lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-289/8

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-289/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

21.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-289

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu süüteomenetluse algatamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.02.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.02.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-289.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.02.2024 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 09.12.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse varalise kahju 1799,57 eurot hüvitamiseks. Taotluse kohaselt teostati taotleja emale kuulunud kinnistul ebaseaduslik puude raie. Taotleja tabas toimepanijad kohapeal, süüdlased võtsid süü omaks ja lubasid kahju heastada autokoormatäie raiutud puudega. Seda aga ei tehtud ja kõik puud viidi minema. Taotleja esitas PPA-le süüteoteate. PPA kriminaalmenetlust ei alustanud, viies uurimistoimingud läbi hoolimatult ja ebaprofessionaalselt. Taotleja tegi ise kindlaks, kes raie teostas ning esitas seejärel (09.12.2023) uue avalduse/süüteoteate. Selle põhjal uurimist ei alustatud. Süüteo uurimata jätmisega on PPA tekitanud kaebajale kahju.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-24-289

2.PPA 22.01.2024 otsusega nr 1.2-3/152-2 jäeti taotlus riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel rahuldamata. Kahju tekitanud isikuks ei ole mitte PPA, vaid Landefot OÜ. Seega puudub taotlejal alus nõuda PPA-lt varalise kahju hüvitamist.
3.X esitas 31.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 22.01.2024 otsusele nr 1.23/152-2. Kaebaja eesmärgiks on vaidlustada seda, et PPA jättis süüteomenetluse algatamata. Kaebaja leiab, et praeguseks temale kuuluval kinnistul ei saanud toimuda ekslikku raiet ning talle tuleb tagada süüteo uurimata jätmisega tekitatud kahju hüvitamine.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 02.02.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja esitas analoogse nõude juba asjas nr 3-23-1488, kus kaebaja taotles PPA, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 29.11.2023 määruse p-des 10‒13, et kuna kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses menetlejate menetlustoimingutega kriminaalmenetluse alustamata jätmisel, kohaldub taotluse esitamisele ja menetlemisele süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Kaebajal on õigus nõuda kahju hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 14 lg-te 2 ja 4 kohaselt esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 7 alusel prokuratuurile ning taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem, kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seejuures on prokuratuuri määrus vaidlustatav Riigiprokuratuuris (SKHS § 16) ning Riigiprokuratuuri määrus maakohtus (SKHS § 17). Kaebajal on jätkuvalt võimalik nõuda kahju hüvitamist väidetava kuriteo toime pannud isikutelt, pöördudes selleks tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ette nähtud korras maakohtusse. Kaebuse sisulised asjaolud ei ole muutunud. Asjas ei oma tähtsust ka see, et PPA vaatas kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks läbi RVastS-st lähtuvalt, kuivõrd see ei muuda vaidlusalust õigussuhet, mille raames kaebaja väidab endale kahju tekitamist. Kaebajale on juba selgitatud, et tal tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile. Kohtute ja muude riigiorganite vahelist pädevusjaotust ei muuda ka PPA 22.01.2024 otsuses toodud vaidlustamisviide ega RVastS alusel taotluse lahendamine. Juhul kui kaebaja leiab, et jätkuvalt on lahendamata tema uus süüteoteade (09.12.2023 avaldus) või see on valesti lahendatud, on tal õigus esitada kaebus prokuratuurile kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 207 toodud korra kohaselt. Kaebajal on jätkuvalt võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks ka hagiga maakohtusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

X esitas 03.02.2024 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 02.02.2024 määruse peale.

Kaebaja kinnistult ebaseaduslikult raiutud puude vargusega tekitatud kahju hüvitamine ei ole siiani lahendust leidnud. Kaebaja esitas 09.12.2023 PPA-le avalduse/süüteoteate ja kahju hüvitamise taotluse. PPA keeldus kahju hüvitamisest. Kriminaalmenetluse algatamise või sellest keeldumise kohta ei ole tehtud otsust, mida kaebaja saaks edasi kaevata. PPA on juhtumi menetlemisel olnud hooletu ja ebaprofessionaalne. Tsiviilkohtusse minek on lootusetu, kuna süüdlastel on üle kahe aasta maksud maksmata ja kaelas muud kohtuasjad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

3-24-289

6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). Kaebaja ei ole rahul sellega, et PPA ei ole kaebaja 09.12.2023 avalduse/süüteoteate alusel agatanud süüteomenetlust, heidab PPA-le ette hooletust ja ebaprofessionaalsust juhtumi menetlemisel, ning taotleb süüteomenetluse algatamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Vaidlust ei saa lahendada halduskohtus. Kehtiv õigus näeb vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra, mis on sätestatud SKHS-s. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist SKHS § 7 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 14 lg-te 2 ja 4 kohaselt esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 7 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile ning taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama kahjust, sõltumata teadasaamisest aga mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Prokuratuuri määruse peale on isikul õigus esitada kaebus Riigiprokuratuurile (SKHS § 16) ning Riigiprokuratuuri määrus on vaidlustatav maakohtus (SKHS § 17). PPA on vaadanud läbi kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks RVastS sätete alusel, kuid see ei muuda vaidlust halduskohtu pädevusse kuuluvaks.
8.Halduskohus on õigesti selgitanud ka seda, et kui kaebaja leiab, et jätkuvalt on lahendamata tema 09.12.2023 esitatud avaldus/süüteoteade või see on valesti lahendatud, siis on tal õigus esitada kaebus prokuratuurile, seejärel Riigiprokuratuurile ning lõpuks ringkonnakohtule (KrMS §-d 207, 208).
9.Jätkuvalt on kaebajal võimalik nõuda kahju hüvitamist ka kuriteo toime pannud isikutelt, pöördudes selles TsMS-s ette nähtud korras hagiga maakohtusse. Iga liiki kohtumenetlusega võivad menetlusosalisele paratamatult kaasneda ebamugavused ja menetlus võtab aega. TsMS § 217 lg 1 kohaselt on menetluses võimalik osaleda ka esindaja kaudu ning vajadusel on kaebajal võimalik taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks (TsMS § 180 jj).
10.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 02.02.2024 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium