Riigihanked › Riigihanked

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2547

3-23-2547 tehes võimalik teada, kui palju erinevaid auke, pragusid ja vuuke peavad nad järgmise viie aasta jooksul parandama ja täitma. See on võimatu juba ainuüksi seepärast, et pakkujatele ei ole teada tänane hooldatavate teede seisukord; avalike rahaliste vahendite summa, mida hankelepingu perioodi jooksul plaanitakse teede remontimisse suunata, teede kasutamise intensiivsus hankelepingu perioodi jooksul ega ka ilmastikuolud vastaval ajaperioodil. Sarnaselt puudub pakkujatel võimalus aru saada, millises mahus tuleb teostada bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate korrashoiutöid, sh parandada välisja siseseinu ja katust, puhastada, parandada ja värvida ning vajadusel asendada istepinke, klaase ja muu ootekoja koosseisu inventari. Ka selles osas on vastamata samad küsimused, mis teede remondi puhul: ei ole teada ehitiste ja inventari olemasolev olukord; avalike rahaliste vahendite summa, mida hankelepingu perioodi jooksul plaanitakse ehitiste ja inventari remontimisse või asendamisse suunata; ehitiste ja inventari kasutamise, sh vandaalitsemise intensiivsus hankelepingu täitmise perioodil ja ilmastikuolud vastaval perioodil. Lisaks on võimatu hinnata, millises mahus tuleb lume ja lörtsi eemaldamist planeerida ja sellega seotud kulusid katta seoses tee koosseisu kuuluvate ristmike, kiirendus- ja aeglustusradade, ühissõidukite peatuskohtade, ülekäigukohtade ja -radade, parklate, autobusside ümberpööramise kohtade ning kasutusel olevatel mahasõitudega. VAKO jättis arvestamata RHS § 3 p-des 1, 2 ja 3 toodud vastustaja kohustustega tagada läbipaistev ning konkurentsi võimaldav hankemenetlus, milles koheldakse hankest huvitatud ettevõtjaid proportsionaalselt. Olukord, kus pakkujad peavad fikseeritud tavahoolde tasu eest teostama määramatus ulatuses töid ja kandma teadmata ulatuses rahalisi kohustusi, paneb pakkujatele ebaproportsionaalselt suure riski. HD tingimused peaksid RHS-ga kooskõlas olemiseks arvestama mõistlikult ka pakkujate riske. Näiteks määrates kindlaks tööde (parandatavad augud ja remonditavad ootekojad jne) mahud, mida tuleb teostada fikseeritud tavahoolde tasu eest, ja nähes ette, et ülejäänud osas teostatakse neid töid ühikhinna alusel. Olukord, kus kõigil pakkujatel pole võimalik HD tingimustest samamoodi aru saada, ei taga hanke läbipaistvust. Kui osa potentsiaalseid pakkujaid jätab hankega kaasneva tõsise äririski tõttu pakkumuse sootuks esitamata, ei taga see hanke avamist konkurentsile. Olukord, kus praegu hanke hooldepiirkonnas töid teostav ettevõtja omab teiste potentsiaalsete pakkujate ees olulist konkurentsieelist, ei taga hankest huvitatud isikute võrdset kohtlemist. Otsuses toodud seisukoht, et vastustajalt ei saa eeldada, et ta tagab HD tingimuste kooskõla RHS § 87 lg-ga 1 ja § 88 lg-ga 1, on õiguskirjanduses ning VAKO praktikas toodud seisukohtadega vastuolus. Hankijal tuleb objektiivselt maksimaalselt võimalikus täpsusastmes kirjeldada hankelepinguga nõutavate tööde sisu ja mahtu (nt VAKO 22.01.2021 otsus nr 28220/228027, p 19). Vastustaja ei saa RHS § 87 lg 1 ja RHS § 88 lg 1 rikkumist vabandada sellega, et on HD tingimuste kujundamises vaba. Kuna HD ei määra kindlaks teehooldaja erinevate kohustuste füüsilist mahtu (nt ruutmeetri alusel või kord kuus), on kaebajal raske hinnata hankega tellitavate tööde rahalist mahtu. Kuivõrd majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92 „Tee seisundinõuded“ (määrus nr 92) ja RHS ei vasta küsimustele, millises mahus tuleb neid töid teha, ei saa tugineda ka neile. Vastustaja peab HD koostamisel järgima RHS § 3 p-de 1, 2 ja 3 ning § 87 lg 1 ja § 88 lg 1 nõudeid sõltumata sellest, et tegemist on komplekstöödega. Kuigi vastustajal on pädevus määrata tellitava teenuse ulatus ja tingimused, st teenuse osutamise tingimused, ei saa need tingimused olla meelevaldsed, sh ebaselged ega pakkujatele tarbetult riske panevad. Pakkumuse esitamiseks on pakkujal vaja algandmeid, st milliseid töid ja millises mahus tellitakse. Kui hankija ei määra ära tööde mahtu, puudub pakkujal tegelikult võimalus adekvaatset pakkumust esitada. Tegemist ei ole ebaoluliste tööde või mahtudega. Ainuüksi 3(11)

3-23-2547 bussiootekodade, -ooteplatvormide, -ootealade ja parklate korrashoiutööd, ootekodade ja inventari parandamine bussipeatuste, hooldus ja remont võib hankelepingu perioodi jooksul maksta sadu tuhandeid eurosid.

Transpordiamet palus 21.11.2023 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.

HD on kooskõlas õigusaktidega. Vastustaja on HD sätestamisel lähtunud nii määrusest nr 92 kui RHS-st. Vaidlustatud tehnilise kirjelduse punktid on oma sisu osas kõigile pakkujatele selged ja üheselt mõistetavad (pakkujatele on arusaadav, mida tuleb tavahoolde tööde hulgas teha). Vastustaja on kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele üheselt ja arusaadavalt kättesaadavaks teinud kogu Jõgeva hooldepiirkonna teede olemi ning HD-s sätestatud tingimused ei saa olla teedeala asjatundjatele ja eriti teehooldusega tegelevatele ettevõtetele erinevalt mõistetavad. Tavahoolet tuleb teostada sellises mahus ja ulatuses ning selleks vastavaid töömeetodeid kasutades, millega teehooldaja suudab tagada teedel nõutavad seisunditasemed. Järelikult on vaidlustatud tehnilise kirjelduse punktid piisavalt täpsed hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. Tööde mahtude ja ühikhindade puudumine HD-s ei ole vastuolus RHS § 88 lg-ga 1, § 3 p-dega 1, 2 ja 3 ega PS §-ga 31. Tavahoolde näol on tegemist komplekstöödega, mille teostamisel eraldi mahulist arvestust ei peeta – tee seisundinõuete tagamiseks tuleb teha kõiki tööliike. Teehooldajale tasutakse igakuiselt (tavahoolde kompleksmaksumus on kalendriaasta peale ära jaotatud) tee seisundinõuete tagamise eest, mitte iga üksiku tööliigi eest. Sealjuures ei ole teehooldajal ka kohustust tõendada reaalselt tehtud tööde mahtu iga üksiku tööliigi osas. Teehooldajale tasu maksmise eelduseks on asjaolu, et teehooldaja tagab igakuiselt teedel nõutavad seisunditasemed. Teede seisunditasemete tagamiseks on määratletud vastavad nõuded ja tingimused ning nende tagamiseks ei ole tee omanikul võimalik ette planeerida tööde mahte, mis selliste tegevustega kaasneda võivad, sest nõuded tasemete tagamiseks on erinevad ja tööde mahud prognoosimatud. Määruse nr 92 täitmise tänane parim praktika riigi seisukohast on korraldada avalikud riigihanked, mille kaudu ostetakse avatud turult riigiteede korrashoiu tagamiseks teenust eraettevõtjatelt seisundinõuete tagamiseks. Lisaks eelnevale on teehoiukavas kirjas ka korrashoiulepingute üldpõhimõtted, mille esimeses punktis on välja toodud, et tavahoolet seisunditasemete lõikes teostatakse komplekshinna alusel. Arvestades tavahoolde olemust ja eesmärki, ei ole vastustaja HD-s viimse detailini lahti kirjeldanud, kuidas täpselt peab teehooldaja nõutud seisunditaseme tagama, millise graafiku alusel töid teostama või mitu meeskonnaliiget peab teehooldaja mingi töö jaoks varuma. RHS § 88 lg 1 ei kohusta hankijat hankelepingu eset täpselt kindlaks määrama, sh selliseid andmeid esitama, mida hankijal olemas ei ole. Vastustaja eeldab, et teede hooldamisega tegelevad ettevõtted ehk potentsiaalsed pakkujad on tutvunud valdkonnas kehtivate määruste ja juhendmaterjalidega ning on võimelised teehooldajale seatud ootusi täitma. RHS § 33 lg-st 3 tuleneb, et TK koostamise aluseks tervikuna või mõne tunnuse osas võib olla ka hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldus, mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme määratlemiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. Seega peab TK andma pakkujale piisavalt täpse ülevaate hankija vajadustest ning selle põhjal peab potentsiaalsel pakkujal olema võimalik hinnata, kas tal on võimalik hankija soovitud eset või teenust pakkuda, ja kalkuleerida pakkumuse maksumus. Vastustajal kui tee omanikul peab olema piisav kaalutlusruum otsustamaks, kuidas täita oma seadusest tulenevat kohustust tagada elutähtsa teenuse osutamine, sh tavahoolde teostamine. 4(11)

3-23-2547 RHS ei näe ette konkreetseid nõudeid selle kohta, millised peavad olema hankelepingu tingimused pakkuja kanda jääva riski osas. VAKO 12.03.2018 otsus asjas nr 17-18/193653 pigem toetab hankija seisukohti. Hankija ei pea HD-d koostama nii, et kaebaja saaks pakkumuses suure kindlusega prognoosida või tõsikindlalt fikseerida kõigi talle hankelepingu täitmisega kaasnevate kulude/tulude suurust. Väär on kaebaja väide, et HD hindamiskriteeriumite järgi võidab madalaim maksumus. Pakkumusi hinnatakse majandusliku soodsuse alusel ning sätestatud on kolm kvaliteedikriteeriumit. Pakkumuse maksumus moodustab 80% kõikide hindamiskriteeriumite väärtuspunktide summast. Hankijal on alati võimalik ja teatud tingimustel lausa kohustuslik kontrollida, et esitatud pakkumus ei oleks põhjendamatult madal. Varasemalt on sarnastes hangetes edukaks tunnistatud pakkujalt põhjendamatult madala maksumuse kohta selgitusi küsitud ja saadud selgitusi hinnatud. Vastustajal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ning võimalikud pakkujad ei saa HD vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid hankelepingu tingimusi. Kui kaebajale ei ole hanketingimused vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk on põhjendamatult suur, ei pea ta pakkumust esitama.

3-23-2547 enam kulutada. Samas ei ole headel aastatel välistatud märkimisväärne rahaline võit (nt lumevaesel ning madalamate toormehindadega aastal). Riigihangete korraldamise eesmärgiga ei oleks kooskõlas lahendus, kui valdavas osas kannaks äririski (avalike vahendite arvelt) hankija. Lisaks maandab nt ilmastikust tulenevaid riske lepingu sõlmimine viieaastaseks perioodiks. Arvestades lepinguperioodi pikkust ning seda, et samaliigilised tavahoolde esemeks olevad objektid (nt sama taseme teed, bussiootepaviljonid jne) on erineva kasutusintensiivsuse ning seega erineva hooldusvajadusega, on tõenäoline, et kogu perioodi töömaht ja kulumaterjalide vajadus sarnaneb keskmisele. See, kui hästi suudab pakkuja eeldatava keskmise hooldustöö vajadust ja mahtu prognoosida, sõltub tema senise kogemuse ning vastustaja antava ning pakkuja enda kogutava teabe töötlemise oskusest. Vajadus enne pakkumuse tegemist erinevate asjaoludega arvestada ei muuda vaidlusaluseid tingimusi õigusvastaseks. Praegusel juhul ei nähtu, et vastustaja oleks sätestanud ebamõistlikud tingimused, mis takistaksid põhjendamatult lühikese tähtaja või muu põhjendamatu tingimuse tõttu huvilistel hankel osalemast. Pelgalt see, et mõni pakkuja mingil põhjusel hankel ei osale, ei tähenda, et HD tingimused oleksid õigusakti nõuetega vastuolus. HD tingimused tagavad hanke kontrollitavuse. Väide, et hankijal ei ole täpset ettekujutust hankeperioodil teostada vajavate tööde mahu osas ja konkreetset infot selle kohta, milline võiks pakkumuse põhjendatud maksumus olla, ei tähenda, et vastustajal ei saaks tekkida kahtlust põhjendamatult madala maksumuse kohta või seda ei oleks võimalik kontrollida. Kui hankijal tekib kahtlus, et on esitatud põhjendamatult madala maksumusega pakkumus, on tal kohustuslik küsida selgitusi (RHS § 115 lg 1) ning lükata selline pakkumus tagasi (RHS § 115 lg 8). TK on vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele piisavalt arusaadav. Vastustaja on piisava täpsusastmega (ja asjakohastele normidele viidates) sätestanud eesmärgid, millise sisu ja kvaliteediga teenuse osutamist ta ootab. Kaebaja pidi vastavalt oma erialasele kompetentsile mõistma, milline on nende teenuste osutamiseks vajaminev tehnika ja vajalikud töövahendid. Kaebaja ei saa nõuda ega eeldada, et vastustaja määraks täpselt, nt pindalaühiku kaudu, kindlaks pakkuja kohustuste sisu. Kuivõrd kohustuste täpne maht sõltub ennekõike tingimustest, mida vastustaja ei saa mõjutada (ilmastik, tooraine hinnad maailmaturul, tööjõu hinnad jm), ei muuda vajaminevate tööde täpse mahu määramata jätmine tehnilisi tingimusi õigusvastaseks. Vastustaja on jätnud selle objektiivsetel põhjustel tegemata ning teinud omalt poolt piisavalt, et võimaldada pakkujatel pakkumust koostades saada aru selle võimalikust ligikaudsest ulatusest. Vastustajalt ei saa nõuda andmete esitamist, mida tal ei saa olla. Seega on vastustaja TK koostamisel määratlenud pakkuja tulevaste kohustuste sisu maksimaalses võimalikus ulatuses. Kõigi riigihangete puhul tehakse pakkumus vastavalt pakkuja teadmistele, kogemustele ja prognoosidele. See, et pakkumuse koostamisel tuginevad pakkujad erinevatele prognoosidele, ei tähenda, et pakkumised poleks võrreldavad. Hanketingimus, et nn tavahoole hõlmab kõiki töid, mis on vajalikud teatud taseme säilitamiseks, täidab eesmärki kasutada hankija raha säästlikult ja otstarbekalt. Asjaolusid arvestades ei too see kaasa ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Kõikidel pakkujatel tuleb hanke võitmise korral teha pakutud hinna eest ära lepingus ette nähtud tööd. Asjaolu, et VAKO on teise vaidluse raames (VAKO 22.01.2021 otsus asjas nr 282-20/228027) leidnud, et „TK-s või teistes riigihanke alusdokumentides tuleks hankijal see piiritleda nii, et selle töö mahu arvestamise risk, mida pakkujatel 5-aastase lepinguperioodi jooksul tuleb kanda, ei oleks täielikult pandud pakkujatele“, ei tähenda, et praegusel juhul oleksid vaidlusalused tehnilised tingimused õigusvastased. Teises riigihankes esitatud vaidlustuse kohta tehtud otsus on üksnes üheks tõendiks teiste hulgas.

6(11)

3-23-2547 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-2547 1.22.3) ei ole ootekoja, selle inventari või liiklusmärgi ja kõrvaldatava lume mahu piiri kehtestatud ja teehooldaja peab kohustused täitma tavahoolde tasu eest, paneb see pakkujale ebamõistliku riski. Pakkumuste maksumused ei pruugi olla võrreldavad. TK p-des 1.16.1, 1.18.2 ja 1.22.3 näidatud kohustuste osas on määrus nr 92 asjassepuutumatu. Asjaolu, et pakkuja suudab keskmise hooldustöö vajadust ja mahtu prognoosida, ei vabasta vastustajat kohustusest täita TK-ga seotud kohustust. Vastustaja ei ole pakkujatele avaldanud, millises ulatuses kavatsetakse lepingu täitmise perioodil ootekodasid, inventari, platse ja liiklusmärke remontida või asendada. Pakkujal on õigus nõuda, et tavahoolde maksumuse sees tehtavad remonttööd määratakse ruutmeetri alusel kindlaks ja seda ületavas osas tehakse remonttöid eraldi ühikuhinna alusel. Vastustaja nõuab riigihankes nr 215160 sõlmitud teehoolde hankelepingu alusel kaebajalt sisuliselt teede remonttööde teostamist, mis viitab võimalusele, et vastustaja kavatseb samamoodi käituda praeguses asjas.

Transpordiamet palub 08.01.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Arvestades tavahoolde olemust ja eesmärki, ei pidanud vastustaja viimse detailini lahti kirjeldama, kuidas täpselt peab teehooldaja nõutud seisunditaseme tagama jms. Teehooldajal on teatud vabadus, kuidas oma töid teostada selliselt, et oleks saavutatud lepingus seatud eesmärgid ja elutähtsa teenuse osutamine säiliks kogu lepinguperioodi jooksul. Tal ei ole kohustust tõendada reaalselt tehtud tööde mahtu üksikute tööliikide osas. Tee seisundinõuete tagamise eest tasutakse teehooldajale igakuiselt, mitte iga üksiku tööliigi eest. Kaebaja kui vastavas valdkonnas tegutsev eeldatavat kompetentsust omav oma ala professionaal, peaks mõistma talle etteantud kohustuste sisulist tähendust ja vajadust. Vastustaja eeldab, et teede hooldamisega tegelevad ettevõtjad on tutvunud valdkonnas kehtivate määruste ja juhendmaterjalidega. Vastustaja on kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele kättesaadavaks teinud kogu Jõgeva hooldepiirkonna teede olemi ning HD tingimused ei saa olla teedeala asjatundjatele erinevalt mõistetavad. Tavahoolet tuleb teostada olemile vastavas mahus selleks vastavaid töömeetodeid kasutades, millega tagatakse teedel nõutavavad seisunditasemed. Seega on HD tingimused sätestatud riigihangete üldpõhimõtteid järgides ning kooskõlas RHS § 87 lg-ga 1 ja RHS § 88 lg-ga 1. Asjakohatu on väide, et kuna riigieelarves ei eraldata teede remondiks piisavalt rahalisi vahendeid, asub vastustaja hanke raames selle täitjat ära kasutama ja remonttöid tavahoolduse tasu eest teostama. Riik panustab teede säilitamisse võrreldes varasema rahastusega samas mahus, kuid vaid teede rekonstrueerimise maht on käesoleva teehoiukava perioodil väiksem võrreldes varasemaga. See peaks taastuma a-ks 2026. Lisaks sellele on vastustajal esimene eelistus teostada kattega teede säilitusremont nendel teedel, mis on rekonstrueerimise ootel. Arusaamatu on kaebaja seisukoht, et teehooldaja ja vastustaja võivad olla erineval seisukohal, kas tegemist on augu või praoga, ning kas see vajab remonti või täitmist. Vastav on sätestatud määruse nr 92 lisas 3 (kattega tee seisundinõuded). Täiendavalt sisaldab korrashoiu järelevalve juhend riigiteedel tee nõuetele vastavuse hindamise mõõtmismetoodikat. Remondimeetodi osas annavad selget teavet TK p-d 1.5.2‒1.5.4 ja 1.6.1. Selgusetuks jääb kaebaja väide, et HD pinnalt ei ole võimalik hinnata, millises mahus tuleb lume ja lörtsi eemaldamist planeerida. HD-s on toodud, et teenus tuleb planeerida „tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, ühissõidukite peatuskohtadelt,

8(11)

3-23-2547 ülekäigukohtadelt ja -radadelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadel ning kasutusel olevatel mahasõitudelt“. Tee koosseisud on kaebajale teada pakkumuse tegemise ajahetkel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-2547 korrashoiu piirkonna teede olemi (sh bussiootekojad, -ooteplatvormid, -ootealad, parklad, müraseinad, truubid, loomarestid, peenrad, liikluskorraldusvahendid, ohutus- ja eraldussaared jpm) ülevaatus ja tuvastatakse sel hetkel esinevad puudused, mille eelmine teehooldaja peab likvideerima. Tühjendamisele kuuluvad prügikastid on toodud teede olemis. Tühjendamise sagedus sõltub täituvusest ja pakkuja enda poolt kujundatud tööde graafikust.

3-23-2547 pakkumuste esitamist võrreldavas suurusjärgus. Hankija jaoks oleks ühikuhindadega arveldamine ilmselt ka töömahukam, suurendades oluliselt tema halduskoormust.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.