X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.06.2023 otsuse nr 12302170022-1 tühistamiseks ja Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X. X. (Valgevene kodanik, sündinud XX.XX.XXXX), volitatud esindaja Peeter Malve Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Regina Lider
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 14. septembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg ning Eestisse saabumise aeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.11.2023. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Valgevene kodanik X. X. saabus lühiajalise töötamise eesmärgil Eestisse xxxxxxxxxx XXXX viisa ja lühiajalise töötamise registreeringu alusel. Viimati saabus X. X. Eestisse XX.XX.XXXX. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas X. X. 17.02.2023 ning selle kohaselt vajab ta kaitset põhjusel, et ta on vägivalla vastu.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) 01.06.2023 otsusega nr 12302170022-1 (edaspidi 01.06.2023 otsus) loeti X. X. taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg-te 1 ja 2 kohaselt põhjendamatuks ning see lükati tagasi (resolutsiooni punkt 1). Lisaks otsustas PPA 01.06.2023 otsuses teha X. X.le (edaspidi ka taotleja) 7-päevase täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse Eestist lahkumiseks (resolutsiooni punkt 2) ning kohaldada sissesõidukeeldu lahkumiskohustuse täitmisest 2-aastaks (resolutsiooni punkt 3). Otsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised:
2.1.Taotlejat ei ole alust pidada pagulaseks, kuna ta ei vasta VRKS § 4 lg 1 pagulase mõistele. Taotlejal võib küll olla üldine kartus Valgevenesse naasmise ees, kuid tal puudub põhjendatud tagakiusukartus rassi, usu, rahvuse, poliitilise veendumuse või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. Taotleja hirm võimaliku mobilisatsiooni ees on hüpoteetiline, kuna Valgevenes ei ole mobilisatsiooni välja kuulutatud ning päritoluriigi info lubab järeldada, et mobilisatsiooni toimumine on ebatõenäoline. Taotleja ei ole toonud ega esitanud tõendeid selle kohta, et tema või mõni muu Valgevene kodanik oleks üldse mobilisatsioonikutse saanud. On tõsi, et Valgevene on autoritaarne riik, kus tsiviilvabadused on piiratud ning kus ametivõimud on esitanud süüdistusi tuhandetele isikutele, kuid Valgevenes elab veidi üle 9 miljoni inimese ja PPA hinnangul ei erine taotleja oma isiklike asjaolude poolest teistest Valgevene tavakodanikest. Sellega on maandatud ka see võimalik risk, et Valgevene ametivõimud võiks just teda Valgevenesse naasmisel kohelda viisil, mis võiks küündida tagakiusuni. Taotleja ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Eestisse saabumisel ning see annab kinnitust, et taotleja ei tajunud enda jaoks nii suurt ohtu, et koheselt rahvusvahelist kaitset taotleda ja seeläbi on mõistlik järeldada, et tal puudus ka tegelik rahvusvahelise kaitse vajadus.
2.2.Taotleja ei vaja ka täiendavat kaitset, kuna temaga seotud isiklikud asjaolud ei anna alust järeldada, et teda ohustaks Valgevenesse naastes riigi ametivõimude poolt reaalne risk tõsisesse ohtu sattuda. Avalikest allikatest ei nähtu, et Valgevene territooriumil toimuks sellist ja nii intensiivset sõjategevust, et iga Valgevene territooriumil elava isiku elu ja tervis oleks ohus pelgalt territooriumil viibimise tõttu. Taotlejal puuduvad ka muud indikatsioonid, mis lubaks arvata, et teda võidakse Valgevenes piinata või mõnel muul moel ebainimlikult kohelda. Kuna taotleja puhul ei ole alust eeldada, et tema tagasipöördumisel päritoluriiki langeks ta tagakiusamise või tõsise ohu ohvriks ning ta ise on Euroopa Liidu ning Valgevene vahel liikunud, ilma et tal Valgevene võimudega probleeme oleks olnud, siis on tema tagasipöördumine Valgevenesse võimalik. PPA-l puudub informatsioon selle kohta, et Valgevenesse tagasipöördunud kodanikke võiks ohustada tagakius või tõsine oht põhjusel, et nad on Euroopas varjupaika taotlenud.
2.3.Põhjendatud on teha vabatahtliku lahkumistähtajaga lahkumisettekirjutus, kuna taotleja tegi rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei ole esitanud valeandmeid või võltsitud dokumente ega takistanud menetluse efektiivset läbiviimist. Samuti nõustus taotleja vabatahtlikult Eestist lahkuma. Taotleja suhtes ei esine majanduslikke,
2 (11)
sotsiaalseid ega tervislikke põhjuseid, mis võiksid mõjutada isikule lahkumisettekirjutuse tegemist ning selle täitmist tähtaja saabumisel. X. X. on Eestis töötanud alates XXXX. aasta algusest. Eestis tal lähedasi ega vara ei ole. PPA info põhjal ei ole isik eesti keeles ametlikku taset saavutanud ning Eestis viibides ei ole ta psühholooglist ravi ega abi vajanud. Seega arvestades kõiki asjaolusid kogumis ei ole PPA arvates selliseid põhjuseid, mille tõttu ei saaks isik lahkuda. Taotleja sihtriigiks on põhjendatud määrata Valgevene ning PPA-le teadaoleva info alusel ei ole taotleja väljasaatmine vastuolus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-s 171 nimetatud põhimõtetega.
2.4.Taotlejale on põhjendatud kehtestada 2-aastane sissesõidukeeld, kuna tal puuduvad Eestis majanduslikud huvid, mis võiks saada sissesõidukeelu kohaldamisel riivatud. Samuti puuduvad taotlejal lähemad sidemed Eestis ja Schengeni viisaruumiga, mis vääriksid kaitsmist. Taotleja perekond elab Valgevenes ja tal on side Valgevenega. Sissesõidukeelu lühendamine on põhjendatud seeläbi, et taotleja on varem õigusrikkumisteta töötanud Eestis ning tal on seeläbi tekkinud side Eestiga.
3.X. X. (edaspidi kaebaja) esitas 20.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA (edaspidi ka vastustaja) 01.06.2023 otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA 01.06.2023 otsus on õigusvastane, kuna vastustaja tehtud järeldused kaebaja võimaliku tagakiusamise ohu kohta koduriigis (Valgevenes) ning ka üldiselt Valgevenes valitseva ohu kohta on sisult ebaõiged ning kujundatud pealiskaudse avalikest allikatest saadud teabe vahendusel. Kaebaja oli 09.03.2023 toimunud vestlusel kartlik ning ta ei osanud end korralikult ette valmistada, mistõttu ei suutnud ta selle käigus ka kõike avaldada. Kaebaja ei teadnud, kuidas vastustaja ametnikud temalt saadavat infot töötlevad ja kasutavad, kuivõrd see tema rahvusvahelise kaitse taotluse poolt või vastu räägib ning ta ei teadnud ka seda, kuivõrd on antav info tema kodukoha riigi ametivõimude eest kaitstud. Kaebajal on reaalne hirm ja põhjus mitte avaldada infot, mille eest teda koduriigis kohe vangi pandaks.
4.2.Kaebaja jättis rääkimata, et hääletas 09.08.2020 toimunud valimistel Valgevene demokraatliku opositsioonijuhi S. Tihhanovskaja poolt ning on mõned korrad ka „laikinud“ temaga seotud postitusi sotsiaalmeedias. Pärast valimisi, kui opositsiooni poolt tõstatati avalikult süüdistused valimistulemuste võltsimises A. Lukašenka kasuks ning algasid ka massirahutused Valgevenes, tehti sotsiaalmeedias üleskutse kinnitada isiklikult, kes andis valimistel oma hääle S. Tihhonovskaja või tema valimisnimekirja poolt. Kaebaja andis selle üleskutse peale oma kinnituse viisil, mis võimaldas teda identifitseerida. Pärast massirahutuste vägivaldset mahasurumist alustati Valgevenes süstemaatilist opositsiooni pooldavate nn „teisitimõtlejate“ tuvastamist ning tagakiusamist ning kaebajal on alust arvata, et ka tema on nüüdseks sattunud sellesse nimekirja.
4.3.Kaebaja on suhelnud oma Valgevene tuttavate ja sõpradega ning hiljuti võttis kaebajaga ühendust üks tema elukoha naabruses elav tuttav, kes teatas, et kaebajat on tema Valgevene elukohas käinud piirkonnavolinik otsimas. Ta on ka küsinud inimestelt, kus kaebaja on ja kuidas teda näha saaks. Piirkonnavolinik oli rääkinud, et neile tulid mingid nimekirjad teatud isikute
3 (11)
kontrollimiseks ja need nimekirjad on seotud Lukašenka käsuga kogu Valgevenes läbi viia puhastus. Tuttav hoiatas kaebajat, et kui ta on millessegi segatud, siis oleks tal parem Valgevenesse mitte ilmuda. Lisaks ütles ta kaebajale, et Valgevenes on hakatud kõiki sõjakomissariaati kontrollimiseks kohale kutsuma ning keegi ei tea, mis toimub. Tuttav arvas, et kui piirkonnavolinik kaebajat juba otsimas käis, siis järelikult on neil tema kohta midagi teada.
4.4.Kaebaja ei saa välistada võimalust saada mobiliseeritud sõjaväkke. Kaebaja on lugenud meediast, et Venemaalt Valgevenesse liigutatud kurikuulsa „Wagner“ eraarmee omanik Prigožin olla lubanud hakata Valgevenest vange oma eraarmeesse värbama, seega isegi vangi sattumine võib Valgevenes tähendada sunniviisilist sõtta sattumist Vene Föderatsiooni ja nende eest võitleva Wagneri eraarmee lipu all. Selge on see, et sõjaajal on palju nö „sõjaudu“ ning uskuda ei saa midagi, mida Venemaal või Valgevenes avalikult kinnitatakse. Kuigi avalikult ei ole Valgevenes mobilisatsiooni välja kuulutatud, siis Venemaa näitel võib pigem uskuda seda, et mobilisatsioon varjatud kujul tuleb kindlasti või juba käibki. Lukašenka mobilisatsiooni avalikult ei välista. Kaebaja üritas seda PPA-le ka selgitada, kuid asjatult.
4.5.Vastustaja väide, et kui kaebaja oleks juba XXXX. aasta xxxxxxxxxx ohtu tajunud, oleks ta esitanud kohe Eestisse saabumise järel rahvusvahelise kaitse taotluse, on meelevaldne ning põhjendamatu. Kaebajal ei olnud ka veel XXXX. aasta augustis Eestisse sisenemisel põhjust uskuda, et teda ähvardab Valgevenes konkreetne tagakiusuoht. Konkreetne kartus tekkis kaebajal 2023. aasta alguses, kui oli suhelnud oma tuttavatega Valgevenest, misjärel asus kaebaja otsima legaalseid võimalusi, kuidas kodumaale tagasi saatmist/minemist vältida. Seda vähemalt seni, kuni seal varitseb teda oht.
4.6.Alusetu on vastustaja väide, et kaebajal on Valgevenes perekond. Kaebaja vanemad on surnud, tal pole naist ega lapsi. Kaebajal on üks täiskasvanud õde, kellega ta praktiliselt ei suhtle. Tädisid, onusid ei ole teadaolevalt samuti. Kaebajat ei oota Valgevenes hetkel keegi peale piirkonnavoliniku. Kaebaja side päritoluriigiga eksisteerib seega vaid oma tuttavatega telefonitsi või sõnumirakendustes suhtlemise kaudu.
4.7.Sissesõidukeelu rakendamine 2 aastaks on mõistetamatu ja ebahumaanne. Kaebaja on Eestis tublisti tööd teinud ning käitunud igati õiguskuuleka isikuna, samuti on austanud Eesti tavasid ja kombeid. Sissesõidukeelu tühistamisel säiliks kaebajal vähemalt võimalus naasta taas Eestisse, kus tal on tekkinud palju häid sõpru ja tuttavaid. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata jätmist.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Kaebaja oli väga hästi teadlik 09.03.2023 vestluse konfidentsiaalsusest ning väited kartusest on alusetud. Enne vestluse algust selgitati kaebajale konfidentsiaalsuse põhimõtet ning eraldi rõhutati, et kõrvalistel isikutel ei ole juurdepääsu tema ütlustele. Samuti selgitati kaebajale, et ei ole õigeid ega valesid vastuseid ning on oluline, et ta räägiks menetlejale tõtt. Kaebajal oli piisavalt aega alates riiki tulemisest kuni intervjuuni, et tunda ennast turvaliselt ja tagakiusukartuse asjaolude osas kindlameelne olla.
5.2.Päritoluriigi info kohaselt võidakse isik kutsuda sõjaväekomissariaati, kuid Valgevene sõjavägi Venemaa agressioonisõjas ei osale. Päritoluriigi info kohaselt ei soovi Lukašenka režiim otseselt sõjas osaleda, sest riigi eliidi ja rahva seas ollakse tugevalt sõjavastased ja seetõttu, et Ukrainas sõjas osalemine võib kaasa tuua siseriikliku ebastabiilsuse Valgevenes. Vastustaja hinnangul võib taolise mobilisatsiooniharjutuse eesmärgiks olla Lukašenka soov õppida Venemaa
4 (11)
vigadest. Sellest tulenevalt on eluliselt usutav, et Lukašenka soovib kaasajastada ka Valgevene armee toimimist tagavaid süsteeme, tulenevalt iga riigi vajadusest tagada riiklike julgeolekusüsteemide tõhusust. Kuna Valgevenes ei ole hetkel sõjalist konflikti ega ka välja kuulutatud mobilisatsiooni, siis puudub kaebajal kohustus võtta osa ka soovimatust sõjategevusest. Ning isegi kui kaebaja peaks ilmuma sõjaväekomissariaati, siis sellele ei järgne mobiliseerimine. Päritoluriigi informatsiooni arvestades on võimalik, et sellise kutsumise eesmärk on andmete täpsustamine või uuendamine.
5.3.Kaebusele vastamise ajal ei olnud päritoluriigiinfost leitav, et Valgevenes toimuks eraisikute suhtes laiaulatuslik ja n-ö juhuslik puhastus. Valgevenes on välistatud kodanikuühiskonna tegevus ning isikud, kes teevad ekstremistlike organisatsioonidega koostööd, võivad eeldada terrorismi toetamisega seotud karistusi. Kaebaja võimudevastasus piirdub üksnes protestiga Lukašenka režiimi vastu. Kaebaja ei ole kutsunud üles riigikorra muutmisele vms. Olukorras, kus prominentsed opositsionäärid ei varjagi oma soovi Valgevenes valitseva režiimi kukutamiseks, ei ole eluliselt usutav, et kogu opositsiooniliikumisest oleks Valgevene represseerimisorganitel sihiks just nö passiivselt opositsiooni toetavad isikud. Asjaolu, et kaebaja ise ei väljendanud otseselt riigivastast meelsust, teeb olematuks ohu saada tagakiusu ohvriks.
5.4.Mis puudutab kirjavahetust tuttavaga, siis väitis kaebaja vestlusel, et ta töötas mitteametlikult. Kui riigivõimu esindajad olid tema töösuhte ebaseaduslikkusest teadlikud, siis mis põhjusel sellele ei järgnenud sanktsioone. Pole eluliselt usutav, et Valgevene võim tolereerib mitteametlikku töötamist. Samuti on PPA seisukohal, et eluliselt ei ole usutav, et isik, kes pole oma meelsust kunagi näidanud, siis tema kontrollimisele kulutatakse nii palju ressursse. Päritoluriigi info ei kinnita, et Valgevene poliitilise režiimi vastu olevaid, kuid sellest vaikivaid kodanikke, kelle tegevus ei ületa opositsionääride postituste jälgimist, ootaks tagakiusuni küündiv riigivõimude kohtlemine.
5.5.Kaebaja kinnitas vestluses PPA-le, et tal on Valgevenes abikaasa, poeg ja tütar. Seega ei ole PPA väited alusetud. Lisaks ei oma rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel tähtsust, kas kaebajal on päritoluriiki naastes olemas sotsiaalsed tagatised.
5.6.Sissesõidukeelu määramist välistavaid asjaolusid ei esinenud, kuid esinesid asjaolud, mis võimaldasid sissesõidukeeldu vähendada. Vastav analüüs nähtub otsusest.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3) ning ei esine asjaolusid, mis vaatamata kaitse vajadusele ei võimalda isikut pagulasena või täiendava kaitse saajana tunnustada.
6.1.VRKS § 4 lg-st 1 tulenevalt on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu.
6.2.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, ent kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu.
5 (11)
7.Tagakiusamise ja tõsise ohu tuvastamise alused on toodud VRKS §-s 19. Tagakiusamisena võib käsitada mh füüsilist või vaimset vägivalda; diskrimineerivaid seadusandlikke, täidesaatva või kohtuvõimu meetmeid ja nende rakendamist; diskrimineerivat süüdimõistmist või ebaproportsionaalset süüdimõistmist või karistuse kehtestamist; samuti ligipääsu puudumist õiguskaitsele, mis peab kättesaadavuse korral olema tõhus ja püsiv (VRKS § 19 lg 6). Tõsise ohuna aga käsitatakse muu hulgas olukordi, kus isikule võib päritoluriiki naastes saada osaks nt surmanuhtluse kohaldamine või täideviimine, piinamine, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamine, konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumine või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamine rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (VRKS § 4 lg 3).
8.Nii VRKS § 19 lg-s 2 sätestatud tagakiusu viisid kui ka VRKS § 4 lg-s 3 kehtestatud tõsise ohu liigid ei ole esitatud ammendavalt. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga (Elgafaji, C465/07, punkt 31, jt). Sama seisukoht kohaldub ka võimaliku tagakiusu hindamisel. Seejuures tuleb tähele panna, et tagakiusuohu tõendamise standard ei ole rahvusvahelise kaitse asjades nii kõrge, et esinema peaks täielik kindlus või asjaolude tekkimine peaks olema väljaspool mõistlikku kahtlust, vaid piisab, kui põhistatakse, et esineb arvestatav võimalus, et oht realiseerub. Minevikusündmuste ja päritoluriigi teabe baasil tuleb prognoosida tulevikus aset leida võivaid sündmusi olukorras, kus kaitse taotleja peaks naasma oma päritoluriiki. Pagulasena tunnustamiseks ei pea taotleja juba olema kogenud põhiliste inimõiguste ränka ja/või korduvat tõsist rikkumist, vaid varjupaika võib taotleda sellise tagakiusuriski vältimiseks (direktiivi 2011/951 art 4 – faktide ja asjaolude hindamine).
9.Kohus nõustub PPA 01.06.2023 otsuse2 põhjendustega, et kaebaja haldusmenetluses välja toodud asjaolud ei anna alust pidada teda pagulaseks või täiendava kaitse saajaks ning kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 ei pea kohus vajalikuks PPA otsuse põhjendusi siinkohal korrata. Samuti nõustub kohus PPA-ga, et ka kaebuses ja hilisemalt kohtuistungil välja toodud täiendavad selgitused ei anna alust pidada kaebajat isikuks, kes vajab rahvusvahelist kaitset. Võttes aluseks kaebaja isiklikud asjaolud, mille kohaselt oli ta rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajaks töötanud Eestis ja ta oli käinud vahepeal kodumaal, samuti tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses läbiviidud intervjuu vastused, siis on kohtu hinnangul kaebaja üldine usaldusväärsus väga madal ning kohus peab usutavaks, et kaebaja on oma taotluse rahuldamise eesmärgil asunud kunstlikult tõendeid looma ning võimendama päritoluriigi sündmusi. Kuigi kohus peab usutavaks, et kaebaja ei soovi Valgevenesse naasta, siis ei ole see asjaolu rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Pagulasseisundi hindamine
10.Kaebajal on rahvusvahelise kaitse menetluses kaasaaitamiskohustus (sh VRKS § 11 lg 2 punktid 3, 5, 8) ning PPA-l uurimiskohustus (VRKS § 18 lg-d 2 ja 4). Riigikohus selgitas rahvusvahelise kaitse menetluses tõendite kogumise ja hindamise reegleid ning taotleja kaasaaitamiskohustust 05.11.2020 otsuses nr 3-19-990 (punktid 16–21). Kaasaaitamiskohustust selgitas PPA kaebajale ka 09.03.2023 toimunud vestluse alguses. Sh selgitas PPA kaebajale
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule
20.06.2023 esitatud kaebuse lisa; dtl 2–10.
6 (11)
vestluse korda ning seda, et vestlus on konfidentsiaalne ja kaebaja on kohustatud rääkima tõtt. Samuti selgitas PPA kaebajale valeütluste andmise tagajärgi ning rõhutatult ka seda, mida konfidentsiaalsus rahvusvahelise kaitse menetluses tähendab 2 . Kuulates kaebajaga toimunud intervjuud, siis julgustas PPA ametnik kaebajat ka selles osas, et kui mõni küsimus jääb arusaamatuks või ei ole tõlge arusaadav, siis võib kaebaja koheselt sellest teada anda. Kaebaja kinnitas, et saab aru vestluse eesmärgist, tõe rääkimise kohustusest ning et vestluse toimumist takistavaid asjaolusid ei ole3. Seega ei pea kohus usutavaks, et kaebajal oli vestluse ajal hirm rääkida päritoluriigis toimunust. Vestluse läbiviija oli toetav ning vestluse helisalvestist kuulates ei jää kohtule küll muljet, et kaebaja oleks olnud kuidagi hirmul. Kaebajal oli võimalik selgitada kõiki rahvusvahelise kaitse taotlemisega seotud asjaolusid ning selgituste andmist toetasid ka vestluse läbiviija avatud küsimused. Kaebaja oli rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise hetkeks (17.02.2023) ja vestluse toimumise ajaks (09.03.2023) olnud pikalt Eestis ning selle aja jooksul oli tal võimalik ka läbi mõelda temaga Valgevenes toimunu, et seda siis rahvusvahelise kaitse menetluses avada. Ehkki kohus möönab, et hilisemas menetluses võib meenuda üksikuid detaile vms, aga praegusel juhul on kaebaja ütlused võrreldes 09.03.2023 vestlusega muutunud sisuliselt kõiges ning seda mitte üksikutes aspektides, vaid tervikuna. Selliste vastuolude esinemine ei ole kuidagi juhuslik ega põhjendatav muu hulgas sellega, et kaebaja kartis rääkida. Sel põhjusel peab kohus usaldusväärseks kaebaja 09.03.2023 vestlusel antud ütlusi. Hilisemas kohtumenetluses antud ütlusi peab kohus ebausaldusväärseks ning liialdatuks. Ei saa välistada, et mõni opositsiooni toetav isik on Valgevenes kaebaja kirjeldatud viisil käitunud ning talle on osaks saanud ka ametivõimude poolne huvi, kuid selliseks isikuks ei ole kaebaja.
11.Kaebaja sõnul on tema tagakiusukartus seotud poliitiliste vaadetega. Nimelt väidab kaebaja, et ta on olemasoleva võimu suhtes opositsiooniliste vaadetega. Vaidlust ei ole, et PPA küsis kaebajalt nende asjaolude kohta 09.03.2023 vestlusel, kuid kaebaja ei toonud kordagi välja, et ta oleks olnud kuidagi seotud 2020. aasta valimistega või et tema poliitiline meelsus oleks üldse Valgevene ametivõimudele teada. Nt küsis PPA kaebajalt, et kuidas te ise olite 2020. aasta valimistega seotud.4 Kaebaja selgitas, et: „Ei ma ei osalenud meeleavaldustel ja ma ei osalenud selles.“. Seejärel küsis PPA kaebajalt, et: „Väga suur osa rahvastikust osales, mis põhjustel teie ei soovinud osaleda?“5. Kaebaja vastas, et elas sel ajal Minskist kaugel ja ta töötas. Täiendavalt täpsustas kaebaja, et kui oli valimiste eelne kampaania ja kui tulid agitaatorid, siis nad ütlesid, et kui nad saavad teada, et ma olen presidendi vastu, siis et ma mõtleksin et mu tütar astub meditsiiniasutusse ja ta võib mitte sisse saada. Seega nähtub haldusmenetluses antud kaebaja ütlustest, et ta ei olnud kuidagi 2020. aasta valimistega seotud, rääkimata sellest, et ta oleks kuidagi oma meelsust avalikult Valgevenes väljendanud. Kohtumenetluses muutis aga kaebaja oma ütlusi diametraalselt, asudes väitma, et ta osales väiksemates linnades Lukašenka vastastes allkirjade kogumises, talle tuldi koju, ta oli seotud Telegrammi kanaliga, kuhu postitas pildi hääle andmisest6. Kohus ei pea kaebaja kohtumenetluses antud ütlusi usutavaks ning kohtu hinnangul on muudetud ütluste eesmärgiks üksnes luua kuvand rahvusvahelise kaitse vajadusest. Nimelt kinnitas kaebaja vestluses PPA-ga ka seda, et tal ei ole Valgevenes olnud probleeme või tagakiusu poliitilise meelsuse või selle väljendamise pärast8. Samuti vastuseks küsimusele, et: „Saan aru, et Valgevene ametivõimud ei ole teid teie poliitilise meelsuse, usu ega rahvuse tõttu
PPA lisa 7.1; helisalvestis algusest 01:25–05:58. PPA lisa 7.1; helisalvestis algusest 05:58–06:34.
PPA kaebuse vastus lisa 7, küsimus 7; dtl 98.
PPA kaebuse vastuse lisa 7, küsimus 8.
Vt Tallinna Halduskohtu 14.09.2023 kohtuistungi protokoll ja selle helisalvestis 8 PPA kaebuse vastuse lisa 7, küsimuse 35 vastus.
7 (11)
tagakiusanud.“, vastas kaebaja, et: „Siiamaani küll, aga saate ise aru, et kui hakkavad tagakiusama, siis see on juba vangla ning sa ei saa kuhugi enam põgeneda.“. PPA küsis kaebajalt poliitilise meelsuse avaldamisega seotud küsimusi erinevatel hetkedel ja erineva nurga alt ning kaebaja ei toonud kordagi välja, et tal oleks olnud kokkupuuteid ametivõimudega või et ta oleks olnud aktiivne oma meelsuse avaldamisel.
12.Ehkki kaebaja ütlustes on diametraalsed vastuolud seoses poliitilise meelsuse väljendamisega, siis on vastuolud ka muudes aspektides. Nt selgitas kaebaja vastuseks PPA küsimusele, milliseid sotsiaalmeediakontosid ja -platvorme ta kasutab, et tal ei ole neid ja e-maili ka ei ole 7 . Kohtumenetluses väitis aga kaebaja, et kasutas Telegrammi, Facebooki, samuti TikTokki. Tegemist on taaskord vastuoluga, mida ei ole võimalik loogiliselt seletada, kuivõrd kui kohus istungil küsis nende kontode tegemise kohta ja e-posti kohta, siis selgitas kaebaja, kuidas kontod oli teinud tema kolleeg ja et Valgevene elanikel vähestel on e-post, ehk sisuliselt ei suutnud kaebaja sotsiaalmeedia kasutamisega seonduvat kuidagi selgitada, ehkki istungil püüdis kaebaja jätta mulje, et ta oli sotsiaalmeedia kasutamises aktiivne. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida seoses TikTok kontoga, et kaebaja selgitas vastuseks küsimusele, et kaua kaebaja TikTokis meeldimisi ja kommentaare pannud on, et ta hakkas ajaliselt Valgevenes ning lõpetas umbes kuu tagasi 8 . Seega pidi kaebajal olema ka vestluse ajal PPA-ga sotsiaalmeediakonto TikTokis, ehkki kohtumenetluses väitis kaebaja, et ta vastas PPA-le, et tal tol hetkel kontosid ei ole ning kontod kadusid, kui tema telefon 2021. aasta augustis hävis. Kuna kaebaja kinnitas kohtumenetluses, et telefon hävis 2021. aastal, siis ei oleks kaebajal saanud olla ka alates sellest ajast sotsiaalmeediakontosid ning ta ei oleks saanud ka kuu aega istungile eelnevalt postitusi teha ja meeldimisi panna. Isegi kui kaebaja oleks Eestis viibimise ajal sotsiaalmeedia postitusi laikinud (mis vähemalt TikToki puhul ei ole registreerimata võimalik), siis oleks need olnud anonüümsed. Kohtu hinnangul näitab ka see asjaolu, et kaebaja ütluste usaldusväärsus on väga madal ning et oma kaitsevajaduse põhistamiseks on kaebaja asunud oma ütlusi muutma.
13.Kaebaja üldist usaldusväärsust vähendab seegi, et kaebaja väitis kaebuses, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 2023. aasta alguses põhjusel, et oli suhelnud Valgevene tuttavatega, kuid midagi sellist kaebaja 09.03.2023 vestlusel ei väitnud. Kaebaja selgitas PPA-le, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse põhjusel, et ta vaatas Valgevene sündmuste arengut ning ta mõistis, et sinna on ohtlik tagasi minna11. Ühtegi asjaolu, mis reaalselt oleks võinud tingida vajaduse Eestis kaitset taotleda, kaebaja vestluses PPA-ga välja ei toonud. Ehkki PPA ei ole seda sel kujul väljendanud, siis peab kohus usutavaks, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes sel põhjusel, et tema õiguslik alus Eestis viibimiseks oli lõppemas või lõppenud ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine võimaldas tal seaduslikku viibimisõigust Eestis pikendada. Ka pärast 17.02.2023 ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mis lubaksid väita, et kaebaja võiks olla rahvusvahelise kaitse vajaja sur place alusel.
14.Kohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et kui kaebajat oleks olnud põhjust Valgevene ametivõimudel otsida taga 2020. aasta valimistel toimunu pärast, siis sai kaebaja vabalt XXXX. aasta alguses Eestisse saabuda, minna seejärel mitmeks kuuks Valgevenesse tagasi ning tulla sealt pärast uuesti seaduslikult ja probleemideta tagasi Eestisse. Kohtu hinnangul on tähelepanuväärne ka see, et kaebajale väljastati probleemideta 06.01.XXXX pass. Ka ajal, mil kaebaja XXXX. PPA kaebuse vastuse lisa 7, küsimuse 18 vastus. Kohtuistungi protokoll ja selle helisalvestis istungi algusest kell 01:00:41–01:12:48 11 PPA kaebuse vastuse lisa 7, küsimuse 28 vastus ja 31 vastus.
8 (11)
aastal Valgevenes viibis ja perekonnaliikmeid külastas, ei olnud tal kordagi Valgevene ametivõimudega probleeme. Seega on ebausutav, et kaebaja oleks Valgevenes tagaotsitav või et ametivõimud reaalselt kaebaja vastu huvi tunneksid. Kohtu järeldust ei muuda ka kaebaja esitatud WhatsApp vestlus9, mille kuupäevaks kaebaja sõnul on 26.06.2023. Kaebajale ei ole esitatud ühtegi kutset vms ning arvestades kaebaja 09.03.2023 ütlusi, siis on ebatõenäoline, et kaebaja tegevus Valgevenes oleks olnud selline, et piirkonnavolinik või mõni muu ametiisik kaebajat taga otsiks. Kohtu hinnangul ei saa olla välistatud, et piirkonnavolinik võis kaebajat otsida taga ka põhjusel, et kaebaja abikaasa oli algatanud abielu lahutamise.
15.Ka kaebaja väited võimalikust mobiliseerimisest ei ole eluliselt usutavad ning PPA välja toodud päritoluriigi informatsioon lükkab selle võimaluse ka ümber. Kaebaja ei ole sõjaväeteenistust läbinud ning on eluliselt ebausutav, et sõjaväeteenistust läbimata kaebajat mobiliseeritaks.
16.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PPA on põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole pagulane. Täiendava kaitse seisundi hindamine
17.Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et kaebajat ei ole alust tunnustada täiendava kaitse saajana ning kohus ei pea selles osas vajalikuks 01.06.2023 otsuse põhjendusi korrata. Ehkki Valgevenes toimuv võib olla riigi kodanikele hirmutav, siis ei nähtu kohtule, et kaebaja naasmine kodumaale võiks talle kaasa tuua tõsise ohu VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13). Seega ei ole täiendava kaitse andmine alternatiiv sellele, et kui isik pagulaseks ei kvalifitseeru, siis tuleks isikut tunnustada täiendava kaitse saajana. Täiendava kaitse instituut on iseseisvaks rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ning selle eelduseks on tõsine oht päritoluriigis. Kohtule ei nähtu, et praegusel juhul esineks kaebaja suhtes tõsise ohu alused. Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine
18.Lahkumisettekirjutus tehakse välismaalasele, kes viibib Eestis seadusliku aluseta või kelle seaduslik alus riigis viibimiseks lõppeb. Rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjeks on Eestis viibimiseks viibimisaluse puudumine ning riigisisese õiguse sätete järgi piisab sellest lahkumisettekirjutuse tegemiseks. VRKS § 25 lg 22 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuses või koos sellega tehakse välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Direktiivi 2008/115/EÜ art 5 kohaselt tuleb riigil võtta nõuetekohaselt arvesse isiku perekonnaelu ja tervislikku seisundit ning järgida mittetagasisaatmise põhimõtet. Olukord Valgevenes pole selline, mis tooks kaasa väljasaatmise keelu VSS § 171 (mittetagasisaatmise põhimõte) järgi. Kaebaja ei ole toonud haldus- ega kohtumenetluses esile selliseid asjaolusid, mis välistanuks lahkumisettekirjutuse tegemise.
19.Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA-l õigus üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (VSS § 74 lg 1). Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel (lg 4) või lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (lg 3). Humaansed kaalutlused VSS
Dtl 53–55; tõlge dtl 67
9 (11)
§ 74 lg 4 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje.
20.Seoses sissesõidukeelu kehtestamisega on kohtupraktikas selgitatud, et riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki saabumist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Sellest tulenevalt peab riigil olema võimalik piirata välismaalase riiki sisenemist ja kohaldada talle sissesõidukeeldu. Sisenemiskeelu kehtestamise eesmärk on anda riigisisestele tagasisaatmise meetmetele üleeuroopaline mõju. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju. /.../ Põhjendatud on sissesõidukeelu kohaldamine heidutamaks isikuid rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi mitte kuritarvitama. Sissesõidukeelu määramise proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et riigist vabatahtliku lahkumise korral võib sissesõidukeelu kehtetuks tunnistada (VSS § 32 lg 12) ning muude, isiku kasuks rääkivate, sh humaansete asjaolude korral, võib keelu kestust lühendada (VSS § 32 lg 1). Selleks tuleb esitada pädevale asutusele taotlus pärast lahkumiskohustuse täitmist. Seega pole 3 aastaks sissesõidukeelu kohaldamine tingimata lõplik, vaid selle kehtima jäämine sõltub asjaoludest ja kaebaja edaspidisest käitumisest (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188).
21.Sissesõidukeelu tähtaja määramine on kaalutlusotsus ning kaalutlused on iga juhtumi puhul erinevad. Sissesõidukeelu kehtestamine on vastustaja pädevuses ning kohus ei saa PPA eest otsustada, kas ja kui pikaks ajaks sissesõidukeeldu kohaldada (HKMS § 158 lg 3). Kohtu pädevuses on üksnes kontrollida, kas vastustaja kaalutlusotsus on õiguspärane (HKMS § 158 lg 3). Sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-16-2088, punkt 18).
22.Ehkki kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja pädevuses on seaduses sätestatud sissesõidukeelu lühendamine nullini, siis praegusel juhul ei ole ta esile toonud selliseid asjaolusid, millega PPA sissesõidukeelu kohaldamiseks ei oleks arvestanud. Kaebaja väljatoodud asjaolusid arvestades leidis PPA, et need annavad aluse lühendada sissesõidukeeldu 1 aasta võrra kahele aastale. Ei ole vaidlust, et kaebajal puuduvad kaitsmisväärsed sidemed ja huvid nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning asjaolu, et kaebaja on Eestis lühiajaliselt töötanud, ei muuda seda. Sissesõidukeelu kestuse vähendamist ei tingi see, et kaebaja ei ohusta Eesti julgeolekut või et kaebaja on seadusekuulekas inimene. Vaidlustatud sissesõidukeeld on piisavalt põhjendatud. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, mille kohaselt kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitsele ning tema hirm tagakiusamise ees ei ole põhjendatud. Kokkuvõte
23.Kokkuvõtvalt on PPA otsus rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta nii menetluslikult kui sisuliselt õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi. Kaebajat ei ole alust tunnustada pagulase ega täiendava kaitse saajana. Samuti tegi PPA õiguspärase lahkumisettekirjutuse ja kohaldas õiguspäraselt sissesõidukeeldu, sh on 01.06.2023 otsus ka selles osas proportsionaalne ja PPA pole rikkunud kaalutlusõigust. Seetõttu pole põhjust sissesõidukeelu tühistamiseks. Kaebus jääb koguulatuses rahuldamata.
10 (11)
Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
24.Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
25.Ehkki kohus on menetluse kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse kaebaja nimi, sünniaeg ja Eestisse saabumise aeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui esineb vajadus käesoleva otsuse varjamiseks muus osas, tuleb seda HKMS §-s 175 toodud alustel taotleda, jättes kohtule ka ajaakna taotluse lahendamiseks enne otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.