7.Asendada kohtulahendi avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohus registreeris 29.12.2023 Tallinna Vangla kinnipeetava X. X.i (taotleja) esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja palub kohtult Tallinna Vangla kohustamist andma talle lisamadrats või alternatiivselt tavaliselt paksem madrats. Koos taotlusega esitas taotleja menetlusabi taotluse riigilõivust tasumisest vabastamiseks.
2.Tallinna Halduskohus esitas 02.01.2024 Tallinna Vanglale (vastustaja) kohtunõude, milles palus seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele.
3.Tallinna Vangla esitas 08.01.2024 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja on leiab, et ehkki esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav, puudub taotlejal vastustaja hinnangul esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja saabus Tallinna Vanglasse karistust kandma 09.10.2023 ning alates sellest hetkest on ta
korduvalt olnud tervishoiutöötajate vaateväljas. Taotleja põhjendab oma taotlust terviseseisundist tuleneva vajadusega, ent vastustajale ei nähtu tervishoiutöötaja poolt taotlejale lisa- või tavapärasest paksema madratsi vajaduse väljatoomist. Seetõttu ei ole vastutajale taotlejale madratsit ka väljastanud. Juhul, kui tervisehoiutöötajad peaksid sellise vajaduse tuvastama, ei ole vastustajal lisamadratsi väljastamiseks takistusi.
5.Vastavalt riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele
6.Taotleja sissetulek on menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul (vanglasisese isikuarve väljavõte 30.08.2023 - 29.12.2023) olnud kokku 20 eurot. Kohus võtab nimetatud väljavõtte käesoleva asja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel. Nimetatud andmetele tuginedes ei ole taotleja sissetulek riigilõivu tasumiseks piisav. Seega on menetlusabi andmine lubatav ning kohus vabastab taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
8.Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (HKMS § 249 lg 4).
9.Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3).
2(4)
10.Taotlusest nähtuvalt on taotleja 28.12.2023 esitanud Tallinna Vanglale vaide seoses temale lisamadratsi võimaldamisega. Ka Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et selline vaie on taotleja poolt esitatud, seega on vaidemenetlus pooleli. Taotleja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks ning kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
11.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmalt kindlaks tegema, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas taotleja jaoks saabuvad pöördumatud rasked tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest, mis ühtlasi tähendab, et see on üks taotluse rahuldamise eeldustest. Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks isikul ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (nt Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2014 määrus nr 3-14-50441, p-d 10−11).
13.Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eeskätt sellega, et terviseseisundist tulenevalt esinevad tal tugevad seljavalud, mille tõttu ei ole tal võimalik öösiti magada ega korralikult välja puhata, tekitades temas stressi ja depressioonihäireid. Seetõttu palub taotleja vastustaja kohustamist väljastama taotlejale lisamadrats või vahetama olemasolev madrats uue paksema madratsi vastu. Taotleja palus 03.01.2024 pöördumises (dtl 5) kohustada vastustajat esitama tema haiguslugu perioodi 08.02.2022-01.01.2024 kohta kui ka kõiki vajalike tervise seisundit tõendavate dokumentide esitamist. Vastustaja esitas 08.01.2024 koos seisukohaga väljavõtte taotleja terviseseisundi kohta alates 09.10.2023 (dtl 13-14). Kohus tutvus vastustaja esitatud tõendiga ega pea esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vajalikuks vastustajalt täiendavate dokumentide väljanõudmist varasema perioodi kohta. Kohtu hinnangul annab vastustaja esitatud väljavõte piisavat teavet taotleja terviseseisundist alates 09.10.2023. Seetõttu jätab kohus taotleja 03.01.2024 esitatud täiendavate tõendite kogumise taotluse perioodi 08.02.2022-08.10.2023 osas rahuldamata. Taotleja saab taotleda täiendavate tõendite kogumist ka vaidemenetluse järgselt vaideotsusele kaebust esitades.
14.Kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtule nähtuvalt on taotleja on käinud tervishoiutöötajate vastuvõttudel Tallinna Vanglas viibimise ajal lisaks 09.10.2023 teostatud meditsiinilisele üldläbivaatusele ka 20.10.2023 (haigusjuht nr A18697 202), 17.12.2023 (haigusjuht nr A22218 202) ja 20.12.2023 (haigusjuht nr A22431 202). Tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on taotlejal kerge S-kujuline skolioos diagnoositud 2018. aastal (20.12.2023 haigusjuhu nr A22431 202 anamneesis digiloo andmed, dtl 13). Kohtule ei nähtu aga, et taotleja oleks seljavalude üle 20.10.2023 ega 17.12.2023 toimunud visiidil kaevanud, ent on seda teinud 20.12.2023 vastuvõtul. 20.12.2023 vastuvõtu anamneesis kirjeldatakse, et taotlejal on seljavalud nii üla- kui ka alaosas, hommikuti on raskem ning ta ei suuda pikalt istuda, lamada ja seista, mistõttu on tal öösel rahutu uni. Samas ei nähtu kohtule, et taotlejale oleks tervishoiutöötaja kirjeldatud valude leevendamiseks soovitanud madratsi vahetamist uuema vastu või lisamadratsit, vaid teinud 20.12.2023 taotlejale saatekirja taastusarstile, suunates taotleja parema põlve MRT uuringule. Seega järeldab kohus, et tervishoiutöötaja pidas vajalikuks saada täiendavalt taastusraviarsti seisukohta taotleja vaevustele. Kohtu hinnangul saab taotleja valude leevendamiseks seega anda taastusraviarst. Kohus möönab, et kuigi madratsi kvaliteet võib mõjutada ka seljavalusid ja une kvaliteeti ning sellest tulenevat üldist heaolu, on käesoleval juhul siiski tegemist teatava ebamugavusega, mida vangistuses viibimises tuleb taluda. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda uut madratsit või lisamadratsit, vaid nõuda talle määratud ravi saamist. Tervishoiutöötaja ei ole aga taotlejale madratsiga seotud soovitusi andnud. Pelgalt asjaolu, et taotleja ei ole rahul vanglavoodi 3(4)
madratsiga, ei saa põhjustada talle selliseid ebamugavusi, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist juba vaidemenetluse ajal. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et taotleja on seljavalude ja unehäiretega seoses pöördunud tervishoiutöötajate poole alles kaks kuud pärast Tallinna Vanglasse jõudmist ega ole enda terviseprobleemidest teatanud tervishoiutöötajat varem, hoolimata asjaolust, et talle oli juurdepääs arstiabile olemas. Seetõttu võib järeldada, et taotleja ei ole hinnanud enda terviseprobleeme sedavõrd raskeks või terviseseisundit sedavõrd kehvaks, et pidada oluliseks valude ja vaevuste esinemisest tervishoiutöötaja teavitamist juba varasemate visiitide käigus. taotleja ei ole kohtule esitanud ka selliselt asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada talle pöördumatult raskete tagajärgede tekkimist juba vaidemenetluse ajal. Taotleja saab enda õigusi kaitsta ka vaidemenetluse järgses kohtumenetluses, milles kohus saab vajadusel anda hinnangu, kas ja milline madrats tuleks taotlejale lähtudes tema tervislikust seisundist lõpptulemusena anda, täpsustada arsti hinnangut taotleja tervisele ning välja selgitada vanglas tavapäraselt kasutusel olevate madratsite kasutusomadused (muretseda neid kirjeldavad dokumendid), saada asjatundja hinnang sellise madratsi sobivuse kohta taotleja terviseseisundi puhul jne. Nende küsimuste lahendamine väljuks käesoleva esialgse õiguskaitse menetluse raamest ja kujuneks täiemahuliseks vaidluse lahendamiseks.
15.Kuna esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei kaalu kohus puudutatud isiku õigusi ja avalikku huvi ega hinda vaide perspektiive.
16.Eeltoodud põhjustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.Kohus kuulutab haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab andmeid taotleja tervise kohta. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3).
18.Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.