L.Y kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 02.02.2023 ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2900-10 tühistamiseks ja Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks lõpetada järelevalvemenetlus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2900-10 Kaebuse esitaja – L.Y , esindaja v.adv Heldur Otti Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon Kolmas isik – J.Q
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada kaebaja 05.01.2024 taotlus osaliselt. Jätta tähelepanuta vastustaja 04.01.2024 menetlusdokumendis joonealused võõrkeelsed viited võõrkeelsetele tekstidele. Muus osas jätta kaebaja 05.01.2024 taotlus rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.02.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Andmekaitse Inspektsioon (AKI) tegi 02.02.2023 L.Y-le ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/23/2900-10 (ettekirjutus-hoiatus, dtl 16-21).
2.L.Y esitas ettekirjutus-hoiatusele vaide. AKI jättis oma 12.04.2023 vaideotsusega isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-3/2023-562-3 vaide rahuldamata (dtl 2-5).
3.10.05.2023 saabus Tallinna Halduskohtule L.Y kaebus tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 02.02.2023 ettekirjutus-hoiatus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2900-10 ja kohustada Andmekaitse Inspektsiooni lõpetada järelevalvemenetlus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2900-10.
4.Kohus võttis kaebuse oma 12.05.2023 määrusega menetlusse. 07.11.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
5.1.AKI ettekirjutus-hoiatus tugineb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus - IKÜM) artiklil 5 lõikele 1 ja artiklil 6 lg 1 punktile f.
5.2.IKÜM artikkel 2 sätestab IKÜM-i sisulise kohaldamisala ja selle piirangud. IKÜM artikkel 2 lõike 2 punkti c) kohaselt ei kohaldata IKÜM-i, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või koduste tegevuste käigus. Mõistliku vaidluseta on tuvastatav asjaolu, et L.Y on füüsiline isik IKÜM artikkel 2 lõike 2 punkti c) mõttes. Kaebaja on avaldanud 20.01.2023, et ta kaitseb oma vara ja pere talle kuuluval XXX kinnistul. Kaebaja ei ole avaldanud AKI-le, et ta on paigaldanud kaamera mingil muul eesmärgil. Kaebaja pere ja vara kaitse on toimunud ainult isiklike ja koduste tegevuste käigus. Seega saab ja tuleb L.Y tegevust käsitleda üksnes IKÜM artikkel 2 lõike 2 punkti c) tähenduses. Lähtudes eeltoodust on kaebaja seisukohal, et käesolevas asjas ei kohaldu IKÜM-e sätted. Seega on AKI kohaldanud ettekirjutus-hoiatuses asjakohatult IKÜM artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lg 1 punkti f, mistõttu on vaidlusalune haldusakt materiaalselt õigusvastane.
5.3.AKI tugines vaideotsuses Euroopa Kohtu (EK) 11.12.2014 otsusele C-212/13, milles Tšehhi Vabariik küsis Euroopa Kohtult eelotsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24.10.1995 direktiivi 95/46/EÜ (direktiiv 95/46/EÜ) mõiste „tegevus, millega tegeldakse üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel” tõlgenduse kohta direktiivi 95/46 artikli 3 lõike 2 teise taande tähenduses. Direktiivi artikli 3 lõike 2 teises taandes oli sätestatud, et „käesolevat direktiivi ei kohaldata isikuandmete töötlemise suhtes kui seda teeb füüsiline isik [üksnes] isiklikel või kodustel eesmärkidel.” IKÜM-i kehtestamisega 27.04.2016 tunnistati direktiiv 95/46/EÜ kehtetuks. Seega on AKI vaideotsuses tuginenud kehtivuse kaotanud Euroopa Liidu (EL) õigusakti alusel tehtud EK kohtulahendile.
5.4.Kaebaja on seisukohal, et kehtivuse kaotanud EL õiguse alusel tehtud EK kohtuotsuses avaldatu ei ole ülekantav kehtivale õigusele ehk IKÜM artikkel 2 lõike 2 punkti c) tõlgendamisele. Võrreldes direktiivi 95/46/EÜ artikli 3 lõike 2 teise taande sõnastust IKÜM artikkel 2 lõike 2 punkti c) sõnastusega, siis on suurema vaevata märgatav, et nende sätete sõnastus ei ole identne. Kui direktiivi 95/46/EÜ artikli 3 lõike 2 teine taane sätestab andmetöötluse „isikliku või koduse eesmärgi“, siis IKÜM artikkel 2 lõike 2 punkti c) kohaldamine sellise eesmärgi
olemasolu ei nõua, vaid eeldab andmetöötlust „isiklike või koduste tegevuste käigus“. Seega ei ole nimetatud sätete sõnastus samatähenduslik. Järelikult ei ole asjakohane tugineda IKÜM artikkel 2 lõike 2 punkti c) tõlgendamisel Euroopa Kohtu 11.12.2014 otsusele C-212/13, mis käsitles direktiivi 95/46/EÜ artikli 3 lõike 2 teise taande tõlgendamist.
5.5.Juhul, kui kohus ei peaks kaebaja eeltoodud seisukohaga nõustuma, siis kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et vastustaja viidatud näidiskohtuasjas C-212/13 ei toeta Euroopa Kohus (EK) mitte üksnes 95/46/EÜ artikli 3 lõike 2 teise taande kui erandi kitsast tõlgendust nagu on sõnastanud vastustaja vastuse punktis 3.4. EK kohtuasja nr C-212/13 punktis 28 on märgitud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb ka isikuandmete kaitse piirangute puhul piirduda rangelt vajalikuga. Seega mitte igasugune kolmanda isiku eraelu puutumatuse riive ei tähenda tema põhiõiguste ja/või -vabaduste rikkumist ega vääri kaebaja andmetöötluse piiramist. EK kohtuasja nr C-212/13 punktis 34 avaldatu kohaselt tuleb andmesubjekti põhiõiguste riive korral arvesse võtta vastutava andmetöötleja õiguspäraseid huve, sealhulgas huvi kaitsta vastutava töötleja ja tema perekonnaliikmete vara, tervist ja elu. Eeltoodust tuleneb, et isiku eraelu puutumatuse rikkumise tuvastamine eeldab, et tema õigus eraelu puutumatusele kaalub üles teise isiku õiguse kaitsta enda elu, tervist ja oma vara ning tema perekonnaliikmete vara, tervist ja elu. Näiteks on EK pidanud lubatavaks isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemist, mis seostub videovalvesüsteemi paigaldamisega elumajas asuvasse ühiskasutatavasse ruumi, et viia ellu inimeste ja vara turvalisuse ning kaitse tagamise õigustatud huvi, kui seda ei kaalu üles andmesubjektide õigused ja - vabadused (EK 11.12.2019.a otsuse nr C-708/18, p 60.) Seega isegi juhul, kui käesolevas haldusasjas kohaldub IKÜM, ei järeldu sellest automaatselt, et kaebaja on kolmanda isiku õigust eraelu puutumatusele rikkunud. Kaebaja on vastupidiselt vastustajale seisukohal, et tema õigustatud huvi valvekaameraga filmimiseks on määratletud piisavalt selgelt ja see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Vastustajal ei ole alust tugineda kaebaja õiguste piiramisel spekulatiivsele väitele, et ta võib kolmandat isikut kaamerapildi abil profileerida või muul viisil kahjustada. Selline väide on oletuslik ja ebaõige. Kaebajal puudub soov naabrist kolmandat isikut ja tema pereliikmeid profileerida või muul viisil kahjustada. Ka ei ole vastustaja tõendanud, et kaebaja oleks kaamerapildi abil kolmandat isikut ja tema pereliikmeid profileerinud või muul viisil kahjustanud. Juhul, kui kaebaja tahe ja eesmärk oleks kolmandat isikut ja tema pereliikmeid profileerida, saaks ta seda teha sõltumata valvekaamera olemasolust (nt omal kinnistul 24/7 mehitatud valve korras). Kaebaja hinnangul on IKÜM kohaldamiseks alust üksnes juhul, kui andmesubjekt (s.o. YYY kinnistu omanik ja tema pereliikmed) on andmekandjal (s.o. kaebaja valvekaamera salvestisel) selgelt ära tuntav. Kaebaja eeltoodud väidet kinnitab IKÜM põhjenduste punktis 26 avaldatud seisukoht. Kaebaja hinnangul ei riku ta YYY kinnistu omaniku ega tema pereliikmete eraelu puutumatust, sest nimetatud isikud ei ole kaebaja valvekaamera salvestistel selgelt tuvastatavad valvekaamera tehnoloogiliste iseärasuste ning YYY ja XXX kinnistute vahekauguse tõttu. Kaebajale kuuluv XXX kinnistu paigutub YYY kinnistu suhtes diagonaalis ning mõlema kinnistu vahele jääb avalikult kasutatav tänavamaa. Distants kaebaja kinnistu ja kolmandale isikule kuuluva YYY kinnistu vahel on sedavõrd suur, et kaebaja maja külge kohtkindlalt kinnitatud mittemobiilse valvekaamera abil ei ole tehniliselt võimalik YYY kinnistul ega sellega vahetult külgneval tänavaalal identifitseerida ühtki isikut. 2.6. Eeltoodud kaebaja väiteid tõendab valvekaameraid paigaldava ja remontiva OÜ Valvekaamera spetsialisti arvamus (edaspidi nimetatud ka asjatundja arvamus, vt dtl 118-120).
Asjatundja arvamuse kohaselt on kaebaja maja külge paigaldatud valvekaamera võimeline tuvastama 14,9 m kauguselt objekti selle liigitunnuste (näiteks loom, inimene, lind jne) alusel ja tundma ära 7,5 m kauguselt objekti selle identifitseerimistunnuste (sh konkreetse isiku) alusel. Võttes arvesse asjaolu, et YYY kinnistu jääb XXX kinnistul asuvast kaamerast tunduvalt enam kui 7,5 meetri kaugusele, ei ole kolmas isik ega tema perekonnaliikmed kaebaja valvekaamera abil identifitseeritavad. Vastustaja nõue ahendada valvekaamera vaatevälja üksnes kuni tänavamaale pargitud kaebaja auto(de)ni selliselt, et kaamerapilt ei ulatuks YYY kinnistuni, ei ole asjakohane ega vajalik, sest kaebaja valvekaamera ei ole võimeline tuvastama isikuid enam kui 7,5 m kauguselt. Arvestades kõike eeltoodut ei töötle kaebaja tema maja külge paigaldatud valvekaamera abil YYY kinnistu omaniku ega tema perekonna isikuandmeid IKÜM tähenduses. Seega ei riku kaebaja maja külge paigaldatud valvekaamera kolmanda isiku ega tema perekonna eraelu puutumatust.
5.6.Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 1 lg 1 sätestab, et IKS reguleerib füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab sätteid, mis sisalduvad IKÜM-s. Eeltoodud sätteid ja käesoleva haldusasja kõiki faktilisi asjaolusid arvestades leiab kaebaja, et tegemist on kahe eraisikust naaber-kinnistute omanike vahelise õigusvaidlusega, millesse riik ei pea ega saa sekkuda avalik-õiguslike õiguskaitsevahenditega. Eraõigussuhtest tekkinud vaidlused saab ja tuleb lahendada hagimenetluses maakohtus.
5.7.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva võrdsuspõhimõtte kohaselt tuleb kohelda kõiki isikuid samas olukorras võrdselt. AKI märkis vaideotsuses EK 11.12.2014 otsusele C212/13 tuginedes, et: „statsionaarne kaamera kätkeb endas inimeste profileerimiseriski ehk kaameraga võidakse pikemaajaliselt jälgida korduvalt kaamera vaatevälja jääva konkreetse inimese tegevust. Sõidukites olevad pardakaamerad on aga oma olemuselt mobiilsed ja nende eesmärk ei ole filmida ühte ja sama kohta püsivalt vaid filmida just liikuvuses olles, mistõttu erinevalt statsionaarsetest kaameratest on pardakaamerate puhul profileerimise risk sisuliselt olematu.“ Kaebaja hinnangul on eeltoodud AKI seisukoht sisult väär ja asjakohatu. Iga juhtimisõigust omav füüsiline isik võib sõita iga päev ja igal kellaajal mööda XXX tänavat ja filmida pardakaameraga mitmeid kordi YYY kinnistut ja sellel olevaid inimesi avaliku linnaruumiga piirnevas osas. See juhtub olukorras, kus keegi isik sõidab päeva jooksul mitmeid kordi mööda XXX tänavat (suundudes autoga tööle, poodi, trenni jne ning sealt tagasi).
5.8.Vaideotsuses viidatud EK otsus ei ole, arvestades kaasaegse tehnoloogia kiiret arengut, enam ajakohane. Sõiduauto pardakaamera salvestisi on võimalik tänapäeval säilitada erinevatel andmekandjatel, sh pilveteenuse platformil. Pardakaamera salvestised on kõrge kvaliteediga, mida auto liikumine ei mõjuta, mistõttu on nende salvestiste abil võimalik isikuid profileerida samaväärselt ja ulatuses võrreldes valvekaameratega ning kohati isegi paremini. Seega ei ole mingit vahet – kas YYY kinnistul elavate inimeste tegevust avaliku tänavaruumiga piirnevas osas filmitakse iga päev ja iga kell (mobiilse) sõiduauto pardakaamera abil või kaebaja kinnistule statsionaarselt paigaldatud valvekaamera abil. Profileerimise risk on kirjeldatud juhtudel täpselt ühesugune. Eeltoodust tuleneb, et kaebajat ja kõiki füüsilisi isikuid, kes sõidavad mööda XXX tänavat autoga ja filmivad pardakaamera abil YYY kinnistut ja sellel olevaid inimesi, tuleb kohelda Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 lg 1 tähenduses ühtemoodi.
5.9.Lähtudes eeltoodust ja arvestades vaideotsuses avaldatut, millest võib järeldada, et AKI ei ole XXX tn liiklevatele ja pardakaamerat omavatele sõidukijuhtidele teinud kaebajaga võrreldavaid ettekirjutusi, on AKI ettekirjutus-hoiatus materiaalselt õigusvastane PS § 12 lg-st
1 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu, sõltumata IKÜM-e kohaldamise küsimusest.
5.10.Kaebaja poolt AKI-le vaidemenetluse käigus esitatud fotomaterjalist nähtub, et Google Inc. on avaldanud YYY kinnistust ja sellele asuvatest inimestest fotomaterjali interneti vahendusel Google Maps keskkonnas. YYY kinnistu omanik ei ole kaebajale teadaolevalt vastu vaielnud asjaolule, et tema pereliikmetest ja koduks olevast kinnistust on igale Google Maps kasutajale detailne vaade, sh külgvaates privaatsesse tagahoovi, statsionaarselt igal ajal ja tasuta vabalt nähtav. Tulenevalt asjaolust, et YYY kinnistu omanik ei ole nõudnud Google Inc.-lt Google Maps -ist fotomaterjali eemaldamist, tuleb asuda seisukohale, et Google Inc. poolt tekitatud riive tema eraelu puutumatusele ei ole intensiivne ehk on talutav ilma igasuguse täiendava AKI ettekirjutuseta. Kuigi kõnealusel Google Maps fotomaterjalil on inimeste näod küll nö „udustatud“, ei ole tänapäevast tehnoloogia taset arvestades millegagi takistatud, et nimetatud identifitseerimise piirangu saab suurema vaevata igaüks eemaldada vastava rakenduse arvutisse allalaadimisel.
5.11.Tähelepanu vääriv ja arvesse võetav on ka asjaolu, et kaebaja valvekaamerast avanev vaade YYY kinnistu suunas on oluliselt väiksema ulatusega (st nähtav on ainult avaliku tänavaga piirneva YYY eestvaade) võrreldes Google Inc. poolt pardakaamera abil jäädvustatud alaga YYY kinnistust (eest- ja külgvaated, sh tagahoov), mistõttu omab Google Inc. poolt avalikkusele presenteeritav ja mikroskoopilist detailitäpsust eviv (st. fotod on nö „zoomitavad“) pildimaterjal YYY kinnistust ning sellel olevatest inimestest oluliselt suuremat mõju YYY kinnistu omaniku privaatsusõigusele, kui kaebaja tegevus, mille tulemusena ei avalda kaebaja ühtki valvekaamera pilti avalikkusele. Seega kaebaja tegevusest tekkiv YYY kinnistu omaniku privaatsusõiguse riive on oluliselt vähemintensiivsem võrreldes Google Inc. tegevusest tekkinud riivega YYY kinnistu omaniku privaatsusõigusele. Kuivõrd vaideotsusest on võimalik järeldada, et AKI ei ole teinud Google Inc. ettekirjutust YYY kinnistu omaniku privaatsusõiguse rikkumise lõpetamiseks, siis on AKI rikkunud PS § 12 lg-st 1 tulenevat võrdsuspõhiõigust kaebajale vaidlusaluse ettekirjutus-hoiatuse tegemisel. Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu on sõltumata IKÜM-e kohaldamise küsimusest AKI vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus materiaalselt õigusvastane ja see tuleb tühistada.
5.12.PS § 11 järgi peab haldusakt olema proportsionaalne. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. AKI vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt HMS § 4 lg 2 tähenduses. AKI pidi ettekirjutus-hoiatuse tegemisel ühelt poolt kaaluma kolmanda isiku PS §-ga 26 tagatud privaatsusõigust ja teiselt poolt L.Y PS §-ga 16 tagatud perekonna liikmete elu ja PS §-ga 28 tagatud tervise ning PS §-ga 32 tagatud omandi kaitse õigust.
5.13.Kaebaja leiab, et antud juhul ei ole naabri õigus privaatsusele kaalukam kaebaja õigusest kaitsta turvakaamerate abil oma perekonna elu, tervist ja vara. YYY kinnistu omanik nõuab YYY kinnistul privaatsust linnatänavaga ehk avaliku ruumiga piirnevas alas. YYY kinnistu omanik ei saa eeldada privaatsust linnatänavaga piirnevas kinnistu osas, sest igaühel on õigus igal ajal mis tahes kordi vaadelda ja pildistada linnatänavale nähtavat YYY kinnistu omanikule kuuluvat YYY kinnistu osa. Tegemist on avaliku ruumi vaatevälja jääva osaga, kus üksikisikul privaatsus puudub.
Seega tuleb YYY kinnistu omanikul YYY kinnistust ja juhtumisi ka temast endast (kui YYY kinnistu omanik satub kaamera vaatevälja) fotode/video jäädvustamisest tekkinud mõjutusi tema privaatsusele linnatänavaga piirnevas kinnistu osas taluda. Kui YYY kinnistu omanik soovib linnakeskkonnas oma kinnistul privaatsust suurendada, on tal võimalik ehitada piisava kõrgusega aed, istutada hekk vms tõke linnatänavaga piirnevale YYY kinnistu piirile. AKI ei ole eeltoodud asjaolusid üldse kaalunud. Seega on AKI ettekirjutus-hoiatus ebaproportsionaalne ja oluliste kaalutlusvigadega.
5.14.Vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse resolutsiooni punkti 2 kohaselt kohustas vastustaja kaebaja hinnangul alusetult teda koostama õigustatud huvi analüüsi ja andmekaitsetingimusi ning need esitama Andmekaitse Inspektsioonile. Kaebaja on seisukohal, et talle ei tulene IKÜM-st ega HMS-st vastustaja nimetatud kohustusi. HMS § 6 ja § 4 lg 1 ja lg 2 tulenevalt pidi vastustaja ise välja selgitama, kas kaebajal on õigustatud huvi valvekaamera abil isikuandmete töötlemiseks ning teostama asjakohase analüüsi kaebaja ning teiste isikute põhiõiguste- ja vabaduste riivete kaalumiseks.
5.15.Valvekaamera vaatevälja suunamine üksnes kaebaja kinnistule võtab kaebajalt võimaluse tulevikus vajadusel tuvastada ja tõendada, kes tänavalt kaebaja territooriumile kuritahtlikul eesmärgil sisenevad või kes tema autole ning kuidas kahju põhjustavad. Kaebaja hinnangul ei kaalu avalikult kasutataval XXX tänavaalal XXX eramu külge kohtkindlalt kinnitatud mittemobiilsest kaamerast kuni 7,5 m kauguselt juhulikult mööduvate isikute õigus nende eraelu puutumatusele üles kaebaja õigust kaitsta enda ja tema perekonna tervist, elu ning vara. Kuivõrd XXX eramu külge kohtkindlalt kinnitatud mittemobiilsest kaamerast kuni 7,5 m kauguselt mööduvate isikute eraelu puutumatuse riive on lühiajaline ja juhuslik, siis ei ole selline riive intensiivne ega saa rikkuda nende eraelu puutumatust.
5.16.Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuse-hoiatuses asunud seisukohale, et kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda IKÜM artikli 13 nõuetest. Kaebaja ei nõustu selle vastustaja seisukohaga. IKÜM Artikkel 13 käsitleb teavet, mis tuleb anda juhul, kui isikuandmed on kogutud andmesubjektilt. Artikkel 14 reguleerib teabe andmist, mis tuleb esitada juhul, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt. Kaebaja ei ole saanud mingit teavet YYY kinnistu omanikult või tema perekonnaliikmelt ega kaebaja kinnistust juhuslikult mööduvatelt inimestelt kaebaja maja külge kinnitatud valvekaameraga salvestamise käigus. Vastustaja ei ole ka tõendanud, et YYY kinnistu omanik või tema perekonnaliige või kaebaja kinnistust juhuslikult mööduv inimene on andnud kaebajale isikuandmeid. Järelikult on vastustaja tema suhtes vääralt kohaldanud IKÜM artiklit 13. Lisaks eeltoodule ei nõua kaebaja hinnangul IKÜM artikkel 13 ega Artikkel 14, et kaebaja peab koostama andmekaitsetingimused ja need esitama Andmekaitse Inspektsioonile. Võttes arvesse asjaolu, et kaebaja ei ole saanud tema kinnistust juhuslikult mööduvatelt inimeste käest nende isikuandmeid, siis on alust nimetatud isikute suhtes kohaldada IKÜM Artiklit 14. IKÜM artikkel 14 lg 1-2 sätestavad, et vastustaval töötlejal on kohustus esitada teave andmesubjektile järgmiste asjaolude kohta: 1) vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed (lg 1 punkt a); 2) isikuandmete töötlemise eesmärgi ja õigusliku aluse kohta (lg 1 punkt c); 3) asjaomaste isikuandmete liikide kohta (lg 1 punkt d); 4) isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid (lg 2 punkt a); 5) kui isikuandmete töötlemine põhineb artikli 6 lõike 1 punktil f, siis teave vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvide kohta (lg 2 punkt b); 6) teave õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist ning esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta (lg 2 punkt c); 7) teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele (lg 2 punkt e); 8) teave isikuandmete päritoluallika ning asjakohasel juhul selle kohta, kas need pärinevad avalikult
kättesaadavatest allikatest (lg 2 punkt f); 9) teave artikli 22 lõigetes 1 ja 4 osutatud automatiseeritud otsuste, sealhulgas profiilianalüüsi tegemise kohta ning vähemalt nendel juhtudel sisuline teave kasutatava loogika ja selle kohta, millised on sellise töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed andmesubjekti jaoks (lg 2 g). IKÜM artikli 14 lõike 5 punkti a) kohaselt ei kohaldata IKÜM artikli 14 lõikeid 1–4, kui ja sel määral, mil andmesubjektil on see teave juba olemas. Vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktis arvestanud asjaoluga, et kaebaja oli paigaldanud XXX kinnistut piirava ja tänavapoolse aia külge teavitussildi (dtl 121). Seega on kaebaja piisavalt teavitanud XXX eramu külge kohtkindlalt kinnitatud mittemobiilsest kaamerast kuni 7,5 m kauguselt mööduvaid inimesi nende isikuandmete töötlemisest ja võimaldanud saada lisateavet isikuandmete töötlemise kohta kaebajalt. Järelikult ei ole vastustaja ettekirjutus kohustada kaebajat andma teavet kolmandatele isikutele õige ega põhjendatud. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et IKÜM artikkel 13 või 14 kohaldub ka YYY kinnistu omaniku suhtes, siis leiab kaebaja, et ta on kohaselt oma teavituskohustuse kolmanda isiku ees täitnud juba enne vaidlustatud ettekirjutus-hoiatust. YYY kinnistu omanikule olid enne Andmekaitse Inspektsioonile tema poolt kaebuse esitamist teada kaebaja nimi ja kontaktandmed, samuti teave selle kohta, kuhu ta saab järelevalve korras pöörduda enda väidetava isikuandmete kaitse rikkumise korral. Enne ettekirjutuse-hoiatuse tegemist oli YYY kinnistu omanikul teada kaebaja õigustatud huvi valvekaamera abil isikuandmete töötlemiseks ja selle eesmärk, mille kaebaja avaldas kolmandale isikule järelevalvemenetluse käigus. Seega on vastustaja nõue kohustada vaidlustatud ettekirjutushoiatusega kaebajat andma YYY kinnistu omanikule teavet, mis on juba enne vaidlustatud ettekirjutus-hoiatust saanud kolmandale isikule teatavaks või olnud enne seda teada, täielikult ebaõige ja alusetu. Kokkuvõtteks jääb kaebaja seisukohale, et vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus ebaproportsionaalne ja oluliste kaalutlusvigadega ning see tuleb tühistada.
on
5.17.Lisaks palub kaebaja jätta täielikult arvestamata vastustaja 04.01.2024 menetlusdokumendis esitatud tõlge ja tõlgendused valvekaamera inglisekeelse tootelehe ja DORI standardite tasemete kohta ning jätta vastu võtmata vastustaja 04.01.2024 esitatud võõrkeelne valvekaamera tooteleht ja 04.01.2024 menetlusdokumendis joonealused võõrkeelsed viited võõrkeelsetele tekstidele.
5.18.Kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et OÜ Valvekaamera juhatuse liikme Arvo Henrich Tepperi koostatud arvamus on puudulik, ühekülgne, erapoolik ja ebapädev. Kaebaja on seisukohal, et Arvo Henrich Tepperi kui asjatundja arvamuse saab ümber lükata üksnes teise samas valdkonnas tegutseva asjatundja arvamusega. Avalikust kutseregistrist nähtub, et vastustajat esindaval Andres Kudrjavtsevil on küll kehtiv turvatöötaja I kutsetunnistus, kuid nimetatud kutsetunnistuse lisa 3. peatüki „Kutseoskused“ kohaselt oskab turvatöötaja I taseme kutsetunnistuse omanik vaid valveseadmestikku käsitseda. Valveseadmestiku käsitsemine tähendab seda, et isik oskab ja teab vaid seda, kuidas valvekaamerat kasutada, mitte ei tea ega tunne valvekaamera tehnoloogilisi üksikasju. Seega ei saa pidada vastustaja esindajat A. Kudrjavtsevit võrreldes A. H. Tepperiga sama valdkonna asjatundjaks ega asjatundjaks küsimuses – kui mitme meetri pealt on võimalik kaebaja valvekaameraga mistahes isikut otse või kaudselt IKÜM mõistes väljaspool mõistlikku kahtlust identsifitseerivalt tuvastada. Järelikult tuleb jätta kõik Andres Kudrjavtsevi vastuväited Arvo Henrich Tepperi arvamuse kohta kui asjatundmatud ja ebaõiged arvesse võtmata. Lähtudes eeltoodust ja arvestades A. H. Tepperi arvamuses esitatut jääb kaebaja seisukohale, et üksnes DORI standardi kohane identifitseerimistase (Identification 250PPM) võimaldab isiku identiteedi tuvastada väljaspool mõistlikku kahtlust. Kaebaja maja külge paigaldatud valvekaamera abil on võimalik tuvastada isikuid väljaspool mõistlikku kahtlust valvekaamera
läätsest kuni 7,5 meetri kauguselt. Vastustaja on 04.01.2024 menetlusdokumendis heitnud asjatundja arvamusele ette seda, et asjatundja ei ole lisanud arvamuse juurde ühtki fotot kaameravaatest. Kaebaja on seisukohal, et A. H. Tepperi arvamus on professionaalses tähenduses ammendav, mistõttu ei pidanudki see sisaldama kaameravaatest fotosid.
5.19.Kaebaja ei nõustu vastustaja kriitikaga selles, et kaebaja on paigaldanud vaid ajutiselt teavitussildi valvekaamera kohta XXX kinnistut piirava tänavapoolse aia külge. Avalikult kättesaadavate Google Maps andmete kohaselt oli teavitussilt valvekaamera olemasolu kohta kaebaja kinnistu piirdeaial juba 2022.a septembris. Kaebaja täiendas seda teavitussilti asjakohase tekstiga, mille tõendamiseks esitas ta 29.12.2023 jäädvustatud foto. Kahjuks muutsid ilmastikuolud nimetatud teavitussildi loetamatuks, mistõttu pidi kaebaja selle ajutiselt eemaldama. Sel põhjusel ei ole kolmanda isiku fotole jäänud kaebaja ka täiendatud teavitussilti, mis nähtub tema 29.12.2023 fotolt. Kaebaja on käesolevaks ajaks ilmastikutingimustele vastupidavama teavitussildi paigaldanud. Lähtudes eeltoodust on vastustaja 04.01.2024 menetlusdokumendi p-s 3 esitatud väide, et kaebaja on paigaldanud lisateabe aia külge üksnes sellest foto edastamiseks kohtule, täielikult ebaõige, mille eesmärk on kohut eksitada ja kaebajat halvustada. Võttes arvesse, et kaebaja ei saanud ette näha, millise sisuga vastuväite esitab vastustaja kaebaja täiendatud teavitussildi kohta, siis kaebaja p a l u b: võtta vastu ja uurida 05.01.2024 fotot XXX kinnistu piiril asuvast aiast, millega kaebaja tõendab, et ta on paigaldanud uue ja ilmastikukindlama statsionaarse teavitussildi XXX kinnistu piiril asuva aia külge.
5.20.Kaebaja palub vastustajal välja mõista menetluskulud kokku summas 20 eurot (riigilõiv). Muude menetluskulude hüvitamist kaebuse esitaja ei taotle.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu, jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja palub kohtul arvestada lisaks käesolevas seisukohas toodule ka ettekirjutus-hoiatuses ja vaideotsuses toodut.
6.1.EK 11.12.2014 otsuse C-212/13 tegemise ajal kehtis direktiiv 95/46/EÜ. Nimetatud kohtulahendis käsitleti direktiivi 95/46/EÜ art 3 lg 2 teise taande tõlgendust, kus oli sätestatud, et direktiivi 95/46/EÜ ei kohaldata isikuandmete töötlemise suhtes, kui seda teeb füüsiline isik isiklikel või kodustel eesmärkidel (isikliku otstarbe erand). EK kohtuasjas nr C-212/13 olid asjaolud sisuliselt sarnased, mis käesolevas vaidluses, kus füüsiline isik kasutas kaamerat ainsa eesmärgina kaitsta enda ja oma perekonna vara, tervist ja elu. Kokkuvõttes EK leidis, et isikliku otstarbe erandit tuleb tõlgendada kitsalt ja isikuandmete töötlemine kuulub kõnesoleva erandi alla vaid siis, kui see toimub üksnes andmetöötleja isiklikus või koduses sfääris. Kui videovalve kasvõi osaliselt ulatub avalikku ruumi ja on seetõttu suunatud selle vahendi abil andmete töötleja isiklikust sfäärist väljapoole, ei saa seda pidada tegevuseks, millega tegeletakse üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel. Seega füüsilise isiku poolt tema perekonna eluasemeks oleva maja külge omanike vara, tervise ja elu kaitseks paigaldatud kaamerasüsteemi kasutamine, kui selline süsteem jälgib ka avalikku ruumi, ei ole isikuandmete töötlemine üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel.
6.2.Kaebaja on viidanud kaebuses direktiivi 95/46/EÜ ja IKÜM-i isikliku otstarbe erandi vastava sätte erinevale sõnastusele ning sätte sisusse ja tähendusse süüvimata teinud järelduse, et sõnastus ei ole samatähenduslik, mis justkui tähendaks, et EK kohtulahendile C-212/13 tugineda ei ole peale IKÜM-i jõustumist asjakohane. Selline järeldus on ilmselgelt väär. IKÜM-i jõustumisega viidi isikliku otstarbe erand IKÜM-i art 2 lg 2 p-i c, mille kohaselt ei kohaldata IKÜM-i, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või koduste tegevuste käigus. IKÜM-i põhjenduspunktis nr 18 on märgitud, et IKÜM ei kohaldu
isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel. Seega kuigi IKÜM-is isikliku otstarbe erandi sõnastus on veidi erinev varem kehtinud direktiivi sõnastusest, siis on erandi mõte siiski jätkuvalt samasisuline, mida kinnitab ka vastav IKÜM-i põhjenduspunkt. Seega on EK kohtulahendis nr C-212/13 toodud seisukohad jätkuvalt asjakohased ka IKÜM-i art 2 lg 2 p-i c tõlgendamisel, sest vaatamata erandi liikumisele ühest õigusaktist teise, selle erandi sisu muutunud ei ole. Seega on vaideotsuses õigesti viidatud varasemale EK praktikale ning kui kaamera kasvõi osaliselt jälgib lisaks enda kinnistu territooriumile ka avalikus kasutuses olevat teed ja/või naabri kinnistut, siis ei ole see käsitletav andmetöötluse isikliku otstarbe erandina IKÜM art 2 lg 2 p-i c tähenduses. Juhul kui kaebaja soovib enda kinnistut filmida selliselt, et kaadrisse jääb ka avalik ruum, tuleb selleks koostada õigustatud huvi analüüs ning andmekaitsetingimused vastavalt 02.02.2023 ettekirjutuse põhjendustes toodule.
6.3.1.Vastustaja leiab, et seoses kaebaja viitega pardakaameratele on vaideotsuses oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Asjaolu, et pardakaamerate tehnoloogia on ajas paranenud, ei muuda nende kasutamise eesmärki. Statsionaarne kaamera kätkeb endas profileerimise riski ehk kaameraga võidakse pikemaajaliselt jälgida korduvalt kaamera vaatevälja jääva konkreetse inimese tegevust erinevalt pardakaameratest, mille eesmärk ei ole filmida ühte ja sama kohta püsivalt. Isegi kui mõni füüsiline isik sõidab pardakaameraga varustatud sõidukiga lühikese aja jooksul mitmeid kordi konkreetsest kinnistust mööda, siis on sellised sõidud oma olemuselt siiski juhuslikku laadi ega kanna endas eesmärki pikaajaliselt ja püsivalt jälgida ühte ja sama kohta. Seega ei ole sõiduauto pardakaamera abil juhuslikku laadi kinnistu filmimine võrdne statsionaarse kaameraga kinnistu filmimisega. Profileerimise risk statsionaarsete kaameratega filmimisel on oluliselt suurem kui pardakaameraga filmimisel ja seega on ka avalikus ruumis kaamera vaatevälja jäävate isikute privaatsuse riive intensiivsem (rääkimata naaberkinnistul viibivatest isikutest).
6.3.2.Google Maps keskkonnas olevate fotode osas märgib vastustaja, et need fotod on tehtud ühest konkreetsest ajahetkest, kus on võimalikud isikute näod ja sõiduautode numbrimärgid udustatud. Olukord on juba oma olemuselt täiesti erinev statsionaarse kaameraga filmimisest, kus filmitakse sisuliselt 24/7 ühes ja samas kohas kõike, mis toimub nii avalikus ruumis kui ka naaberkinnistul. Nimetatud kahel erineval olukorral on täiesti erinev profileerimise risk ning on ilmne, et kaebaja poolt statsionaarse kaameraga avaliku ruumi ja naaberkinnistu filmimisel on kaebaja kinnistust väljaspoole jäävate isikute suhtes oluliselt intensiivsem riive eraelu puutumatusele kui see on Google Maps keskkonnas olevate fotode puhul.
6.4.Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et kuna kaebaja ja Google Inc. on andmetöötlejatena võrreldamatult erinevates olukordades, ongi legitiimne nende tegevusi erinevalt käsitleda ning vaide esitaja ei saa nõuda AKI poolt Google Inc.-le ettekirjutuse tegemise tõendamist. Veelgi enam, isegi kui hüpoteetiliselt oletada, et Google Inc. poolt pannakse toime rikkumine isikuandmete töötlemise käigus ja see vajaks AKI sekkumist, ei muuda see õiguspäraseks kaebaja enda tegevust isikuandmete töötlemisel. AKI on kaebajale korduvalt selgitanud, et kaebaja tegevus ei asetu IKÜM art 2 lg 2 p-s c toodud erandi alla ja kui kaebaja soovib enda kinnistul asuvate kaameratega jätkata avaliku ala filmimist õigustatud huvi alusel (IKÜM art 6 lg 1 punktida-f), tuleb kaebajal selleks eelnevalt koostada õigustatud huvi analüüs ja andmekaitsetingimused ning edastada need AKI-le nende nõuetele vastavuse kinnitamiseks. Naaberkinnistu filmimiseks aga ei saa antud juhul olla ühtegi õiguslikku alust.
6.5.Andmekaitse Inspektsiooni õiguslik alus vaide esitajale ettekirjutuse tegemiseks ja ettekirjutuse proportsionaalsusest. Vastustaja on vaideotsuses andnud nendele seisukohtadele ammendava vastuse ja siinkohal neid täiendavalt kordama ei hakka.
6.6.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja seisukohale on lisatud asjatundja arvamus, mis on osaliselt ühekülgne ja puudulik. Asjatundja arvamusest nähtub, et ta teostas salvestusseadme tehnilise ülevaatuse ning tuvastas, et kaamera fookuse teravik ei ole suunatud üle tänava jäävale YYY eramule või selle kõrval asuvatele eramutele. Ühtegi fotot kaameravaatest lisatud ei ole, asjatundja arvamusest isegi ei nähtu seda, kas ta on arvutist kaameravaadet vaadanud või mitte, ja kui on, siis mis sealt täpsemalt nähtus. Asjatundja arvamuses tuuakse välja konkreetse kaamera mudel ja tehnilised näitajad. Asjatundja toob oma arvamuses välja, et tootja poolt on kaamerale projekteeritud DORI kaugused 1 : „tuvasta kuni 14,9m“ ja „tunne ära kuni 7,5m“. DORI kaugus „tuvasta“ on asjatundja poolt märgitud kui kaugus, millelt on võimalik ära tunda erinevaid objekte liigitunnuste järgi (nt inimene, loom, sõiduk). DORI kaugus „tunne ära“ on asjatundja poolt märgitud kui kaugus, millelt on võimalik juba ära tunda konkreetne inimene. Eeltoodust asjatundja järeldab, et konkreetse kaameraga on kaamera vaateväljas olev inimene jälgitav ja äratuntav maksimaalselt kuni 7,5m kauguselt mõõdetuna kaamera läätsest. Eeltoodust asjatundja omakorda järeldab, et kuna üle tänava jäävad eramud on tunduvalt kaugemal kui 7,5m, on kõnesoleva kaameraga välistatud üle tänava asuval kinnistul oleva isiku tuvastamine. Vastustaja on seisukohal, et selline asjatundja järeldus põhineb poolikult välja toodud informatsioonil ja DORI standardi kauguste liiga kitsal ja resoluutsel tõlgendamisel, mis on ilmselgelt kallutatud kaebaja kasuks. Konkreetse valvekaamera (IPC-HDBW2831E-S-S2) tootelehele 23 (dtl 123-125) on märgitud DORI kaugused, mille kohaselt on kaugused järgnevad: „Identify“ kuni 7,5m, „Recognize“ kuni 14,9m, „Observe“ kuni 29,9m ja „Detect“ kuni 74,7m. Konkreetsel juhul on DORI kauguste puhul arvestatud, et kaamera fikseeritud vaatenurk on 105 kraadi 3, mis ühtib asjatundja arvamuses tooduga. DORI standardi kohaselt võimaldab „Identification“ (Tootelehel nimega „Identify“ või eesti keeles „identifitseeri“. Asjatundja arvamuses ekslikult tõlgitud kui „tunne ära“, õige on „tuvasta“.) kaugus ilma kahtlusteta identifitseerida kaadris oleva indiviidi. „Recognition“ (Tootelehel nimega „Recognize“ või eesti keeles „tunne ära“. Asjatundja arvamuses ekslikult tõlgitud kui „tuvasta“, õige on „tunne ära“.) kauguse puhul võimaldab pildi kvaliteet operaatoril suure kindlusega tuvastada, et kaadris olev isik on sama, mida operaator varem näinud on. „Observation“ (Tootelehel nimega „Observe“ või eesti keeles „vaatlus“.) kauguse puhul võimaldab pildikvaliteet eristada kaadris oleva isiku tüüpilisi detaile nagu näiteks riietus.
1 DORI standard – tuvastusdetailsuse formaat, mis tugineb rahvusvahelisele standardile EN62676-4 2 Kättesaadav ka arvutivõrgus: https://material.dahuasecurity.com/uploads/cpq/DH-IPCHDBW2831ESS2_datasheet_20201204.pdf ja https://www.dahuasecurity.com/ceen/search/ products?keyword=IPCHDBW2831ES-S2 3 Vt tootelehe lk 2. Lahtris „Field of view“ („Vaateväli“) on 105 kraadise horisontaalse fikseeritud vaatenurga korral kaamera läätse (lähi) fookuskaugus 2,8 mm (vt ka lahter „Close Focus Distance“ ehk „Lähi fookuskaugus“). DORI kauguse („DORI distance“) lahtris on 2,8mm fookuskaugusega läätse puhul toodud välja vastavad kaugused.
„Detection“ (Tootelehel nimega „Detect“ või eesti keeles „märkamine“.) kauguse puhul võimaldab pildi kvaliteet eristada isiku või sõiduki olemasolu kaadril.4 Seega erinevalt kaebaja poolt esitatud asjatundja arvamusest, on tegelikkuses võimalik naaberkinnistutel olevaid isikuid tuvastada konkreetse kaameraga kas otse või kaudselt mitme detaili kokku viimisel ka vähemalt DORI standardi „Observation“ kaugusel ehk kuni 29,9m kauguselt. Asjatundja on võtnud resoluutse seisukoha, et kaamera vaatevälja sattuvaid isikuid ei ole võimalik tuvastada kaugemalt kui 7,5m kaamera läätsest. DORI standardis toodud kauguste kirjeldused ei ühti üheselt asjatundja poolt välja toodud kirjeldustega, asjatundja arvamuses on neid kirjeldusi kaebaja kasuks oluliselt kitsendatud. Lisaks ei ole asjatundja arvamuses DORI standardi „Observation“ ja „Detection“ kauguseid üldse kajastatud, kuigi nendel on oluline roll mõistmaks kaameraga isikuandmete töötlemist. „Observation“ kauguse puhul, mille pikslitihedus on suurem kui 62 ppm, võib konkreetse isiku tuvastamiseks olla vajalik teada lisadetaile (nagu riietus 5 , isiku kehaehitus vms), kuid see kuidagi ei välista isiku tuvastamist. Näiteks kui on teada, milline naaber või tema lähedased välja näevad, siis on võimalik salvestuselt tuvastada, et isik, kes näeb naabri moodi välja, kasutab regulaarselt naabriga samasugust autot ja liigub igapäevaselt autoga või ilma naabri kinnistule ja sealt välja, siis on ilmselgelt tegemist konkreetse naabriga. 09.12.2022 selgitustaotluses ja 16.12.2022 sekkumistaotluses (ja väiksema resolutsiooniga ka kaebaja 20.01.2023 vastuses AKI järelepärimisele) on välja toodud foto XXX asuvast kaamera vaatenurgast, millelt on selgelt näha lähimad üle tee asuvad naabrite kinnistud ja avalik tee. Maa-ameti kaardirakenduse järgi on XXX kaamera asukohast WWW kinnistu piirini kõigest alla 12m (dtl 127) ja YYY kinnistu piirini alla 19m (dtl 128). Arvestades XXX kaamera tehnilisi näitajaid, kaamera vaatevälja, DORI standardit ja näidisfotot konkreetse kaamera vaateväljast on ilmne, et kaamera salvestustelt on naaberkinnistutel viibivaid isikuid võimalik otseselt või kaudselt tuvastada. Rääkimata avalikul teel viibivatest isikutest, kus avalik tee algab kaamerast juba ca 3m kauguselt (dtl 129). Isegi „Detection“ kauguse puhul on võimalik eristada, kas keegi siseneb naabri kinnistule või mitte ning kas naabri kinnistu juures peatub sõiduk või mitte. Veelgi enam, vähemalt teatud juhtudel on võimalik ka objekti liikumistrajektoori arvestades tuvastada, kes konkreetselt viibis, sisenes või väljus naabri kinnistult. Näiteks võib kaebaja salvestisele jääda sõiduk, mis sõidab avalikul teel XXX kaamera eest mööda (kaamerast ca 3-12m kauguselt) ja peatuda YYY maja ees (rääkimata lähemal asuvast WWW majast). Samuti võib sõiduk sealt ka tagasi sõita. Igal juhul jääb XXX kinnistust mööda sõitmise ajal nii auto kui ka selle juht kaamera vaatevälja selliselt, et nii sõiduk kui ka selle juht on tuvastatavad. Samuti on konkreetne isik tuvastatav kui ta liigub kaebaja eramust mööda minnes naabri kinnistule jala või kergliiklusvahendiga. Selliselt on võimalik mitte ainult kaudselt vaid ka otseselt tuvastada isikuid (ja ka sõidukeid), kes viibivad naabrite kinnistul (sh sinna sisenevad ja väljuvad) sõltumata sellest, et kaebaja naabrite eramud jäävad kaamera läätsest kaugemale kui 7,5m. Konkreetse kaamera vaatevälja arvestades on võimalik tuvastada mitte ainult YYY või 6
4 Riisalu, L.(2023). Õppeaine „Nõrkvoolusüsteemid“ laboratoorsete tööde juhend. Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut. Lk 22. Kättesaadav arvutivõrgus: https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/8491/ Lars_Riisalu_BA2023_EK_taistekst.pdf?sequence=1&isA llowe d=n 5 Ibid. Lk 22. Vt ka Lisa 2 - fotonäidis DORI kauguste ja pikslitiheduse kohta. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.infinitioptics.com/whitepapers/dori-detection-observationrecognition-identification
kinnistul viibivaid isikuid, vaid ka näiteks veelgi kaugemal asuva XXX tn 2 kinnistul viibivaid isikuid. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada (IKÜM art 4 lg 1). Kaebaja kaamera vaatevälja jäävatel naaberkinnistutel ning avalikul teel viibivate andmesubjektide isikuandmeid ei saa pidada kuidagi anonüümseks teabeks nagu kaebaja üritab väita. Vastupidi, andmesubjekte on võimalik otseselt või kaudselt tuvastada DORI standardeid arvestades isegi kõige kaugemalt „Detection“ kauguselt ehk konkreetsel juhul ka kuni 74,7m kauguselt. Kaebajapoolne isikuandmete töötlus kaameraga rikub üheselt naaberkinnistutega seotud andmesubjektide õigust privaatsusele ning sellist rikkumist saab lõpetada vaid kaamera vaatevälja suunamisega selliselt, et naaberkinnistud kaamera vaatevälja ei jääks. Seega on ainetud kaebaja väited, et andmesubjekte on võimalik ära tunda ainult kuni 7,5m kauguselt kaamerast.
6.7.Asjatundjana esitleb kaebaja OÜ Valvekaamera juhatuse liiget A-H. Tepperit, kuid puuduvad igasugused andmed või tõendid selle kohta, kas isikut saab valdkonna asjatundjaks üldse pidada. Pelgalt asjaolu, et isik on valvekaameratega seotud teenuseid pakkuva ettevõtte juhatuse liige ei tähenda, et isik on valdkonna, täpsemalt andmekaitse valdkonna, asjatundja. Avaliku kutseregistri järgi isikule kutsetunnistusi väljastatud ei ole. Asjatundja arvamusest nähtub, et arvamus eelistab kaebajat ja arvamuses ei ole järelduste tegemiseks kajastatud piisavalt objektiivset informatsiooni, mis annab alust kahelda A-H. Tepperi piisavas pädevuses või erapooletuses. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja poolt esitatud asjatundja arvamus ilmselt ebausaldusväärne ning vastustaja palub kohtul jätta see arvestamata.
6.8.Kaebaja on esitanud kohtule foto teavitussildist XXX aia küljes. Fotofaili üksikasjade alt nähtub, et foto võttekuupäevaks on 29.12.2023 kell 12:24. Kolmas isik on edastanud AKIle 30.12.2023 foto samast kohast (võttekuupäevaga 30.12.2023 kell 16:57), millelt nähtub, et XXX aia küljes teavitussilt puudub (dtl 130). Järelevalvemenetluse käigus on kaebaja samuti 20.01.2023 esitanud AKI järelepärimisele vastates foto XXX aiast, kus samuti teavitussilt puudus. Eeltoodu näitab ilmekalt, et kaebaja on teavitussildi paigaldanud aiale vaid selle jaoks, et see kohtule esitada ning seejärel on teavitussilt XXX aialt eemaldatud. Vastustaja palub jätta kaebaja poolt esitatud tõend arvestamata, sest tegemist on ebausaldusväärse tõendiga ning arvestades ettekirjutuse sisu, ei ole sellel ka tähtsust asja lahendamisel.
6.9.Kaebaja väidab, et talle ei tulene IKÜM-st kohustust koostada õigustatud huvi analüüsi ja andmekaitsetingimusi. Vastustaja on selles osas ettekirjutus-hoiatuses piisavalt selgitanud, et kui kaebaja soovib isikuandmete töötlemisel tugineda IKÜM art 6 lg 1 p-le f, tuleb kaebajal seda dokumenteerida ja tõendada. Kaebaja väidab, et kuna haldusorganil on kohustus menetluses selgitada välja asjas olulise tähendusega asjaolud, siis peaks justkui AKI ise kaebaja eest läbi viima õigustatud huvi analüüsi. Isikuandmete töötlemisel on kaebajal IKÜMst tulenev kohustus tõendada, millisel õiguslikul alusel ta isikuandmeid töötleb. AKI on tuvastanud, et kaebaja oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud ei ole ning AKI on teinud ettekirjutuse õigusrikkumise lõpetamiseks. AKI ei saa hakata täitma andmetöötleja eest andmetöötlejale õigusaktidega pandud kohustusi, see pole kuidagi haldusorgani kohustus ega ka viimase pädevuses. Käesoleval juhul on kaebaja jätnud enda IKÜM-ist tulenevad kohustused täitmata, mistõttu on kaebaja poolt isikuandmete töötlemine õigusvastane.
6.10.Kaebaja leiab ekslikult, et kaamerate kasutamisel ei pea lähtuma IKÜM art-st 13, sest isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt. Kaamerate abil kogutakse isikuandmeid andmesubjekti kohta vaatluse alusel, seega teabe andmisel andmesubjektile tuleb lähtuda IKÜM art-st 136. 6 Artikli 29 töörühma suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, p 26 Kättesaadav arvutivõrgus:
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
7.Kolmas isik kohtu poolt määratud ajaks omapoolset seisukohta kaebusele ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Taotluse lahendamine
8.HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebaja on palunud jätta täielikult arvestamata vastustaja 04.01.2024 menetlusdokumendis esitatud tõlge ja tõlgendused valvekaamera inglisekeelse tootelehe ja DORI standardite tasemete kohta ning jätta vastu võtmata vastustaja 04.01.2024 esitatud võõrkeelne valvekaamera tooteleht ja 04.01.2024 menetlusdokumendis joonealused võõrkeelsed viited võõrkeelsetele tekstidele. Kaebaja tugineb taotluse esitamisel HKMS § 80 lg 1, mis sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kõik dokumendid peavad olema kohtule esitatud eesti keeles (sh juhul kui viide on tehtud võõrkeelsele veebilehele, tuleb esitada ka vastav tõlge). Vastustaja ei ole kohtule esitanud 04.01.2024 esitatud võõrkeelse valvekaamera tootelehe ja samas dokumendis joonealuste võõrkeelsete viidete terviktõlkeid. Küll aga on vastustaja tõlkinud tootelehelt ära need tehnilised andmed, mis vastustaja oma vastuses välja toob (vt dtl 132). Seejuures kaebaja enda poolt esitatud asjatundja arvamuses on tuginetud samadele andmetele (kaamera tehnilised andmed ja DORI kaugus), kuid andmete alusele viitamata. Kuivõrd vastustaja on esitanud nende andmete osas, millele ta tugineb ka tõlke, siis ei pea kohus põhjendatuks jätta vastavaid seisukohti arvestamata. Oma väidete kinnituseks on vastustaja tõepoolest esitanud üksnes võõrkeelse toote infolehe, kuid vastavad arvud on sellelt ka ilma tootelehe terviktõlketa kergesti tuvastatavad, millest tulenevalt peab kohus võimalikuks vastava toote infolehe vastu võtta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse jätta täielikult arvestamata vastustaja 04.01.2024 menetlusdokumendis esitatud tõlge ja tõlgendused valvekaamera inglisekeelse tootelehe ja DORI standardite tasemete kohta ning jätta vastu võtmata vastustaja 04.01.2024 esitatud võõrkeelne valvekaamera tooteleht rahuldamata. Küll aga jätab kohus tähelepanuta vastustaja 04.01.2024 menetlusdokumendis joonealused võõrkeelsed viited võõrkeelsetele tekstidele, kuivõrd selles osas on kohtule tõlked eesti keelde esitamata. Kohtuotsus
9.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § https://www.aki.ee/sites/default/files/inspektsioon/rahvusvaheline/juhised/ suunised_maaruse_2016679_koh ase_labi paistvuse_kohta.pdf
56 lg 2). Kohus leiab, et vaidlustatud Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) 02.02.2023 ettekirjutushoiatus isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2900-10 vastab eeltoodud nõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud ettekirjutushoiatuses (dtl 16-21) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 2-5), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida üksnes alljärgnevat.
10.Kaebaja leiab, et tegemist on kahe eraisiku vahelise vaidlusega, millesse riik ei saa sekkuda. Nimelt on kaebaja seisukohal, et antud juhul ei saa kohaldada IKÜM sätteid, kuivõrd kaebaja töötleb isikuandmeid eranditult isiklike või koduste tegevuste käigus. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et kuivõrd kaamerasüsteem jälgib ka avalikku ruumi ja selle üle pooled ei vaidle, ei ole kohtu hinnangul tegemist isikuandmete töötlemisega üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel. IKS § 56 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud nõuete ning muudes seadustes isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Arvestades, et poolte vahel puudub sisuline vaidlus selles, et kaebaja poolt kasutatavate kaamerate vaatevälja jääb osaliselt nii avalik ruum, kuid ka naaberkinnistu, siis on tegemist olukorraga, kus kohaldub nii IKÜM regulatsioon ning isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet Andmekaitse Inspektsioon.
11.Teiseks viitas kaebaja võrdsuspõhiõiguse rikkumisele leides, et vastustaja kohtleb kaebajat ebavõrdselt võrreldes esiteks nende isikutega, kellel on auto pardakaamerad ja kes saavad samuti XXX tänavat sealt läbi sõites või seal parkides YYY kinnistut filmida. Veel viitas kaebaja Google Mapsis olevale fotomaterjalile märkides, et AKI ei ole teinud Google Inc. ettekirjutust YYY kinnistu omaniku privaatsusõiguse rikkumise lõpetamiseks. Kohus leiab esiteks nõustudes vastustajaga, et kaebaja poolt välja toodud gruppide puhul pole tegemist võrreldavate gruppidega. Teiseks ei saa kuidagi muuta käesolevas asjas vaidlustatud ettekirjutus-hoiatust õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja poolt viidatud isikute gruppidele ei ole samasugust ettekirjutus-hoiatust tehtud olukorras, kus kaebaja ei täida seadusest tulenevaid nõudeid. Tegemist on rikkumise kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutusega, mille tegemise eelduseks ei ole see, et kõigile isikutele, kes kaebaja arvates samuti rikuvad YYY kinnistu omaniku privaatsust tuleks teha samasugune ettekirjutus.
12.Kaebaja leiab viimaseks, et ettekirjutus ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning antud juhul ei ole naabri õigus privaatsusele kaalukam kaebaja õigusest kaitsta turvakaamerate abil oma perekonna elu, tervist ja vara. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust. Kohus kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda.
Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et kohtupraktikas on jõutud ühesele seisukohale, et enda kinnistule kaamera paigaldamine viisil, et sellega jälgitakse ka avalikku ala ja/või naaberkinnistut, ei ole ilma õigustatud huvi nõudeid täitmata, sh teavitussildi ülesseadmiseta, lubatav. Järelikult riive kaebaja naabri privaatsusõigusele kaalub üles väidetava riive kaebuse esitaja omandi kaitse õigusele. Vastustaja on vastavaid asjaolusid kaalunud ning ka vaideotsuses kaebajale selgitanud. Lisaks jagab kohus vastustaja seisukohta selles, et kaebaja õigustele ei teki üldse sellist riivet nagu kaebaja väidab, kuna tal on siiski õigus ja võimalus enda kinnistul kaamerat kasutada, täites õigustatud huvi nõuded. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et sellest tulenevalt tegi ka AKI kaebajale ettekirjutuse, milles samuti andis valikuvõimaluse ettekirjutuse täitmise viisi osas: kas (a) lõpetada kaameratega filmimine või alternatiivselt (b) koostada õigustatud huvi analüüs ja andmekaitsetingimused. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja väited sellest, et ettekirjutus-hoiatus ei ole proportsionaalne ning vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust, põhjendatud.
13.Oma täiendavas seisukohas on kaebaja välja toonud, et kaebaja maja külge paigaldatud valvekaamera on võimeline tuvastama konkreetse isiku ainult kuni 7,5m kauguselt mõõdetuna kaamera läätsest. Kaebaja märgib, et kuna YYY kinnistu jääb XXX kinnistul asuvast kaamerast tunduvalt kaugemale, ei ole kolmas isik ega tema perekonnaliikmed kaebaja valvekaamera abil identifitseeritavad. Kaebaja viitab IKÜM põhjenduspunktile 26 ja on seisukohal, et kuna andmesubjekt ei ole valvekaamera salvestisel selgelt äratuntav, siis IKÜM konkreetsel juhul andmetöötlusele ei kohaldu. Kaebaja on oma seisukoha tõendamiseks esitanud kohtule asjatundja arvamuse (dtl 118-120). Arvamust hinnates märgib kohus esmalt, et nõustub vastustajaga ja leiab, et pelgalt asjaolu, et isik on valvekaameratega seotud teenuseid pakkuva ettevõtte juhatuse liige, ei tähenda, et isik on valdkonna (täpsemalt andmekaitse valdkonna) asjatundja nagu leiab kaebaja. Vaidlust ei ole, et avaliku kutseregistri järgi isikule kutsetunnistusi väljastatud ei ole. Seega ei ole tegemist mitte asjatundja arvamusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes), vaid tavapärase dokumentaalse tõendiga. Kohus leiab, et viidatud arvamus ei lükka ka ümber AKI poolt esitatud seisukohti selles, et kaebajale kuuluva XXX hoone külge paigaldatud kaameraga on, arvestades kaamera tehnilisi näitajaid (vt dtl 123-125 ja 132), kaamera vaatevälja, DORI standardit ja näidisfotot konkreetse kaamera vaateväljast (dtl 126) on naaberkinnistutel viibivaid isikuid võimalik otseselt või kaudselt tuvastada. Rääkimata siinkohal avalikul teel viibivatest isikutest, sest avalik tee algab kaamerast juba ca 3m kauguselt (dtl 129). Kohus nõustub ka selles osas vastustaja poolt esitatud põhjendustega neid kordamata. Kaebuse esitaja vastupidised väited on tõendamata. Kaebaja poolt esitatud arvamus eeltoodut samuti ümber ei lükka, kuivõrd arvamus on puudulik ja tugineb ka kohtu hinnangul poolikult välja toodud informatsioonil. Ühtegi tõendit, mis vastavaid kaebaja väiteid kinnitaks kohtule esitatud ei ole. Isegi kui jätta arvestamata AKI poolt esitatud kaamera tehnilised näitajad, siis kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kuni 7,5 m distantsilt on inimesed igal juhul üheselt tuvastavad, siis arvestades, et vastav distants kattub juba alates 3 m avaliku tänavaga (dtl 129), on ettekirjutus ikkagi õiguspärane. Kohus jagab vastustaja seisukohta ka selles, et kaebaja poolne isikuandmete töötlus kaameraga rikub üheselt naaberkinnistutega seotud andmesubjektide õigust privaatsusele ning sellist rikkumist saab eelkõige lõpetada kaamera vaatevälja suunamisega selliselt, et naaberkinnistud kaamera vaatevälja ei jääks. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja ei ole kaalunud kaebaja õigust oma vara kaitseks kaamerat kasutada võrreldes naaberkinnistu omanike õigusega privaatsusele. Arvestades, et kaebajal on võimalik oma vara kaitsta ka selliselt, et kolmandate isikute õigust privaatsusele ei rikuta, leiab kohus vastustajaga nõustudes, et kolmanda isiku õigus
privaatsusele kaalub antud juhul üles kaebaja huvid salvestada kaameraga mh nii avalikus ruumis kui naaberkinnistutel toimuvat. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et valvekaamera vaatevälja suunamine üksnes kaebaja kinnistule võtab kaebajalt võimaluse tulevikus vajadusel tuvastada ja tõendada, kes tänavalt kaebaja territooriumile kuritahtlikul eesmärgil sisenevad või kes tema autole ning kuidas kahju põhjustavad. Kui kaebaja suunab valvekaamera ka üksnes oma kinnistule, siis on ilmselgelt võimalik sellelt tuvastada, kes kaebaja territooriumile kuritahtlikul eesmärgil sisenevad. Mis puudutab aga kaebaja autoga seonduvat, siis kaebajal on võimalik parkida auto ka oma kinnistule, kus on valvekaamera kasutamine igati õiguspärane. Asjaolu, et kaebaja pargib autot avalikul tänaval ei muuda avalikku ruumi kaebaja omandiks ega saa tekitada talle täiendavaid õigusi, mida talle seadusega ei ole ette nähtud. Juhul kui kaebaja soovib avalikku ruumi jätkuvalt filmida, siis on selleks kaebajal olemas ka õiguspärane võimalus täites vaidlustatud ettekirjutuse alternatiivse nõude: „Alternatiivina avalikku ala filmiva(te) kaamera(te) osas peatada kaameraga filmimine seniks, kuni Kaebaja väited nagu peaks vastava õigustatud huvide analüüsi koostama vastustaja on täiesti kaamera(te) kasutamise osas on koostatud õigustatud huvi analüüs ja andmekaitsetingimused, need on edastatud Andmekaitse Inspektsioonile, ning inspektsioon on kinnitanud nende nõuetele vastavust.“ asjakohatu ega tugine kehtival õigusel. Kui kaebaja soovib isikuandmete töötlemisel tugineda IKÜM art 6 lg 1 p-le f, tuleb kaebajal, mitte AKI-il seda dokumenteerida ja tõendada.
14.Samuti ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks kaebaja poolt välja toodud asjaolu, et YYY kinnistu omanikule olid enne Andmekaitse Inspektsioonile tema poolt kaebuse esitamist teada kaebaja nimi ja kontaktandmed, samuti teave selle kohta, kuhu ta saab järelevalve korras pöörduda enda väidetava isikuandmete kaitse rikkumise korral. Kaebaja toob välja, et enne ettekirjutuse-hoiatuse tegemist oli YYY kinnistu omanikul teada kaebaja õigustatud huvi valvekaamera abil isikuandmete töötlemiseks ja selle eesmärk, mille kaebaja avaldas kolmandale isikule järelevalvemenetluse käigus. Kohus selgitab kaebajale, et vastava info kolmandale isikule teatavaks saamine järelevalvemenetluse käigus ei asenda kuidagi õigustatud huvide analüüsi koostamist.
15.Samuti ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, milline teavitussilt on praegu ja milline teavitussilt oli ettekirjutuse tegemise ajal XXX aia küljes (kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise seisuga vt HKMS § 158 lg 2). Teavitamist puudutav on üksnes üks osa õigustatud huvi analüüsist, mida kaebaja aga koostanud ei ole ja mille üle vaidlus puudub. Kaebajale ei ole tehtud ettekirjutust seoses teavitussildi puudumisega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nii kaebaja kui vastustaja vastavad väited ja sellega seoses esitatud tõendid tähelepanuta, kuivõrd need ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).
16.Arvestades eeltoodut ja seda, et kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud 02.02.2023 ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-1/23/2900-10 tegemisel vastustaja poolt ja selle sisus selliseid rikkumisi, mis võiks kaasa tuua selle tühistamise, siis leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu, sh kohustamisnõudes lõpetada järelevalvemenetlus ja tuleb jätta rahuldamata.
17.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ega kolmas ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.