X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale viisa kehtetuks tunnistamisel Kaebaja X, esindaja Kaspar Koppel Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marta Gromtsev Tallinna Halduskohtu 03.07.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Rahuldada X määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.07.2023 määrus. Teha uus määrus ja rahuldada X esialgse õiguskaitse taotlus. Peatada Politsei ja Piirivalveameti 25.03.2023 otsus nr 0496/2023, millega tunnistati kehtetuks Xle 09.12.2021 väljastatud viisa nr XXX. Esialgset õiguskaitset kohaldada kuni kohtuasjas lõpliku lahendi jõustumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esialgse õiguskaitse osas edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7). Kaebetähtaega ja menetluse lõpetamist puudutavas osas on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti riik väljastas 09.12.2021 Venemaa Föderatsiooni kodanikule Xle C-viisa nr XXX kehtivusega kuni 19.12.2026.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 25.03.2023 otsusega nr 0496/2023 X viisa kehtetuks, kuna kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning on tekkinud põhjendatud kahtlus reisi eesmärgi kohta tehtud avalduste usaldusväärsuses.
3-23-1430
3.PPA jättis 14.04.2023 otsusega nr 15.5-4/300-4 X avalduse PPA 25.03.2023 otsuse kehtetuks tunnistamise peale rahuldamata.
4.X esitas halduskohtule kaebuse PPA 25.03.2023 ja 14.04.2023 otsuste tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist ja vaidlustatud haldusaktide kehtivuse peatamist. Kaebuse menetlemine võtab eelduslikult mitu aastat. Kaebajale väljastatud viisa kaotab kehtivuse 2026 ehk enne kohtumenetluse lõppu. Kaebaja on kaotanud võimaluse kasutada viisast tulenevaid õigusi. Kaebaja vanemad on kõrges eas ja ema on raskelt haige, põeb vähki, mistõttu suure tõenäosusega ta võib kohtumenetluse jooksul surra. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei saaks kaebaja mitme aasta vältel külastada oma vanemaid, olla neile moraalseks toeks ja neid koduste toimetustega abistada.
PPA taotles vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist.
Väidetavalt vajab kaebaja viisat oma haige ema ja 82-aastase isa külastamiseks ning tulenevalt nende tervislikust seisundist võib surm iga hetk saabuda. Samas pole kaebaja tundnud huvi vaidlustamise tulemuse vastu, ei teinud e-posti lahti ja märkas otsust 2 kuud hiljem. Kaebus on esitatud tähtaja ületamisega ning kaebus ei ole lubatav. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja järginud kaebetähtaega, kaebus ei oma perspektiivi ning esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus puudub. Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja vajaduse korral tagada nende riigist lahkumine sunni kohaldamisega. Kaebaja taotles Eestisse tulekuks lühiajalist viisat. Välismaalaste seaduse (VMS) § 7 kohaselt on keelatud Eestis ajutine viibimine ilma elamisloata või elamisõiguseta. Viisa on oma olemuselt lühiajaline luba riigis viibimiseks, mis ei anna õigustatud ootust, et seda luba pikendatakse või isikule antakse muu Eestis viibimise alus. Samuti ei saanud kaebajal olla õiguspärast ootust, et tema viisat ei tunnistata kehtetuks, kui selleks esineb alus. Kaebaja passi koopiast nähtub, et kaebaja Eesti külastused piirdusid keskmiselt 1–3 päevaga 2 korda kuus. Seega ei saa väita, et kaebaja on oma vanematele toeks ja abiks. Tegemist on tavapärase vanemate külastamisega, mille käigus võis kaebaja aidata oma vanemaid olmelistes küsimustes. Samuti saavad kaebaja vanemad ilmselt ise hakkama suurema osa ajast, kuivõrd tütar ei külasta neid tihti. Vastustajale jääb selgusetuks, millest tekkis suur vajadus viisa kehtivuse taastamiseks, kui varasemalt pole kaebaja oma vanemaid tihti külastanud. Kui kaebaja on ainuke, kes võib vanemate eest Eestis hoolitseda, pole selge, miks kaebaja pole oma elu korraldanud selliselt, et nende juures võimalikult rohkem olla. Kaebaja taotles lühiajalist viisat, mis lubab viibida riigis ainult 90 päeva. Kui kaebaja vanemad on tõesti nii haiged ja abitud ning võivad iga hetk surra, võis kaebaja taotleda pikaajalist viisat. Kaebaja andis 10.03.2023 Narva piiripunktis selgitusi, et tuleb Narva kaheks nädalaks ema juurde. Tegelikkuses läks kaebaja 2 nädalaks Küprosele oma tütre ja lapselapse juurde. Tegemist oli 2023. a jaanuaris planeeritud reis. Sellest võib järeldada, et vanemate külastamine oli kaebaja Eestisse saabumise kõrvaleesmärk. Kaebaja tütar omab Küprose elamisluba ning kaebaja lapselaps on Eesti kodanik. Kaebaja tütar ja lapselaps saavad ise Eestisse tulla, kus saavad kokku ka kaebajaga. Kaebaja saab seega kasutada viisat oma vanemate tihedamaks külastamiseks. Elamisloa väljastamine muul alusel ei taga perekonnapõhiõiguse kandjale kindlust, et ta saab elada perekonnaelu Eestis. Kaebajale pole põhjust tagada pereelu olukorras, kus kaebaja saabus Eestisse viisa alusel, mis on ajutine viibimisalus. Kaebaja subjektiivne soov
2(5)
3-23-1430 Eestis viibida ei muuda esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks. Välismaalasel ei ole reeglina subjektiivset õigust Eestisse saabumiseks ega siin viibimiseks.
6.Tallinna Halduskohus jättis 03.07.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) eelduslikult ei kesta kohtumenetlus mitu aastat ja võib lõppeda enne 19.12.2026. Tegemist pole märkimisväärselt keeruka, mahuka ja hulgaliselt tõendite kogumist nõudva menetlusega ning selle saab eelduslikult lahendada kirjalikus menetluses; 2) kahtluse alla ei tule seda, et kaebaja ema võib olla haigestunud. Sellest aga ei tulene, et pöördumatud tagajärjed saabuvad lähiajal või enne kohtumenetluse lõppu. Kuivõrd kaebusest nähtuvalt ning ka kaebaja passist nähtub, et kaebaja reisis Eestisse 2 korda kuus lühiajaliselt, on ilmne, et kaebaja ei ole oma vanematele igapäevaseks toimetulekuks vältimatult vajalik. Vastasel korral oleks kaebaja taotlenud pikaajalist viisat ega oleks reisinud vanemate eest hoolitsemise asemel kaheks nädalaks Küprosele. Sõltumata sellest on võimalik täna või lühitulevikus püsivat abi vajavate vanemate hooldus (isegi kui eeldada, et nad seda vajavad) korraldada kaebajal ka teisiti kui Eestis lühiajalise viisaga käimisega. Näiteks tellida hooldusteenus. Kaebaja alanejad sugulased saanuks kohtuda kaebajaga Eestis, mh külastada oma vanavanemaid ning saavad seda teha ajal, kui kaebaja vaidlus viisa kehtetuks tunnistamise ajal kestab. PPA tõi välja, et 10.03.2023 andis kaebaja Narva piiripunktis selgitusi, et tuleb Narva kaheks nädalaks ema juurde, mis ei vastanud tõele. Kaebaja oli juba Narva piiripunkti saabudes teadlik, et tegelik eesmärk on Küprosele reisimine. Asjaolust, et tema viisat varem kehtetuks ei tunnistatud, ei tulenenud õiguspärast ootust, et seda edaspidi ei tehta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist. 1) kaebaja õigused jäävad kaitseta, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Kohtumenetlus kestab kauem kui oleks viisa kehtivus. Praeguses menetlusetapis pole võimalik hinnata kohtuasja keerukust. Suulises menetluses lahendatakse asja kauem kui kirjalikus. Kaebaja kasutab aastateks võimaluse külastada oma vana ja haiget ema ning isa; 2) kaebajal pole võimalik tõendada seda, millal ema surm saabub. Tõenäoline on, et kaebaja ema võib kohtumenetluse ajal surra ja ta ei saa temaga enam kohtuda; 3) kaebajale väljastati pikaajaline viisa ja selle alusel saigi kaebaja külastada oma vanemaid regulaarselt kaks korda kuus. Halduskohus pole nimetatud asjaoluga arvestanud. Tõendatud on, et enne viisa kehtetuks tunnistamist käis kaebaja oma vanemaid külastamas ja abistamas regulaarselt kaks korda kuus. Kaebaja külastas vanemaid vajaduspõhiselt. Kaebaja viis ema nt arsti juurde, kuna isa on 82-aastane. Emal on vaja moraalset tuge. Hooldusteenus ei asenda lähedas inimese füüsilist olemasolu.
8.PPA taotles vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajale väljastati lühiajaline Schengeni viisa (C-viisa) viibimisajaga kuni 90 päeva ja kehtivusajaga 5 aastat. Kaebajale pole pikaajalist viisat väljastatud; 2) antud menetlusstaadiumis on võimalik asuda seisukohale, et tegemist pole keeruka ja mahuka vaidlusega, mis kestaks mitmeid aastaid; 3) kaebajat esindavad kaks advokaati. Kaebaja ei pea füüsiliselt Eestis viibima, et kohtuistungil osaleda. Ta saab vajadusel osaleda istungil video kaudu; 4) kaebaja viibis Eestis keskmiselt 1–3 päeva ja kaks korda kuus. Ta külastas vanemaid siis, kui selleks esines vajadus. Seega saavad vanemad ise hakkama. Kaebaja pole vanemate juures 3(5)
3-23-1430 pikemat aega viibinud. Kuigi kaebaja tütar omab Küprose elamisluba, on tütre laps Eesti kodanik ja kaebaja saaks nendega Eestis kohtuda. Kuigi kaebaja väidab, et emal on vähk ja surm võib kohe saabuda, siis kaebaja enda käitumine ei kinnita seda väidet. Kaebusest ei selgu seda, milline on arstide prognoos; 5) kaebaja väitis piiripunktis, et tuleb ema juurde kaheks nädalaks. Kaebaja veetis emaga vaid paar päeva. Ülejäänud aja oli ta Küprosel. Etteplaneeritud reisi eesmärk oli minna Küprosele. Kaebaja reisis ka 2022 kaheks nädalaks Küprosele. Kaebaja eesmärk oli omada viisat selleks, et pääseda Schengeni viisaruumi. Venemaa Föderatsiooni kodanikele on kehtestatud sanktsioonid ja nad saavad viisa alusel Eestis külastada ainult oma sugulasi. Kaebaja pidi sellest olema teadlik. Ta andis piiril valeütlusi ja kuritarvitas talle antud viisat; 6) kaebajal ei ole subjektiivset õigust Eestisse tulemiseks. Kui välismaalane viibib riigis viisa alusel, ongi tema olukord ebakindel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
10.Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna viisa kehtivusest sõltub see, kas ta saab külastada Eestis elavaid sugulasi. Kaebaja tõi välja, et tema ema on vähihaige. Reisidokumendi väljavõttest nähtub, et alates viisa väljastamisest on ta Eestis elavaid sugulasi külastanud igal kuul ja mõni kuu mitu korda.
11.Halduskohtu hinnangul ei kaasnenud kaebaja õigustele pöördumatuid tagajärgi, kui kohtumenetluse ajaks PPA otsuste kehtivusi ei peatata. Halduskohus eeldas, et kohtuvaidlus ei kesta kauem kui oli määratud algne viisa kehtivus. Samuti võttis halduskohus arvesse seda, kui tihti ja pikalt kaebaja oma vanemaid külastas ning et kaebuses esitatud põhjendused ei lubanud järeldada, et kaebaja vanemad vajaksid püsivat abi. Samuti polnud tõendatud asjaolu, et kaebaja väidetud negatiivne tagajärg saabuks lähiajal ja enne kohtumenetluse lõppu.
12.Ringkonnakohus jagab kaebaja seisukohta, et keeruline on prognoosida seda, kui kiiresti on kaebajal võimalik praeguses asjas lõpplahend kohtust saada. Nimetatud küsimus sõltub mitmetest tundmatutest asjaoludest, nt millisel kuupäeval kavandab kohus asjas otsuse teha, kas see vaidlustatakse ja millal kõrgema astme kohus oma lahendi teeb. Asjaolu, et vaidlus ei pruugi olla mahukas ega keeruline, ei järeldu, et kohus, sh kõrgem aste lahendaks vaidluse eelisjärjekorras. Eelduslikult jääks kaebajal võimalus külastada kohtumenetluse ajal oma vanemaid.
13.Kuigi kaebaja pole esitanud arstide võimalikku prognoosi, ei oma see määravat tähendust. Perearsti tõendi kohaselt on tegemist pahaloomulise melanoomiga (dtl 23). Tegemist ei pea olema viimase staadiumi vähihaigusega, et kaaluda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja toob õigesti esile, et praegusel juhul võib negatiivseid tagajärg olla hiljem keeruline kõrvaldada. Võimalik hooldusteenus või kolmanda isiku kasutamine ei pruugi korvata nt emotsionaalsel tasemel seda, mida kaebaja saaks ise vahetult oma emale pakkuda, kui tal on tarvis ema raske haiguse korral abistada. Eeldada võib, et inimesel on suur soov külastada oma lähedast, kui viimane on raskelt haige. 4(5)
3-23-1430
14.Kaebus pole ilmselgelt perspektiivitu hoolimata sellest, et kaebaja on lisaks Eestis elavate vanemate külastamisele külastanud ka Küprosel asuvat tütart ja tütre laste.
15.Eesti piiras Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist (vt Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korralduse nr 247 (korraldus nr 247) p 1). Riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kui ta külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat (korralduse nr 247 p 1).
16.Kaebaja toob esile, et viidatud korraldus ei kohaldu tema suhtes, kuna kaebajale väljastati Schengeni viisa 20.12.2021. Kas korraldusega nr 247 on omistatud ka tagasiulatuv mõju, siis selles osas tuleb anda lõplik sisuline hinnang põhiasja lahendamise käigus. Kas vaidlusalune viisa lubas liidu õiguse kohaselt liikuda ka Küprosele, siis ka nimetatud küsimust tuleb lahendada põhiasja raames.
17.Lühiajaline viisa tunnistatakse kehtetuks viisaeeskirjas sätestatud alustel (VMS § 78 lg 1). Viisa tunnistatakse kehtetuks, kui selgub, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei ole enam täidetud (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. a määruse nr 810/2009 (viisaeeskiri) art 34 lg 2). Viisa kehtetuks tunnistamist põhjendati sellega, et kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused ei olnud usaldusväärsed ning tekkis põhjendatud kahtlus reisi eesmärgi kohta tehtud avalduste usaldusväärsuses. PPA heitis kaebajale ette seda, et ta ei andnud usaldusväärset teavet reisi tegeliku eesmärgi kohta, s.o, et lisaks vanemate külastamisele külastas ta ka oma alanejaid sugulasi Küprosel. Kas tegemist on sedalaadi rikkumisega, mis õigustab viisa kehtetuks tunnistamist, siis seda tuleb lõplikult hinnata asja sisulise arutamise käigus. Kaebaja esitatud passi väljavõttest nähtub, et ta on Eestis viibinud peaaegu igal kuul alates 2022. aastast ja seda tavapäraselt kuus 1–3 päeva järjest, sh on ajavahemikke, kus kaebaja on Eestit külastanud mitu korda kuus (dtl 12–19). Kaebaja on seega sagedasti Eestis elavaid sugulasi külastanud. Eelnev lubab järeldada, et kaebaja reisi tegelik eesmärk on valdavatel juhtumitel on olnud vanemate külastamine. Eeldada võib, et ka vaidlusalusel juhul ei olnud kaebaja ainsaks eesmärgiks kasutada Eestit selleks, et liikuda Küprosele. Nimelt sisenes kaebaja Eestisse Narva kaudu 10.03.2023 ja lahkus lennujaama kaudu Küprosele 12.03.2023. Eelduslikult viibis kaebaja 10.–12.03.2023 ka vanemate juures. Praeguses menetlusetapis ei võimalda reisidokumendi väljavõtted üheselt järeldada, et kaebaja oleks asunud süsteemselt talle väljastatud viisat kuritarvitama muul eesmärgil. Kas kaebaja tegevus annab viisa eeskirjade mõttes aluse kaebajale väljastatud viisa kehtetuks tunnistamiseks, see küsimus vajab põhjalikumat analüüsi. Välistatud pole ka see, et praeguse vaidluse kontekstis võib olla tarvis kontrollida korralduse nr 247 p 2 alap-i 1 õiguspärasust.
18.Kohtuasjas pole esitatud sellist teavet, mille alusel järelduks konkreetse avaliku huvi kahjustumine, kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ning kohaldab esialgset õiguskaitset kohtumenetluses lõpplahendi tegemiseni ja peatab PPA 25.03.2023 otsuse kehtivuse. PPA 14.04.2023 otsuse kehtivuse peatamiseks puudub vajadus, kuna sellega lahendati üksnes kaebaja avaldus PPA 25.03.2023 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Viimati viidatud otsusega pole kaebaja viisat kehtetuks tunnistatud.
(allkirjastatud digitaalselt) 5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.