3-23-1383 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 1. juuni 2023. a otsuse nr 12302170022-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks Kaebaja X, volitatud esindaja PM Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja RL
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 2. oktoobri 2023. a otsus muutmata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. märtsil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Valgevene kodanik X saabus lühiajalise töötamise eesmärgil Eestisse veebruaris 2022 viisa ja lühiajalise töötamise registreeringu alusel. Viimati saabus X Eestisse 05.08.2022. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas X 17.02.2023 ning selle kohaselt vajab ta kaitset põhjusel, et ta on vägivalla vastu.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 01.06.2023 otsusega nr 12302170022-1 loeti X taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt põhjendamatuks ning see lükati tagasi (resolutsiooni punkt 1). Lisaks otsustas PPA 01.06.2023 otsuses teha Xle 7-päevase täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldada sissesõidukeeldu lahkumiskohustuse täitmisest kaheks aastaks (resolutsiooni punkt 3). PPA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) taotlejat ei ole alust pidada pagulaseks, kuna ta ei vasta VRKS § 4 lg 1 pagulase mõistele. Taotlejal võib küll olla üldine kartus Valgevenesse naasmise ees, kuid tal puudub põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. Taotleja hirm võimaliku mobilisatsiooni ees on hüpoteetiline, kuna Valgevenes ei ole mobilisatsiooni välja kuulutatud ning päritoluriigi info lubab järeldada, et mobilisatsiooni toimumine on ebatõenäoline. Taotleja ei ole toonud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tema või mõni muu Valgevene kodanik oleks üldse mobilisatsioonikutse saanud. Valgevene on autoritaarne riik, kus tsiviilvabadused on piiratud ning kus ametivõimud on esitanud süüdistusi tuhandetele isikutele. Samas elab Valgevenes veidi üle 9 miljoni inimese ja taotleja ei erine oma isiklike asjaolude poolest teistest Valgevene kodanikest. Sellega on maandatud risk, et Valgevene ametivõimud võiks just teda Valgevenesse naasmisel kohelda viisil, mis võiks küündida tagakiusuni. Taotleja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Eestisse saabumisel ning see annab kinnitust, et taotleja ei tajunud enda jaoks nii suurt ohtu, et koheselt rahvusvahelist kaitset taotleda. Tal puudus tegelik rahvusvahelise kaitse vajadus; 2) taotleja ei vaja ka täiendavat kaitset, kuna temaga seotud isiklikud asjaolud ei anna alust järeldada, et teda ohustaks Valgevenesse naastes riigi ametivõimude poolt reaalne risk tõsisesse ohtu sattuda. Avalikest allikatest ei nähtu, et Valgevene territooriumil toimuks sellist ja nii intensiivset sõjategevust, et iga Valgevene territooriumil elava isiku elu ja tervis oleks ohus pelgalt territooriumil viibimise tõttu. Puuduvad muud indikatsioonid, mis lubaks arvata, et taotlejat võidakse Valgevenes piinata või mõnel muul moel ebainimlikult kohelda. Kuna taotleja puhul ei ole alust eeldada, et tema tagasipöördumisel päritoluriiki langeks ta tagakiusamise või tõsise ohu ohvriks ning ta ise on Euroopa Liidu ning Valgevene vahel liikunud, ilma et tal Valgevene võimudega probleeme oleks olnud, siis on tema tagasipöördumine Valgevenesse võimalik. Puudub informatsioon selle kohta, et Valgevenesse tagasipöördunud kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud; 3) põhjendatud on teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus, kuna taotleja tegi rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ega takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Samuti nõustus taotleja vabatahtlikult Eestist lahkuma. Taotleja suhtes ei esine majanduslikke, sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada isikule lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel. Taotleja on Eestis töötanud alates 2022. a algusest. Tal ei ole Eestis lähedasi ega vara. Ta ei ole eesti keeles ametlikku taset saavutanud ning Eestis viibides ei ole ta psühholooglist ravi ega abi vajanud. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, ei esine selliseid põhjuseid, mille tõttu ei saaks ta lahkuda. Taotleja sihtriigiks on põhjendatud määrata Valgevene ning taotleja väljasaatmine ei ole vastuolus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 171 nimetatud põhimõtetega; 4) taotlejale on põhjendatud kehtestada 2-aastane sissesõidukeeld.
2(8)
3-23-1383
3.X esitas halduskohtule kaebuse PPA 01.06.2023 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) PPA 01.06.2023 otsus on õigusvastane, kuna vastustaja tehtud järeldused kaebaja võimaliku tagakiusamise ohu kohta koduriigis ning ka üldiselt Valgevenes valitseva ohu kohta on valed ning kujundatud pealiskaudse avalikest allikatest saadud teabe vahendusel. Kaebajal oli hirm ja ta ei avaldanud vestlusel kogu infot; 2) kaebaja jättis rääkimata, et hääletas 09.08.2020 toimunud valimistel Valgevene demokraatliku opositsioonijuhi poolt ning on mõned korrad ka „laikinud“ temaga seotud postitusi sotsiaalmeedias; 3) kaebaja on suhelnud oma Valgevene tuttavate ja sõpradega ning hiljuti võttis kaebajaga ühendust üks tema elukoha naabruses elav tuttav, kes teatas, et kaebajat on tema Valgevene elukohas käinud piirkonnavolinik otsimas; 4) kaebaja võidakse mobiliseerida sõjaväkke; 5) vastustaja väide, et kui kaebaja oleks juba 2022. a veebruaris ohtu tajunud, oleks ta esitanud kohe Eestisse saabumise järel rahvusvahelise kaitse taotluse, on meelevaldne. Kaebajal ei olnud 2022. a augustis Eestisse sisenemisel põhjust uskuda, et teda ähvardab Valgevenes konkreetne tagakiusuoht. Konkreetne kartus tekkis kaebajal 2023. a alguses, kui oli suhelnud oma tuttavatega Valgevenest; 6) alusetu on vastustaja väide, et kaebajal on Valgevenes perekond. Kaebaja vanemad on surnud, tal pole naist ega lapsi; 7) sissesõidukeelu rakendamine kaheks aastaks ei ole humaanne. Kaebaja on Eestis tublisti tööd teinud ning käitunud igati õiguskuuleka isikuna, samuti on austanud Eesti tavasid ja kombeid. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata jätmist.
4.PPA palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja oli teadlik 09.03.2023 vestluse konfidentsiaalsusest ning väited kartusest on alusetud; 2) päritoluriigi info kohaselt võidakse isik kutsuda sõjaväekomissariaati, kuid Valgevene sõjavägi Venemaa agressioonisõjas ei osale. Valgevenes ei ole hetkel sõjalist konflikti ega ka välja kuulutatud mobilisatsiooni. Isegi kui kaebaja peaks ilmuma sõjaväekomissariaati, siis sellele ei järgneks mobiliseerimine. Päritoluriigi informatsiooni arvestades on võimalik, et sellise kutsumise eesmärk on andmete täpsustamine või uuendamine; 3) kaebusele vastamise ajal ei olnud päritoluriigiinfost leitav, et Valgevenes toimuks eraisikute suhtes laiaulatuslik ja n-ö juhuslik puhastus. Kaebaja võimudevastasus piirdub üksnes protestiga režiimi vastu ning ta ei ole kutsunud üles riigikorra muutmisele vms. Olukorras, kus prominentsed opositsionäärid ei varja oma soovi Valgevenes valitseva režiimi kukutamiseks, ei ole usutav, et kogu opositsiooniliikumisest oleks Valgevene represseerimisorganitel sihiks just n-ö passiivselt opositsiooni toetavad isikud. Asjaolu, et kaebaja ise ei väljendanud otseselt riigivastast meelsust, teeb olematuks ohu saada tagakiusu ohvriks; 4) kaebaja väitis vestlusel, et ta töötas mitteametlikult. Kui riigivõimu esindajad olid tema töösuhte ebaseaduslikkusest teadlikud, siis mis põhjusel sellele ei järgnenud sanktsioone. Usutav pole, et isiku, kes pole oma meelsust kunagi näidanud, kontrollimisele kulutatakse nii palju ressursse; 5) kaebaja kinnitas vestluses PPA-le, et tal on Valgevenes abikaasa, poeg ja tütar. Lisaks ei oma rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel tähtsust, kas kaebajal on päritoluriiki naastes olemas sotsiaalsed tagatised; 6) sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid ei esinenud, kuid esinesid asjaolud, mis võimaldasid sissesõidukeeldu vähendada.
3(8)
3-23-1383
5.Tallinna Halduskohus jättis 2. oktoobri 2023. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja haldusmenetluses välja toodud asjaolud ei anna alust pidada teda pagulaseks või täiendava kaitse saajaks. Kaebuses ja kohtuistungil välja toodud täiendavad selgitused ei anna alust pidada kaebajat isikuks, kes vajab rahvusvahelist kaitset. Võttes aluseks kaebaja isiklikud asjaolud, mille kohaselt oli ta rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajaks töötanud Eestis ja ta oli käinud vahepeal kodumaal, samuti tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses läbiviidud intervjuu vastused, siis on kaebaja üldine usaldusväärsus väga madal. Usutav on, et kaebaja on oma taotluse rahuldamise eesmärgil asunud kunstlikult tõendeid looma ning võimendama päritoluriigi sündmusi. Kuigi on usutav, et kaebaja ei soovi Valgevenesse naasta, siis ei ole see asjaolu rahvusvahelise kaitse andmise aluseks; 2) PPA on põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole pagulane. Usutav pole, et kaebajal oli vestluse ajal hirm rääkida päritoluriigis toimunust. Vestluse läbiviija oli toetav ning vestluse helisalvestist kuulates ei jää muljet, et kaebaja oleks olnud hirmul. Kaebajal oli võimalik selgitada kõiki rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud asjaolusid ning selgituste andmist toetasid ka vestluse läbiviija avatud küsimused. Kaebaja oli rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise hetkeks (s.o 17. veebruariks 2023) ja vestluse toimumise ajaks (s.o 9. märtsiks 2023) viibinud Eestis pikalt. Tal oli võimlik selle aja jooksul läbi mõelda Valgevenes toimunu, et seda siis rahvusvahelise kaitse menetluses avada. Kuigi hilisemas menetluses võib meenuda üksikuid detaile, on kaebaja ütlused võrreldes 9. märtsi 2023. a vestlusega muutunud kõikides aspektides ja tervikuna. Selliste vastuolude esinemine ei ole juhuslik ega põhjendatav muu hulgas sellega, et kaebaja kartis rääkida. Sellepärast on usaldusväärsed kaebaja 9. märtsi 2023. a vestlusel antud ütlused. Hilisemas kohtumenetluses antud ütlused pole usaldusväärsed ning need on liialdatud; 3) usutav pole, et kaebaja tagakiusukartus on seotud poliitiliste vaadetega. Nimelt väidab kaebaja, et ta on olemasoleva võimu suhtes opositsiooniliste vaadetega. Vaidlust ei ole, et PPA küsis kaebajalt nende asjaolude kohta 9. märtsi 2023. a vestlusel, kuid kaebaja ei toonud kordagi välja, et ta oleks olnud kuidagi seotud 2020. a valimistega või et tema väidetud poliitiline meelsus oleks Valgevene ametivõimudele teada. Kohtumenetluses muutis kaebaja oma ütlusi diametraalselt, asudes väitma, et ta osales väiksemates linnades režiimi vastastes allkirjade kogumises, talle tuldi koju, ta oli seotud Telegrammi kanaliga, kuhu postitas pildi hääle andmisest. Kohtumenetluses antud ütlused ei ole usutavad ning muudetud ütluste eesmärgiks oli üksnes luua kuvand rahvusvahelise kaitse vajadusest. Nimelt kinnitas kaebaja vestluses PPA-ga ka seda, et tal ei ole Valgevenes olnud probleeme või tagakiusu poliitilise meelsuse või selle väljendamise pärast; 4) vastuolulised on ka kaebaja seisukohad muudes küsimustes. Kaebaja selgitas PPA-le, et sotsiaalmeediakontosid ja -platvorme tal ei ole, samuti pole e-maili. Samas väitis kaebaja kohtumenetluses, et kasutas Telegrammi, Facebooki, samuti TikTokki. Neid vastuolusid ei ole võimalik loogiliselt seletada; 5) kaebaja üldist usaldusväärsust vähendab seegi, et kaebaja väitis kaebuses, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 2023. a alguses põhjusel, et oli suhelnud Valgevene tuttavatega, kuid midagi sellist kaebaja 9. märtsi 2023. a vestlusel ei väitnud. Kaebaja selgitas PPA-le, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse põhjusel, et ta vaatas Valgevene sündmuste arengut ning ta mõistis, et sinna on ohtlik tagasi minna. Ühtegi asjaolu, mis reaalselt oleks võinud tingida vajaduse Eestis kaitset taotleda, kaebaja vestluses PPA-ga välja ei toonud. Usutav on, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes põhjusel, et tema õiguslik alus Eestis viibimiseks oli lõppenud ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine võimaldas tal seaduslikku viibimisõigust Eestis pikendada; 6) usutav pole, et kaebaja oleks Valgevenes tagaotsitav või et ametivõimud reaalselt kaebaja vastu huvi tunneksid. Kui kaebajat oleks olnud põhjust Valgevene ametivõimudel otsida taga 2020. a valimistel toimunu pärast, siis on ebausutav, et kaebaja sai vabalt 2022. a alguses 4(8)
3-23-1383 Eestisse saabuda, minna seejärel mitmeks kuuks Valgevenesse tagasi ning tulla sealt pärast uuesti seaduslikult ja probleemideta tagasi Eestisse. Kaebajale väljastati pass probleemideta 6. jaanuaril 2022. Kui kaebaja viibis 2022. a-l Valgevenes ja külastas perekonnaliikmeid, ei olnud tal ametivõimudega probleeme; 7) kaebaja esitatud WhatsApp vestluse põhjal ei ole välistatud, et piirkonnavolinik võis kaebajat otsida taga ka põhjusel, et kaebaja abikaasa oli algatanud abielu lahutamise; 8) väited võimalikust mobiliseerimisest ei ole usutavad ning PPA välja toodud päritoluriigi informatsioon lükkab selle võimaluse ümber. Kaebaja ei ole sõjaväeteenistust läbinud ning on ebausutav, et sõjaväeteenistust läbimata kaebajat mobiliseeritaks; 9) kaebajat ei ole alust tunnustada täiendava kaitse saajana. Ehkki Valgevenes toimuv võib olla riigi kodanikele hirmutav, siis ei nähtu, et kaebaja naasmine kodumaale võiks talle kaasa tuua tõsise ohu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Seega ei ole täiendava kaitse andmine alternatiiv sellele, et kui isik pagulaseks ei kvalifitseeru, siis tuleks isikut tunnustada täiendava kaitse saajana. Täiendava kaitse instituut on iseseisvaks rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ning selle eelduseks on tõsine oht päritoluriigis. Tõsist ohtu kaebajale ei nähtu; 10) PPA tegi õiguspärase lahkumisettekirjutuse ja kohaldas õiguspäraselt sissesõidukeeldu; 11) lahkumisettekirjutus tehakse välismaalasele, kes viibib Eestis seadusliku aluseta või kelle seaduslik alus riigis viibimiseks lõppeb. Rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjeks on Eestis viibimiseks viibimisaluse puudumine ning riigisisese õiguse sätete järgi piisab sellest lahkumisettekirjutuse tegemiseks. VRKS § 25 lg 22 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuses või koos sellega tehakse välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Olukord Valgevenes pole selline, mis tooks kaasa väljasaatmise keelu VSS § 171 (mittetagasisaatmise põhimõte) järgi. Kaebaja ei ole toonud haldus- ega kohtumenetluses esile selliseid asjaolusid, mis välistanuks lahkumisettekirjutuse tegemise; 12) sissesõidukeelu tähtaja määramine on kaalutlusotsus ning kaalutlused on iga juhtumi puhul erinevad. Kaebaja pole praegusel juhul esile toonud selliseid asjaolusid, millega PPA sissesõidukeelu kohaldamiseks ei oleks arvestanud. Sissesõidukeelu kestuse vähendamist ei tingi see, et kaebaja ei ohusta Eesti julgeolekut või et kaebaja on seadusekuulekas inimene. Vaidlustatud sissesõidukeeld on piisavalt põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja antud selgitused pole olnud vastuolulised ega ebausaldusväärsed. Kohus pole kaebaja antud selgitusi arvesse võtnud; 2) kaebajal esines PPA vestluse ajal reaalne hirm ja seetõttu ei avaldanud ta PPA-le infot; 3) halduskohtu seisukoht, et piirkonnavolinik võis kaebajat otsida lahutamise põhjusel, on meelevaldne. Piirkonnavoliniku ülesanne on koguda ametivõimudele teavet nende inimeste kohta, kes pakuvad huvi; 4) PPA avalikest allikatest kogutud teave ei kajasta Valgevene tegelikku olukorda; 5) PPA tegi otsuse põhjendamisel vea. Kaebaja esitas 14. septembril 2023 kohtule tõendid (tööraamatu ja kohtuotsuse abielu lahutamise kohta). Need lükkavad ümber PPA väite, et ta töötas Valgevenes ebaseaduslikult ja et tal on seal perekond; 6) sissesõidukeeld oleks tulnud humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata. Kaebajat ei oleks tulnud kohustada lahkuma Valgevenesse. Ta oleks saanud lahkuda ka teise riiki.
5(8)
3-23-1383
7.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja oli 9. märtsi 2023. a vestluse konfidentsiaalsusest teadlik. Tema väited hirmu kohta on põhjendamatud; 2) kohtumenetluses esitatud kaebaja seletused on kardinaalselt muutunud võrreldes haldusmenetluses esitatud seletustega. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja hiljem antud seletused pole usaldusväärsed; 3) kaebaja pole osalenud ulatuslikus ja pikaajalises tegevuses, mis võiks ametivõimudele huvi pakkuda; 4) humaansed kaalutlused sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks puudusid; 5) isik tuli saata kodakondsusjärgsesse riiki (VSS § 17 lg 1 p 1). Kaebajal on võimalik lahkuda Eestist nendesse riikidesse, mis asuvad Schengeni alast väljapool. Kaebajale tehti ettekirjutust vabatahtliku täitmisajaga. Kuna kaebaja seaduslik viibimisõigus lõppes, anti ta 23. novembril 2023 üle Läti ametivõimudele, kes toimetasid ta Valgevenesse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
13.detsembri 2011. a direktiivi 2011/95/EL (direktiiv 2011/95) art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1 loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud.
9.Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95 ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning PPA lükkab taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2).
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et kaebaja seletuste alusel ei saa teda kvalifitseerida pagulase ega täiendava kaitse saajana VRKS § 4 lg 1 ja lg 3 mõttes ning ei korda kõiki neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
11.Kaebaja seletuste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvesse võtta, et ta omas Eestis lühiajalise töötamise registreeringut ja Eesti viisat alates 10. veebruarist 2022. Kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 17. veebruaril 2023 (dtl 92). Kaebaja saabus Eestisse lühiajaliselt mitte rahvusvahelise kaitse taotlemise, vaid töötamise eesmärgil. Samuti on kaebaja saanud vabalt pärast veebruarit 2022 ja enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist Eesti ja Valgevene vahel liikuda (vt kaebaja vastused PPA küsimustele 4–10, 13–14, 16–18, 23–26, 28–31, 34–43; dtl 97).
12.Alles kohtumenetluses asus kaebaja esitama kardinaalselt teistsuguseid seletusi väidetava tagakiusu kohta. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust seada halduskohtu hinnangut kohtumenetluses esitatud kaebaja selgituste ebausaldusväärsuse kohta kahtluse alla. Kaebaja pole esitanud usutavat põhjendust selle kohta, miks ta pidi PPA-le, kes otsustab rahvusvahelise kaitse andmise üle, esitama eksitavat teavet. Kaebaja teadis, et rahvusvahelise kaitse küsimuse otsustab PPA konfidentsiaalses menetluses ja kui ta ei anna tõest teavet, siis on suur tõenäosus, et selle andmisest keeldutakse. Kuna kaebaja taotles PPA-lt rahvusvahelist kaitset, on usutav, et ta ise oli huvitatud PPA-le tõese teabe andmisest. Väidetav hirmu argument ei ole usutav, sest seda ei toeta vestluse helisalvestis ega teised asjaolud. Kaebaja vastas vabatahtlikult ja ilma tõrgeteta PPA esitatud küsimustele ning PPA-le esitatud teave ja 6(8)
3-23-1383 ei luba järeldada seda, et kaebajal esineksid kahtlused PPA usaldusväärsuses. Usutav on, et kuna kaebaja märkis PPA-le korduvalt, et ta ei soovi Valgevenesse naasta, ning kui ta sai keelduva otsuse, siis asus ta pärast PPA keelduvast otsusest teadasaamist otsima sellised põhjendusi, mis lubaksid kaebaja profiili muuta sarnaseks pagulase ja täiendava kaitse saaja profiiliga.
13.Õige pole kaebaja käsitlus sellest, et ta vastas PPA-le, et ta ei kasutanud PPA vestluse ajal sotsiaalmeedia platvorme. Sellist küsimust pole PPA kaebajalt vestluse ajal küsinud. PPA 18. küsimus kõlas järgmiselt: „Milliseid sotsiaalmeediakontosid ja –platvorme te kasutate?“ Kaebaja vastas sellele järgmiselt: „Ei ole. E-maili ka ei ole.“ (dtl 99). Kaebaja seletustest nähtub üheselt, et tal ei ole sotsiaalmeediakontosid ega e-maili. Küsimus ei olnud mitmeti mõistetav.
14.Kaebaja hinnangul on halduskohus kaebaja ja „Y“ vahelisest sõnumivahetusest teinud valed järeldused. Kaebaja hinnangul tõendab sõnumi väljavõte seda, et Valgevene ametivõimud otsivad teda taga. Kohtumenetluses esitatud väljavõttes kajastatakse kaebaja ja teise isiku vahelist vestlust, milles viimane väitis, et piirkonnavolinik käis kaebajat otsimas. Lisaks väitis isik, et piirkonnavolinik oli rääkinud, et neile tulid mingid nimekirjad teatud isikute kontrollimiseks ja need nimekirjad olla seotud Lukašenka käsuga kogu Valgevenes puhastus läbi viia (dtl 53–55; 65–66). Esiteks on sõnumis kajastatu selges vastuolus PPA-le 9. märtsil 2023 antud seletustega, kuna kaebaja väitis, et ta polnud 2020. a valimistega seotud (vt vastused küsimustele nr 7 ja 8) ning tal pole võimudega probleeme esinenud (vt vastused küsimustele nr 24, 35–37, 41). Teiseks on vestlus kaebaja ja teise isiku vahel ning vestluse sisu tegelikkusele vastavust ei saa kontrollida. Kolmandaks ei saa pidada usaldusväärseks seda, et kui piirkonnavolinik kaebajat taga otsis, siis selgitas ta kaebaja tuttavale põhjust, miks kaebajat taga otsitakse. Eelduslikult ei oleks see kooskõlas menetlustaktikaga, kuna selle kaudu paljastaks ta tegelikud kavatsused ja looks eeldused selleks, et tagaotsitav asuks ennast varjama. Vastustaja toob esile, et COI (European Country of Origin) teave ei kinnita, et kaebaja kui nn vaikiva kodaniku vastu peaksid ametivõimud huvi tundma, sest võimude huviorbiidil on need inimesed, kes reaalselt toetavad võimudevastast tegevust, teevad prominentsete opositsiooniliikmetega koostööd või kritiseerivad kehtivat režiimi. Viimati märgituga pole kaebaja tegelenud.
15.Eeltoodust tulenevalt on nii halduskohus kui ka PPA õigesti leidnud, et kaebajale ei ole alust anda pagulase staatust, sest objektiivset tagakiusukartust pole võimalik kaebaja seletuste alusel järeldada.
16.Kaebajat ei olnud alust tunnustada täiendava kaitse saajana, sest teda ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei satuks päritoluriiki väljasaatmise korral tõsisesse ohtu, eelkõige ei ähvarda teda surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine. Samuti ei toimu sellist relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või tema kallal vägivalla rakendamise.
17.Kaebaja väited esitatud tööraamatu ja kohtuotsuse hindamise kohta ei oma määravat tähendust selles, kas kaebajat tuli käsitada rahvusvahelise kaitse saajana. Valgevenes töötamine ja pere olemasolu ei tinginud kaebaja taotluse rahuldamata jätmist, vaid selle tingis see, et tagakiusuohtu polnud võimalik järeldada.
18.PPA kohaldas lahkumisettekirjutuses kaebajale sissesõidukeeldu kaheks aastaks VSS § 74 lg 1 alusel. Kuigi sissesõidukeelu võib humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata (VSS § 74 lg 4), pole kaebaja esitanud selliseid põhjendusi, millest järelduks, et PPA oleks sissesõidukeelu kohaldamata jätmise otsustamisel tegutsenud õigusvastaselt. 7(8)
3-23-1383
19.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
20.Avaldatavas otsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.