja toonud, et vangiregistri andmetel valdab kaebaja riigikeelt ja on kirjaoskaja, mistõttu ta suudab ise dokumente lugeda. Kohtule esitatud kaebuses ei väida kaebaja, et ta ei oleks ise võimeline lugema. Seega ei saa tema õigusi intensiivselt riivata see, kui talle vanglaametnike poolt õigusakte suuliselt ette ei loeta. Viru Vangla leidis kohtueelses menetluses, et kuigi inspektor-kontaktisiku ametijuhendi kohaselt on ametniku üheks tööülesandeks vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktide, sh vangla sisekorraeeskirja ja kodukorra tutvustamine kinnipeetavale, ei tähenda see, et ametnik peaks neid õigusakte kaebajale ette lugema. Kohus nõustub sellega. Ka kaebaja poolt kaebuses viidatud AvTS sätetest ei tulene vanglale sellist kohustust. Ei saa eeldada, et inspektorkontaktisik peaks muude tööülesannete kõrval igale vastava sooviavalduse esitanud kinnipeetavale hakkama õigusakte suuliselt ette lugema. Viru Vangla selgitas, et vangla praktika kohaselt antakse õigusaktid kinnipeetavale kambrisse, kus nendega iseseisvalt tutvutakse, ning juhul, kui kaebaja soovib jooksvalt tutvuda mistahes õigusaktiga, siis seda võimaldatakse tal teha iseseisvalt vanglas selleks kohandatud arvutis taotluse alusel. Seega ei nähtu kohtule praegusel juhul alust teha vanglale ettekirjutust õigusaktide suuliselt ette lugemiseks.
11.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuse rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.
12.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
3-23-2024 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.