Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
08.02.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2550
Haldusasi
Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.01.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.01.2024 määrus haldusasjas nr 3-23-2550 muutmata.
2.Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused araabia keelde.
Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud peatasid 10.11.2023 kell 08.42 Võru maakonnas Setomaa vallas Sesniki küla piirkonnas kinni isiku, kes esitas kell 08.46 rahvusvahelise kaitse taotluse ja peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni. Isik avaldas, et tema nimi on X, sündinud XX.XX.XXXX, Tuneesia kodakondsusega. Isiku sõnul puudusid tal isikut tõendavad dokumendid. Isiku ja tema asjade läbivaatusel avastati isiku tagavarajalatsist Tuneesia pass, mille järgi on isiku nimi X, sünniaeg XX.XX.XXXX.
3-23-2550
2.Tartu Halduskohus rahuldas 11.11.2023 määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 11.11.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
3.PPA esitas 03.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku selgituste järgi soovis ta tulla ükskõik, millisesse Euroopa riiki. Kodumaal ähvardab teda tagakiusamine. Isiku sõnul oli ta 2019. a-l ebasobivas kontaktis ühe tüdruku ja ühe poisiga, mille eest lubati ta tappa ja võidakse vangistada. Ta saabus Eestisse läbi Venemaa ja Valgevene, Valgevenes peideti ta veoauto koormasse ja Eestis pani juht ta maha. Hiljem väitis isik, et tuli üle ajutise kontrolljoone. Isiku kinnitusel sai ta kontakti iraaklasega, kes lubas ta 5000 euro eest toimetada Euroopasse ja peitis selleks isiku veoauto koormasse. Isiku sõnul on tal sugulasi Šveitsis ja Prantsusmaal ning sõbrad Prantsusmaal ja Saksamaal. Isikul on olemas kehtiv Tuneesia pass, kuid isik peitis selle enda tagavarajalatsi sisse ning väitis PPA-le, et tal puuduvad dokumendid. Sellest järeldub, et isik soovis enda isiku tuvastamist raskendada. Isiku pass on välja antud 19.03.2022 Strasbourgis, Prantsusmaal. PPA hinnangul on usutav, et isik taotles Prantsusmaal rahvusvahelist kaitset, sai keelduva otsuse, talle väljastati pass ja ta saadeti Prantsusmaa poolt kodumaale. Isikul on passis Venemaa Föderatsiooni viisa, mis on välja antud 01.11.2023 ja on kehtiv 02.11.2023‒09.11.2023. Viisa on väljastatud turismiks. Sellest nähtub, et isik on kursis reisimisel kehtivate nõuetega, viisa olemasoluga ning oleks pidanud aru saama vajadusest Eestisse tulekuks viisa taotlemisest. Isik väljendas ka seletuskirjas, et tal polnud viisat Euroopa Liitu sisenemiseks ja seepärast tuli salaja. Isiku sõnul on ta varem taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias, Šveitsis, Liechtensteinis, Prantsusmaal ja Saksamaal. PPA sai sõrmejälgedele vasteid ka Luksemburgist, Hollandist ja Rumeeniast, kokku 14 HIT vastust nimetatud riikidest. PPA hinnangul on isik 2023. a oktoobris Saksamaale sisenenud samuti ebaseaduslikult, sest isiku passis ei nähtu templijäljendit Schengeni alale sisenemise kohta, on vaid templijäljend 18.10.2023 Saksamaalt väljumise kohta. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. PPA andmebaasi kohaselt on isikul sissesõidukeeld Schengeni alale Prantsusmaa poolt, kehtiv 19.01.2022‒22.07.2025 ja Saksamaa poolt, kehtiv 19.10.2023‒ 18.01.2024. Isik on seotud 39 varjunimega. Kehtivad sisssesõidukeelud võivad olla üks põhjus, miks isik enda passi varjas ja andmed erinevusega esitas. Isik on teadlikult ette planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning plaani ka teadlikult ellu viinud. Täpsemat väljaselgitamist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. Põhjendatud ja vajalik on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Isikuga on läbi viidud 11.12.2023 rahvusvahelise kaitse intervjuu. Isiku ütlused on muutuvad ja ebausaldusväärsed. Kinnipidamisel isikuandmete ankeeti täites väitis isik, et ta on vallaline ja perekonnaliikmetena tõi välja ainult ema ja isa, kuid intervjuul väitis, et tal on naine Itaalias. PPA peab kontrollima isiku poolt esitatud andmeid ja kõiki HIT vastuseid. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, Eesti kui transiitriik, muutuvad ütlused, varasemad rahvusvahelise kaitse taotlemised), on isikust tulenev põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne, mistõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. Isiku kehtivate reisidokumentide hoiulevõtmine ning elamasuunamine kindlaksmääratud elukohta ei vähenda põgenemisohtu. Isik võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul Eestis võimalikku elukohta. Isiku kirjeldus Euroopasse saabumise kohta on vastuoluline. On väheusutav, et isik pandi maha Sesniki küla piirkonnas, arvestades, et sealtkaudu rahvusvahelist kaubaveo liiklust ei toimu. Pigem on usutav isiku 2(6)
3-23-2550 vastus seletuskirjas, et ta tuli üle ajutise kontrolljoone, sest tal puudus Euroopa Liitu sisenemiseks viisa. Isik on ka varem ebaseaduslikult Schengeni alale sisenenud ja pidi väljasaatmise tõttu teadlik olema talle kohaldatud sissesõidukeeldudest.
X vaidles 05.01.2024 kohtuistungil taotlusele vastu.
5.Tallinna Halduskohus pikendas 05.01.2024 määrusega luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.05.2024 (k.a). Taotlus on põhjendatud. Tartu Halduskohus on 11.11.2023 määruses pidanud puudutatud isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatuks. Puudub alus asuda nimetatud määruses väljendatust erinevale seisukohale. Õiguslik ja faktiline alus isiku kinnipidamiseks eksisteerib jätkuvalt ja midagi olulist ei ole vahepeal muutunud. Isikuga seotud asjaolud kogumis annavad aluse järelduseks, et põgenemisoht on jätkuvalt olemas. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lgs 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Isiku kirjeldus tema Euroopasse saabumise asjaolude kohta on vastuoluline. Lisaks püüdis ta PPA eest varjata oma passi, peites selle tagavarajalatsi sisse, väites et tal dokumendid puuduvad. Tema senise käitumise põhjal joonistub välja muster, mille järgi taotleb ta soovitud riigist küll rahvusvahelist kaitset, kuid ootamata ära menetluse tulemuse, liigub samaaegselt edasi teise Euroopa Liidu riiki. Kui tema teekond transiitriigis katkestatakse, esitab isik kohe uue rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Seega on alust kahtlustada, et puudutatud isik kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Seega esineb oht põgenemiseks. Lisaks esineb põgenemisoht VSS § 68 p 7 järgi, sest isik on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Isik on PPA väitel seotud 39 varjunimega. Kehtiv sissesõidukeeld võib olla üheks põhjuseks, miks isik enda passi varjas. VRKS § 29 lg 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei pruugi praegusel juhul olla tõhusad. Schengeni alal on võimalik reisida reisidokumenti omamata. Isiku seletuse põhjal on ta aastatel 2022‒2023 reisinud Euroopas oma äranägemist mööda, kuigi õigust selleks tal ei olnud. Isiku väide, et ta kahest talle kehtestatud sissesõidukeelust midagi ei tea, ei ole usutav. Eeltoodut arvestades ei täidaks isik tõenäoliselt tema kinnipidamiseks loa andmata jätmise korral kohustust jääda Eestisse ja olla menetlustoiminguteks kättesaadav. Seega ei saa isiku kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Leebem meede võib takistada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist ning sellekohase vajaduse tekkimise korral isiku väljasaatmist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(6)
3-23-2550
6.X palub 22.01.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.01.2024 määrus ning teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel jätkuv kinnipidamine ei ole põhjendatud. Isik ei ole esitanud valeandmeid ja asjaolude väljaselgitamise ajal ei ole kinnipidamine tingimata vajalik. Põgenemise ohtu ei ole piisavalt põhjendatud. Isiku osas puudub põgenemisoht VSS § 68 p-de 7 ja 8 alusel. Arvestatud ei ole asjaoluga, et isik on nõus tegema koostööd ega soovi põgeneda. Kinnipidamise pikendamine ei ole proportsionaalne. Isik saab menetluses kaasa aidata ka vabaduses viibides. Arvestatud ei ole isiku ütlustega ega tehtud kindlaks, miks oli isik sunnitud piire ületama. Kaaluda oleks tulnud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.
PPA palub 30.01.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad puudutatud isiku kinnipidamist. Määruskaebus on üldsõnaline ja väited on sisustamata. Asjaolu, et isik ei nõustu PPA taotluse ja kohtumäärusega, ei muuda põgenemisohtu olematuks. PPA ja halduskohus on põgenemisohtu hinnanud. PPA on taotluses välja toonud, milliseid toiminguid on vaja isikuga veel teha ja miks on vajalik tema kinnipidamine. PPA on isiku kohta saanud 14 erinevat HIT vastust sõrmejälgede kohta, varaseim 2013. a-st. Isik on hästi kursis rahvusvahelise kaitse menetluse normidega. Isik raskendab menetluse läbiviimist muutuvate ütluste ja soovidega. 09.01.2024 kirjutas isik avalduse, millega loobus rahvusvahelise kaitse taotlemisest Eestis, järgmisel päeval (10.01.2024) soovis aga sellega jätkata. Isik nõuab jätkuvalt enda üleandmist Itaaliale, vaatamata sellele, et Itaalia on vastanud, et nad ei võta isiku eest vastutust ja isik ei saa Itaaliasse minna. PPA peab kontrollima isiku väidete tõesust. Pooleli on päritolumaa info kogumine ning isikuga tuleb läbi viia uus vestlus. Põgenemisohu tõttu pole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks, mida ringkonnakohus tõlgendab selliselt, et puudutatud isik soovib enda vabastamist ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest. Puudutatud isikule on Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2023 määrusega antud riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas halduskohtumenetluses. Isik viibib kinnipidamiskeskuses ning ei ole alust arvata, et tema majanduslik seisnud oleks paranenud. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Ringkonnakohus rahuldab HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel isiku menetlusabi taotluse tõlkeabi saamiseks osaliselt. Puudutatud isikule tuleb tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused araabia keelde.
9.VRKS § 361 lg‐te 1 ja 2 alusel on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg‐s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg‐s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p‐de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine.
10.PPA tugines 03.01.2024 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kui esineb põgenemise oht. Riigikohus selgitas 30.01.2018 määruse nr 3-17-792 p-s 18.1, et isiku VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamisteks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud 4(6)
3-23-2550 sätte kohaldamine kaasa ka isiku edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39).
11.PPA selgitas taotluses ja 30.01.2024 vastuses, et puudutatud isikuga on läbi viidud esimene intervjuu ja selles selgunud asjaolusid on vaja kontrollida, vaja on koguda täiendavat päritolumaa infot ning viia läbi uus vestlus. VRKS § 181 lg 1 kohaselt vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Kuna PPA taotluse lahendamise ajaks oli puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlus kestnud ligi 2 kuud, ei saa eeldada, et PPA-l oleks juba lõpliku otsuse tegemiseks kõik vajalikud asjaolud välja selgitatud. Menetlustoimingute läbiviimiseks on tarvis tagada isiku kättesaadavus. Eelneva tõttu oli VRKS § 361 lg 2 p-le 4 tuginemine põhjendatud.
12.Eelnimetatud alusel esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus siiski ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). Seejuures kehtestab VSS § 68 üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel võib arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334). Põgenemise ohule võivad viidata muu hulgas dokumentide puudumine, samuti elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine. Iga juhtumit tuleb hinnata individuaalselt ja tervikuna (nt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18).
13.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, sest vastasel korral võib ta põgeneda. Põgenemisohu tuvastamisel tuginesid PPA ja halduskohus õigesti VSS § 68 p-dele 7 ja 8. VSS § 68 p 7 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Puudub vaidlus, et puudutatud isiku suhtes on Prantsusmaa poolt kehtestatud sisenemiskeeld Schengeni alale, mis on kehtiv 19.01.2022‒22.07.2025 ning 19.10.2023‒18.01.2024 kehtis Schengeni alale sisenemiskeeld, mis oli kehtestatud Saksamaa poolt. Seega esineb isiku suhtes VSS § 68 p-s 7 nimetatud alus. Kehtiv sissesõidukeeld võib olla üheks põhjuseks, miks isik Eestisse sisenemisel enda passi varjas. VSS § 68 p 8 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudutatud isik sisenes Eestisse Venemaalt ning ületas ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise piiri, omamata alust Eestis viibimiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on isikul kehtiv Tuneesia pass, mis on välja antud 19.03.2022 Strasbourgis Prantsusmaal. PPA on taotluses pidanud usutavaks, et isik taotles Prantsusmaal rahvusvahelist kaitset, sai seal keelduva otsuse, talle väljastati pass ning ta saadeti Prantsusmaalt kodumaale. Isiku sõnul on ta varem taotlenud rahvusvahelist kaitset ka Austrias, Šveitsis, Liechtensteinis ja Saksamaal. PPA on saanud isiku sõrmejälgede vasteid ka Luksemburgist, Hollandist ja Rumeeniast. PPA hinnangul on isik 2023. a oktoobris sisenenud ka Saksamaale ebaseaduslikult. Eelnevast nähtub, et ebaseaduslik piiriületus on isiku teadlik käitumismuster. Põhjendatud on PPA järeldus, et isik võib ka Eestist ebaseaduslikult lahkuda. PPA kinnitusel nõuab isik enda üleandmist Itaaliale. Eelneva tõttu esineb põgenemise oht VSS § 68 p 8 alusel. 5(6)
3-23-2550
14.PPA on põhjendatult juhtinud tähelepanu vastuoludele isiku ütlustes ja tema väiteid ei saa pidada usaldusväärseks. Kokkuvõttes annavad isikuga seotud asjaolud kogumis alust arvata, et ta võib vabaduses viibides Eestist põgeneda ja ta ei pruugi olla PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav.
15.Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks praegusel juhul tõhus, hoidmaks ära võimalikku põgenemist. Määruskaebuses ei ole esitatud sellist teavet, mille alusel võiks muude järelevalvemeetmete kohaldamist pidada võimalikuks. Samuti ei ole välja toodud põhjuseid, millest tulenevalt tuleks hinnata ümber halduskohtu seisukoht kinnipidamise proportsionaalsuse kohta.
16.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 05.01.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.