Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.03.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-23-1683 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 29.06.2023 otsusega nr 12301060057-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (p 1); tegi Xle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 2 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Gruusia Vabariiki sundtäidetavas korras (p 2) ning kohaldas Xle VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3). Otsuse põhjendused: Taotleja on Gruusia kodanik, kes saabus Gruusiast Eestisse 02.07.2021 ning esitas 06.01.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt on taotleja Gruusia opositsioonipartei Ühinenud Rahvuslik Liikumine (UNM – United National Movement) liige ning kardab oma elu pärast ja vangistust. Ta tegi ajavahemikul 2019–2021 Gruusias seoses parlamendi- ja presidendivalimistega partei heaks tööd, kutsudes inimesi valima ja täites muid organisatoorseid ülesandeid. Taotleja kirjelduse järgi on teda röövitud, viidud autosse, läbi pekstud ning ähvardatud poliitilist tegevust lõpetama ja riigist lahkuma. Politsei poole ta kaitse saamiseks ei pöördunud. Rahvusvahelise kaitse taotleja kartus tagakiusamise ees on põhjendatud, kui tema subjektiivne hirm on objektiivsete asjaoludega tõendatud. Selleks tuleb hinnata taotleja ütluste üldist usutavust ning seda, kas ütlustele vastavat olukorda saab käsitada tagakiusamisena või tõsise ohuna taotleja suhtes. X ütlused on küll üldiselt järjekindlad, kuid pealiskaudsed ja üldsõnalised. Tema ütlustes välja toodud intsidendid ei ole tõenäolised, arvestades taotleja profiili. Oma ütluste tõendamiseks pole ta materjale esitanud. Taotleja on 56-aastane mees, kes on elanud Tbilisis ning seal tegutsenud UNM heaks. Ta on töötanud Poolas ja Gruusias ehitajana ja pidanud muid sarnaseid ameteid. Ta olevat erakonna liige juba 2012. a-st, kuid enne 2020. a-t ta tagakiusamist ei kogenud. Tema roll meeleavalduste organiseerimisele kaasaaitamisel olevat olnud inimeste kaasamine ja bussi juhtimine. Taotleja väitis, et teda on kaks korda röövitud, läbi pekstud ja ähvardatud. Taotleja väljendas PPA-s toimunud vestluses ka Venemaa vastast meelsust ja muret selle osas, et Gruusia praegune valitsus hoiab Venemaaga tugevaid suhteid. Eestisse saabus ta 02.07.2021 Poolast eesmärgiga leida tööd. Seega pole rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud esimesel võimalusel. UNM loodi 2001. a-l opositsiooniks tollasele valitsevale erakonnale. UNM-i juhtis siis MS. UNM domineeris Gruusia poliitilisel maastikul ajavahemikus 2003–2012. Praegu peetakse seda üheks peamiseks opositsioonijõuks. Erakonna uus juht on LH. Gruusia juhtiv erakond Georgian Dream on viimastel aastatel võtnud sihtmärgiks opositsiooni, vahistades ja taga kiusates nii UNM-i aktiviste kui ka endist presidenti. On teada, et opositsiooniaktiviste on ebaproportsionaalse jõuga maha surutud. Gruusias on probleemiks ka võimude suurenev mõju kohtusüsteemi üle ja valikuline kohtupidamine. 2021. a-l sai opositsiooni esindajatele osaks märkimisväärne hirmutamine ja tagakiusamine. Julgeolekujõud on väidetavalt hirmutanud mitmete erakondade kandidaate enne 2021. a oktoobris toimunud kohalikke valimisi. Taotleja subjektiivne hirm ei ole objektiivsete asjaoludega tõendatud. Võimudepoolne jõukasutus on Gruusias probleemiks, kuid mitte viisil, mis oleks taotlejale ohuks. Võimalik tagakiusamine on n-ö seadustest lähtuv, kus inimeste vastu esitatakse näiteks potentsiaalselt valedel alustel süüdistusi või survestatakse tööandjaid teatud töötajaid vallandama. Taotlejale 2(8)
3-23-1683 ei ole kunagi kriminaalsüüdistust esitatud. Taotleja ei kuulu LGBT+ vähemusgruppi ega võta osa poliitikast esindusliku kandidaadina. Taotleja välja toodud peksmise juhtumitest ei saa järeldada, et tegu on riigipoolse tagakiusamisena. Taotleja profiil ei ole piisavalt prominentne, et selgitada tema järjepidevat sihikule võtmist poliitilistel kaalutlustel. Taotleja saabus Eestisse Poolast töö leidmise eesmärgil ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enam kui aasta hiljem. Tal oli võimalus esitada taotlus nii Poolas kui ka Eestis varasemalt, kuid ta tegi seda siis, kui kaotas võimaluse Eestis elatist teenida. Taotleja on sellest ajast peale elanud Vao majutuskeskuses ning taotluse esitamine on seega pealtnäha esitatud Eestis toimetuleku eesmärgil. Pole alust kahelda taotleja poliitilises meelsuses, kuid see ei tähenda, et Gruusia ametivõimudel on kavas taotlejat taga kiusata. Gruusia opositsiooni pooldajad kogunevad rahumeelselt avalikus ruumis järjepidevalt. Puudub alus anda taotlejale täiendavat kaitset. Gruusia territooriumil ei toimu relvakonflikti, mis lubaks arvata, et taotleja naasmine sinna võiks tema elu ohtu seada pelgalt Gruusia territooriumil viibimise tõttu. Puudub ka isiklik soodustav tegur, mis lubaks arvata, et taotleja võiks olla suuremas ohus kui ülejäänud Gruusia elanikkond. Puudub informatsioon selle kohta, et Gruusiasse tagasi pöördunud Gruusia kodanikud võiks olla ohus põhjusel, et nad on taotlenud Euroopas varjupaika. PPA 20.12.2022 käskkirjaga on Gruusia kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks. Taotleja suhtes esineb alus jätta vabatahtlikuks lahkumiseks tähtaega määramata ning põhjendatud on koostada kohe sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis hõlmab ka kohustust lahkuda Schengeni alalt. Isikul ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada talle lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist. Lahkumise sihtriigiks on Gruusia. VSS § 74 lg 2 alusel on põhjendatud kohaldada taotlejale sissesõidukeeldu viieks aastaks. Isikul ei ole Eestis ega teistes Euroopa riikides majanduslikke huve, mis võiksid saada riivatud. Isik ei tööta ning tal pole Eestis ega mujal Euroopas vara. Tema puhul ei esine VSS § 31 mõistes sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid. Põhjendatud pole ka kohaldada VSS § 74 lg-s 4 sätestatud erandit.
2.X esitas 28.07.2023 halduskohtule kaebuse, taotledes PPA 29.06.2023 otsuse tühistamist ning PPA kohustamist taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Vastustaja leidis põhjendamatult, et kaebaja ütlused olid pealiskaudsed ja üldsõnalised. Ütluste järjekindlus kinnitab, et tegemist on tõeste ütlustega ning olukorra tegeliku kirjeldusega. Kui vastustajale on jäänud teatud momendid selgusetuks, siis viitab see pigem haldusmenetluse halvale kvaliteedile ning uurimiskohustuse täitmata jätmisele. Vastustaja jõudis ebaõigele järeldusele, et kaebaja ütlustes väljatoodud juhtumid ei ole tõenäolised. Samuti jääb arusaamatuks vastustaja märgitu, et kaebaja ei ole enda ütluste tõendamiseks esitanud dokumente. Asjaolu, et kaebaja ei ole tagakiusamist kogenud enne 2020. a-t, ei tähenda, et tal ei ole põhjust tagakiusamist karta praegu. Kaebajal oli seaduse kohaselt võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. Ta ei pidanud seda tegema Poolas. Kaebaja ei esitanud taotlust kohe, kuna ta tundis ennast siin turvaliselt ega kartnud väljasaatmist koduriiki. Vastustaja järeldas vääralt, et kaebaja suhtes toime pandud füüsilise vägivalla juhtumite puhul ei ole tegemist riigipoolse tagakiusamisega. Kaebajaga toimus see just seoses parteilise kuuluvuse ja sellega seotud tegevuse tagajärjel. Vastustaja ei kahtle seejuures kaebaja poliitilises meelsuses. Tõendite esitamine juhtumite kohta on ülimalt problemaatiline, kuna nende toimepanijad ei jäta sellest maha märke. 3(8)
3-23-1683 Arusaamatuks jääb väide, et päritoluriigi informatsioonist ei nähtu riikliku tagakiusamise motiivi kaebaja profiiliga isikute suhtes. Päritoluriigi informatsioon ei saa kajastada kõike, mis riigis toimub, seda enam, kui seda soovitakse varjata. Vastustaja ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisel piisavalt põhjendanud, millest täpsemalt tuleneb kaebaja suhtes määratud põgenemisoht (VSS § 68 p 6) ja mis alustel see määrati. Kaebaja väljasaatmine Gruusiasse on vastuolus ka VSS §-ga 171. Kaebajale on elukeskkond Eestis turvaline ning tema väljasaatmine siit ei ole põhjendatud. Sissesõidukeeld maksimaalses määras on ebaproportsionaalne. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut: kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda.
3.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis avaldatud seisukohtade juurde.
4.Tallinna Halduskohus jättis 19.09.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus HKMS § 165 lg 2 alusel haldusakti põhjendustega ega korranud neid. Kohtuotsuse põhjendused olid alljärgnevad. Kuigi vastustaja on haldusaktis tuginenud sellele, et PPA 20.12.2022 käskkirjaga on Gruusia kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks, pole kaevatavas otsuses viidatud õigusliku alusena VRKS § 201 p-le 1. Samuti pole vastustaja otsuses viidanud VRKS § 201 p-le 4, kuigi on kaevatavas otsuses märkinud, et kaebaja väited tagakiusamise kohta on olnud üldised ja pealiskaudsed ning ta pole kasutanud võimalust neid täpsustada ega täiendada ning taotlejaga tõenäoliselt ei toimunud tema väidetud intsidente, kuivõrd seda ei toeta ilmselgelt päritoluriigi info analüüs. Kui PPA soovis väita, et kaebaja Eestis viibimine on seotud elatise teenimise, mitte kaitsevajadusega, oleks ta pidanud viitama VRKS § 201 p-le 6. Lisaks puudub viide VRKS § 201 p-le 7, kuigi otsuse kohaselt esitas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse liiga hilja, mitte esimesel võimalusel. Kõigi asjakohaste viidete esitamata jätmine ei too aga kaasa sisuliselt õiguspärase otsuse tühistamist. Kaebaja taotlus on mitte lihtsalt põhjendamatu, vaid selgelt põhjendamatu. Kaebaja pole enda tagakiusamise kartuse põhistamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kuigi rahvusvahelise kaitse taotluse aluseid on tihti keeruline tõendada, ei tähenda see siiski, et sellises olukorras tuleb lugeda kahtlused alati kaebaja kasuks. Rahvusvahelise kaitse taotleja kohustuseks (VRKS § 11 lg 2) on esitada oma selgitused ja vastata menetleja küsimustele, mh selgitada intervjuul antud ütlustes esinevaid vastuolusid. VRKS § 14 lg 5 kohustab taotlejat esitama kõik tema valduses olevad dokumendid, mis kinnitavad rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatust. Kui selliseid dokumente ei ole, tuleb PPA-l tugineda taotleja ütluste usutavuse (sisemise ja välimise) hindamisele. Nii haldusorgan kui ka kohus saavad asjaolude ja tõendite hindamisel lähtuda nende elulisest usutavusest. Kuigi PPA otsuses pole selgelt välja toodud isiku üldise usaldusväärsuse kohta antud hinnangut, võib põhjendustest siiski järeldada, et PPA ei pea taotleja ütlusi temaga toimunud intsidentide osas tõenäoliseks ehk teisisõnu ei pea vähemalt selles osas tema ütlusi usutavaks, kuna tema profiil ei vasta isikule, keda võidaks päritoluriigi info põhjal taga kiusata. Kuigi võib pidada usutavaks, et kaebaja on UNM-i toetaja ning soovib elada vabas ja Euroopa Liitu pürgivas Gruusias, ei tähenda see, et tema suhtes oleks võimalik möönda tagakiusamise ohtu päritoluriigis. Kaebaja, juhul kui ta UNM-i kuulus/kuulub, on ka enda sõnul lihtliige, kellel pole erakonna juhtimisel rolli. Päritoluriigi info ei võimalda järeldada, et opositsiooni lihtliikmeid üldiselt taga kiusataks. Kaebaja väitis haldusmenetluses, et temaga toimusid Gruusias aktiivse poliitilise tegevuse tõttu kaks intsidenti. Ta rööviti, teda hirmutati ja ta peksti läbi esimest korda 3 aastat tagasi. 4(8)
3-23-1683 Koht, kus see toimus, oli üks kord tänaval ja teine kord demonstratsioonil, kus ta võeti kinni ja topiti autosse. Teine kord toimus umbes 2 aastat tagasi, kui kaebajat jõhkralt peksti ja öeldi, et ta peaks ära sõitma või saab halb olema. 28.06.2023 vestlusel kaebaja selgitas, et röövijad olid endise peaprokuröri grupeeringust ja seotud valitsusega. PPA palus täpsustust, misjärel kaebaja selgitas, et 5–6 jõulist meest panid ta autosse ning nad olid tavariietuses, osadel olid maskid ees. Isikud olid mõlemal korral erinevad. Peksmise oletatava põhjusena nimetas kaebaja seda, et ta vedas inimesi bussidega valimismiitingutele ja protestiaktsioonidele. Kummalgivestlusel polnud kaebaja endaga toimunud intsidentidest rääkides väga detailne, vaid üritas lühikese vastuse järel teemat mujale viia, mis tavapäraselt viitab valetamisele. Samamoodi käitus ta ka selgituste andmisel kohtus. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et oma röövijaid ta isiklikult ei tundnud, kuid nägi kõigi nende nägusid. Esimene röövimise juhtum toimus 3 aastat tagasi ja teine paar kuud hiljem (vrd haldusmenetluses oli juhtumite vaheks ca aasta). Seejuures ütles kaebaja istungil, et mõlemad röövid toimusid tema elurajoonis, tänaval. Haldusmenetluses ütles kaebaja, et üks röövimine toimus demonstratsioonil. Röövijaks oli mõlemal korral 5–6 inimest, kelle näod jäid meelde, mistõttu ta teadis, et need polnud samad inimesed. Kui kohus palus selgitada, kuidas kaebaja sai mäletada inimeste nägusid, kui osa neist kandis maske, ütles kaebaja, et ei mäleta enam, kuna kõik toimus ammu, ja möönis, et maskid siiski olid osadel. Samuti selgitas, et kõik röövijad tulid sama autoga, kuhu topiti ka kaebaja ehk ühes autos oli 5–6 jõulist meest ja kaebaja, mis ei tundu eluliselt usutav. Kaebaja siiski väitis kohtu küsimusele vastuseks, et kõik mahtusid ühte autosse ära. Seejärel viis kaebaja jutu kiiresti sellele, et sooviks Eestisse jääda kasvõi üheks aastaks, et tööd teha. Seega on kaebaja ütlused teatud osas vastuolulised ja tervikuna vähedetailsed ning eluliselt ebausutavad ega lähe kokku päritoluriigi infoga, mis kinnitab peamiselt kõrge profiiliga opositsionääride tagakiusamise võimalikkust. Kaebaja loos ei esine piisavalt detailsust ning kaebaja eksis ka nendes vähestes detailides, mis ta haldusmenetluses ja kohtus välja tõi. Kaebaja ei osanud kohtuistungil anda mingit mõistlikku ja eluliselt usutavat selgitust, miks peaksid endise peaprokuröri grupeeringusse kuuluvad nn mõrtsukad soovima tegeleda erakonnas nii vähese tähtsusega isikuga, kellest ei sõltu organisatsiooni elujõulisus ega opositsiooni tugevus laiemalt. Kaebaja selgitustest kohtuistungil ei ilmnenud, et ta ise tegelikult arvaks, et on endiselt tagakiusamise ohus. Kaebaja väitel pole tema opositsiooni toetavatel miitingutel käivat poega ja tütart keegi taga kiusanud. Ta ei tea isegi, miks just teda väidetavalt toimunud ähvardamiseks ja peksmiseks välja valiti. 2020. a-l, kui ta läks Gruusiast Poola tööle, polnud tegelikult ohtu, mistõttu ta Poolas rahvusvahelist kaitset ei taotlenud. Poolast läks ta uue viisa saamiseks Gruusiasse, kus oli ligi 3–4 kuud. Kohtu küsimusele, kas ta ei kartnud, hakkas kaebaja istungil otsima selgitusi, väites, et kuigi oli oht, ta võttis selle riski. Poolast lahkus ta põhjusel, et ei soovinud rikkuda viisarežiimi. Kaebaja ei esitanud kohtule mõistlikku selgitust selle kohta, millist tähtsust viisarežiimi järgimine üldse omas, kui ta oli Gruusias väidetavalt ohus, millisel juhul tulnuks taotleda rahvusvahelist kaitset juba Poolas, mitte minna päritoluriiki. Kaebaja vastas, et ta lihtsalt ei taotlenud, võttis riski. Selle kohta, miks ta Eestis oluliselt viivitas rahvusvahelise kaitse taotlemisega, ei andnud kaebaja samuti mõistlikku selgitust. Kaebaja soovis Eestis enda sõnul saada hoopis elamisluba ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui PPA selgitas, et tal tuleb Gruusiasse lahkuda. Kaebaja esindaja täpsustavale küsimusele, kas kaebaja oli üldse teadlik rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise võimalikkusest Poolas ja Eestis, vastas kaebaja, et oli sellest teadlik. Eelneva põhjal on ilmne, et kaebaja lahkus oma päritoluriigist selge eesmärgiga Euroopa Liidus töötada ning tema jutt röövimisest ja peksmisest enda opositsioonilisse erakonda kuuluvuse ja erakonna aitamise pärast on väljamõeldis ning mingit tagakiusamise ohtu tal 5(8)
3-23-1683 päritoluriiki naasmisel olla ei saa. Kaebaja kinnitas, et kolme viimase aasta jooksul pole tal olnud ühtegi kokkupuudet opositsioonierakonnaga ning ükski riigivõimuga seotud isik pole teda mingil viisil ähvardanud. Haldusasja materjalide ja kohtuistungil kuuldu põhjal on kaebaja taotlus ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Põhjendatud pole samuti kaebajale täiendava kaitse andmine. Selles osas puudub vajadus korrata kaevatavas haldusaktis toodut (HKMS § 165 lg 2). Kaebajale tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on õiguspärased. Asjaolu, et kaebaja peab Eestit turvaliseks, ei oma lahkumisettekirjutuse tegemisel tähtsust, nagu ka väited põgenemisohu puudumise kohta. Varjupaigasüsteemi kuritarvitajale, kes on haldusmenetluses kinnitanud, et kavatseb enda väljasaatmist edasi lükata senikaua kuni võimalik, ning kellel puudub Eestiga seos (vara või sotsiaalsete sidemete vm kaudu), ei ole põhjust määrata lühemat sissesõidukeeldu. Kaebaja tervislik olukord ei takista naasmist Gruusiasse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 19.09.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja ei ole oma otsuses viidanud õigusliku alusena VRKS § 201 p-dele 1, 4, 6 ja 7. See on piisav alus otsuse tühistamiseks. Kohus märkis põhjendatult, et rahvusvahelise kaitse menetluses on tõendite esitamine raskendatud, kuid ei arvestanud sellega otsuse tegemisel. Küsitav on kohtu väide, et kuigi vastustaja pole otsuses selgelt välja toonud kaebaja üldise usaldusväärsuse kohta antud hinnangut, võib vaidlustatud haldusakti ühest lausest järeldada, et vastustaja ei pea kaebaja ütlusi usutavaks. Sarnaselt vastustajaga pole ka halduskohus oma otsuses selgitanud, miks ta kaebajaga toimunud intsidente ei usu. Kohus pole põhjendanud, miks ta ei pea kaebaja juttu, vaatamata selle järjekindlusele, usutavaks. Kohus märgib vaid üldiselt, et kaebaja räägitu pole piisavalt detailne. Kaebaja selgitas toimunut nii selgelt, kui tal oli meeles. Arvestada tuleks ka kaebaja šokiseisundiga intsidentide toimumise ajal. Asjaolu, et kaebaja polnud organisatsioonis mingil tähtsal positsioonil, ei välista võimalust, et tema esile toodud intsidendid leidsid aset. Asjaolu, et kaebaja ei osanud kohtuistungil öelda, kas jätkuvalt on tagakiusamise oht, ei tähenda, et kaebaja oleks selle välistanud. Rahvusvahelise kaitse taotluse hiljem esitamine ei olnud viivitamine. Kaebaja esitas taotluse alles siis, kui tema legaalne viibimisaeg hakkas lõppema. Kaebaja arvas, et taotlus tuleb esitada siis, kui selleks tekib vajadus. Põhjendamata on kohtu järeldus, et kaebaja lahkus päritoluriigist üksnes eesmärgiga Euroopa Liidus töötada. Kaebaja puhul on täidetud ka täiendava kaitse saamise eeldused. Kaebaja on põhjendanud tagakiusamise ohtu, kui ta peab Gruusiasse naasma. Vastustaja ei ole neid väiteid veenvalt ümber lükanud. Lahkumisettekirjutuse tegemine oli õigusvastane. Kaebaja väljasaatmine Gruusiasse on vastuolus VSS §-ga 171. Maksimaalse sissesõidukeelu seadmise aluseks ei saa olla kaebaja piisavalt hea tervislik seisund ega majanduslike huvide puudumine Eestis. Kaebaja puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. 6(8)
3-23-1683
6.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade ja vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde. Haldusakti resolutiivosas esineb ebatäpsusi seoses õiguslikele alustele viitamisega, kui see ei tingi haldusakti tühisust. Vead ei mõjuta lõpptulemust. Kaebaja ütlusi kogumis hinnates leidis kohus õigesti, et need ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. Vastustaja ja kohus usuvad kaebajat osas, et ta on opositsioonilise liikumise toetaja, kuid usaldusväärsed pole ütlused, mis puudutavad kaebajale osaks saanud tagakiusamist. Sissesõidukeelu võib kohaldamata jätta üksnes humaansetel kaalutlustel. Seega ei pea vastustaja põhjendama/kaalutlema, miks sissesõidukeeldu kohaldatakse, vaid peab kaaluma, kas esineb humaanseid kaalutlusi ning kas sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne või võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Kaebaja on rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja ning kohaldatav sissesõidukeeld peab heidutama isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kui nimetatud nõuet ei järgita, on tegemist vorminõude rikkumisega ning lähtuda tuleb HMS §-st 58, mille järgi toob haldusakti kehtetuks tunnistamise kaasa vaid selline vormiviga, mis võis asja otsustamist mõjutada. Praeguses asjas pole ilmselgelt taolise olukorraga tegemist. Kuigi vastustaja ei viidanud otsuses VRKS § 201 p-dele 1, 4, 6 ja 7, ei ole viidete puudumine mõjutanud vastustaja lõppjäreldust kaebajale rahvusvahelist kaitset mitte anda. Viidete tegemisel poleks tulemuseks olnud kaebaja jaoks positiivse haldusakti andmine.
9.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus ei arvestanud, et rahvusvahelise kaitse menetluses on tõendite esitamine raskendatud. Vastupidi, halduskohus möönis sellist raskust ning selgitas, et seetõttu tuleb lähtuda kaebaja ütluste usutavusest. Halduskohus hindas igakülgselt kaebaja ütluste usaldusväärsust ja elulist usutavust. Ringkonnakohus ei nõustu seega apellatsioonkaebuses sisalduva etteheitega, et kohus pole otsuses põhjendanud, miks ta kaebajaga toimunud intsidente ei usu. Sellekohased põhjendused sisalduvad halduskohtu otsuse p-s 13 ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata. Haldus- ja kohtumenetluses antud selgituste üldsõnalisust ei saa õigustada vaid kaebaja šokiseisundiga intsidentide toimumise ajal. Ütluste andmise ajaks oli toimunust möödunud mitu aastat, mil kaebajal oli võimalik sündmusi meenutada ja analüüsida. Kuivõrd tegemist oli kaebaja väidete kohaselt intsidentidega, mille tõttu ta ei julge ka aastaid hiljem oma sünniriiki naasta, ei ole usutav, et kaebaja on sündmuste üksikasjad unustanud. Kui isik soovib teiselt riigilt rahvusvahelist kaitset, peab ta igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude väljaselgitamisele (VRKS § 11 lg 2). See tähendab muu hulgas piisavat taotleja poolset pingutust, et anda vastustajale võimalikult täpsed ja detailsed selgitused sündmuste kohta, millele tuginedes rahvusvahelist kaitset taotletakse. Kaebaja ei ole suutnud vastustajale ja kohtule põhistada ka seda, miks isegi juhul, kui möönda 2020. a-l toimunud kahe intsidendi toimumist, on kaebaja elu ja tervis ohus ka 3‒4 aastat 7(8)
3-23-1683 hiljem Gruusiasse naastes. Vastustaja on päritoluriigi informatsioonile tuginedes veenvalt põhjendanud, miks kaebaja profiiliga isiku tagakiusamine on ebatõenäoline.
10.Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus oleks ilmselgelt jäänud rahuldamata ka juhul, kui vastustaja poleks tuginenud VRKS § 201 p-s 7 nimetatud asjaolule (taotlust ei esitatud esimesel võimalusel). Seega ei analüüsi ringkonnakohus seda küsimust lähemalt.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebaja lahkus päritoluriigist üksnes eesmärgiga Euroopa Liidus töötada. Vastasel korral oleks ta esitanud kohe rahvusvahelise kaitse taotluse. Asjaolu, et kaebajal ei ole reaalset kartust tagakiusamise ees, kinnitab muu hulgas see, et uue viisa saamiseks viibis ta vahepeal mitu kuud Gruusias.
12.Põhjendatud pole apellatsioonkaebuse väide, et kaebaja puhul on täidetud täiendava kaitse saamise eeldused. Täiendava kaitse puhul ei ole tagakiusamise küsimus relevantne. Täiendavat kaitset võimaldatakse VRKS § 4 lg-s 3 nimetatud juhtudel isikutele, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ehk kellel ei ole põhjust karta VRKS § 4 lg-s 1 kirjeldatud tagakiusamist. Gruusia on PPA 20.12.2022 käskkirjaga kuulutatud turvaliseks päritoluriigiks. Puudub mõistlik põhjus kahelda, et kaebajale võiks Gruusiasse naastes osaks saada surmanuhtluse kohaldamine, piinamine või ebainimlik kohtlemine. Samuti ei toimu Gruusias relvakonflikti, mille tõttu võiks kaebaja elu sattuda ohtu või rakendataks tema kallal vägivalda.
13.Kuna eelnevalt on kinnitust leidnud, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus jäeti õigesti rahuldamata, ei välista VSS § 171 kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemist. Nimetatud sättes toodud aluste esinemisel oleks kaebajale omistatud pagulase staatus või oleks teda tunnustatud täiendava kaitse saajana.
14.VSS § 74 lg 2 kohaselt juhul, kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse tema suhtes sissesõidukeeldu viieks aastaks. Lühemaks asjaks võib sissesõidukeeldu kohaldada või jätta kohaldamata, kui eelnimetatud tähtaeg oleks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (VSS § 74 lg 3) või esineksid humaansed kaalutlused (VSS § 74 lg 4). Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, miks tingiksid sissesõidukeelu tähtaja lühendamise või selle täies ulatuses kohaldamata jätmise. Väide, et kaebaja ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule, ei ole selliseks asjaoluks. Kaebaja viide VSS §-le 31 ei ole praegusel juhul asjakohane. Vastavalt VSS §-le 27 ei kohaldata lahkumisettekirjutuses kohaldatava sissesõidukeelu kehtestamise menetlusele ja sissesõidukeelu kehtivusasja määramisele 5. ptk-s ehk sealhulgas VSS §-s 31 sätestatut. VSS § 31 lg-s 3 loetletud asjaolud võivad olla asjassepuutuvad ka VSS § 74 lg 3 või 4 kohaldamise kontekstis, kuid kaalutlusotsuse tegemisel lähtub vastustaja siiski VSS § 74 sätetest, mitte VSS §-st 31.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajale menetlusabi andmisega seotud kulud jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
16.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi otsuses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.