X kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Epp Landberg Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X 11. jaanuari 2024. a avaldusele lisatud dokumendid tõenditena asja materjalide juurde.
2.Jätta X vande all ütluste andmise taotlus rahuldamata.
3.Jätta X kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11. märtsil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 ja § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X esitas 27. märtsil 2023 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioniavalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel. X taotles pensioni nimetatud seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (määrus nr 206) XII osa „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punkti 1 „Metsavarumine“ erialakoodi „19207 Kokku- ja väljaveotraktorist“ alusel.
2.SKA peatas 31. märtsi 2023. a otsusega nr E13087-1 Xe pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni tingimusega, et avaldus esitatakse kohtule kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest arvates. Otsuse kohaselt on Xel täidetud soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimiseks nõutav pensionistaaži nõue 25 aastat, kuid täitmata on pensionile õigust andev soodusstaaži nõue. Xe soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata järgmisi töötamise perioode, kokku 20 aastat 1 kuu ja 2 päeva: 1) 6. märtsist 1995 kuni 22. jaanuarini 1998 traktoristina AS-s Mets & Puu; 2) 1. veebruarist 1998 kuni 31. juulini 2003 metsaväljaveotraktori operaatorina AS-s Trovador; 3) 1. märtsist 2010 kuni 11. septembrini 2017 metsa väljaveotehnika operaatorina OÜ-s Rivalte Transport; 4) 21. jaanuarist 2019 kuni 27. märtsini 2023 metsa kokkuveo- ja väljaveomasina operaatorina Tiinaraam OÜ-s.
3.X esitas 29. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub lugeda oma ametikohad ja tööülesanded vastavaks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale ametikohale ning tuvastada vajaliku staaži olemasolu vähemalt 12 aasta 6 kuu ulatuses.
4.SKA esitas 7. septembril 2023 vastuse kaebusele, milles vaidles kaebusele vastu.
5.Kohus rahuldas 18. oktoobri 2023. a määrusega kaebaja taotluse ja kuulas asjas kirjalikult üle tunnistajad Y, Q, W ja C.
6.Kohus jättis 24. novembri 2023. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kuulata asjas tunnistajana üle V.
7.SKA esitas 11. detsembril 2023 vastuseks kohtunõudele seisukoha tunnistajate ütluste kohta.
8.X esitas 11. jaanuaril 2024 kohtule täiendavad tõendid ning taotluse enda vande all ülekuulamiseks, kui esitatud tõenditest ja tunnistajate ütlustest tema töötingimuste ja töötamise kohta ei piisa kaebuse rahuldamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja on esitanud kokkuvõtvalt järgmised seisukohad. 2(9)
3-23-1464
9.1.Ta töötas AS-s Mets & Puu ajavahemikus 6. märts 1995 kuni 22. jaanuar 1998, kus tema tööülesanneteks olid metsa kokku- ja väljavedu traktoriga. Seejärel töötas ta ajavahemikus 1. veebruar 1998 kuni 31. juuli 2003 AS-s Trovador, kus vastavalt 30. jaanuari 1998. a töölepingu lisale nr 12 olid tema tööülesanneteks hooldus- ja uuendusraie tegemine, forvarderi ehk kokkuveotraktori juhtimine, puidu sorteerimine ja virnastamine; töö oli seotud puidu kokku- ja väljaveoga. Ajavahemikus 1. märts 2010 kuni 11. september 2017 töötas ta OÜ-s Rivalte Transport metsa väljaveo tehnika operaatorina, kus tema tööülesandeks oli metsaväljaveo teostamine; töid teostati metsaväljaveotraktoriga. Tiinaraam OÜ-s töötas kaebaja ajavahemikus 21. jaanuar 2019 kuni 27. märts 2023 metsa kokku- ja väljaveo operaatorina ning tema tööülesandeks oli metsa kokku- ja väljavedu metsaväljaveotraktoriga John Deere 810E. Kaebaja töö sisu vastas kokkuvõttes kogu tööstaaži kestel, s.o 20 aastat 2 kuud ja 25 päeva, kokku- ja väljaveotraktoristi tööülesannetele.
9.2.Soodustingimustel pensioni saamiseks ei pea olema samasugused töötingimused nagu 1992. aastal. Selline seisukoht seab kaebaja ebavõrdsesse olukorda võrreldes nende töötajatega, kes on saanud soodustingimustel pensioni, kuigi ka nemad on töötanud pärast 1992. aastat kaasaegsemates ja paremates tingimustes, kuid soodustingimustel pensioni saamiseks piisas, et neil on tööraamatusse või töölepingusse märgitud erialakoodiga sobiv ametinimetus. Vaieldamatult on viimase 30 aastaga muutunud töökeskkond ohutumaks ja raske füüsilise töö asemel kasutatakse vajalikke seadmeid, abivahendeid jne. Sel juhul ei tohiks pärast 1992. a tehtud tööde puhul sooduspensioni üldse anda. Ometi määratakse soodustingimustel vanaduspensione ning ka kohtud on teinud soodusstaaži osas lahendeid, mis puudutavad oluliselt hilisemaid perioode kui 1992. Seadusandja ei ole ette näinud, et soodustingimustel saab pensioni vaid juhul, kui töötingimused vastavad 1992. aastal olnud tingimustele. SKA jätkuvalt võimaldab inimestel saada soodustingimustel pensioni (vastus teabenõudele, dtl 149).
9.3.Forvarder ehk kokkuveotraktor on mõeldud puitmaterjali transportimiseks metsas. Seega forvaderiga töötamine ongi sama mis töötamine kokku- ja väljaveotraktoriga. Kui asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ei töötanud kokku- ja väljaveotraktoriga (nagu on nõutav ametinimetus), siis saab seda käsitada töötamisena kokkuveomasinal.
10.Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja seisukohad on järgmised.
10.1.SKA hindas haldusmenetluses kaebaja töötamise vastavust erialakoodile 19207 (kokkuja väljaveotraktorist) ja loetelu 2 samas osas ja alapunktis olevale erialakoodile 14269 (kokkuveomasina juht). Kaebaja ametinimetusteks olid traktorist, metsaväljaveotraktori operaator, metsa väljaveotehnika operaator ja metsa kokkuveo-väljaveomasina operaator. Loetelus puuduvad sellised metsavarumisega seotud ametinimetused.
10.2.Määruse nr 206 punkti 3 alapunkti 1 kohaselt on nimekirjade rakendamise osas selgituste andmise kohustus Sotsiaalministeeriumil. Sotsiaalkindlustusametile 12. detsembril 2014 antud Sotsiaalministeeriumi selgituse nr 4.2-1/5403 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile metsavarumisel ainult juhul, kui seda tehakse tööstuslikul eesmärgil; metsaväljaveo autojuhil on õigus sooduspensionile juhul, kui ta veab metsa raielankidelt, ülemistest ja vaheladudest, sealjuures laeb metsa autole, juhtides laadurit õues, mitte kabiinis. Samuti on selgituses esile toodud, et arvestades seadusandja tahet ning lähtudes kohtupraktikast, mille kohaselt peab ametikoht vastama määruses oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele, tuleb hinnata, kas isiku töö vastab tolleaegse metsa väljaveo autojuhi töö sisule. 3(9)
3-23-1464
10.3.15. oktoobri 2015. a kirjas Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-15-2156 selgitas Sotsiaalministeerium, et metsaväljaveo autojuhile ja kokkuveomasina juhile pensioni määramisel lähtutakse sellest, kas ta vedas puitu metsast välja ise roolis olles, kinnitades ise palgid kas nn vintssüsteemiga, tõstukiga või enamjaolt käsitsi, ning et haaratsiga laadimine ega töö forvarderiga ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Määruse kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimusteks loeti raske füüsiline töö, mis aastaringselt toimus välitingimustes.
10.4.1. juuni 2015. a kirjas haldusasjas nr 3-14-52487 selgitas Sotsiaalministeerium, et loetelude koostamisel peeti silmas nõukogudeaegseid töötingimusi. Töötamine haaratsiga traktoritega, mis tulid metsavarumisse pärast vintsiga traktoreid, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja väljaveo traktoristil, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Seega on tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks põllutöödel töötavate traktoristi ametikoht ei ole loetellu lisatud (töötatakse kevadest sügiseni enamasti kabiinis).
10.5.Soodusstaaži tuvastamiseks peavad töötingimused vastama määruse koostamise ajal silmas peetud töötingimustele. Loetelud koostati lähtuvalt koostamise aegsetest töötingimustest. Nimekirjas 1 on loetletud tervist eriti kahjustavad ja eriti raskete töötingimustega tööd ja nimekirjas 2 on loetletud muud tervist kahjustavad ja raskete töötingimustega tööd. Seaduses ega määruses ei ole sätestatud, milliseid tervist kahjustavaid tingimusi on ametikohta nimekirja lisades silmas peetud. Arvestades seadusandja eesmärki võimaldada varem pensionile jääda inimestel, kelle tervis on töötamisel kahjustada saanud, tuleb lähtuda toonastest töötingimustest.
10.6.Vastustaja hinnangul ei ole võimalik forvarderiga töötamist lugeda vastavaks ühelegi määruse loetelus nimetatud ametikohale. Vaidlust ei ole, et alates 1. veebruarist 1998 töötas kaebaja forvarderiga. Tunnistaja ütlustega võib leida tõendamist, et kaebaja töötas AS-s Mets & Puu soodusstaaži andval ametikohal, kuid seda vaid alla 3-aastasel perioodil (6. märtsist 1995 kuni 22. jaanuarini 1998), mis ei ole piisav soodustingimustel vanaduspensionile jäämiseks loetelu nr 2 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus lahendab esmalt kaebaja taotlused (I) ning seejärel kaebuse (II). I
12.Kohus võtab asja materjalide juurde kaebaja 11. jaanuari 2024. a avaldusega esitatud täiendavad tõendid (lisad 1–3; HKMS § 62 lg 2). Kaebaja soovib nimetatud avalduse lisadega 2 ja 3 tõendada, et kaebaja ja tunnistajad töötasid samas äriühingus samaaegselt. Lisaga 1, mis kajastab inimeste arvu, kellele SKA on aastatel 2019–2023 soodustingimustel pensioni määranud, soovib kaebaja tõendada, et sellist pensioni on määratud ka inimestele, kelle töötingimused ei pruukinud 1992. a töötingimustele vastata.
4(9)
3-23-1464 Kohus peab neid tõendeid asjassepuutuvateks. Vastustajale oli kohtu 12. detsembri 2023. a määruse alusel tagatud võimalus nendele tõenditele vastuväiteid esitada.
13.Kaebaja esitas 11. jaanuari 2024. a avalduses taotluse enda vande all ülekuulamiseks, kui esitatud tõenditest ja tunnistajate ütlustest tema töötingimuste ja töötamise kohta ei piisa kaebuse rahuldamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt oli väga keeruline leida tunnistajaid, kes teeksid sama tööd. Seepärast kuulati asjas tunnistajatena üle kaebaja vahetuid ülemusi. Kaebaja soovib anda ütlusi enda töötingimuste ja töötamise kohta vaidlusalusel perioodil, s.o SKA otsuses märgitud ajavahemikel kokku 20 aasta 1 kuu ja 2 päeva ulatuses. Kohus jätab taotluse HKMS § 64 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamata. HKMS § 64 lg 1 ei võimalda menetlusosalist tema enda taotluse alusel vande all üle kuulata. Nimetatud sätte alusel oleks kaebaja vande all ülekuulamine lubatav teise menetlusosalise taotlusel, ning seda juhul, kui tõendite esitamiseks kohustatud menetlusosaline pole suutnud muul viisil tõendeid esitada või koguda. HKMS § 64 lg 2 kohaselt võib menetlusosalise vande all üle kuulata ka kohtu algatusel, kui tõendamist vajava asjaolu kohta ei ole võimalik koguda tõendeid muul viisil või see oleks ebamõistlikult koormav. Kohtu hinnangul on praeguses asjas olnud võimalik koguda tõendeid muul viisil ning see polnud ebamõistlikult koormav. Kohus kuulas tunnistajatena üle kõik isikud, kelle ülekuulamist kaebaja kaebuses taotles (vt kaebuse p 20, kohtu 18. oktoobri 2023. a määrus, Yi 24. oktoobri 2023. a ütlused (dtl 97), Qi 5. novembri 2023. a ütlused (dtl 104), Ce
10.novembri 2023. a ütlused (dtl 113) ning W 21. novembri 2023. a ütlused (dtl 117). II
14.SVPS § 1 p 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebajal on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25-aastane pensionistaaži nõue. Kaebaja pole aga nõus vastustaja seisukohaga, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei saa lugeda tema töötamist erinevate tööandjate juures SKA otsuses märgitud ajavahemikel kokku 20 aasta 1 kuu ja 2 päeva ulatuses. Sellest sõltub, kas kaebajal on täidetud SVPS § 1 p-s 2 sätestatud teine nõue, mille järgi peab ta olema töötanud tervist kahjustavatel või raskete töötingimustega töödel kokku vähemalt 12 aastat ja 6 kuud.
15.Määrusega nr 206 on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud. Metsavarumisega seotud ametikohtade loetelu on nimetatud loetelu nr 2 XII osa „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punktis 1 „Metsavarumine“. Erialakoodiga 14269 on nimetatud „kokkuveomasina juht“ ja erialakoodiga 19207 „kokku- ja väljaveotraktorist“.
16.Kohtupraktika kohaselt ei saa SKA ega kohus nimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ega võrdsustada mõnda määruse loetelus nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga üksnes seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist 5(9)
3-23-1464 kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile. Nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (vt nt Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-22-1207, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika).
17.Kohtu ülesanne on kontrollida, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesannetele. Seepärast on oluline hinnata, milliseid tööülesandeid kaebaja oma töökohtadel täitis. Kaebaja vaidlusalustel ametikohtadel töötamise aega saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui kaebaja tööülesanded vastasid oma sisult kokku- ja väljaveotraktoristi või kokkuveomasina juhi tööülesannetele.
18.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on töötanud järgmistel ametikohtadel: 6. märtsist 1995 kuni
22.jaanuarini 1998 traktoristina AS-s Mets & Puu; 1. veebruarist 1998 kuni 31. juulini 2003 metsaväljaveotraktori operaatorina AS-s Trovador; 1. märtsist 2010 kuni 11. septembrini 2017 metsa väljaveotehnika operaatorina OÜ-s Rivalte Transport ning alates 21. jaanuarist 2019 metsa kokkuveo- ja väljaveomasina operaatorina Tiinaraam OÜ-s. Asjaolu, et määruse nr 206 loetelus nr 2 puuduvad nimetatud ametikohad, ei välista sellel ametikohal töötamise arvestamist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka, kui ametikoht vastab määruse loetelus koodiga tähistatud ametikoha kõigile eeldustele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et ametikohtade vastavusel hindamisel tuleb lähtuda määruse kehtestamise ajal vastavale ametikohale iseloomulikest töötingimustest. Nagu vastustaja kohtumenetluses osutas, annab määrusega nr 206 kehtestatud ametikohtade loetelude rakendamise kohta selgitusi Sotsiaalministeerium (määruse nr 206 p 3 alapunkt 1). Sotsiaalministeerium selgitas 1. juuni 2015. a kirjas nr 1.2-4.1/2091 Tallinna Halduskohtule, et loetelu nr 2 koostamisel peeti silmas nõukogudeaegseid töötingimusi (7. septembri 2023. a vastus kaebusele, lisa 3, dtl 49). Kokku- ja väljaveotraktoristi (erialakood 19207) ametikohta kohta selgitati nimetatud kirjas järgmist. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja väljaveotraktoristil juhul, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Seega on tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes igasugustes klimaatilistes tingimustes (nt talviti lumes sumpamine; sage külmetamine, sest kabiinis sulas lumi riietelt ja muutis need märjaks ja külmaks; enda soojendamise võimaluse puudumine). Töötamine haaratsiga traktoriga, mis tuli metsavarumisse pärast vintsiga traktoreid, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
19.Asjas kogutud tõendite kohaselt olid kaebaja töötingimused järgmised.
19.1.Kaebaja töötamise kohta AS-s Mets & Puu on tõendiks tunnistaja Yi ütlused. Nende kohaselt töötas ta AS-s Mets & Puu ajavahemikul 21. veebruar 1995 kuni 2. september 1998, seega kaebajaga samal ajavahemikul. Tunnistaja selgitas järgmist. Kaebaja töötas nimetatud äriühingus metsa kokkuveo traktoristina, kasutades selleks Timberjack tüüpi metsa kokkuveo traktorit. Kaebaja töötas metsamaterjali kokkuveol erinevatel raielankidel ja trassidel. Vajadusel koondas ta üksikuid metsamaterjali nottisid käsitsi masina tööulatusse (masin ei mahtunud ligi), mõõtis üle enda veetud materjali kogused ning vajadusel õgvendas käsitsi materjali staableid. Kuna töötingimused olid metsas rasked, tuli sageli tegeleda masina pehmest 6(9)
3-23-1464 pinnasest väljasaamisega. Kogu metsatöö nõuab füüsilist pingutust. Kokkuveo traktoristi jaoks oli eriti raske masina kinnijäämine, käsitsi metsamaterjali liigutamine ning objektilt objektile kolimine, mille juures tuli käsitsi liigutada erinevaid raskuseid (nt peale- ja mahasõidu rampisid). Töö toimus välitingimustes metsaobjektidel, ilmastikust sõltumata igapäevaselt. Traktoril oli muidugi kabiin, aga seal ei olnud praegusi mugavusi. Tööst tulenevalt pidi traktorist tihti kabiinist väljas tööd tegema.
19.2.Kaebaja töötamise kohta AS-s Trovador on asja materjalide hulgas metsaväljaveotraktori operaatori ametijuhend (kaebuse lisa 4, dtl 25), tööleping (vastus kaebusele, lisa 5, dtl 51), AS Trovador 15. veebruari 2023. a e-kiri (vastus kaebusele, lisa 6, dtl 62) ning tunnistaja Qi 5. novembri 2023. a ütlused (dtl 104). Ametijuhendi kohaselt töötab metsaväljaveotraktori operaator forvarderiga (kokkuveotraktoriga). Peamisteks tööülesanneteks on forvarderile langil laaditava puidu laoplatsile kokkuvedu ja virnastamine, sortimendi kvaliteedi hindamine ning koguse üle arvestuse pidamine. Töö toimub osaliselt välitingimustes ja sõltub ilmastikust. Töö on keskmisest kõrgema ohtlikkusega. Töötamine eeldab muu hulgas füüsilist vastupidavust. Töölepingu kohaselt on operaatori põhiülesanneteks raie-, tõste- ja veotööde teostamine, traktori tehniliselt korras ja puhtana hoidmine, traktori perioodilise hooldusremondi teostamine. AS Trovador 15. veebruari 2023. a e-kirja kohaselt töötas kaebaja forvarderiga Timberjack 810D. Metsaväljaveotraktori operaatori tööülesanded olid raielangil puude langetamiskohas ülestöötatud ümarmetsamaterjali koondamine ja väljavedu sortimentide järgi ladustamisplatsile. Tunnistaja Qi ütluste kohaselt töötas ta koos kaebajaga alates 2000. a algusest kuni 2023. a suveni, mil kaebaja töölt lahkus. Kaebaja töötas väljavedaja Timberjack 810a ja hiljem 810b peal. Kõik, mis tunnistaja harvesteriga lõikas, pidi kaebaja tee äärde vedama: sõitis vedajaga langile, tõstis materjali traktori peale, sõitis koormaga laoplatsile ja tõstis materjali vedajalt maha. Ainuke raske töö oli puunottide paigaldus rataste alla, kui traktor porisse kinni jäi. Töötingimused olid normaalsed, traktor katki ei läinud. Talvel oli kabiin soe ja suvel jahe.
19.3.Kaebaja töötamise kohta OÜ-s Rivalte Transport on asja materjalide hulgas metsa väljaveotehnika operaatori ametijuhend (kaebuse lisa 5, dtl 26), tööleping (vastus kaebusele, lisa 7, dtl 64), haldusmenetluses kaebaja 27. veebruari 2023. a seletuskiri (vastus kaebusele, lisa 9, dtl 72; haldusmenetluse seaduse § 38 lg 2; HKMS § 65 lg 1) ning tunnistaja W 21. novembri 2023. a ütlused (dtl 117). Töölepingus ja ametijuhendis on tööülesandeid kirjeldatud üldsõnaliselt: metsaväljaveo kvaliteetne teostamine, metsaväljaveoga seotud tehnika, masinate, seadmete, materjalide ja vahendite haldamine ja kasutamine jne. Kaebaja selgitas 27. veebruari 2023. a seletuskirjas, et ta töötas masinal JohnDeer 1510. Tunnistaja W ütluste kohaselt töötas kaebaja forvarderi juhina (metsaväljaveo traktori operaatorina), masinaks olid erinevad Forwarder tüüpi metsaväljaveo traktorid John Deere. Tööks oli metsamaterjali metsast väljavedu. Tööülesannete teostamine vajas kindlasti füüsilist pingutust, kuna töö iseloom oli füüsiline ja pingeline, vajadusel tuli teha remonti keset öist metsa, samas ka öötööd vahetusest tingituna. Töötingimused olid normaalsed, kuigi oli
7(9)
3-23-1464 kindlasti ka aegu, mil pidi töötama külmades tingimustes (talvel -20 kraadi külma) ja kuumas keskkonnas (suvel +25 kraadi ja rohkem). Kaebaja 11. jaanuaril 2024 esitatud Rivalte Transport OÜ 29. detsembri 2023. a tõendi kohaselt on W töötanud Rivalte Transport OÜ-s alates 1. augustist 2010 ning töötab seal seniajani (dtl 146). Kaebaja töötas samas äriühingus 1. märtsist 2010 kuni 11. septembrini 2017, s.o esimesed viis kuud enne tunnistaja tööleasumist.
19.4.Kaebaja töötamise kohta Tiinaraam OÜ-s on asja materjalide hulgas kaebaja tööleping (kaebuse lisa 6, dtl 28), Tiinaraam OÜ 15. veebruari 2023. a teatis (vastus kaebusele, lisa 8, dtl 68) ning tunnistaja C 10. novembri 2023. a ütlused (dtl 113). Töölepingu kohaselt oli kaebaja tööülesanne metsaveotraktoriga John Deere 810E metsa väljavedu, metsa kokkuvedu, masina hooldus ja remont. Ka Tiinaraam OÜ 15. veebruari 2023. a teatise kohaselt töötab kaebaja metsakokkuveo masinal John Deere 810E. Tunnistaja C ütluste kohaselt töötab kaebaja metsaväljaveotraktoriga John Deere 810E ja John Deere 1010G. Tööülesannetest nõuab intensiivset füüsilist pingutust remont. Masinad on tänapäevased. Vastavalt vajadusele saab kabiinis temperatuuri sättida. Kaebaja 11. jaanuaril 2024 esitatud OÜ Tiinaraam 20. detsembri 2023. a tõendi kohaselt on C töötanud selles äriühingus alates 1. detsembrist 2006 (dtl 148).
20.Kohtu hinnangul ei nähtu eeltoodust, et kaebaja töötamist vaidlusalustel perioodidel saaks lugeda vastavaks määruse nr 206 loetelus nimetatud ametikohale „kokku- ja väljaveotraktorist“. Pole kahtlust, et kaebaja töö nõudnud füüsilist pingutust ning töö toimus osaliselt välitingimustes ning metsatöid tuli teha aastaringselt. Asjas kogutud tõendid siiski ei kinnita, et kaebaja oleks pidanud rakendama koorma laadimiseks pidevalt füüsilist jõudu, nt palke käsitsi kinnitama ja laadima neid vintsi abil. Kaebaja töötas haaratsiga traktoritega ning nende masinatega töötamine ei eelda võrreldava intensiivsusega füüsilise jõu rakendamist. Haaratsiga traktoriga töötades ei pidanud kaebaja viibima tööoperatsioonide teostamiseks valdava osa tööajast õues, lageda taeva all olema, mistõttu oli klimaatiliste tingimuste mõju väiksem võrreldes ajaga, kui palke tuli laadida vintsiga. Traktori remontimist, pehmest pinnasest väljalükkamist või aeg-ajalt raskuste tõstmist tuleb traktoristi või traktori operaatori töö puhul lugeda mitteregulaarseteks tööülesanneteks. Kahtlemata ei ole 1990. aastate keskpaigas kaebaja kasutuses olnud masinad võrreldavad viimastel aastatel kaebaja töövahendiks olnud traktorite funktsioonide ja kasutusmugavusega, kuid sama kehtib ka võrdluses varem, s.o eelkõige nõukogude ajal, kasutusel olnud masinatega. Kuna kaebaja töötas haaratsiga traktoritega, ei saa tulenevalt Sotsiaalministeeriumi 1. juuni 2015. a kirjas esitatud selgitustest (vt käesoleva otsuse p 18) lugeda kaebaja töötingimusi ühegi vaidlusaluse perioodi osas tervistkahjustavateks ja rasketeks määruse nr 206 tähenduses. Kuna ametikoht „kokku- ja väljaveotraktorist“ on konkreetsema sisuga kui „kokkuveomasina juht“ ning vastab kaebaja tööülesannetele täpsemalt, tuleb järeldada, et kaebaja töötingimused ei vasta ka ametikohale „kokkuveomasina juht“. Seepärast ei saa praeguses asjas välja selgitatud asjaolude põhjal tuvastada, et kaebaja töötamine AS-s Mets & Puu, AS-s Trovador, OÜ-s Rivalte Transport ja Tiinaraam OÜ-s annaks talle õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.
8(9)
3-23-1464
21.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetlusosalised pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning kaebuse esitamine oli riigilõivuvaba. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
22.Kohus asendab avaldatavas otsuses kaebaja ja tunnistajate nimed nende eraelu puutumatuse kaitseks tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.