X esitas Tallinna Halduskohtule 06.10.2023 kaebuse, milles palus hüvitada õigusemõistmisega tekitatud mittevaraline kahju 663 884 eurot. Kaebuses on viidatud erinevatele rikkumistele kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlemisel. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu – 1050 eurot – tasumisest vabastamiseks.
2.Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2023 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale määrusele vastamiseks ja riigilõivu tasumiseks 15 päeva määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 2). Kaebusest saab järeldada, et kaebaja soovib riigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) mittevaralise kahju hüvitamist seoses vormiliste rikkumistega ja kriminaalõiguse normide väära kohaldamisega kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlemisel. Menetlusabi andmine sellise kaebuse menetlemiseks ei ole põhjendatud, sest kaebus on perspektiivitu. Kohtulahendid kaebajaga seotud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on jõustunud. Kaebaja on kasutanud kõiki edasikaebamise võimalusi. Kohtute infosüsteemi andmetel on kõik kohtulahendid digitaalselt allkirjastatud.
3-23-2221 Kui kohus ei mõistnud kaebaja nõuet õigesti, tuleb seda määruses antud tähtaja jooksul selgitada. Kahju hüvitamise nõude juurde jäämisel tuleb tasuda riigilõiv 1050 eurot.
3.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 14.12.2023 määrus ja teha uus määrus, millega saata kahjunõue halduskohtule uueks menetlemiseks. Kaebajale ei tagatud õigust asja õiglasele arutamisele. Kaebajale tuleb hüvitada õigusemõistmisega tekitatud mittevaraline kahju. Kaebaja menetlusabi taotlust ei vaadatud sisuliselt läbi. Kaebus tagastati, kuid kaebajale ei selgitatud, kuhu ta peab vaidluse lahendamiseks pöörduma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
4.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 14.12.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse peale on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada.
5.Halduskohtu 14.12.2023 määruse resolutsiooni p-ga 2 jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale tähtaeg kaebusele vastamiseks (sh vajadusel nõude täpsustamiseks) ja riigilõivu tasumiseks. Selles osas ei ole määruskaebuse esitamine lubatud ja määruskaebus tuleb tagastada läbivaatamatult (HKMS § 203 lg-d 1 ja 2, § 207 lg 1, § 187 lg 3 p 6). II
Määruskaebus halduskohtu 14.12.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale jääb rahuldamata.
7.Menetlusabi andmine eeldab, et taotleja ei suuda majandusliku seisundi tõttu ise menetluskulusid kanda ning kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg-d 1–3).
8.Kaebaja esitas kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude (663 884 eurot), millega seoses tuli tasuda riigilõivu 1050 eurot (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg 2). Kaebaja on kinnipeetav, kellel puuduvad menetlusabi taotluse (dtl 9) ja K-raha väljavõtte (dtl 12–14) kohaselt piisavad vahendid 1050 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.
9.Kaebajale menetlusabi andmine ei ole siiski põhjendatud, sest kaebuse edulootused on vähesed.
10.Kaebusest saab järeldada, et kaebaja taotleb õigusemõistmisega (täpsemalt kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlemise käigus) temale tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sh kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 15 lg 31 järgi võib isik nõuda kahju hüvitamist ka juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud tema individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks.
11.Asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist ei nähtu, et eespool toodud eeldused kahju hüvitamiseks oleks täidetud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on seadusandja RVastS §ga 15 soovinud piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi edasikaebamisega. RVastS § 15 lg 1 piirab põhiseaduse §‐s 25 sätestatud põhiõigust nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 15 peamine eesmärk on tagada kohtulahendi seadusjõu põhimõtte järgimine, mis aitab saavutada õiguskindluse ja 2(3)
3-23-2221 taastada õigusrahu. Piirangu eesmärk on tagada ka kohtute sõltumatus ning vältida olukorda, kus sama kohtuasja lahendatakse kahel korral: esmalt põhivaidluse läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2023 otsuse nr 3-22-495 p 10 ja seal viidatud lahendid). Kohtute võimalikud eksimused nt õigusnormide kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast iseenesest kuriteo toimepanemist. Kuritegu oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (karistusseadustiku § 311). Sealjuures ei ole halduskohus pädev tuvastama kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist. Kohtunikku ei saa käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega on õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine ebatõenäoline ja kaebajale menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole põhjendatud.
12.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele veel, et halduskohus ei tagastanud 14.12.2023 määrusega kaebust, sh halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Seega ei pidanud halduskohus selgitama, kuhu kaebajal tuleb taolise vaidluse lahendamiseks pöörduda.
13.Kohtute infosüsteemi andmetel on 05.01.2024 tasutud kaebaja eest siinses haldusasjas riigilõiv 20 eurot. Kuna määruskaebuse esitamisel ei pea tasuma riigilõivu, tuleb halduskohtul välja selgitada, kas kaebaja eesmärk oli tasuda riigilõivu kaebuse eest, vähendades vastavalt ka kahjunõude suurust. Vajadusel tuleb kaebajale anda uus tähtaeg täiendava riigilõivu tasumiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.