X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2023 otsuse nr 12301060057-1 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.09.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.09.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-1683.
Rahuldada X määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.09.2023 määrus. Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2023 otsuse nr 12301060057-1 resolutsiooni p-i 2 (sundtäidetav lahkumisettekirjutus) täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-23-1683.
Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.Gruusia kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX) lahkus oma päritoluriigist ja saabus Eestisse 02.07.2021. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta Eestis 06.01.2023.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 29.06.2023 otsusega nr 12301060057-1 isiku taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta
3-23-1683 (resolutsiooni p 1). Sama otsusega tegi PPA Xle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p 2 alusel sundtäidetava lahkumisettekirjutuse lahkumiseks Gruusiasse (resolutsiooni p 2) ning kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel X suhtes sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni p 3).
3.X esitas 28.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 29.06.2023 otsuse nr 12301060057-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
4.X esitas 18.09.2023 kohtuistungil esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada lahkumisettekirjutuse täitmine, et kaebajal oleks võimalik viibida enda asja arutamise juures.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.09.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu tasumiseks aega kuni 26.09.2023.
6.Tallinna Halduskohus jättis 19.09.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus asus kokkuvõtvalt seisukohale, et kaebaja selgituste põhjal lahkus ta oma päritoluriigist selge eesmärgiga Euroopa Liidus töötada ning tema jutt röövimisest ja peksmisest enda opositsioonilisse erakonda kuuluvuse ja erakonna aitamise pärast on väljamõeldis, ning tagakiusuohtu päritoluriiki naasmisel ei ole. Kaebaja taotlus on ilmselgelt põhjendamatu. Kaebaja on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja, kuna ta on esitanud selgelt põhjendamatu taotluse ja tema tegelik eesmärk Eestis viibida on töötamine.
7.Tallinna Halduskohus jättis 27.09.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja varjupaigataotleja staatus on lõppenud kohtu poolt kaebuse selles osas rahuldamata jätmisega (VRKS § 31 lg 1 p 2). Kaebajal on soov kohtuotsus edasi kaevata ja viibida kohtumenetluse ajal Eestis ning tagada, et teda enne ei saadetaks riiki, kus ta kardab tagakiusu. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Eeltoodule vaatamata ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kohus põhjendas 19.09.2023 kohtuotsuses põhjalikult oma seisukohta, mille kohaselt on kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus ilmselgelt põhjendamatu ega korda kõiki põhjendusi. Istungil kaebaja kinnitas, et ta oleks Poola tööle läinud ka siis, kui mingit tagakiusuohtu poleks olnud. Kaebaja kinnitas, et kolme viimase aasta jooksul pole tal olnud ühtegi kokkupuudet opositsioonierakonnaga ning ükski riigivõimuga seotud isik pole teda mingil viisil ähvardanud. Haldusasja materjalide ja kohtuistungil kuuldu põhjal pidas kohus kaebaja taotlust ilmselgelt põhjendamatuks. Kohus leidis, et kaebaja on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja, kuna ta on esitanud selgelt põhjendamatu taotluse. Pelgalt soov töötada ei ole varjupaiga saamise alus. Eeltoodut arvestades peab kohus ka 19.09.2023 kohtuotsuse edasikaebamist praeguseks teadaolevate asjaolude ja tõendite põhjal perspektiivituks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub 05.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.09.2023 määrus ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada vaidlustatud otsuse täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas ning lubada kaebajal viibida Eestis kohtumenetluse lõppemiseni. Halduskohtu seisukoht, et kaebus on perspektiivitu, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Kaebajal on õigus viibida enda asja arutamise juures. Kohus ei ole süvenenud tegelikesse asjaoludesse. Kaebaja väljasaatmise keelamine kohtumenetluse ajaks ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-23-1683
9.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks on kaebuse ilmselge perspektiivitus (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohaldatava esialgse õiguskaitse abinõu valikul tuleb silmas pidada, et valik oleks proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid nii palju, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning haldusakti täitmine ei tohi muutuda lõplikult võimatuks (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 11).
11.VRKS § 251 lg 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse tegemiseni. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt on lõplik otsus sama seaduse tähenduses PPA otsus taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Nimetatud normis ei peeta silmas halduskohtu jõustunud lahendit (Riigikohtu 02.03.2017 määrus nr 3-3-1-54-16, p 16). Seega lõppes halduskohtu otsuse tegemisega X rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ja talle ei laiene enam VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eesti territooriumil.
12.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on väljendanud soovi halduskohtu 19.09.2023 otsus edasi kaevata ja osaleda isiklikult asja arutamisel, ning tagada, et teda ei saadetaks päritoluriiki, kus ta kardab tagakiusu. Esialgset õiguskaitse kohaldamata võib PPA alustada isiku riigist väljasaatmise toimingutega. Kui kaebaja saadetakse praeguse asja menetluse kestel Eestis välja, võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1), arvestades kaebaja isiklike selgituste olulisust asja lahendamisel. Isiku väljasaatmise tagajärgi ei pruugi olla võimalik kõrvaldada ka apellatsioonkaebuse võimaliku rahuldamise korral. Kohtumenetluse ajal väljasaatmist võib lubada siis, kui taotlus on asjaoludest nähtuvalt esitatud ilmselgelt varjupaigasüsteemi kuritarvitamise eesmärgil (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2021 määrus nr 3-21-992, p 20; 23.02.2022 määrus nr 3-21-2397, p 22). Sellisele eesmärgile võib osutada nt korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine kohe pärast eelmise taotluse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist või korduvas taotluses selliste väidete või tõendite esitamine, mida oleks võinud esitada juba esialgse taotluse läbivaatamise ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegu tegemist sellise olukorraga. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa pidada juba esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ning enne asjaolude ja tõendite sisulist hindamist apellatsioonkaebuse eduväljavaateid ilmselgelt perspektiivituks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks ei anna alust üksnes see, et esimese astme kohus on jätnud kaebuse rahuldamata ja pidanud kohtuotsuse edasikaebamist perspektiivituks. Kõrgema astme kohus võib juhtumi asjaoludest saada teisiti aru ja anda neile teistsuguse õigusliku hinnangu kui madalama astme kohus (vt nt Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-990 ja 09.09.2020 määrus nr 3-19-990). Apellatsioonimenetluse eesmärgiks ongi kontrollida esimese astme kohtu menetluse korrektsust ja otsuse põhjenduste õigsust. Avalikes huvides on küll välistada 3(4)
3-23-1683 rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine, kuid praegusel juhul ei nähtu ringkonnakohtule, et isiku Eestis viibimine ohustaks avalikku korda või isikust lähtuks mõni muu oht, mis õigustas tema kohest tagasisaatmist päritoluriiki.
13.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 27.09.2023 määruse ning teeb asjas uue määruse, millega rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja õiguste kaitseks ja tema kohtumenetluse ajal Eestist väljasaatmise vältimiseks on kohane peatada esialgse õiguskaitse korras PPA 29.06.2023 otsuse nr 12301060057-1 resolutsiooni p-i 2 (sundtäidetav lahkumisettekirjutus) täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni praeguses haldusasjas.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.