lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-3017/16

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-3017/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1248
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-3017

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 11. jaanuari 2024. a otsuse nr 5-8/24/21494-2 ja 24. jaanuari 2024. a vaideotsuse nr 515/24/233-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata tema taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-23-3017 resolutsiooni punkti 9 peale.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2024. a määruse haldusasjas nr 3-23-3017 resolutsiooni punkt 9 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Vanglale 16.10.2023 ja 23.11.2023 taotlused väljastada lisamadrats või paksem madrats, sest ta ei saa seljavalu tõttu normaalselt magada. X esitas Tallinna Vanglale 28.12.2023 vaide, sest vangla ei ole korduvatele taotlustele vaatamata teist või paksemat madratsit väljastanud ega tema taotlustele kirjalikult vastanud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 29.12.2023 esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohus jättis 11.01.2024 määrusega taotluse rahuldamata, kuna terviseandmed ei kinnita, et taotleja vajab uut madratsit või lisamadratsit. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 25.01.2024 määrusega X määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 alusel, sest tema võimalused oma õigusi kaitsta olid ilmselgelt vähesed.

3-23-3017

3.Tallinna Vangla jättis 11.01.2024 vastusega nr 5-8/24/21494-2 rahuldamata X taotluse kambrisse lisamadratsi saamiseks. Vangla haldusosakond saab lisamadratsi väljastada siis, kui meditsiiniosakond teeb ettekirjutuse lisamadratsi vajaduse kohta. Meditsiiniosakond ei ole tuvastanud Xl meditsiinilist näidustust lisamadratsile. Selle selgitab edaspidi välja taastusraviarst MRT-uuringu abil, millele X on juba registreeritud.
4.X esitas 18.01.2024 vaide Tallinna Vangla 11.01.2024 vastuse nr 5-8/24/21494-2 peale, milles taotles jätkuvalt lisamadratsi väljastamist, sest tal on seljavalud.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 18.01.2024 kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada lisamadrats või paksem madrats. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat väljastama temale lisamadrats või vahetama olemasolev madrats paksema madratsi vastu juba kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p-d 18– 24).
6.Tallinna Vangla jättis 24.01.2024 vastusega nr 5-15/24/233-2 X 28.12.2023 vaide rahuldamata, märkides, et Tallinna Vangla 11.01.2024 vastuses nimetatud tingimused ei ole muutunud.
7.Tallinna Vangla palus 24.01.2024 seisukohas jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata, sest tegemist on korduva taotlusega ja asjaolud ei ole muutunud. Viivitus kaebaja 23.11.2023 taotluse lahendamisel ei alustanud menetlust uuesti.
8.Tallinna Halduskohus võttis 26.01.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõuetega tühistada Tallinna Vangla 11.01.2024 otsus nr 5-8/24/21494-2 ja 24.01.2024 vaideotsus nr 515/24/233-2 ning kohustada vastustajat vaatama taotlus lisamadratsi väljastamiseks uuesti läbi. Ühtlasi jättis kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 9). Kaebajal puudub jätkuvalt esialgse õiguskaitse vajadus ning kaebuse esitamine seda ei mõjuta. Kuigi 11.01.2024 määruse tegemise ajaga võrreldes ei ole ilmnenud uusi asjaolusid X tervise kohta, mis tingiksid esialgse õiguskaitse kohaldamise, tuleb taotlus siiski sisuliselt läbi vaadata. Varasem esialgse õiguskaitse taotlus esitati vaidemenetluse ajal, mil puudus otsustus kaebaja esmaste pöördumiste ja vangla tegevusetuse peale esitatud vaide osas. Kuna vastustaja on sellekohased otsustused nüüdseks teinud, siis on kaebuse aluseks olevad faktilised asjaolud muutunud. Seega ei saa 18.01.2024 taotlust pidada korduvaks ja see tuleb lahendada sisuliselt. Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust jätkuvalt põhjendanud eeskätt enda terviseseisundiga (st tugevad seljavalud, mille tõttu ei ole tal võimalik öösiti magada ega korralikult välja puhata, mis tekitab omakorda stressi ja depressiooni). Halduskohus analüüsis kaebaja terviseandmeid 11.01.2024 määruses (p-d 13–14) ja leidis, et tervishoiutöötaja pidas vajalikuks taastusraviarsti hinnangut kaebaja valude leevendamisele. Tallinna Vangla 11.01.2024 otsuses ja 24.01.2024 vaideotsuses on selgitatud, et tervishoiutöötaja ei ole seni tuvastanud meditsiinilist näidustust lisamadratsile ja selle selgitab MRT-uuringu põhjal (millele kaebaja on registreeritud) välja taastusraviarst. Kinnipeetava tervisest tulenevat vajadust lisamadratsi või uue madratsi järele saab hinnata üksnes arst. Taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks põhjendatud vaid siis, kui see on arsti kinnitusel kaebaja terviseseisundist tulenevalt vältimatult vajalik. Kohus on 11.01.2024 määruses selgitanud, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda uut madratsit või lisamadratsit, vaid kaebaja saaks üksnes nõuda temale määratud ravi, kuid seda ei ole talle seni määratud. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882.
9.X palub 30.01.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.01.2024 määruse resolutsiooni p 9 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebajal on tugevad teravad 2(4)

3-23-3017 seljavalud, mille tõttu ta ei saa öösiti magada ja korralikult välja puhata. See omakorda põhjustab stressi ja depressiooni. Kaebajal diagnoositi 02.02.2018 seljavalud ja samuti on tal diagnoositud S-kujuline skolioos. Seljavalude tõttu on kaebaja haigusloo 01.03.2018 kandest nähtuvalt soovinud pikendada ravikuuri Ketonaliga ja seda pikendati. Ravikuuri on pikendatud kuni 2024. a-ni. Seoses valudega seljas on arst määranud kaebajale ka üldteraapilist massaaži. Kaebaja palub nõuda Tallinna Vanglalt välja tema terviseandmed ajavahemikust 08.02.2022– 01.01.2024. Kaebaja viitab Riigikohtu üldkogu 28.06.2021 määrusele nr 3-21-30 (p-d 15–27).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi asjaolusid, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda vastustajalt sellele vastust, vaid arvestab tema poolt varem esitatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuigi esialgse õiguskaitse taotlust ei ole alust pidada korduvaks (HKMS § 55 lg 3), ei ole sellele vaatamata muutunud taotluse aluseks olevad terviseandmed. Tallinna Vangla edastas 08.01.2024 kohtule kaebaja tervisekaardi 03.01.2024 väljavõtte, milles kajastuvad sissekanded alates 09.10.2023. Kaebaja on kaevanud seljavalusid üksnes perearsti 20.12.2023 vastuvõtul (haigusjuht nr A22431). Sissekande kohaselt olevat kaebajale tehtud seljast MRT-uuring 2022. a-l, kuid see ei olnud arstile leitav. Samuti viidatakse digiloo andmetele, et kaebaja on perearstile 15.08.2023 kaevanud öist selja- või nimmevalu ning tal on 2018. a-l röntgenuuringuga tuvastatud kerge S-kujuline skolioos. Perearst on teinud 20.12.2023 saatekirja taastusraviarsti vastuvõtule, kuid puuduvad andmed, et kaebaja oleks seal praeguseks juba käinud. Tervisekaardilt ei nähtu lisaks, et kaebajale oleks seljavaluga seoses määratud mingeid pikemat aega tarvitatavaid ravimeid või ta oleks vajanud nt valuvaigisteid. Tervisekaardil näidatud ravimid (Gabagamma, Ketipinor, Mirtazapin, Lamotrigin (Lamictal), VenlafaXn) on ravimiregistrist nähtuvalt seostatavad peamiselt vaimse tervise häiretega. Kuna kaebaja ei ole väitnud, et ta on pärast 29.12.2023 esialgse õiguskaitse taotluse esitamist käinud seljavalu tõttu mõne arsti vastuvõtul, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda vastustajalt tervisekaardi esitamist hilisema perioodi kohta. Enne 09.10.2023 tehtud tervisekaardi sissekanded (sh Tartu Vanglas) ei saaks seejuures üldse kinnitada esialgse õiguskaitse vajadust praeguse määruse tegemise seisuga (s.o ligemale neli kuud hiljem).
12.Halduskohus on õigesti järeldanud, et tervisekaardi andmed ei kinnita kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist. Tallinna Vangla on kohustatud kaebajale andma lisamadratsi või paksema madratsi, kui arst on tuvastanud selleks meditsiinilise näidustuse (vrd Riigikohtu 24.11.2021 otsus nr 3-18-2420, p 5; 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p 6; Tartu Ringkonnakohtu 11.10.2022 otsus nr 3-19-882, p-d 7–9). Puuduvad andmed, et arst oleks kaebajal tuvastanud vajaduse lisamadratsi või paksema madratsi järele, mistõttu ei saa väita, et vastustaja on jätnud enda kohustuse täitmata. Ehkki esialgse õiguskaitse korras oleks ajutise lahendusena võimalik kohustada vanglat taotletud madratsit kaebajale väljastama ka enne sellekohase meditsiinilise vajaduse lõplikku selgumist (nt Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2019 määrus nr 3-19-421, p 10), ei anna kaebaja terviseandmed selleks praegusel juhul alust. Eelkõige ei nähtu tervisekaardilt, et kaebajal esineks pidevalt vajadus saada valuvaigistavaid ravimeid ning kaebuses väidetud stress ja depressioon on seostatavad eeskätt kaebaja muude vaimse tervise probleemidega, mille ravi on temale tervisekaardi andmete kohaselt tagatud.

3(4)

3-23-3017

13.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.01.2024 määruse resolutsiooni p 9 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium