Rahvastik › Pagulased

kuna tal on võimul oleva valitsusega probleeme. Ta kuulub opositsioonilisse Gruusia Ühinenud Rahvuslikku Liikumisse (UNM), olles partei liige alates 2021. aastast ning erinevate erakondadega seotud alates 1992. aastast. Ta on kutsunud üles inimesi toetama valimistel opositsioonikandidaate, osalenud miitingutel ja täitnud nende korraldamisel organisatoorseid ülesandeid (inimeste kokku kogumine ja bussidega miitingutele toimetamine). Umbes kolm aastat tagasi toimus temaga kaks intsidenti, mille toimepanijad on seotud valitseva parteiga. Kaebaja rööviti, teda peksti ja ähvardati oma tegevust lõpetama või lahkuma. Kaebaja kardab, et naasmisel päritoluriiki võetakse ta umbes 10 päeva jooksul kinni ning võidakse fabritseerida mingi süüdistus ja vangistada või isegi ära tappa. Praegu on Gruusia võimud valimas suunda Venemaa Föderatsiooni, mida rahvas, sh kaebaja ei taha. Kaebaja loodab enda lahkumisega viivitada senikaua, kuni Gruusias võim vahetub.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4) Vastustaja märgib otsuses, et Gruusia juhtiv erakond Georgian Dream on võtnud sihiks opositsiooni, sealhulgas kaebaja partei juhid, ning kiusab nii partei aktiviste kui ka endist presidenti. Selline tegevus on Georgian Dreami poolt poliitiliselt motiveeritud. Lisaks on Gruusias opositsiooniaktiviste poliitilistel meeleavaldustel arreteeritud. Probleemiks on võimude suur mõju kohtusüsteemi üle ja valikuline kohtupidamine. Kõigest sellest lähtudes ning arvestades kaebajaga toimunut, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja tagakiusu kartusel on alus ning vastustaja oleks pidanud sellega arvestama. Kaebaja ei nõustu, et temaga toime pandud füüsilise vägivalla juhtumite puhul ei ole tegemist riigipoolse tagakiusuga. Kaebajaga toimus see just seoses parteilise kuuluvuse ja sellega seotud tegevuse tagajärjel. Vastustaja ei kahtle seejuures kaebaja poliitilises meelsuses. 5) Asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid tuleneb asjaolust, et selliste juhtumite kohta tõendite esitamine on ülimalt problemaatiline, kuna nende toimepanijad ei jäta sellest maha märke, see ei ole nende huvides. Selliseid sündmusi tõendada on seega ülimalt keeruline kui mitte võimatu. Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga, et tema selgitused asjaolude kohta on ebatõenäolised. Asjaolu, et päritoluriigi informatsioonist ei nähtu riikliku tagakiusu motiive kaebaja profiiliga isikute suhtes, jääb arusaamatuks. Päritoluriigi informatsioon ei saa kajastada kõike, mis riigis toimub, seda enam kui seda soovitakse varjata. Kaebaja leiab, et tema subjektiivne tagakiusukartus on objektiivsete asjaoludega tõendatud. 6) Kaebaja leiab, et täidetud on ka VRKS § 4 lg 3 eeldused. 7) Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole lahkumisettekirjutuse tegemisel piisavalt põhjendanud, millest täpsemalt tuleneb kaebaja suhtes määratud põgenemisoht (VSS § 68 lg 6) ja mis alustel see määrati. Hinnata tuleb konkreetset isikut ja olukorda. Riigikohus märgib asjas 3-3-1-93-16 punktis 13, et VSS § 68 sätestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Euroopa Komisjoni soovituses (EL) 2017/2338, 16.11.2017 märgitakse, et soovituses esitatud kriteeriumide loetelu ei saa olla ainus alus, mille põhjal automaatselt eeldada põgenemise ohu olemasolu. Sageli eeldab ohu tuvastamine mitme kriteeriumi täitmist. Vältida tuleb automaatseid järeldusi, näiteks et ebaseaduslik piiriületus või dokumentide puudumine viitavad põgenemise ohule. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja väljasaatmine Gruusiasse on ka vastuolus VSS § 171 põhimõtetega. Kaebaja leiab, et temale on elukeskkond Eestis turvaline ning kaebaja väljasaatmine käesolevast elukeskkonnast ei ole põhjendatud. 8) Sissesõidukeeld maksimaalses määras on ebaproportsionaalne. Kaebaja on menetluse käigus selgitanud ja põhjendanud, et tema, kui Gruusias tagakiusatud isiku puhul ei saa olla väljasaatmine ning sissesõidukeelu määramine põhjendatud. Kaebaja leiab, et tema puhul esineb VSS § 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohustanud Eesti Vabariigi julgeolekut: kaebaja ei ole ohtlik ning pole rikkunud avalikku korda.

järjepidevatena, kuid objektiivsel vaatlusel nähtuvad asjaolud annavad alust kahelda kaebaja ütluste usutavuses. Vestluse (09.06.2023) käigust nähtuvalt oli kaebajal korduvalt võimalus täpsustada oma ütlusi. Talle selgitati vestluse alguses ja korrati lõpus vajadust rääkida kõigest asjassepuutuvast ning üksikasjalikult ja tõeselt. 28.06.2023 toimus rahvusvahelise kaitse taotleja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine koos lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu küsimuses ärakuulamisega ning ka selle vestluse käigus saanuks kaebaja oma ütlusi täiendada või täpsustada. Sõltumata PPA poolt korduvalt antud võimalustest oma ütlusi täpsustada, on kaebaja ütlused jäänud napisõnalisteks ja üldisteks ning tema ütlused võimaliku tagakiusu kohta ei ole usutavad. Kaebaja kirjeldab olukordi, kus ta on röövitud, viidud autosse, läbi pekstud ja ähvardatud oma poliitilist tegevust lõpetama ja riigist lahkuma. Kaebaja pole koduriigis politsei poole kaitse saamiseks pöördunud. Samuti pole kaebaja väitnud, et ta oleks arsti poole pöördunud, et vähemalt fikseerida saadud vigastusi. Seesuguste eluohtlikute tagakiusamisvõtete all kannatamise korral, mille hulka kuuluvad ka otsesed ähvardused kaebaja elule, võib mõistlikult eeldada, et kannatanu, lähtudes enese huvidest, dokumenteerib ebainimliku kohtlemise tulemusel vigastusi omal algatusel. Seega leiab vastustaja, kui eelpool toodud sündmused oleks kaebajaga juhtunud, siis vähemalt talle tekitatud kehalised vigastused oleks olnud fikseeritud. 3) Kaebaja ei pöördunud Gruusias olles erapooletu võimuesindaja poole, et saada kaitset tema suhtes väidetavalt asetleidvate kuritegude vastu. Kaebaja selgitas, et politseisse avalduse tegemine või pöördumine ei too lahendust. Seega kaebaja ei ole endast tulenevatel põhjustel pöördunud piisaval määral sõltumatute võimuesindajate poole abi ja kaitse saamiseks riigilt. Asjaolu, et oma õiguste kaitsmine võib olla ebameeldiv bürokraatlik protsess riigisüsteemis, siis seda tuleb teha, kuna tegemist on esmase kaitsemeetodiga igas riigis oma kodanike kaitsevajaduste määramise ning asjakohatu on väide, et oma riigilt ei saada abi, kui seda ei ole küsitud. Päritoluriigiinformatsioonist ei nähtu, et Gruusias oleks olukord niivõrd halb, et abi saamine oleks võimatu. 4) Tõendamisraskuste möönmine ei tähenda, et põhistamata väited tuleb tingimata tõeks arvata, kui nad ei ole kaebaja muude seletustega kooskõlas. Antud juhul on kaebaja ütluste ebatõenäolisus ja mitteusutavus tulenenud sellest, ei kirjeldatu ei lähe kokku päritoluriigi informatsiooniga, mistõttu kahtlusi kaebaja kasuks ei tõlgendata. Päritoluriigiinfost tuleneb, et juhtiva erakonna sihiks on prominentsed opositsionäärid ja muud kõrge profiiliga poliitikud ja võimukriitikud. Seega COI info ei kinnita, et kaebaja profiil pakuks Gruusia võimudele huvi. 5) Kaebajal puudub täiendava kaitse vajadus. PPA hinnangul olenemata Gruusias esinevast ametivõimu kuritarvitamisest ning korruptsioonist, on siiski tegemist riigiga, kus kehtib üldine õiguslik kord, õigusaktide kohaldamine demokraatlikus süsteemis. Samuti ei ole Gruusia puhul käesoleval hetkel võimalik rääkida käimasolevast rahvusvahelisest või siseriiklikust konfliktist ning nendega kaasnevatest vältimatutest ohtudest kodanikele. Täiendavalt märgib PPA, et korruptsiooni ning kuritegevust esineb kõikides ühiskondades ning üldist kuritegevust, korruptsiooni ja konflikti üksikisikute vahel ei saa käsitleda tõsise ohuna VRKS mõistes. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei satu kodumaale naastes tõsisesse ohtu ning tema suhtes ei rakendata ebainimlikke või väärikust alandavate kohtlemis- või käitumisviiside kasutamist. 6) Sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on põhjendatud. Lahkumisettekirjutuse kaalumisel tuleb hinnata, kas isik saab piisavalt aru, et tagasilükkava otsuse korral peab ta lahkuma päritoluriiki ning kui suur on võimalus, et sellises olukorras otsustab isik hoiduda lahkumisettekirjutuse täitmisest. Kaebajale on 29.06.2023 vestlusel eeltoodut selgitatud, kuid

4(8)

kaebaja väidab, et ta proovib Eestis olla niikaua, kui teda deporteeritakse. Seega on põhjendatud arvata, et kaebaja ei saa vajalikest toimingutest aru ning võib üritada neid vältida.

KOHTU PÕHJENDUSED

5(8)

Haldusmenetluse materjalide põhjal on ilmne, et kaebaja tuli Schengeni viisaruumi tööle ning seda kinnitas kaebaja ise kohtuistungil. Haldusaktis kõigi asjakohaste õiguslike viidete esitamata jätmine, kuigi nende kohaldamise aluseks olevad faktilised asjaolud on välja toodud, ei too kaasa sisuliselt õiguspärase otsuse tühistamist.

võeti kinni ja topiti autosse. Teine kord toimus umbes 2 aastat tagasi, kui kaebajat jõhkralt peksti ja öeldi, et ta peaks ära sõitma või saab halb olema. (09.06.2023 protokoll, lk 3 esimene lõik). 28.06.2023 vestlusel (lk 2) kaebaja selgitas, et röövijad on endise peaprokuröri grupeeringust ja seotud valitsusega. PPA palus täpsustust, misjärel kaebaja selgitas, et 5-6 jõulist meest panid ta autosse ning nad olid tavariietuses, osadel nii ühel-kahel olid maskid ees. Isikud olid mõlemal korral erinevad. Peksmise oletatava põhjusena nimetas kaebaja, et kuna ta vedas inimesi bussidega valimismiitingutele ja protestiaktsioonidele. Mõlemal vestlusel pole kaebaja endaga toimunud intsidentidest rääkides väga detailne, vaid on üritanud lühikese vastuse järel teemat mujale viia, mis tavapäraselt viitab valetamisele. Samamoodi käitus ta selgituste andmisel kohtus. Kohtuistungil kaebaja selgitas, et ta oma röövijaid isiklikult ei tundnud, kuid nägi kõigi nende nägusid. Esimene röövimise juhtum toimus 3 aastat tagasi ja teine paar kuud hiljem (vrd haldusmenetluses oli juhtumite vaheks ca aasta). Seejuures ütles kaebaja istungil, et mõlemad röövid toimusid tema elurajoonis, tänaval. Haldusmenetluses ütles kaebaja, et üks röövimine toimus demonstratsioonil. Röövijaks oli mõlemal korral 5-6 inimest, kelle näod jäid meelde, mistõttu ta teadis, et polnud samad inimesed. Kui kohus palus selgitada, kuidas kaebaja sai mäletada inimeste nägusid, kui osa neist kandis maske, ütles kaebaja, et ei mäleta enam, kuna kõik toimus ammu ja möönis, et maskid siiski olid osadel. Samuti selgitas, et kõik röövijad tulid sama autoga, kuhu topiti ka kaebaja ehk ühes autos oli 5-6 jõulist meest ja kaebaja, mis ei tundu eluliselt usutav. Kaebaja siiski väitis kohtu küsimusele vastuseks, et kõik mahtusid ühte autosse ära. Seejärel viis kaebaja jutu kiiresti sellele, et sooviks Eestisse jääda kasvõi üheks aastaks, et tööd teha. Seega on kaebaja ütlused teatud osas vastuolulised ja tervikuna vähedetailsed ning eluliselt ebausutavad, ega lähe kokku päritoluriigi infoga, mis kinnitab peamiselt kõrge profiiliga opositsionääride tagakiusamise võimalikkust. Kaebaja ütlused pole isegi täielikult järjekindlad, mh selles, kas ja millal tal enda meelest esines oht võimude poolt. Kohus märgib vastuseks kaebuses toodule, et ka ütluste järjekindlus ei tähenda seda, et tegemist oleks usaldusväärsete ütlustega. Kohtu hinnangul näitab ka PPA otsuses sedastatu, et kaebaja ütlused temaga päritoluriigis juhtunu kohta on pealiskaudsed ja üldsõnalised, mis viitab kaebaja poolt oma loo väljamõtlemisele, kuna liiga detailirohket väljamõeldist on raske meeles pidada ja pikema ajavahemiku järel taasesitada. Kaebaja loos ei esine piisavalt detailsust ning kaebaja eksis ka nendes vähestes detailides, mis ta haldusmenetluses ja kohtus välja tõi. Kaebaja selgitused enda röövimise kohta on ebausutavad ka tema vähest tähtsust organisatsioonis arvestades, kui eeldada, et ta üldse opositsioonilisse erakonda kuulus. Kaebaja kinnitas istungil EL-s viibimise ajal erakonnaga igasuguste kontaktide puudumist. Kaebaja profiiliga isiku sedavõrd põhjalikku heidutamist võimudega seotud isikute poolt ei saa järeldada ka päritoluriigi infost (PPA otsuse p 5.6). Kaebaja ei osanud ka kohtuistungil anda mingit mõistlikku ja eluliselt usutavat selgitust, miks peaksid endise peaprokuröri nn mõrtsukad soovima tegeleda erakonnas nii vähese tähtsusega isikuga, kellest ei sõltu ei organisatsiooni elujõulisus ega opositsiooni tugevus laiemalt. Seda enam on ebausutav, et isegi kui kõnealused intsidendid umbes aastal 2020 toimusid, siis miks peaks valitseva parteiga seotud isikutel olema jätkuvalt kaebaja vastu huvi kui kaebaja naaseks oma päritoluriiki. Ka kaebaja selgitustest kohtuistungil ei ilmnenud, et ta ise tegelikult arvaks, et on täna veel tagakiusuohus. Kaebaja väitel tema opositsiooni toetavatel miitingutel käivat poega ja tütart pole keegi taga kiusanud. Ta ei tea isegi, miks just teda väidetavalt toimunud ähvardamiseks ja peksmiseks välja valiti. 2020. aastal kui ta Gruusiast Poola tööle läks polnud tegelikult ohtu, mistõttu ta Poolas RVK-d ei taotlenud. Poolast käis ta uue viisa saamiseks Gruusias, kus oli ligi 3-4 kuud. Kohtu küsimusele, kas ta ei kartnud, hakkas kaebaja istungil otsima selgitusi, väites, et kuigi oli oht, ta võttis selle riski. Poolast lahkus ta põhjusel, et ei soovinud rikkuda viisarežiimi. Kohtule ei esitanud kaebaja mõistlikku selgitust selle kohta, et millist tähtsust viisarežiimi järgimine üldse omas, kui ta oli Gruusias väidetavalt 7(8)

ohus, millisel juhul tulnuks taotleda RVK-d juba Poolas, mitte minna päritoluriiki. Kaebaja vastas, et ta lihtsalt ei taotlenud, võttis riski. Selle kohta, miks ta Eestis oluliselt viivitas RVK taotlemisega kaebaja samuti mõistlikku selgitust ei andnud. Kaebaja soovis Eestis enda sõnul saada hoopis elamisluba ning esitas RVK taotluse alles siis, kui PPA selgitas, et tal tuleb Gruusiasse lahkuda. Kaebaja esindaja täpsustavale küsimusele, kas kaebaja oli üldse teadlik RVK taotluse esitamise võimalikkusest Poolas ja Eesti, vastas kaebaja, et oli sellest teadlik. Kaebaja selgitas istungil, et tema plaan oli EL-s töötada, seepärast sõitis ka Eestisse. Kaebaja esindaja küsimusele, kas kaebaja oleks Poola tööle läinud, kui poleks olnud tagakiusuohtu Gruusias, vastas kaebaja, et oleks ikkagi Poola tööle läinud. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul kaebaja enda selgituste põhjal ilmne, et ta lahkus oma päritoluriigist selge eesmärgiga EL-s töötada ning tema jutt röövimisest ja peksmisest enda opositsioonilisse erakonda kuuluvuse ja erakonna aitamise pärast on väljamõeldis ning mingit tagakiusuohtu tal päritoluriiki naasmisel olla ei saa. Istungil kaebaja kinnitas, et oleks Poola tööle läinud ka siis, kui mingit tagakiusuohtu poleks olnud. Kaebaja kinnitas, et kolme viimase aasta jooksul pole tal olnud ühtegi kokkupuudet opositsioonierakonnaga ning ükski riigivõimuga seotud isik pole teda mingil viisil ähvardanud. Haldusasja materjalide ja kohtuistungil kuuldu põhjal on kaebaja taotlus ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja, kuna ta on esitanud selgelt põhjendamatu taotluse ning tema tegelik eesmärk Euroopa Liidus, sh Eestis viibida on töötamine.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.