lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-1871/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1871/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1244
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 43Korduv kaebusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-22-2174/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja12.10.20223-22-1999/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja28.09.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-1871

Määruse kuupäev

7. september 2022

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja X. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X. kaebus.
2.Jätta X. riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta kohtuistungi korraldamise ning tunnistajate ülekuulamise taotlused läbi vaatamata.
4.Kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav X. (kaebaja) esitas 4. septembril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmiseks. Kaebusest nähtub, et kaebajale tekitas kahju vanemvalvur, kes kaebajalt kui islamiusuliselt kinnipeetavalt küsis tema alkoholi tarvitamise kohta. Kaebaja selgitab, et vanemvalvur viis 25. juunil 2022 ja 26. juunil 2022 läbi erakorralist loendust, mille käigus küsis kaebajalt, kas ta tarbib alkoholi. Seejärel valvur naeratas, sest teadis, et kaebaja on islamiusuline ning usk ei luba tal alkoholi tarvitada. Kaebaja leiab, et vanemvalvur ei tohi selliseid küsimusi esitada ning eeltoodu solvas teda ja tema usku. Vanemvalvur on teda ka varasemalt usuga seonduvalt solvanud. Kaebaja peab õiglaseks hüvitiseks 100 eurot, mille palub vanglalt välja mõista. Ühtlasi palub kaebaja tühistada Tartu Vangla 30. augusti 2022. a otsuse nr 1-13/212-3, millega vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastav otsus on lisatud kaebuse juurde koos riigi õigusabi ning riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlustega.

3-22-1871

KOHTU SEISUKOHT

2.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus märgib, et kuigi kaebaja on hüvitamisnõude juurde lisanud nõude, milles palub tühistada Tartu Vangla 30. augusti 2022. a otsuse nr 1-13/212-3, siis tuleb kaebust tervikuna käsitada hüvitamiskaebusena, sest tühistamisnõue on praegusel juhul hõlmatud kahju hüvitamise nõudega (vt Riigikohtu 17. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-19-1416, p 17).
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Kohus märgib, et arvestades juba nõutava hüvitise suurust (100 eurot) ning HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni, saab praeguses olukorras kaebaja õiguste riivet pidada väheintensiivseks. Samas ei saaks ka suurema hüvitise nõudmisel kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks. Kaebaja heidab vanemvalvurile ette seda, et temalt kui islamiusuliselt isikult küsiti alkoholi tarvitamise kohta ning kaebaja peab eeltoodut solvavaks. Kohus märgib, et Tartu Vangla 30. augusti 2022. a otsusest nr 1-13/212-3 nähtub, et erakorraline loendus, millele kaebaja viitab, toimus 23. juunil 2022 ning selle käigus küsis vanemvalvur kaebajalt, kas tal on kääritatud vedelikke ning seejuures jälgis tähelepanelikumalt tema käitumist ja kõnet. Kohus leiab, et kuna vanemvalvur küsis kaebajalt üksnes küsimuse, ei öelnud tema kohta midagi halvustavat ega kasutanud ka temaga suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid, siis ei saa kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks.
5.Solvamist saab iseenesest käsitada väärikust alandava tegevusena riigivastutuse seaduse § 9 lõike 1 mõistes, kuid kohtu hinnangul ei sisaldanud vanemvalvuri küsimused kaebajale solvanguid. Tegemist oli kinnipidamisasutuse eripära arvestades tavapäraste küsimustega, sest vanglas on toiduainete kääritamine või hapendamine keelatud (vt Tartu Vangla kodukorra p 8.2.13) ning vanglal tuleb tagada, et selliseid tegevusi ei toimuks. Selleks tuleb vanglal kinnipeetavaid küsitleda ning teostada aeg-ajalt kambrite läbiotsimisi. Kaebaja võis islamiusulise isikuna tunda end küsimustest mõnevõrra puudutatuna, kuid sellise ebamugavustunde tekkimine on väga subjektiivne ning kohtu hinnangul ei kvalifitseeru eeltoodud küsimuste küsimine ka islamiusulise isiku puhul inimväärikust alandavaks tegevuseks. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Kaebajalt tema hinnangul ebasobiva küsimuse küsimine ei ole eelnimetatud olukordadega võrreldav. Ka asjaolu, et vanemvalvur küsimuse esitamise järgselt väidetavalt naeratas, ei muuda olukorda õigusvastaseks.
6.Kohus märgib, et isiku solvamise puhul saaks iseenesest rääkida ka tema au teotamisest RVastS § 9 lõike 1 mõistes, kuid nagu eelnevalt öeldud, siis kohtu hinnangul ei sisaldanud vanemvalvuri poolt esitatud küsimused solvanguid ning lisaks ei tähenda igasugune solvang au ja hea nime teotamist. Teotamine on tugevam rünne kui solvamine. Mitte igasugune end puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine, riive kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära. Selleks, et isikuõiguste riive langeks RVastS § 9 lg 1 kaitsealasse ning tingiks rahalise hüvitise määramise, peaks solvang kujutama endast pahatahtlikku rünnet eesmärgiga

3-22-1871 solvata kaebajat häbistaval ja alandaval viisil (vt Tallinna Halduskohtu 11. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-15-1519, p 13). Lisaks on Tartu Ringkonnakohus leidnud, et kui au teotamine ei toimu ebakohase väärtushinnangu või tõele mittevastava faktiväite avaldamise, vaid avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega, on see sisuliselt kattuv väärikuse alandamise koosseisuga (vt Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2015. a otsus asjas nr 3-13-1626, p 10). Eelnevat arvestades oleks kohtu hinnangul käesolevas asjas kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmine äärmiselt ebatõenäoline.

7.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust ning ka taotlust kohtuistungi korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus jätab need taotlused seetõttu läbi vaatamata.
9.Kaebaja esitas koos kaebusega ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja on riigi õigusabi taotluses märkinud taotletavate õigusabi liikidena isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning isiku esindamine haldusmenetluses, siis mõistab kohus, et kaebaja eesmärk ja tegelik tahe oli esitada taotlus kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. Vastav eesmärk nähtub ka taotluse sisust.
10.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on ulatuslik halduskohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt kohtule kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt nt haldusasjad nr 3-22-1872, 3-22-1510, 3-22-561, 3-22-560, 3-22-193, 3-21-2815, 3-21-2729, 321-401). Ka selles asjas on kaebaja suutnud esitada arusaadava kaebuse ning ta on võimeline halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ega vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Lisaks tuleb arvestada, et RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebaja kaitstava õiguse väheintensiivse riive ning kaebuse edulootuste puudumise tõttu, on kaebuse tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Eelnevast tulenevalt jätab kohus X. taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
11.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium