Määruse resolutsiooni p-de 1-5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 16. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Prokuratuurile avalduse, millele Prokuratuur ei vastanud sisuliselt. Prokuratuuri vastus VRP10/24/150 ei rahuldanud kaebajat, mistõttu esitas kaebaja avalduse Riigiprokuratuurile. Prokuratuuri 12. mai 2025. a vastuses nr RP-6-5/25/1007-2 ei käsitleta kaebaja palveid sisuliselt. Kaebaja leiab, et 31. jaanuari 2022. a seisuga ei olnud Eesti tollil ega veterinaaridel tõendeid dokumentide võltsimise kohta, nagu kaebaja oma viimases avalduses Riigiprokuratuurile kirjeldas. Kaebaja ainus palve on tunnistada, et seisuga 31. jaanuar 2022 ei olnud Eesti tollil objektiivseid aluseid kaebajat koos koertega Venemaale tagasi saata ilma dokumentideta. Kaebaja kandis tolli ebaseadusliku tegevuse tõttu suuri materiaalseid ja moraalseid kahjusid, kui ta saadeti välja ilma dokumentideta Vene Föderatsiooni, kaebaja nõuab tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja palub tunnistada prokuratuuri poolt toimepandud rikkumised, tunnistada tolli poolt 31. jaanuaril 2022 toimepandud rikkumised, tunnistada kaebaja kannatanuks ja määrata õiglane hüvitis.
2.Tartu Halduskohus jättis 19. mai 2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.Kaebaja esitas 25. mail 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja märkis, et tal ei ole võimalik tasuda riigilõivu ning kaebaja esitab taotluse riikliku õigusabi saamiseks.
4.Kaebaja esitas 26. ja 27. mail 2025 täiendavad tõendid ja selgitused.
5.Vastustena kohtunõudele edastas Prokuratuur 4. juunil 2025 kohtueelse menetluse materjalid ja MTA 5. juunil 2025 selgitused kaebuse asjaolude kohta. MTA edastas kohtueelse menetluse materjalid 6. juunil 2025.
6.Kaebaja esitas 12. juunil 2025 täiendavad selgitused ja võõrkeelse tõendi eestikeelse tõlke.
KOHTU SEISUKOHT
7.Arvestades kaebaja poolt kohtule esitatud kaebust ja selle täiendusi, millest nähtuvalt peab kaebaja läbivalt õigusvastaseks seda, et MTA saatis kaebaja 31. jaanuaril 2022 koos koertega Venemaale ilma dokumentideta tagasi ja kaebajat hoiti piiril liiga kaua kinni, millega tekitati kaebajale kahju, ning prokuratuur jättis kaebaja taotluse MTA tegevusega seoses kriminaalmenetluse algatamiseks rahuldamata, tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse Prokuratuuri vastu tekitatud kahju hüvitamiseks seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmisega ning MTA vastu tekitatud kahju hüvitamiseks seoses 31. jaanuaril 2022 kaebaja Venemaale tagasisaatmisega ja kaebaja piiril liiga kinni hoidmisega. Kuivõrd halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks, siis ei käsitle kohus kaebuse alusena kaebaja poolt viidatut, mille kohaselt tekkis kahju ka kaebaja lapsele ja abikaasale. Et kaebaja on 25. mail 2025 kohut teavitanud sellest, et kaebajal ei ole võimalik tasuda riigilõivu ja kaebaja esitab taotluse riikliku õigusabi saamiseks, siis mõistab kohus, et kaebaja on muuhulgas esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
8.Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustab Prokuratuuri tegevust (I), seejärel annab hinnangu ülejäänud osale kaebusest (II) ning viimaks lahendab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (III). I
9.HKMS § 120 lg 1 p-st 8 lähtudes kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X-i kaebus osas, milles ta vaidlustab Prokuratuuri tegevust, tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
10.Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
11.Kriminaalmenetluse alustamata jätmine mõnel kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel on kriminaalmenetluse toiming, millega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis on riigivastutuse seaduse (RVastS) suhtes eriseaduseks (vt SKHS § 1 lg 3 ja § 4). Taotlus kriminaalasja kohtueelses menetluses menetlusõiguse süülise rikkumisega (vt SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb SKHS § 14 lg 2 kohaselt esitada prokuratuurile. Prokuratuuri määrust on võimalik vaidlustada Riigiprokuratuuris (SKHS § 16 lg 1) ning Riigiprokuratuuri määrust vajaduse korral maakohtus (SKHS § 17 lg 1).
2
12.Järelikult ei kuulu kriminaalmenetluste alustamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21. veebruari 2024. a määrus nr 3-24-289, p 7; 21. aprilli 2023. a määrus nr 3-23-538, p 11; 11. veebruari 2022. a määrus nr 3-21-858, p 6; 8. juuli 2021. a määrus nr 3-21-1184, p-d 5 ja 6) ning kohus tagastab kaebuse osas, milles kaebaja vaidlustab Prokuratuuri tegevust, HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
13.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
14.HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
15.Kohus leiab, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse MTA tegevuse vaidlustamiseks pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist.
16.Hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel tehtud lahendi teatavakstegemisest (HKMS § 46 lg 4). Ka RVastS § 17 lg 3 näeb ette, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
17.Kohus leiab sarnaselt 19. mai 2025. a määruse p-s 12 märgitule, et kuivõrd kaebaja nõuab kahju hüvitamist MTA tegevuse eest, mis leidis aset 31. jaanuaril 2022, ning kaebaja pöördus kaebusega kohtusse 16. mail 2025, siis on kaebaja ületanud kohtusse pöördumise kolmeaastast tähtaega. Kahjunõude esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates kahjust ja selle põhjustatud isikust teadasaamise päevast, mitte haldusorgani tegevuse õigusvastasusest teadasaamise päevast. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt pidi kaebaja hiljemalt 2022. a veebruaris saama teada tekitatud kahjust ja selle põhjustanud isikust, kuna haldusasja materjalide kohaselt olid 12. veebruariks 2022 koertele väljastatud uued dokumendid (dtl 34).
18.Ka ei kinnita kohtuasja materjalides sisalduvad dokumendid, et kaebaja pöördus enne halduskohtusse kaebuse esitamist kahju hüvitamise taotlusega MTA poole. Kohtule arusaadavalt leiab kaebaja, et MTA-le esitatud kahju hüvitamise taotlusena tuleb käsitleda kaebaja pöördumist, mille kohta koostas MTA 19. aprillil 2024 vastuse nr 4.2-4/010216-1. Samas nähtub MTA poolt kohtule esitatud dokumentidest, et nimetatud taotlus (dtl 91-93, tõlge 110-112) oli suunatud Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), et viimane alustaks kriminaalmenetlust ning kriminaalmenetluse raames hüvitataks kaebajale tekitatud kahju. Esitatud taotlusest ei ilmne, et kaebaja oli pöördumise adresseerinud MTA-le ning et kaebaja nõuab MTA-lt RVastS alusel tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja väljendas sõnaselgelt, et soovib üksnes kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitada. Seega ei saa esitatud taotlust käsitleda MTA-le esitatud taotlusena tekitatud kahju hüvitamiseks.
3
19.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
20.Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19. aprilli 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
21.Vastusena 19. mai 2025. a määruse p-s 12 toodule, milles kohus kohustas kaebajat esitama taotluse kaebetähtaja ennistamiseks selgitades, miks kaebuse tähtaegne esitamine ei olnud võimalik, teatas kaebaja 25. mail 2025, et sai alles hiljem juristilt teada, et tema õigusi on rikutud. Kaebaja ei teadnud rikkumisest ja määratud advokaat ei andnud talle selle kohta mingit teavet. Kaebaja ei ole kutseline jurist ega teadnud, et tema õigusi on rikutud.
22.Kohus mõistab, et kaebaja on eelnevaga soovinud esitada taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
23.Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist, mistõttu tuleb tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Kaebajale kriminaalmenetluses määratud esindaja esindas kaebajat kriminaalasjas, mistõttu ei pidanudki kaebajale määratud advokaat analüüsima ja selgitama kaebajale, kas tema õigusi on haldusmenetluse raames rikutud. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt konsulteeris kaebaja pärast süüdimõistvat kohtuotsust täiendavalt juristiga ning esitas kahju tekitanud sündmusest kaks aastat hiljem kaebuse PPAle, kuid siiski ei esitanud ta tähtaegselt kaebust halduskohtule. Kaebaja ei saa eeldada, et kaebuse võib esitada suvalises korras määramata aja jooksul. Antud juhul ei ole kaebaja olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab menetluse osas, milles kaebaja on esitanud kaebuse MTA vastu tekitatud kahju hüvitamiseks.
25.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
4
26.Kuna kaebuse tagastamisest ja menetluse lõpetamisest tulenevalt ei kuulu esitatud kaebus enam menetlemisele, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. III
27.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
28.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
29.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk ning kaebuse aluseks olevad asjaolud. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse osaliseks tagastamiseks ja ülejäänud osas menetluse lõpetamiseks. Seega on tagastamise ja menetluse lõpetamise aluste esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
30.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
31.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.