lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-274/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 07.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-274/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1401
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-274

Määruse kuupäev

7. veebruar 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

E. A esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada eesti keele õpet

RESOLUTSIOON

Jätta E. A i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD

1.Viru Vanglas kinni peetav isik E. A esitas 25. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vangla kohustamiseks võimaldada talle eesti keele õpet. Taotleja põhjendab, et ta on vene keelt emakeelena kõnelev kinnipeetav ja õpib hetkel 9. klassis, kus on ainult üks eesti keele tund nädalas. Järgmisel õppeaastal läheb taotleja 10. klassi ja siis on kogu õpe eesti keeles (hetkel on õpe vene keeles). Taotleja sõnul ei ole tema eesti keele oskus piisav, et ta saaks õppida koolis eesti keeles. Taotleja kontaktisik on kursis, et ta soovib osaleda riigikeele õppes, kuid keeldub taotlejat õppenimekirja lisamast. Samas on taotlejale individuaalses täitmiskavas (ITK) samuti ette nähtud riigikeele õpe. Teised kinnipeetavad saavad eesti keelt õppida, kuid taotlejale seda ei lubata. Taotleja väitel ütles tema kontaktisik T. Tiivas 25. jaanuaril 2024, et ta ei pääsegi riigikeelt õppima, ja soovitas oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Varasemalt on kontaktisik aga korduvalt lubanud, et kohe pääseb taotleja eesti keelt õppima, ning palunud tal korduvalt ka uus taotlus kirjutada, mida taotleja ongi teinud. Taotleja viitab Riigikohtu otsusele asjas nr 3-20-1629 ning leiab, et seadus ei kohusta eesti keele õppimise motiive põhistama ning vangla ei saa valida, kas eesti keelt mittekõnelevale kinnipeetavale keeleõpet lubada või mitte.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla esitas 5. veebruaril 2024 vastusena kohtunõudele seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Viru Vangla on seisukohal, et vangla tegevus riigikeele õppe korraldamise osas on kooskõlas vangistusseaduse (VangS) § 34 lõikes 4 sätestatuga. Vangla arvates ei teki taotlejale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 mõttes ühtegi pöördumatut tagajärge sellest, kui ta ei saa osaleda riigikeele õppe kursusel olukorras, kus ühtegi tema tasemele vastavat riigikeele õppe kursust Viru Vangla 2. üksuses, kus taotleja paikneb, käesoleval ajal toimumas ei ole.

3-24-274

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lõigete 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada muu hulgas vaidemenetluse ajal.
4.Taotleja on esitanud antud teemal 25. jaanuaril 2024 vaide nr 6-12/24/22-1, mis on sisult analoogne kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Vangla ei olnud kohtule vastamise hetkel (s.o 5. veebruaril 2024) veel vaideotsust koostanud. Kuna taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib HKMS § 249 lõigetest 2 ja 5 tulenevalt esitada pärast haldusorganile vaide esitamist ning taotleja on selle eelduse vanglale 25. jaanuaril 2024 vaiet esitades täitnud, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus praegusel juhul lubatavaks lugeda.
5.Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat võimaldama talle eesti keele õpet. Tegemist on HKMS § 251 lõike 1 punktis 3 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõuga, mis lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit muu hulgas taotletavat toimingut tegema. Kohus leiab, et praegusel juhul otsustataks esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidlus ette ära, sest kohus teeks vastustajale samasisulise ettekirjutuse, mida taotleja ka põhinõudena taotleb. Riigikohus on rõhutanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks põhivaidluse ette ära otsustamisest hoiduda. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi
22.septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega on esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse äraotsustamine erandlikult põhjendatud vaid siis, kui vaidel või kaebusel on head eduväljavaated, taotlejal on tungiv esialgse õiguskaitse vajadus ja kui ülekaalukad vastanduvad huvid puuduvad.
6.Kohtu hinnangul ei nähtu seni kohtule esitatud materjalide pinnalt, et taotleja vajadus esialgse õiguskaitse järele oleks piisav õigustamaks vangla kohustamist taotlejale koheselt täiendavat eesti keele õpet võimaldama ning ka vastustaja vaidlusaluse tegevuse õigusvastasus ei ole praegusel juhul niivõrd ilmne.
7.VangS § 34 lõike 4 kohaselt antakse kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Sama sätte teisest lausest tuleneb, et kui eesti keele õpe ei toimu käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 sätestatu (s.o põhi-, üldkesk- ja kutsehariduse omandamise) raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vanglateenistus. Esialgse õiguskaitse taotluse ja Viru Vangla 5. veebruari 2024. a vastuse kohaselt õpib taotleja käesolevalt 9. klassis, mille õppekava raames on ka eesti keele tunnid. Taotleja sõnul on tal aga vaid üks eesti keele tund nädalas, mis ei ole tema arvates piisav ning ta soovib, et vangla võimaldaks talle koheselt täiendavat eesti keele õpet.
8.Viru Vangla kohtule esitatud vastuse kohaselt on taotlejale 21. augustil 2023 kinnitatud ITK 1. osa alajaotuses „Riskihinnangust lähtuvad tegevused“ nähtud tegevusena ette riigikeele õpe ajavahemikus 2021-2024. Nähtuvalt ITK 2. osast on taotlejal ajavahemikus 2023 kolmas

3-24-274 kvartal kuni 2024 kolmas kvartal tegevusena kirjas „Riigikeele õpe B1 tasemel.“ Viru Vangla selgitas kohtule, et taotleja inspektor-kontaktisiku T. Tiivase selgituste kohaselt on taotlejale võimaldatud ajavahemikus 9. jaanuar 2023 kuni 5. mai 2023 osalemist riigikeele õppe B1 taseme kursusel. Samuti selgitas vangla, et taotleja paiknes riigikeele õppe kursuse ajal algselt V8 eluosakonnas, kuid vangla julgeolekukaalutlustel paigutati ta ümber V7 eluosakonda ning ta jätkas õpet sealse riigikeele õppe rühmas. Taotleja tegi ka eksami, kuid sooritas selle negatiivsele tulemusele. Vangla märkis selguse mõttes veel, et taotleja paikneb Viru Vangla

2.üksuses, mis on tugevdatud järelevalvega üksus (Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus § 142). Viru Vangla 2. üksuses toimuvad riigikeele õppe kursused (kuid ka teised tegevused) eraldi muudest üksusest, kuivõrd julgeolekukaalutlustel tuleb minimaliseerida seal paiknevate isikute kokkupuuteid teistes üksustes paiknevate kinnipeetavatega. Riigikeele õppe rühm, milles taotleja V8 eluosakonnas paiknedes õpet alustas, kestis ajavahemikus 9. jaanuar 2023 kuni 27. oktoober 2023. V7 eluosakonnas toimunud riigikeele õppe B1 taseme kursus kestis ajavahemikus 10. august 2022 kuni 5. mai 2023. Taotleja paigutati ümber V8 eluosakonnast V7 eluosakonda 22. veebruaril 2023. Seega eelnevast nähtub, et taotleja küll on saanud osaleda eesti keele kursustel, kuid seoses vanglasisese ümberpaigutamisega sai ta osaleda keeleõppes tunduvalt vähem võrreldes tavapärase eesti keele kursuse kestusega. Viru Vangla selgitas, et praegu 2. üksuses eesti keele B1 taseme kursuseid ei toimu. Samas aga on Viru Vangla kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et juhul kui vangla 2. üksuses algab uus riigikeele õppe kursus, mis vastab taotleja keeletasemele, siis pole välistatud, et ta antud kursusel tulevikus osaleda saab. Arvestades, et taotlejale on see ka ITK-s ette nähtud, siis vastava kursuse algamisel talle seda võimalust vangla väitel tulevikus eelduslikult ka pakutakse. Seda arvestades ei esine taotlejal kohtu hinnangul tungivat esialgse õiguskaitse vajadust. Kohus arvestab ka seda, et kuigi taotleja tasemele vastavat riigikeele õppe kursust antud hetkel ei toimu, saab ta siiski jätkuvalt õppida eesti keelt põhihariduse õppekava raames. Samuti on taotlejal võimalik ka iseseisvalt eesti keelt õppida ning vangla sõnul on teda julgustatud kasutama eesti keelt suhtlemisel ametnike ja kaaskinnipeetavatega.
9.Mis puudutab kaebuse eduväljavaateid, siis kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine pigem ebatõenäoline. Viru Vangla selgitas kohtule, et vanglas toimub eraldiseisev riigikeele õpe vastavates gruppides ning individuaalselt keeleõpet kinnipeetavatele ei tehta. Seda on ka taotlejale vangla sõnul selgitatud. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et kuigi taotlejale on tõepoolest ITK-s ette nähtud riigikeele õppe läbimine (st ta ei valda eesti keelt) ning ta ka soovib eesti keelt õppida, siis ei tulene vastavast asjaolust taotlejale siiski õigust nõuda keeleõppe läbiviimist tema enda äranägemise järgi ja jättes arvestamata vangla võimaluste ning huvidega (sh julgeolekukaalutlustega). VangS § 34 lõike 4 tähenduses toimuvad eraldiseisvad riigikeele õppe kursused ei ole osaks põhi-, üldkesk- või kutseharidusest ning on mõistetav, et need keeleõppe kursused korraldatakse vastavalt vangla töökorraldusele ja võimalustele. Kohtu hinnangul ei saa mõistlikult võttes eeldada, et igale kinnipeetavale võimaldatakse eesti keele õpet koheselt pärast seda, kui ta selleks soovi avaldab. Taotleja viidatud Riigikohtu 30. juuni 2023. a otsuses asjas nr 3-20-1629 on samuti märgitud, et kuigi üldjuhul tuleb kinnipeetavale tagada võimalus eesti keelt õppida, siis ei ole välistatud, et eriliste asjaolude ilmnemisel võib keeleõppes osalemise piiramine olla asjakohane. Kohus nõustub vanglaga, et kuivõrd antud hetkel ei toimu Viru Vangla 2. üksuses taotleja tasemele vastavat riigikeele õppe kursust, siis ei saa eeldada, et talle seda ka ilmtingimata koheselt võimaldatakse.

Eeltoodud põhjustel jätab kohus E. A esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja