3-24-138 X ja Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale tähtajalise elamisloa menetluses Kaebajad X ja Y, esindaja vandeadvokaat Daniil Savitskii Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja RÕ
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.01.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X ja Y määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta X ja Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.01.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Jätta X ja Y määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.01.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 13.10.2023 otsusega nr 15.3-3.1/2507-1 Xle tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama asumiseks.
2.PPA keeldus 13.10.2023 otsusega nr 15.3-3.2/830-1 Yle tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama asumiseks.
X ja Y esitasid halduskohtule kaebuse PPA otsuste tühistamiseks ning PPA kohustamiseks. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse korras tähtajalist elamisluba kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajad taotlesid alternatiivselt, et kohus keelaks lahkumisettekirjutuse ja väljasaatmise otsuse tegemise.
3-24-138 Kaebajatele oli seaduslik alus Eestis viibida neile väljastatud tähtajaliste elamislubade alusel (äritegevuseks), mille kehtivus lõppes 11.09.2022. Praeguseks on möödunud välismaalaste seaduse (VMS) §-s 130 sätestatud õigus Eestis viibida, sest pikendamise menetlus on lõppenud eitava otsusega. Kaebajad ei ole kriminaalkorras karistatud. Väljasaatmine enne haldusemenetluse lõppu raskendaks oluliselt kaebajate aktiivset osavõttu menetlusest. Kaebajatel on tarvis äriühingutega seoses reisida välismaale. Kaebajad peaks kas loobuma täielikult äritegevusest või siis riskima sellega, et neil ei õnnestu pärast reisi enam Eestisse naasta. Kaebajad peaksid loobuma praegusest töökohast, mis raskendaks oluliselt nende majanduslikku olukorda. Arvestamata ei saa jätta, et kaebajatel on reaalne soov ja tahe saada Eesti kodanikuks ja nad tunnevad, et Eesti on nende kodumaa. Väljasaatmine tekitaks kaebajatele vaimseid läbielamisi ja stressi, mida võimendaks pooleliolevast kohtuvaidlusest tulenev õiguslik ebakindlus.
4.PPA taotles vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.01.2024 määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajatel on kohustus Eestist lahkuda ka ilma PPA vastava ettekirjutuseta (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 3 lg 2); 2) kaebuse asjaolud ei ole sellised, mille alusel tuleks kaebajatele esialgse õiguskaitse korras teha PPA-le ettekirjutus elamisloa andmiseks. Kaebajatele keelduti tähtajalise elamisloa andmisest, kuna nad ei kasutanud neile antud elamisluba eesmärgipäraselt. Kaebajatel oli tähtajaline elamisluba ettevõtluseks osaühingus Q (registrikood XXXXXXX) alates 11.09.2015 kuni 11.09.2022. PPA toob vaidlustatud ettekirjutustes välja, et äriühingul puudus majandustegevus alates 2019. aasta kolmandast kvartalist ning lisaks olid äriregistrile esitamata 2018.–2020. aasta majandusaasta aruanded. Praegusel ajal nähtub äriregistrist, et osaühing Q on esitanud 2022. aasta majandusaasta aruande, millelt nähtuvalt on äriühingu kahjum 2021. al 3559 eurot ning 2022. a-l 3513 eurot. VMS § 191 sätestab, et ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on soodustada selliste äriühingute ja välismaa äriühingute filiaalide asutamist Eestisse ja füüsilisest isikust ettevõtjate elama asumist Eestisse ning nende tegutsemist Eestis, mis aitavad oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule. PPA asus seisukohale osaühing Q ei ole suutnud tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal eesmärki täita, s.t luua uusi töökohti, investeerida aastas vähemat 500 000 eurot ning täita Eesti riigi eelarvet maksude maksmisega; 3) kaebajad toovad välja, et äriühingu majandustegevust pärssisid järgmised asjaolud: 1) hinnaliste kunstiteoste müügi eripäraks see, et võivad tekkida pikemad perioodid, mille jooksul müüke ei toimu; 2) äriühingu äritegevust takistas koroonapandeemia; 3) äriühingu tegevust takistas keeruline õigusvaidlus endise äripartneri Cga, mille raames mh arestiti kaebajate ja äriühingu pangakontod ja omastati äriühingule kuuluvad väga hinnalised maalid, mille osas on vaidlused nii Eestis kui ka Ameerika Ühendriikidest; 4) Vene kunstiteoste müüki mõjutas Venemaa 2022. a alustatud sõda Ukraina vastu. Kohtumenetluse praeguses staadiumis ei nähtu, et nimetatud asjaolud on sellised, mis takistasid äritegevusega tegelemist. Kaebajad kinnitavad ka ise, et äriühing tootis kasumist üksnes viie aasta jooksul, mistõttu puudus kaebajatel legaalne sissetulek, kuna osaühing ei suutnud neile töötasu maksta; 4) kaebajad toovad välja, et soovivad viibida kohtumenetluse ajal Eestis. Kaebajate viidatud kohtuasi ei seondu praeguse vaidlusega. Viidatud haldusasjas oli kaebaja pikaajalise elaniku elamisloaga Eestis elav välismaalane, kellel oli Eesti kodanikust abikaasa. Kaebajaid esindab vandeadvokaat, kes tagab kaebajate parimate huvide kaitse. Samuti on kaebajad pidanud võimalikuks vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses, millest tulenevalt ei ole vajalik Eestis viibida. Isegi, kui kaebajad soovivad haldusasja läbivaadata kohtuistungil, on seda võimalik teha videokonverentsi korras; 2(4)
3-24-138 5) asjasse ei puutu Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17. Nimetatud asjas soovis kaebaja elamisluba elama asumiseks Eestis elava abikaasa juurde. Esialgse õiguskaitse korras kohustati elamisluba andma pereelu kaitseks, kuna oli risk, et kohtumenetluse lõpuni kooselamise mittevõimaldamine võib kaasa tuua pereelu lagunemise ja siis ei ole kohtuotsusega taotletud eesmärk saavutatav. Praegusel juhul sellist olukorda ei teki, kuivõrd kaebajad on mõlemad sarnases olukorras ning mõlemal tuleb Eestist lahkuda; 6) Kaebajate õigused ei saa pöördumatult kahjustatud, kui kohus kaebuse rahuldab. Kaebajatel on võimalik vastava elamisloa saamisel Eestisse naasta. Kaebajad on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Kaebajate väited pole sellised, mis tooks kaebajate jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kohus ei pea ka usutavaks, et kaebajatel ei ole võimalik Venemaal leida uut sobilikku elukohta või kolimine oleks raskendatud ealistel põhjustel, kuivõrd kaebajad soovivad kaebuse kohaselt reisida ning neil tuleb naasta koduriiki, kus on elatud aastakümneid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebajad taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajad soovisid saada kohtumenetluse ajaks elamisluba. Juhuks, kui kohus otsustab, et elamisloa andmiseks puudub piisav alus, siis soovisid kaebajad alternatiivselt lahkumisettekirjutuse tegemise keelamist, et neil oleks vähemalt võimalik viibida kohtumenetluse juures; 2) kaebajatel on tarvis elamisluba, et nad saaksid ühiskonnas normaalselt elada. Kaebajad on Eestis elanud 11 aastat; 3) Riigikohtu lahendis asjas nr 3-17-1545 võetud seisukohad on kohaldatavad. Kui kaebajad saadetakse välja, on nende õiguste kaitse raskendatud. Kaebajad ei põhjusta ohtu avalikule korrale. Kaebajad soovivad oma kohtuasjast osa võtta; 4) kaebajad peavad oma üürilepingud lõpetama ja asjad teise riiki viima.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha määruse isiku õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib tema õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab taotluse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
9.Ringkonnakohtu hinnangul esineb kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus, kuna neil puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks ja nad on kohustatud Eestist lahkuma.
10.Üksnes asjaolud, et kaebajad on Eestis väidetavalt viibinud 11 aastat, nad üürivad Eestis korterit, neil on siin äritegevus ja nad pole süütegusid toime pannud, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus ei oma sellist perspektiivi, et kohaldada esialgset õiguskaitset (vt käesolev määrus, p 5 alap-d 3 ja 4). Ringkonnakohus ei korda halduskohtu neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). 3(4)
3-24-138
12.Kaebuses esitatud väidete alusel pole võimalik järeldada seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaksid kaebajate õigused pöördumatult kahjustatud. Halduskohus toob õigesti esile, et kaebuse rahuldamise ja tähtajaliste elamislubade väljastamise korral saavad kaebajad Eestisse naasta. Kaebajad pole esitanud ühtegi pakilist ja ajakriitilist asjaolu, mis tingiks nende Eestis viibimise ka kohtumenetluse ajal.
13.Kaebajad on Eestis viibinud tähtajaliste elamislubade alusel (ettevõtluse eesmärgil), mis tähendab, et nendel ei tekkinud usaldust selles, et nad saavad Eestis oma viibimist seaduslikul alusel jätkata ka pärast tähtajaliste elamislubad kehtivuse lõppemist. Tegemist on riigis ajutise viibimise alusega ja isikud peavad oma elukorraldamisel nimetatud asjaolu arvesse võtma.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka osas, et kaebajate viidatud Riigikohtu lahend 3-17-1545 on tehtud teistel asjaoludel. Viidatud kaasuses oli kaebajaks isik, kes oli Eestis viibinud pikka aega (alates 1983. a-st) ning ta oli Eestis viibinud pikaajalise elaniku elamisloa alusel. Isiku, kes omas pikaajalise elaniku elamisluba, õiguslik positsioon on tugevam kui isikul, kes on riigis viibinud tähtajalise elamisloa alusel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2019 otsus asjas nr 3-18-1797, p 31).
15.Kaebajate soov osaleda oma kohtuasja juures ei ole siinses asjas väga kaalukas argument, et kohaldada esialgset õiguskaitset. Halduskohus toob õigesti esile, et kaebajaid esindab vandeadvokaat, kes tagab kaebajate parimate huvide kaitse. Lisaks pidasid kaebajad võimalikuks vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses. Kohtul on vajadusel võimalik korraldada videokonverents.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.