Rahapesu Andmebüroo taotlus vara riigi omandisse kandmiseks.
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Rahapesu Andmebüroo Isik, kellega seotud vara suhtes taotletakse loa andmist – X, isikukoodiga XXXXXXXXXX, esindaja Y.
Menetlustoiming
Taotluse rahuldamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus ning anda haldustoiminguks luba järgmiselt: lubada kanda riigi tuludesse Maksu- ja Tolliameti hoiul olev X (isikukood XXXXXXXXXXX) vara summas 350 000 UAH.
2.Jõustunud määruses nimed ja isikukoodid asendada tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Rahapesu Andmebüroole (edaspidi RAB) sai avatud kontrolltoimiku raames teatavaks, et X (edaspidi X või puudutatud isik) üritas 30.11.2022 ületada Narva piiripunkti suunaga Venemaalt Eestisse koos Ukraina grivnadega (UAH) kogusummas 350 000 UAH. Maksu- ja Tolliamet võttis viidatud kupüürid Tolliseaduse § 66 1 alusel määruse (EL) 2018/1672 artikli 7 lg 1 rakendamiseks hoiule kuni 05.12.2022.
2.RAB kehtestas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-11 võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ning rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks 30.11.2022 tollikontrolli käigus tuvastatud Xi varale summas 350 000 UAH käsutuspiirangu 30 (kolmekümneks) kalendripäevaks.
3.RAB 05.12.2022 ettekirjutuses nr 3-1/916-11 teavitati Xi võimalusest esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta. 03.01.2023 seisuga ei olnud X esitanud RAB-ile tõendeid piiratava vara legaalse päritolu kohta. Samuti ei olnud selleks hetkeks RAB läbiviidud analüüs ümber lükanud kahtlust, Xi valduses olnud vara võib olla kuritegeliku päritoluga, mistõttu oli
RAB-il vaja teha täiendavaid lisatoiminguid. Eeltoodust tulenevalt kehtestas RAB 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-15 võimaliku kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ning rahaliste vahendite päritoluga seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 3 p 1 alusel Xi vara 350 000 UAH suhtes täiendava käsutuspiirangu 60 kalendripäevaks.
4.RAB tegi täiendavaid toiminguid, et tuvastada Xi valduses olnud vara legaalset päritolu. Samuti edastas RAB 17.02.2023 Xile e-kirja teel meeldetuletuse, et seoses RAB-i poolt 05.12.2022 tema valduses olnud Ukraina grivnadele seatud käsutuspiirangute osas on tal õigus esitada RAB-ile tõendid vara legaalse päritolu kohta ning kui vara legaalne päritolu leiab rahapesu kahtluse korral tõendamist, tühistatakse seatud piirang viivitamatult.
5.27.02.2023 esitas RAB RahaPTS § 57 lg 6 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks varale täiendava piirangu seadmiseks kuni üheks aastaks.
6.28.02.2023. a määrusega haldusasjas 3-23-439 Tallinna Halduskohus rahuldas RAB-i taotluse ning andis loa Xi valduses olnud vara, mis on hoiule võetud Maksu-ja Tolliameti poolt, käsutamise edaspidiseks piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks, kui üheks aastaks.
7.X esitas 01.03.2023 RAB-ile dokumente, mis tema sõnul tõendavat, et X on Ukraina grivnade omanik, kuid need ei lükanud ümber RAB-i kahtlust.
8.03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/220-13 kehtestas RAB Tallinna Halduskohtu poolt antud loa alusel Xi vara 350 000 UAH suhtes käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Ühe aastane seatud käsutuspiirangu tähtaeg saabub 05.03.2024.
9.X esitas 21.03.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja p 2 osas, milles Tallinna Halduskohus piiras juurdepääsu haldusasja toimikule, ning teha uus määrus, millega jätta rahuldamata RAB-i taotlus anda luba puudutatud isiku vara käsutamise piiramiseks.
10.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.05.2023. a määrusega Xi määruskaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Halduskohtu 28.02.2023. a määruse resolutsiooni p 2 ning saatis asja RAB-i 28.02.2023 taotluse juurdepääsu piiramist puudutavas osas Tallinna Halduskohtule uueks lahendamiseks.
11.Tallinna Halduskohus 02.08.2023. a määrusega kuulutas haldusasja menetluse osaliselt kinniseks.
12.RAB on läbi viinud omapoolse analüüsi ning teinud erinevaid toimingud, mis on süvendanud põhjendatud kahtlust, et Xi valduses olnud vara pärineb kuritegelikust tegevusest ning seetõttu ei ole tema vara tegelik omanik. RAB pöördus 11.10.2023 veel täiendavalt Xi poole meeldetuletusega esitada tõendid vara legaalse päritolu kohta. Xi esindaja esitas RAB-ile 20.10.2023 vastuse, milles palus vastamise tähtaja pikendamist. RAB palus esitada Xil tõendid esimesel võimalusel.
13.RahaPTS § 57 lg 7 sätestab, et RAB-il on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. Xi valduses olnud vara käsutamiseks esmane piirang seati 05.12.2022, seega on käesoleva taotluse esitamise hetkeks möödunud ühe aastane tähtaeg ning taotlus on esitatud halduskohtule lahendamiseks RahaPTSis sätestatud tähtaegu järgides.
2(4)
14.Ühe aastane käsutuspiirang hoiule võetud vara osas lõppeb 05.03.2024, mistõttu peavad vajalikud toimingud, sh kohtu pool antud luba vara riigi tuludesse kandmiseks, olema tehtud enne eelviidatud kuupäeva saabumist.
15.Tallinna Halduskohus võttis 15.01.2024 antud määrusega taotluse menetlusse ja andis puudutatud isikule võimaluse esitada kohtule kirjalik seisukoht taotluse kohta hiljemalt 29.01.2024. Puudutatud isik seisukohta ei esitanud. Ühtlasi rahuldas Tallinna Halduskohus RAB taotluse juurdepääsupiirangu kehtestamiseks ning piiras Xi õigust tutvuda 08.01.2024 esitatud taotlusega nr. 1.2-1/7-1, koos taotlusega esitatud juurdepääsupiiranguga kaetud lisadega (05.12.2022 ettekirjutuse faktilised asjaolud nr 3-1/916-1, 03.01.2023 ettekirjutuse faktilised asjaolud nr 3-1/2-1 ja 03.03.2023 ettekirjutuse faktilised asjaolud nr 3-1/220-1) ja lisade koostajaid puudutava teabe osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. HKMS § 264 lg 4 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 1 sätestab, et lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. HKMS § 2 lg 6 sätestab, et kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. RahaPTS § 57 lg 7 sätestab, et RAB-il on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. Täiendavalt on Riigikohtu halduskolleegium oma 15.10.2020 otsuse nr. 3-20-664 p 13 selgitanud, et HKMS § 264 lg 3 teise lause kohaselt on haldustoiminguks loa andmise menetluses menetlusosalisteks taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse. RahaPTS § 57 lg 7 ei näe otsesõnu ette, et vara valdaja oleks menetlusosaline. Samas sätestab põhiseaduse § 24 lg 2 igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldub olukorras, kus vara käsutamine on juba enne piiratud ja vara säilimine tagatud, mistõttu puudub vajadus viia menetlus läbi vara valdaja teadmata. Lähtudes põhiseaduskonformse tõlgendamise nõudest ja proportsionaalsuse põhimõttest, tuleb RahaPTS § 57 lg-t 7 tõlgendada nii, et selle sätte alusel toimuvasse kohtumenetlusse tuleb menetlusosalisena kaasata vara valdaja. Vara, mille RAB soovib riigi tuludesse kanda üritas läbi Narva piiripunkti Venemaalt Eestisse tuua X. Kuigi RABile pole teada, kes on vara omanik, on varaga seotud isikuks X. Menetlusse oli vajalik kaasata X ning anda talle võimalus soovi korral antud asjas selgituste andmiseks. Taotluse menetlusse võtmise määrus, millega anti Xile võimalus esitada omapoolsed seisukohad grivnade riigi tuludesse kandmiseks, toimetati Xile tema esindaja kaudu kätte 22.01.2024. RAB esitatud taotluse juurde kuuluvate dokumentide juures oli Xi volikiri, millega X volitas Y (isikukoodiga XXXXXXXXXXX) Xi esindama muu hulgas haldusasjades Eesti Vabariigi kohtutes. Volikiri kehtib kuni 31.12.2025. Määrus toimetati läbi e- toimiku Xi esindaja Y kätte 22.01.2024 kell 16:34, millest saab järeldada, et määrus on puudutatud isikule kätte toimetatud. 3(4)
Käesolevaks hetkeks on RAB teinud kõik omapoolsed vajalikud toimingud ning analüüsi käigus jõudnud seisukohale, et jätkuvalt ei ole tuvastatud Xi vara legaalset omandiõigust (RahaPTS § 57 lg-te 7 ja 10 alusel), mistõttu ei ole RAB veendunud Maksu- ja Tolliametis hoiul olevate rahaliste vahendite legaalses päritolus. X on andnud vastakaid selgitusi ja pole veenvalt suutnud välja tuua, kes Ukraina grivnade omanikuks on. RABi nõude peale esitada dokumente ja vanaema arvelduskonto väljavõtteid, mis tõendaksid, et Xi vanaemal oli laenu andmiseks vahendeid ja et ta on sellise laenu andnud, vastas X, et dokumentide esitamine on aeganõudev, sest tuleb nende saamiseks füüsiliselt vanaema juurde minna. Kohtule arusaadavalt ei ole X eelnimetatud dokumente tänaseks esitanud. Pärast taotluse loa saamiseks vara riigi omandisse kandmiseks menetlusse võtmist andis kohus puudutatud isikule võimaluse täiendavalt selgitusi anda, kuid puudutatud isik selgitusi kohtule ei andnud. Kohus nõustub, et RAB-i poolt läbiviidud analüüs viitab, et Maksu- ja Tolliameti poolt hoiule võetud ja seejärel RAB-i poolt piiratud Xi valduses olnud Ukraina grivnad kogusummas 350 000 UAH on kuritegelikku päritolu ning X ei ole selle raha legaalne omanik. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus on põhjendatud ning rahuldab selle HKMS § 264 lg 1 ja RahaPTS § 57 lg 7 alusel. RAB-il on õigus taotleda Tallinna Halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara omanikku või tegelikku kasusaajat pole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist. RahaPTS § 57 tervikuna iseloomustab eesmärk tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemine. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada, miks tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. RahaPTS § 57 aitab saavutada RahaPTS laiemat eesmärki, milleks on tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks (RahaPTS § 1 lg 1).
17.Kohus tugineb taotlust rahuldades muu hulgas teabele, mille RAB esitas üksnes kohtule ja millele kohus seadis 15.01.2024 määrusega juurdepääsupiirangu.
18.Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates kui ta näitab ära oma õiguse sellele varale (RahaPTS § 57 lg 7 viimane lause).
19.Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata (HKMS § 175 lg 3). Kui otsus sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang, avaldab kohus huvitatud isiku taotlusel või omal algatusel otsuse andmeteta, mille kohta kehtib juurdepääsupiirang, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust (HKMS § 175 lg 5). Tallinna Halduskohus andis puudutatud isikule võimaluse võtta seisukoht loa andmist otsustava määruse avaldamise osas. X seisukohta ei esitanud. Arvestades kehtestatud juurdepääsupiiranguid tuleb kohtu hinnangul asendada avaldatavas määruses isikute nimed ja isikukoodid tähemärkidega HKMS § 175 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.