X ja Y kaebus MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit hindamiskomisjoni 16.09.2022 ning kutsekomisjoni 30.09.2022 otsusele
Menetlusosalised
Kaebajad – X ja Y, esindaja MA Vastustaja – MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit, esindajad EO ja MS ning nõustaja SS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.02.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
06.02.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Lubada kaebajatel täiendada kaebust nõudega tühistada MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit kutsekomisjoni 30.09.2022 otsus kaebajatele pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse andmata jätmise osas.
2.Jätta X ja Y apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-2591 muutmata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.03.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-22-2591 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Haapsalu Kutsehariduskeskuses toimus 16.09.2022 pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutseeksam, mille viisid läbi MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit hindamiskomisjoni liikmed EO, SS ja VJ. MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit hindamiskomisjoni 16.09.2022 otsuse kohaselt sooritasid X ja Y kutseeksami edukalt pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3 osakutse ning pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4 osakutse osas. Pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osa osakutse osas jäi teooriatöö sooritus alla nõutava lävendi (dtl 170). MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit kutsekomisjon otsustas 30.09.2022 protokolli nr KP80096126-2022-25 kohaselt väljastada Xle ja Yle osakutsed pehme mööbli karkassi koostaja, tase 3 ning pehme mööbli karkassi polsterdaja ja pealistaja, tase 4. Neile ei omistatud kutset pehme mööbli valmistaja, tase 4, sest nad ei saavutanud teooriatöö pehme mööbli alus- ja pealismaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osas 70% lävendit (dtl 171–172).
2.X ja Y esitasid vaide, mille MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit jättis 14.11.2022 rahuldamata. Alates 2022. a juunist toimub teooriatöö läbiviimine e-keskkonnas. Haapsalu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja oli sellest teadlik. Kutse andja edastas kutsekoolile ajakava, kus oli välja toodud, millisel viisil kutseeksam läbi viiakse. Haapsalu Kutsehariduskeskuses 16.11.2022 toimunud kutseeksamipäeval ei vaidlustanud ükski kutse taotleja kutseeksami formaati. Lisaks oli kõigil kutse taotlejatel olemas e-keskkonna avamiseks isikutuvastamise valmidus. Seega on arusaamatu etteheide, et kutseeksam oli raskesti jälgitav. Eksam viidi läbi kooskõlas kehtiva hindamisstandardiga. Kutseeksami teoreetiline osa oli lävendipõhine, kus kutse taotleja pidi saavutama igas osakutses 70%, et pääseda edasi intervjuule, kus toimub ka õpimapi hindamine. Pehme mööbli hindamisstandardi kompetentside tabel määrab ära hinnatavate kompetentside lävendi. Õpimapiga ei saa hindamiskomisjon hinnata kutse taotleja iseseisvaid oskusi, selleks kasutab kutse andja teooriatööd. Hindamiskomisjon saab õpimapis hinnata ainult neid osasid, milles kutse taotleja ületas teoreetilises osas lävendi. Teooriatöö puhul on tegemist objektiivse hindamisega, kus hindamis- ega kutsekomisjoni liikmed ei saa kasutada kaalumist. Hindamiskomisjoni otsuse kinnitab kutsekomisjon, kelle koosseis on avalik ning kättesaadav SA Kutsekoda koduleheküljelt. Kutsekomisjon vaatab üle hindamiskomisjoni otsuse ning kutsekomisjoni liikmed edastavad oma seisukohad e-hääletuse teel. Otsuse allkirjastab kutsekomisjoni esimees läbi SA Kutsekoda loodud eksamihaldussüsteemi.
3.X ja Y esitasid 09.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit hindamiskomisjoni 16.09.2022 otsuse tühistamiseks osakutse andmise osas ning vastustaja kohustamiseks omistada kaebajatele pehme mööbli valmistaja, tase 4 täiskutse. Eksami korraldus ei vasta tegelikkuses hindamisstandardis kirjeldatule ning hindamisstandard ei ole üheselt ja selgelt arusaadav. Hindamisstandardi kohaselt viiakse teooriatöö läbi paberkandjal, mis koosneb kolmest osast, hõlmates kõiki osakutseid (p 4.3.3). Kaebajate teooriatöö viidi läbi neile üllatuslikul moel arvutipõhiselt.
2(5)
3-22-2591 Hindamiskomisjon on vastustaja selgituse kohaselt vormistanud eksami kohta koondtabeli, kuid koondtabeli aluseks olevaid kutse taotleja kompetentside hindamise tabeleid ei ole kaebajatele esitatud. Hindamiskomisjoni esitatud koondtabelis puudub info selle kohta, et kaebajatel oleks esinenud puudusi õpimapp/portfoolios. Hindamiskomisjoni koondtabelist ega hindamisstandardist ei ole võimalik üheselt aru saada, milline on iga eksami osa – õpimapp/portfoolio, teooriatöö ja vestlus – osakaal lõpphinde andmisel. Hindamisstandardi p 5 kohaselt edastatakse peale hindamiskomisjoni hindamist kutsekomisjonile ettepanek kutse taotleja kutse andmise või mitte andmise kohta. Hindamiskomisjoni ettepaneku alusel peaks kutsekomisjon tegema kaalutletud otsuse kutse taotleja kohta. Vastustaja ei ole avaldanud kaebajatele kutsekomisjoni kaalutletud otsust.
4.MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaide lahendamisel avaldatud seisukohtade juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Vastustaja otsus põhineb 16.09.2022 toimunud kutseeksami hindamise tulemustel. Vastustaja ei saanud anda kaebajatele pehme mööbli valmistaja, tase 4 täiskutset, sest nad ei täitnud teooriatöös 70% lävendit pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja osakutse puhul. Vastustaja esitas kohtule kaebajate teooriatöö hindamistabeli, mille kohaselt vastasid kaebajad vaidlusaluse osakutse osas õigesti järgnevalt: X 5 õiget vastust 10-st (50%) ja Y 6 õiget vastust 10-st (60%). Seega ei saavutanud kaebajad 70% lävendit. Kaebajate teooriatöö hindamise aluseks on hindamisstandard, mille p-i 1.6 kohaselt koosneb kutseeksam kahest etapist: teooriatöö (sisaldab kolme erinevat osa, lähtuvalt osakutsetest, mis tulenevad pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutsestandardist) ja vestlus. Kutse taotleja peab saavutama igas teooriatöö osas vähemalt 70% maksimaalsest võimalikust hindepunktist, et pääseda järgmisele etapile, milleks on intervjuu/vestlus, mille käigus hinnatakse kutse taotleja õpimappi/portfooliot. Hindamisstandardi p-i 3.1.1 kohaselt, kui kutse taotleja ei saavuta igas osakutse osas 70%, on võimalus taotleda ainult osakutset selle osakutse osas, milles ületati lävend. Seega ei olnud vastustajal võimalik anda kaebajatele täiskutset, sest nad ei ületanud ühe teooriaosa eest 70% lävendit. Järelikult puudus vastustajal kaalutlusõigus otsustamaks, kas anda kaebajatele täiskutse või mitte. Eksami läbiviimise vorm ei määra eksami tulemust. Lisaks on vastustaja selgitanud, et eksami sooritamine elektroonilises keskkonnas ei saanud kaebajatele tulla üllatusena. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X ja Y paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 22.02.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Ringkonnakohtul tuleb anda hinnang hindamisstandardi selgusele ja arusaadavusele. Hindamisstandard ei saa olla hindamiskomisjoni poolt subjektiivselt ja meelevaldselt tõlgendatav ja iga kord erinevalt kohaldatav. Hindamisstandard peab olema selge ja lihtsalt jälgitav ning hindamisel tuleks arvestada kogu hinnatava poolt esitatud materjali. Peab olema selge, milline on iga kutseeksami kohustusliku osa osakaal lõpphinde andmisel ehk millise kaaluga on lõpphinde andmisel portfoolio, teadmiste test ja vestlus. Vastustaja peab vastama kaebuses toodud seisukohtadele ning kaebajate esitatud küsimustele, mis on vastustajale esitatud enne kohtumenetlust ning ka kohtu kaudu. Ei ole korrektne, et 3(5)
3-22-2591 kutse sooritajate teabenõudeid ignoreeritakse ning küsimustele ei vastata ka kohtumenetluses. Samuti ei ole aktsepteeritav, et kohus toetab hindamiskomisjoni poolt plagiaadi teel kutse andmist. Kaebaja tõid välja hindamiskomisjoni otsuses esinevad puudused, kuid kohus ei esitanud selles osas mingit hinnangut.
7.MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebajad täiendasid ringkonnakohtu 06.02.2024 istungil kaebust nõudega tühistada vastustaja kutsekomisjoni 30.09.2022 otsus kaebajatele pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse andmata jätmise osas. Ringkonnakohus luges taotluse lubatavaks (HKMS § 49 lg 2). Halduskohus oleks pidanud kaebajatele selgitama, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on lisaks hindamiskomisjoni otsusele vajalik ka kutsekomisjoni otsuse vaidlustamine.
9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebajatele ei antud pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutset, sest 16.09.2022 toimunud eksamil ei saavutanud nad teooriatöö ühes osas kolmest (pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4) vajalikku lävendit. Pehme mööbli valmistaja, tase 4 hindamisstandardi p 1.6 näeb selgelt ette, et kutse taotleja pääseb kutseeksami teise etappi (intervjuu/vestlus), kui ta saavutab igas teooriatöö osas vähemalt 70% maksimaalsest võimalikust hindepunktist. Kui kutse taotleja ületab lävendi vaid teooriatöö ühes või kahes osas, on tal võimalik taotleda üksnes osakutset selle osakutse osas, milles ületati lävend (hindamisstandardi p 3.1.1). Õige ei ole kaebajate seisukoht, et kui teooriatöös jääb hindamisstandardis nõutud lävend osaliselt ületamata, on seda võimalik kompenseerida vestlusel või õpimapi/portfoolio esitamisega. Levinud on praktika, kus eksamil teatud osas positiivse tulemuse mittesaamisel ei ole võimalik eksami järgmist etappi sooritada, vaid tulemuseks ongi negatiivne eksamitulemus (nt juhtimisõiguse taotlemine, kohtunikueksam, advokaadieksam). Olukorras, kus kaebajad ei saavutanud hindamisstandardi p-s 1.6 nõutud tulemust, puudus vastustajal õigus asuda kaaluma, kas kaebajatele kutse siiski anda.
11.Kaebajate hinnangul ei ole selge iga eksami osa (õpimapp/portfoolio, teooriatöö, intervjuu/vestlus) osakaal lõpphinde andmisel. Ringkonnakohus selgitab, et kooskõlas hindamisstandardi p-dega 1.6, 1.7 ja 3.1.1 on pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutseeksami lõpptulemuseks automaatselt hinnang „mitte sooritatud“, kui kutse taotleja ei saavuta teooriatöö kõigis kolmes osas vajalikku lävendit (70%), ning siis saab taotleda vaid osakutset nendes osades, kus lävend ületati. Sellisel juhul ei kuulu õppimapp/portfoolio ja intervjuu/vestlus enam hindamisele. Kaebajate puhul hinnati neid üksnes osakutsete andmise kontekstis, mitte aga selleks, et kaaluda neile pehme mööbli valmistaja, tase 4 kutse andmist (hindamisstandardi p 4.4.3). Järelikult pole põhjust praeguse vaidluse raames analüüsida lõpphinde kujunemist täpsemalt.
12.Kaebajad ei ole esile toonud, et hindamiskomisjon oleks pehme mööbli alus- ja pealistusmaterjalide lõikaja ja õmbleja, tase 4 osakutse teooriaküsimusi parandanud valesti ning tegelikult oleksid nad pidanud saavutama hindamisstandardis nõutud lävendi. Seega hindab ringkonnakohus üksnes seda, kas vastustaja rikkus eksami läbiviimisel mingeid menetlusnorme ning kas see rikkumine toob kaasa eksamitulemuste õigusvastasuse. 4(5)
3-22-2591
13.Hindamisstandardi p 4.3.3 kohaselt viiakse teooriatöö läbi paberkandjal. Tegelikult toimus 16.09.2022 eksam elektrooniliselt. Seega eksis vastustaja eksami vormi valikul. Kui vastustaja soovib edaspidi viia eksamit läbi ka elektrooniliselt, tuleb hindamisstandardit vastavas osas muuta. Eeltoodud rikkumine pole siiski kaebuse rahuldamiseks piisav. Kohus tühistab haldusakti üksnes siis, kui rikkumised võisid mõjutada lõpptulemust (haldusmenetluse seaduse § 58). Vastustaja edastas Haapsalu Kutsehariduskeskusele kutseeksami ajakava, kust nähtus, et kutse taotlejad alustavad kutseeksamit arvutiklassis teooriatööga elektroonilises keskkonnas EIS (dtl 169). Seega pidid kaebajad olema teadlikud, et eksam toimub elektrooniliselt. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et kaebajad oleksid vastustajalt taotlenud võimalust teha eksamit paberkandjal ning vastustaja oleks sellest keeldunud. Kaebajate esindaja väide selle kohta, et elektrooniliselt on eksamit teha keerulisem, on paljasõnaline. Kaebajad ei ole esile toonud, et neil polnud eksami tegemiseks piisavalt aega. Jooniste lugemise keerukus ei sõltu ringkonnakohtu hinnangul sellest, kas joonis on paberil või ekraanil. Usutav ei ole seisukoht, et aja jooksul, mis kulus joonise avamiseks, unustasid kaebajad esitatud küsimuse ära. Tegemist on kutseeksamiga, mille puhul saab eeldada, et kutse taotleja on vastava valdkonna asjatundja ning orienteerub hästi nii küsimustes kui ka joonistes. Lisaks nähtub teooriatöö tulemustest õmbluse osas (dtl 117–132), et kaebajad vastasid joonistega seotud küsimustele valdavalt õigesti, kuid samas valesti küsimustele, kus ei olnud vajadust jooniselt vastust leida (küsimused 8–10). Seega leiab ringkonnakohus, et kuigi eksami vorm ei olnud kooskõlas hindamisstandardiga, ei mõjutanud see eksamitöö lõpptulemust.
14.Vastustaja 16.09.2022 ja 30.09.2022 otsuste õiguspärasusega ei ole seotud kaebajate väited seoses nende teabenõuetele mittevastamisega ning mingil teisel eksamil toimunud plagiaadikahtlusega, mistõttu ringkonnakohus neid lähemalt ei analüüsi.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.