Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 25. jaanuar 2024, Tartu 3-22-193
Haldusasi
Xi kaebus Tartu Vangla poolt koroonaviirusesse nakatumisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2022. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2022. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26. veebruar 2024).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X nakatus karistust kandes 2021. aasta novembris koroonaviirusesse.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas X kaebuse, milles palus välja mõista talle hüvitis 500 eurot seoses koroonaviirusesse nakatumisega. Kaebuse kohaselt levitas vangla viirust, kaebaja sai nakkuse ega saanud tööd teha.
3.Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vangla õigusvastane tegevus ei ole tõendatud. Vangla kohaldas piiranguid lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele tulijatele, seadis kohustuse kaitsemaski kandmiseks ja kehtestas kokkusaamistele tulijatele täiendavaid piiranguid. Vastustaja on tõendanud, et ta kehtestas abinõusid, mille eesmärk oli viia miinimumini võimalus, et nakkus edasi kandub.
3.2.Vanglal ei olnud võimalik kinnipeetavate omavahelisi kokkupuuteid ja kokkupuuteid vanglaametnikega täielikult ära hoida ning parim, mida vastustaja sai teha, oli reeglite
kehtestamine nakkuse edasikandumise ohu vähendamiseks. Meetmete põhjendatust näitab muuhulgas see, et Tartu Vanglas esines küll nakatumisi, kuid haiguspuhangut ei tekkinud.
3.3.Vangla on samas tõendanud, et kaebaja rikkus ise enne haigestumist maski kandmise kohustust ning keeldus seda täitmast ka pärast vastavat korraldust. See muudab ainetuks kaebaja etteheited selle kohta, et vangla ei nõudnud teistelt kinnipeetavatelt maskide kandmist. Samuti näitab see kaebaja kergemeelset suhtumist oma tervisesse.
3.4.Kaebajal diagnoositi küll COVID-19, kuid pole tõendatud, et nakatumine oleks talle põhjustanud mingeid tõsiseid sümptomeid või et sellel oleks olnud mingil muul moel mõju tema tervisele. See, et kaebaja pidi paar tundi ravimeid ootama, ei ole vangla suurust, kinnipeetavate arvu ning meditsiinitöötajate töökoormust jms asjaolusid arvestades ebamõistlik aeg.
3.5.Kohtueelses menetluses ei nõudnud kaebaja hüvitisena saamata jäänud töötasu ning seda nõuet halduskohus lahendada ei saa.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X esitas apellatsioonkaebuse (pealkirjastatud määruskaebusena), milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Vangla levitas viirust. Läbiotsimisi tehti ühtede ja samade kinnastega. Maskikandmist ega nende vahetamist ei kontrollitud. Kaebaja väidete hindamiseks saab kontrollida saadud isikukaitsevahendite ja kinnipeetavate arvu suhet.
4.2.Vangla ei järginud direktori käskkirjaga kehtestatud piiranguid.
4.3.Kaebajal ei ole kinnipeetavana võimalik tõendada meditsiinilise abita jätmist ja tervisekahjustusi.
4.4.Kohtupraktika järgi on arst kohustatud patsienti läbi vaatama.
5.Tartu Vangla palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks haigestunud vangla hooletu või tahtliku tegevuse tulemusel ja et vangla oleks saanud suurema hoolsuse korral kaebaja haigestumise ära hoida.
5.2.Vangla ei nõustu kaebaja etteheidetega samade kinnaste ning maskide kandmise kohta. Kaebaja pole toonud välja ühtegi olukorda, kus selline situatsioon oleks esinenud. Ametnikud kandsid vajalikul määral isikukaitsevahendeid ning vanglal puuduvad tõendid selle kohta, et ametnikud oleks kasutanud neid nõuetele mittevastavalt.
5.3.Ravimi ootamist kuni kaks tundi olukorras, kus viiruse leviku laienemisel oli ametnike töökoormus ümberpaigutamiste tõttu suurenenud, ei saa pidada õigusvastaseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus nõustub vangla ja halduskohtu seisukohtadega, et vangla tegevuse õigusvastasus ning kaebajale tõsiseltvõetava tervisekahju tekkimine ei ole tõendatud. Vangla on kirjeldanud mitmeid abinõusid, mida kohaldati vanglas koroonaviiruse tõkestamiseks (kohaldati piiranguid külastajatele, kehtestati kinnipeetavatele väljaspool elukambrit maski kandmise kohustus, piirati osade kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadust, testist keeldunud kinnipeetavate suhtes rakendati isolatsiooni, eluosakondadesse sisenemisel ja väljumisel sai kasutada desinfitseerimisvahendeid jne (dtl 55)). Ringkonnakohus nõustub, et neid meetmeid arvestades pole alust kahelda selles, et vangla andis endast parima, et koroonaviiruse levikut tõkestada. See, et kaebaja neist meetmetest hoolimata siiski haigestus, ei tähenda vangla tegevuse õigusvastasust. On üldteada,
et ka vabaduses viibivad isikud nakatusid koroonaviirusesse väga suurest ettevaatlikkusest hoolimata ning et paraku oli tegemist viirusega, mida ei õnnestunud alati vältida. Õige on ka kohtu tähelepanek, et kaebaja küll nakatus koroonaviirusesse ja haigestus Covid-19 haigusesse, kuid puuduvad andmed, et ta oleks haigestunud raskekujuliselt või kannatanud täiendavate tüsistuste käes. Seetõttu on kaheldav see, et kaebajale tekkinud tervisekahju oli niivõrd tõsine, et õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et 9. novembri 2021. a öösel tekkis tal palavik 38 kraadi, järgmisel päeval kurtis ta ninakinnisust ja kurguvalu ning hingamisraskust (samas on märge, et ta kõneles pikkade täislausetega, hingeldust ei olnud). 12. novembril 2021 lisandus täiendava kaebustena peavalu ja väsimust, kuid juba 13. novembril 2021 tundis ta enda sõnade järgi end hästi, kuigi ei tundnud maitset ja lõhna, ning 15. novembril polnud tal enam ei peavalu ega palavikutunnet. Tervisekaardist nähtuvalt kontrolliti kaebaja terviseseisundit iga päev 9.-17. detsembrini 2021 ning võimaldati ka ravimeid (paratsetamool, naatriumkloriidi lahus nina loputamiseks, vt dtl 26-27).
8.Kaebaja argumendid, et vangla levitas viirust, kuna läbiotsimisi tehti samade kinnastega ning maskide vahetamist ei kontrollitud ja puudusid desinfitseerimisvahendid, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Esiteks on need väited tõendamata. Lisaks ei ole usutav, et kaebajal saab olla täpseid ja tõsiseltvõetavaid teadmisi selle kohta, kui sageli vahetasid vanglaametnikud kinnipeetavate juures läbiotsimisi tehes kindaid või kui tihti vahetati maske. Vangla on kinnitanud, et ametnikud käitusid isikukaitsevahenditega nõuetekohaselt ning ringkonnakohus ei näe alust selles kinnituses kahelda. Vangla kinnitusele lisab usutavust see, et vangla pidi haldusorganina arvestama sellega, et isikukaitsevahendite nõuetekohasel kasutamata jätmisel suureneb risk viiruse ulatuslikuks levikuks vanglas märkimisväärselt. Viiruse ulatuslik levik vanglas oleks muutnud vastustajale aga tema ülesannete täitmise keerulisemaks ning on igati usutav, et vangla püüdis seda vältida ja nõudis ametnikelt isikukaitsevahendite korrektset kasutamist. Seda arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks hakata ainuüksi kaebaja oletuse põhjal lähemalt uurima vanglale eraldatud ja kasutatud isikukaitsevahendite hulka ning nende suhet kinnipeetavatega, tegemaks kindlaks seda, kui tihti ametnikud kaitsevahendeid vahetasid.
9.Samamoodi on oletuslik kaebaja väide, et vangla ei järginud ise enda käskkirjadega kehtestatud piiranguid. Kuna selle kohta puuduvad samuti igasugused tõendid, siis ringkonnakohus sellel küsimusel pikemalt ei peatu.
10.Kaebaja väidab, et kinnipeetavana pole tal võimalik tõendada tema meditsiinilise abita jätmist ja tervisekahjustusi. Siin jätab kaebaja tähelepanuta, et kinnipeetavate tervisega seotud probleemid kantakse kinnipeetava tervisekaarti. See on asjas esitatud ning sellest ei nähtu, et kaebajale oleks meditsiiniline abi andmata jäetud või et tal oleks läbi põetud Covid-19 tõttu tekkinud täiendavaid tervisekahjustusi. Seega on tegemist küsimusega, milles on piisavad tõendid juba olemas ning paraku ei kinnita need kaebaja nägemust.
11.Kaebaja on viidanud ka kohtupraktikale, mille järgi on arst kohustatud patsienti läbi vaatama. Ringkonnakohus mõistab seda seisukohta selliselt, et kaebaja heidab jätkuvalt vanglale ette seda, et ta ei saanud ravimeid õigeaegselt ning püüab selle argumendiga näidata, et see oli õigusvastane.
Kaebaja väitel küsis ta haiguse põdemise ajal ametnikelt ravimeid ja pidi nende saamist ootama kuni paar tundi. Vangla möönis, et novembris 2021 ulatuslikumaks muutunud viiruse leviku tõttu olid ametnikud rohkem hõivatud, mistõttu ei olnud alati võimalik koheselt kinnipeetavatele ravimit viia (dtl 9). Ringkonnakohus leiab, et sellist mõningast viivitust ei saa pidada õigusvastaseks ka kaebaja viidatud kohtupraktikat arvestades, sest vaidlust pole selles, et kaebaja sai soovitud ravimid ikkagi kätte. Mõningane viivitus ei tähenda automaatselt selle õigusvastasust.
12.Ringkonnakohus kordab lõpetuseks ka seda, et kaebaja ise oli üheks mitmest kinnipeetavast, kes ei kandnud 27. oktoobril 2021 jalutusaias maski (dtl 9). Seda arvestades ei mõju tõsiseltvõetavalt kaebaja etteheited vanglale ning vangla süüdistamine viiruse levikus.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus oli riigilõivuvaba.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.