W.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale viisa kehtetuks tunnistamisel
Menetlusosalised
Kaebaja – W.F, esindaja vandeadvokaadi abi Kaspar Koppel Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta Gromtsev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta W.F kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.03.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Eesti riik väljastas 09.12.2021 Venemaa Föderatsiooni kodanikule W.F-ile C-viisa nr ESTxxxxxxxxx kehtivusega kuni 19.12.2026.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 25.03.2023 otsusega nr 0496/2023 W.F viisa kehtetuks, kuna kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning oli tekkinud põhjendatud kahtlus reisi eesmärgi kohta tehtud avalduste usaldusväärsuses.
3.PPA jättis 14.04.2023 otsusega nr 15.5-4/300-4 W.F avalduse PPA 25.03.2023 otsuse kehtetuks tunnistamise peale rahuldamata.
4.W.F esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.03.2023 ja 14.04.2023 otsuste tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
5.Vaidlustatud otsused tuginevad ebaõigetele asjaoludele ning seetõttu on haldusorgani kaalutlused ja järeldused ebaõiged. Vaidlustatud otsustes ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks esitanud ebaõigeid või ebausaldusväärseid andmeid oma reisimise eesmärkide kohta.
6.Kaebaja teavitas Eestisse sisenemisel, et reisimise eesmärk on külastada oma pereliikmeid. Kaebaja külastas oma vanemaid Narvas. Samuti vastab tõele, et kaebaja külastas oma teisi lähisugulasi, s.o. lapselast ja tütart. Kaebaja selgitas Tallinna lennujaamas tollitöötajatele, et läheb Küprosele oma lähisugulastega kohtuma. Kaebaja esitas oma reisimise kohta tõesed andmed, sest kaebaja külastas oma pereliikmeid.
7.Isegi kui arusaamatuse tõttu jäi Eestisse sisenemisel piirivalvurile teadmata informatsioon, et kaebaja plaanib lisaks Narvas vanemate külastamisele Tallinna kaudu Küprosele ka oma tütrele külla lennata, siis sellel põhjusel ei ole põhjust kaebaja viisat kehtetuks tunnistada. Eesti õiguskorda ei saa kahjustada asjaolu, kui kaebaja siseneb Eestisse ja reisib Eestist oma tütrele külla Küprosele. Kaebajal puudus mistahes põhjus seda informatsiooni varjata. Eelnevat kinnitab asjaolu, et tütre külastamiseks läbis kaebaja Tallinna lennujaamas teistkordselt piirikontrolli.
8.Viisa tunnistati kehtetuks olulist tähtsust mitteomava formaalsuse tõttu. Otsused on jäetud sisuliselt põhjendamata ega vasta HMS nõuetele. Vaidlustatud otsused piiravad kaebaja õigusi, ning on vastuolus HMS-st tuleneva nõudega esitada haldusakti faktiline alus (vt RKHKo 3-3-1-46 p 27), sisulised põhjendused ja viited ka kaalutlustele, millest on lähtutud otsuste tegemisel. Vastustaja ei ole sidunud kaebaja tegevust või tegevusetust kaebajale kohalduva õigusliku tagajärjega.
9.Vastustaja on vääralt kohaldanud Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrust nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“. Nimetatud määruse § 2 lg 12 määrust kohaldatakse üksnes Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes taotlevad viisat. Kaebajale on väljastatud Schengeni viisa 20.12.2021, seega kaebaja ei taotle viisat ning määrus ei kohaldu kaebajale. Kehtiva õigusega on vastuolus see, et kaebaja viisa tühistati seetõttu, et ta reisis oma lapselapse ja tütre juurde.
10.Eesti riik väljastas kaebajale viisa kestusega 5 aastat ehk tegemist on pikaajalise viisaga Schengeni konventsiooni mõttes. Schengeni konventsiooni artikkel 18 kohaselt võimaldab pikaajaline viisa reisida viisa omanikul läbi Eesti territooriumi ka teiste konventsiooniosaliste territooriumile. Küprosele saab reisida Schengeni viisaga 2014. a alates vastavalt Küprose välisministeeriumi poolt avaldatud andmetele. Järelikult kaebaja võis reisida läbi Eesti Küprosele, et külastada seal oma lähisugulasi. Seega on vaidlustatud otsused Schengeni konventsioonis sätestatuga vastuolus.
11.Vaidlustatud otsused on vastuolus ka 09.03.2016 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). Viidatud määruse artikli 22 kohaselt võib Euroopa Liidu liikmesriikide sisepiire ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse. Viisa tühistamine on õigusvastane, sest kaebaja teostas oma Schengeni viisast tulenevaid õigusi ja õigust kohtuda oma tütre ja lapselapsega. Puudub õiguslik alus keelata Schengeni viisat omaval isikul ületada teiste liikmesriikide sisepiire sõltumata sellest, millise riigi kodanikuga on tegemist.
12.Vaidlustatud otsused on ebaproportsionaalsed (vt RKHKo 3-19-1838 p 19). Vastustaja võttis vaidlustatud otsuste tegemisega kaebajalt ära võimaluse kohtuda oma eakate vanematega olukorras, kus kaebaja emal on diagnoositud melanoom ehk vähk. Kaebaja vanemad ei saa reisida kaebaja juurde, sest nad on kõrges eas (ema on 78 aastane ja isa 82 aastane) ja neil on halb tervis (emal vähk ja isal südamepuudulikkus). Samuti on võetud kaebajalt võimalus külastada kaebaja endist elukohta Narvas ning oluliselt on piiratud tema õigust kohtuda oma tütre ja lapselapsega.
13.Vastustaja oleks saanud saavutada sama eesmärgi selliselt, et oleks hoiatanud kaebajat oma kavatsusest tunnistada kehtetuks tema viisa juhul, kui kaebaja reisib mõnda teise riiki. Kaebaja on kinnitanud, et soovib kohtuda oma pereliikmetega ja on valmis seda tegema üksnes Eestis, mistõttu vastustaja oleks oma eesmärgi saavutanud ka oluliselt mõõdukama abinõu kasutamisel ehk hoiatamisel.
14.Vastustaja ei ole kaalunud kaebaja õigusi vähem riivava meetme kohaldamist, mistõttu vaidlustatud otsused on ebaproportsionaalsed, kaalutlusõigust on teostatud puudulikult, tehtud on olulisi vigu kaalutulusõiguse teostamisel. Arvesse ei ole võetud, et kaebaja on aastaid reisinud Eestisse seaduslikult ja täitnud kõiki asjakohaseid nõudeid.
15.Vaidlustatud otsuste tegemisel on intensiivselt riivatud kaebaja ja tema pereliikmete õigust eraja perekonnaelu kaitsele. Vaidlustatud otsused on vastuolus Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. PPA väide, et kaebaja võis üksnes külastada oma ema Eestis on ebaõige ning tõendamata. PPA ei ole videosalvestusi kohtule esitanud ning sellist videosalvestust ei ole kaebajale kättesaadavaks tehtud kohtumenetlusese.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
16.Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata. PPA on kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud välismaalaste seaduse (VMS) norme ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 810/2009 (viisaeeskiri). PPA otsus ja vaideotsus on õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks.
17.Kaebajale oli väljastatud lühiajaline, mitte pikaajaline viisa. Viisa puhul tuleb teha vahet viibimis- ja kehtivusaja vahel. Lühiajaline viisa antakse viibimisajaga kuni 90 päeva mis tahes 180päevase ajavahemiku jooksul ja kehtivusajaga kuni 5 aastat (VMS § 59 ning viisaeeskirja artiklid 1 ja 24). Asjaolu, et kaebaja viisa kehtib 5 aastat, ei tee sellest pikaajalist viisat, kuna kaebaja ei tohi viibida Schengeni alal rohkem kui 3 kuud korraga 6-kuulise perioodi jooksul.
18.Viisa kehtetuks tunnistamise otsuse põhi on määratud kindlaks viisaeeskirjas. Otsuse vormis on PPA märkinud viisa kehtetuks tunnistamise alused. Teiseks ei kohaldata VMS § 12 lõike 2 kohaselt viisamenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, kui VMS ei sätesta teisiti. Kohtupraktikast tulenevalt ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus, arvestades VMS § 12 lõiget 2.1 Samuti ei näe seadus ette viisamenetluses tehtud otsuse ja vaideotsuse aluseks olevate asjaolude ja põhjuste avaldamist (VMS § 79 ja § 1008).
19.Rahvusvahelistest põhimõtetest tulenevalt on igal riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimuste üle. Erinevalt Eesti kodanikest ei ole välismaalasel põhiõigust siseneda Eesti territooriumile või siin viibida. Viisa puhul on välismaalase viibimine Eestis ajutine ning viisa kehtivusaja möödumisel peab isik oma kodumaale naasma. Järelikult ei saa isik viisa alusel Eestis viibides asuda oma õigusi teostama sellises ulatuses ja määras nagu seda saavad Eesti kodanikud või siin elamisloa alusel elavad isikud, st viisast tulenev garantii siia jäämiseks ei ole eriti tugev. EL-i õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisa ei ole mitte õigus, vaid lühiajaline luba riigis viibimiseks, mis ei anna õigustatud ootust, et seda luba pikendatakse või antakse muu Eestis viibimise alus. Samuti ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tema viisa ei tunnistata kehtetuks, kui selleks esineb alus.
20.Kaebaja viisa tunnistati kehtetuks viisaeeskirja artikli 34 lõike 2 alusel, mille kohaselt tunnistatakse viisa kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud. Tulenevalt viisaeeskirja artikli 23 lõikest 2 leidis PPA, et kaebaja viisa tuleb kehtetuks tunnistada, kuna kaebaja kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning on tekkinud põhjendatud kahtlus reisi eesmärgi kohta tehtud avalduste usaldusväärsuses (vt Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-22-1582 p 6).
21.Kaebajale oli väljastatud Schengeni lühiajaline viisa tema Eestis elava Eesti kodanikust ema F.Y külastamise eesmärgil. 10.03.2023 saabus kaebaja Narva piiripunkti ning andis selgitusi, et tuleb kaheks nädalaks ema juurde Narva. Samas veetis kaebaja oma emaga vaid paar päeva. Ülejäänud aja, st 12 päeva, oli ta Küprosel oma tütre ja lapselapse juures. See oli etteplaneeritud reis ning kaebaja tegelik ja peamine Eestisse saabumise eesmärk oli Küprosele minek. Kaebaja selline käitumine ei ole esmakordne. Kaebaja passist on näha, et 03.06.2022 saabus ta läbi Narva piiripunkti Eestisse, 05.06.2022 läks lennukiga Riiast Küprosele. Ka 03.06.2022 Eestisse saabumisel selgitas kaebaja, et tuleb 2 nädalaks ema juurde. Seega oli kaebaja peamine eesmärk 10.03.2023 Eestisse saabumiseks reis Küprosele, kaebaja sihtkohariigiks ei olnud Eesti ning tema selgitused oma reisi kohta olid väärad. Kaebaja tütar ja lapselaps oleksid saanud ise Eestisse tulla kaebajaga kohtumiseks, ilma et kaebaja peaks otsima viise, kuidas Küprosele sattuda.
22.Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad või piirieeskirjad) määrati kindlaks Schengeni ala sise- ja välispiiri ületamise reegleid. Vastab tõele, et Schengeni alal viibivad isikud võivad vabalt liikuda üle liikmesriikide sisepiiride, ilma et neid piiril kontrollitakse (artikkel 22). Samas välispiiri ületamisel on kolmandate riikide kodanikele ette nähtud teatud tingimused. Nii peab kolmanda riigi kodanikul olema välispiiri ületamisel kehtiv viisa ning ta peab tõendama kavatsetava viibimise eesmärki (artikkel 6 lõige 1 punktid b ja c). Samuti tuleb kolmanda riigi kodanikel riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel läbida põhjalik kontroll lähte- ja sihtkoha ning kavandatava riigis viibimise eesmärgi kindlakstegemiseks ning vajaduse korral vastavate tõendavate dokumentide kontrollimiseks (artikkel 8 lõige 3 punkt a.iv). Seega ei anna ainuüksi lühiajalise viisa omamine automaatselt veel õigust välispiiri ületamiseks, vaid kolmanda riigi kodanik peab Schengenisse saabudes esitama tõeseid andmeid oma sihtkohariigi ja selle külastamise eesmärgi kohta.
23.Kaebaja pole teavitanud välispiiri ületamisel, et tema kavatsuseks on muuhulgas oma sugulaste külastamine Küprosel. Schengeni alal viibivad kolmanda riigi kodanikud saavad kehtiva Schengeni viisaga Küprosele reisida. Kaebaja saaks minna Küprosele ainult Schengeni välispiiri ületades mõnes muus kohas, kuna lennuliiklus Venemaa ja Küprose vahel on sanktsioonide tõttu katkenud. Väär on kaebaja väide, et ta teavitas Eestisse sisenemisel kavatsusest külastada perekonnaliikmeid, sh tütart ja lapselast. Eestisse ja Schengenisse sisenemisel mainis kaebaja ainult oma ema. Asjaolu, et Tallinna lennujaama töötajatele on kaebaja öelnud oma Küprosel elava tütre kohta, aga Narvas mitte, viitab sellele, et kaebaja kavatsetult varjas oma saabumise eesmärki. Võimalik, et kaebaja ei avaldanud Narva piirivalvurile oma reisist Küprosele, kartes, et teda ei lasta Eestisse. Sellega rikkus kaebaja Schengeni välispiiri ületamise reegleid ning kasutas oma viisa ära Euroopa Liidu poolsete sanktsioonide vältimiseks.
24.Tuleb arvestada sellega, et kontroll välispiiril ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda teostatakse, vaid kõigi liikmesriikide huvides, kes on kaotanud piirikontrolli sisepiiridel. Piirikontroll peaks aitama võidelda ebaseadusliku sisserände ja inimkaubandusega ning vältida ohtu liikmesriikide sisejulgeolekule, avalikule korrale, rahvatervisele ja rahvusvahelistele suhetele (piirieeskirjade preambul punkt 6). Arvestades tänapäevast maailma pilti ja julgeoleku ohtusid on eriti oluline välismaalase piiri ületamise reeglitest kinnipidamine ning õigustatud on nõue anda tõeseid ütlusi oma saabumis e eesmärgi kohta. Riik ei pea sallima sellist käitumist, kus tõe moonutamise tulemusel saavad isikud piiri ületada. Kaebaja on käitunud pahatahtlikult, rikkudes piirieeskirjades sätestatud reegleid (ja seda korduvalt) ning on näidanud enda
ebausaldusväärsust. Tegemist ei ole arusaamatusega, mille tõttu jäi piirivalvurile teadmata informatsioon, et kaebaja plaanib lennata Küprosele tütrele külla. Kaebaja varjas teadlikult teavet oma kavandatavast reisist. Piirivalvurid ei saanud kuidagi teada, et kaebaja kavatses minna Eestist ka teisse riiki. Kaebaja omas Schengeni viisat ning kasutas seda Schengeni viisaruumi sisenemiseks, mistõttu peab ta olema piiri ületamise reeglitega kursis. Kui kaebaja polnud kindel, kas Küprosele reisi ettevõtmine on lubatud või mitte, pidi ta enne Eestisse tulekut seda uurima.
25.Kaebajale ei kohaldu Vabariigi Valitsuse määrus nr 42, mis kehtestab sanktsioone Venemaa Föderatsiooni kodanikele, vaid hoopis Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korraldus nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piirang“. Korralduse §-ga 1 piiratakse Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. Korralduse § 2 punkti 1 kohaselt on riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Seega kehtib kaebaja suhtes korraldusest tulenev erand Eesti riigipiiri ületamiseks Eestis elavate sugulaste külastamiseks. Pärast lennuühenduste keelamist Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on Eesti maismaapiir Peterburi elanikele lähim võimalus Euroopa Liitu sisenemiseks. Avalikkuse huvi on paraku suunatud sellele, et sanktsioonid kehtiksid ning Eestisse saabuv Venemaa kodanik teataks ammendavalt oma saabumise tegelikust eesmärgist, et PPA-l oleks seeläbi võimalik takistada sanktsioonidest kõrvale kaldujaid.
26.Tuginedes kohtu seisukohale haldusasjas 3-22-1582 on kaebajale viisaga sugulaste külastamise võimaldamine Eesti riigi vastutulek, lootuses, et kaebaja kasutab viisat eesmärgipäraselt. Kaebaja õõnestas usaldust enda vastu, kui sisenes Eestisse muul eesmärgil ning seda piiril valeütlusi andes. Kaebaja kasutas talle Eestis elava sugulase külastamiseks antud viisat sanktsioonidest möödahiilimiseks ning rikkus Schengeni välispiiri ületamise reegleid. Valeselgituste andmise ja viisa ärakasutamisega on kaebaja näidanud enda ebausaldusväärsust. Eeltoodud asjaolud kogumis andsid aluse tunnistada kaebaja viisa kehtetuks. PPA-l ei tekkinud ainult kahtlus reisi eesmärgis ja ütluste ebausaldusväärsuses, vaid viisa tunnistati kehtetuks tuginedes kindlale faktilisele asjaolule, st kaebaja tegelik reisi sihtkoht ja eesmärk olid otsuse tegemise ajal teada.
27.Riik ei anna viisat selleks, et võimaldada isikul taasühineda oma perekonnaga; ka viisaeeskirja eesmärk on hõlbustada seaduslikku reisimist ja võidelda ebaseadusliku sisserändega, mitte luua või tugevdada peresidemeid. Ehkki viisa andmisel võib olla ka perekondlik mõõde, s.o soov külastada oma pereliikmeid, tähendab perekonnaelu siiski pikaajalist pühendumust ja stabiilsust ning seepärast on see lühiajaliste viisade kontekstis tõenäoliselt vähem asjakohane kui pikaajaliste viisade või elamislubadega seoses. Viisa taotlemise võimalus ei taga koheselt põhiõigusi. Kaebaja ei saa tugineda era- ja perekonnaelu intensiivsele riivele olukorras, kus kaebaja saabus Eestisse viisa alusel ja seda eriti lühiajalise viisa alusel.
28.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et viisa kehtetuks tunnistamine on ebaproportsionaalne. Välismaalase soov Eestis viibida ei kaalu üle riigi suveräänsest õigusest otsustada, millistele välismaalastele anda Eestis viibimise õigus ning millistele mitte. Riigil on ulatuslik kaalutlusruum, kas jätta viisa kehtima. Kaebajale ei piisaks hoiatuse tegemisest olukorras, kus kaebaja Schengenis viibimine oli kontrollitud juba tagantjärgi. Sellest oleks piisanud, kui kaebaja oleks Narva tulles öelnud, et ta tahaks lisaks ema külastamisele Küprosele minna. Riik ei pea näitama, kuidas välismaalane peaks oma elu päritoluriigis ja pereelu korraldama, vaid see on iga inimese enda vastutus. Kaebaja pidi arvestama, et tema ema ei muutu ajaga nooremaks ja tervemaks. Kaebaja perekonnal tuli endal otsustada, kuidas korraldada abivajava pereliikme eest hoolitsemine, kui kaebaja elab alaliselt välismaal. Kaebaja külastab oma vanemat viisaga, mis ei taga eelpool nimetatud põhjenduste alusel talle samaväärset perekonnaelu teostamise õigust, kui siin elavatele kodanikele ja elamisloaga välismaalastele. Kaebaja soov viisa säilitada sugulaste külastamiseks ei
kaalu üle riigi otsustusõigusest, keda riiki lubada. Samuti asjaolu, et kaebaja külastab oma ema u 4 päeva kuus, viitab sellele, et suurema osa ajast saab kaebaja ema ise igapäevaste toimingutega toime. Vajadus vanema külastamise järele on seega kaebaja puhul pigem väike.
29.PPA on piisaval määral rakendanud uurimispõhimõtet ning on välja uurinud kõik otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud. PPA 25.03.2023 otsus nr 0496/2023 on õiguspärane, sest on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta. Vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ei ole meelevaldne ning selles ei esine ilmseid vigu. Samuti on õiguspärane PPA 14.04.2023 vaideotsus nr 15.5-4/300-4. Viisa kehtetuks tunnistamine ei võta kaebajalt õigust esitada uut viisataotlust. PPA ei saa garanteerida, et viisa kaebajale antakse, kuid viisa saamise võimalus kaebajal säilib.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja vanemad on Eesti kodanikud ega selles, et kaebaja alanejal sugulasel on Küprose elamisluba. Kaebajale oli väljastatud 21.12.2020 C- tüüpi viisa ESTxxxxxxxxx kehtivusajaga 19.12.2026. Vaidlustatud viisa tunnistati kehtetuks, kuna kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning on tekkinud põhjendatud kahtlus reisi eesmärgi kohta tehtud avalduste usaldusväärsuses. Menetlusosalistel on erimeelsus selles, kas kaebaja viisa kehtetuks tunnistamine oli põhjendatud olukorras, kus kaebaja reisis Küprosele Eesti kaudu.
31.Lühiajalise viisa võib välismaalasele anda viisaeeskirjas sätestatud alustel (VMS § 59). Lühiajaline viisa (C-viisa) on Schengeni viisa, mida võib anda Schengeni ala läbimiseks transiidi eesmärgil või seal kavandatud viibimiseks kestusega kuni 90 päeva mis tahes 180 päeva jooksul. C-viisa võib anda ühe- või mitmekordseks sisenemiseks ning kehtivusaeg ei või olla pikem kui viis aastat.1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 artikkel 8 lõige 3 punkt a.iv järgi tuleb kolmanda riigi kodanikel riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel läbida põhjalik kontroll lähteja sihtkoha ning kavandatava riigis viibimise eesmärgi kindlakstegemiseks ning vajaduse korral vastavate tõendavate dokumentide kontrollimiseks. Eelnevat aluseks võttes, on küll lühiajalise viisaga lubatud Schengeni alal liikuda, kuid peamises sihtriigis tuleb peatuda kauem kui teistes Schengeni riikides. Kaebajal tuli PPA-le teada anda oma Schengeni alal liikumise aeg, trajektoor ning põhjused, miks Eestisse siseneti.
32.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 01.09.2022 otsuses nr 3-21-1903 viisade kohta EL õiguse vaatenurgast, et kolmanda riigi kodanikele ei ole antud mingit õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega mingit subjektiivset õigust viisale. Viisat käsitatakse mitte õigusena, vaid liikmesriigi territooriumil lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu territooriumile sisenemise eeltingimusena (loana). Seega on viisataotleja positsioon pigem nõrk (p 11). Samas lahendis selgitati, et viisaasjades piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu (p 9). Kontrolli eesmärk on vältida meelevaldseid otsuseid. Kui haldusasutus pole ilmset hindamisviga teinud, peab kohus järeldama, et viisa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane (p 12). Tegemist ei ole menetlusega, kus kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada taotleja kasuks (p 13).
33.VMS § 12 lg 2 sätestab, et VMS-s sätestatud viisamenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Seega ei kohaldu viisamenetlusele HMS §-s 56 reguleeritud põhjendamiskohustus, mistõttu on alusetud kaebaja väited osas, et vaidlustatud otsustes ei ole järgitud haldusmenetluse seadusest tulenevaid formaalseid nõudeid haldusaktile.
34.VMS § 78 lg 1 järgi tühistatakse ja tunnistatakse kehtetuks lühiajaline viisa ja lennujaama transiidiviisa viisaeeskirjas sätestatud alustel. Viisaeeskirja artikli 34 lõike 2 järgi tunnistatakse viisa kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud. Tulenevalt viisaeeskirja artikli 23 lõikest 2 antakse mitmekordsed viisad kehtivusajaga kuuest kuust kuni viie aastani, kui on täidetud järgmised tingimused: taotleja tõendab vajadust või põhjendab kavatsust reisida tihti ja/või regulaarselt, eelkõige oma ametialase või perekondliku seisundi tõttu, nagu näiteks /.../ liidu kodanike perekonnaliikmed, liikmesriikides seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike perekonnaliikmed /.../, ning (a) taotleja tõendab oma ausust ja usaldusväärsust, eelkõige varasemate ühtsete viisade või piiratud territoriaalse kehtivusega viisade seaduspärast kasutamist, oma majanduslikku olukorda päritoluriigis ja oma tegelikku kavatsust lahkuda liikmesriigi territooriumilt enne taotletava viisa kehtivusaja lõppu (b).
35.Väär on kaebaja väide, et vastustaja ei ole esitanud kohtumenetluses videot kaebaja piiriületusel antud selgitustest piirivalvurile. Vastustaja on nimetatud video esitanud kohtule tõendina 03.07.2023 ning videoga oli kaebajal võimalik tutvuda. Eesti piiriületusel selgitas kaebaja, et läheb Narva kaheks nädalaks (dtl 112). Videost nähtuvalt ei saanud PPA ametnik kaebajast valesti aru saada, et ta läheb ka Küprosele, kuna kaebaja ei andnud ametnikule Küprosele minekust teada. Eelneva varjamist heidabki PPA eelkõige kaebajale ette. Kaebaja tegevus, so Eesti kaudu Küprosele reisimine on olnud korduv. Ka 03.06.2022 saabus kaebaja läbi Narva piiripunkti Eestisse ning 05.06.2022 läks Küprosele (dtl 111).
36.Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korralduse nr 247 p 1 alusel piiras Eesti Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamis. Sama korralduse p 2.1 alusel on riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kui ta külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Korralduse eesmärk on kehtestada piirang Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Eesti ja teised Balti riigid ning Soome Vabariik on Euroopa Liidu sanktsioonide käigus Venemaaga lõpetatud lennuühenduse tõttu sattunud peamisteks riikideks, mille kaudu sisenetakse Euroopa Liitu. Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu 2 välispiiride ületamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (edaspidi Schengeni piirieeskirjad). Schengeni piirieeskirjade kohaselt ei tohi kolmandate riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Nimetatud korraldus jõustus 19.09.2022.
37.Korralduse seletuskiri täpsustab, et piirang sätestatakse Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kellel on kehtiv Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajaline viisa ja kes soovivad ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Välispiiri ületamise piirang rakendub kõikidele Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eestisse siseneda, sõltumata sisenemise eesmärgist või reisi sihtriigist. Piirangut rakendab PPA, kes ei anna piirangu subjektile luba Eestisse sisenemise eesmärgil välispiiri ületada, välja arvatud korralduse punktis 2 toodud eranditel. Piirang ei mõjuta elamisloa või pikaajalise viisa omajaid. Riiki sisenemise keeldu rakendatakse sõltumata sellest, et isikul on kehtiv lühiajaline viisa ja ta täidab muud Schengeni piirieeskirjadega kehtestatud riiki sisenemise tingimused. Schengeni piirieeskirjade kohaselt ei tohi kolmandate riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Seega ei oma tähendust asjaolu, millal kaebajale lühiajaline viisa väljastati, kuivõrd korraldus kohaldub kõigile Venemaa Föderatsiooni kodanikele, sõltumata viisa väljastamise tähtajast. Korraldus reguleerib üksnes riigipiiri ületamise lubatavuse tingimusi. Kuivõrd korralduse mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele ei ole asjas määrav, st korraldus ei takistanud kaebajal riigipiiri ületada, ei hakka kohus hindama korralduse põhiseaduspärasust.
38.Kuivõrd kaebajale oli väljastatud viisa Eesti kodanikest vanemate külastamise eesmärgiga, tuli vastavast eeldusest ka lähtuda. Kaebaja ka väljendas piirivalvuritele, et soovib külastada üksnes oma vanemaid Narvas. Kaebaja ei selgitanud piirivalvuritele, et lisaks vanemate külastamisele soovis ta edasi reisida Küprosele.
39.Samuti nähtub kaebaja esitatud passi väljavõttest nähtub, et ta on Eestis viibinud peaaegu igal kuul alates 2022. aastast ja seda tavapäraselt kuus 1–3 päeva järjest, sh on ajavahemikke, kus kaebaja on Eestit külastanud mitu korda kuus (dtl 12–19). Kaebaja on seega sagedasti viibinud Eestis. Eelnev lubab järeldada, et kaebaja reisi tegelik eesmärk on valdavatel juhtumitel olnud vanemate külastamine. Vaatamata eelnevale peab kohus tõenäoliseks, et vaidlusalusel juhul oli kaebaja ainsaks eesmärgiks kasutada Eestit selleks, et liikuda Küprosele. Kaebaja sisenes Eestisse Narva kaudu 10.03.2023 ja lahkus lennujaama kaudu Küprosele 12.03.2023 ning viibis Küprosel 12 päeva. Seega ei olnud Eesti kaebaja jaoks peamine sihtriik ning kaebajal oleks tulnud taotleda viisat Küprose külastamiseks. PPA on tõendanud, et kaebaja kasutas eelnevat käitumismustrit ka 03.06.2022, selgitades Eesti piiri peal, et külastab Eestit 2 nädalat, kuid viibis Eestis paar päeva ning külastas hoopis Küprost. Seega jõudis PPA õigele järeldusele, et kaebaja ei kasutanud talle väljastatud viisat eesmärgi päraselt, mistõttu tunnistas PPA õiguspäraselt kaebaja lühiajalise viisa kehtetuks.
40.Vaidlustatud otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks ei ole alust. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud otsustega rikutakse kaebaja ja tema pereliikmete õigust era- ja perekonnaelu kaitsele. Kuivõrd kaebaja ülenejad ja alanejad sugulased on Euroopa Liidu kodanikud, ei ole takistatud uue seadusliku aluse taotlemiseks, et siseneda Schengeni alale.
41.Kohus ei pea vajalikuks tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26.07.2023 kohaldatud esialgset õiguskaitset.
42.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.