Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.01.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2277
Haldusasi
Ühispakkujate IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaseltsi Hansab kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.10.2023 otsuse nr 131-23/254499 ning Politsei- ja Piirivalveameti 21.08.2023 otsuse nr 20-2.27/3-43 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad (vaidlustajad) ühispakkujad IDEMIA
IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA
FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab, esindajad vandeadvokaadid Martin Männik, Tambet Toomela ja Kaarel Berg Vastustaja (hankija) Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja vandeadvokaat Merit Lind
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS,
IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaseltsi Hansab apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaseltsi Hansab apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-2277 muutmata.
Mõista IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS-lt, IDEMIA FRANCE SAS-lt ja Aktsiaseltsilt Hansab solidaarselt Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 7800 eurot (käibemaksuta). Kaebajate menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
3.Jätta avaldamata ringkonnakohtu otsuse p-d 5.2.1, 5.3.1, 7.2.1–7.2.7, 7.3.1–7.3.5, 8.3.1, 8.4.1, 14–17 ja 23–24.
3-23-2277
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) avaldas 21.09.2022 riigihangete registris võistleva dialoogi „ID-1 formaadis isikut tõendavate dokumentide plankide ostmine ning isikustamisteenuse ja teiste teenuste tellimine” (viitenumber 254499) hanketeate. Taotluste esitamise tähtpäev oli 25.10.2022 ja pakkumuste esitamise tähtpäev 09.05.2023. Teiste seas esitasid ühise pakkumuse IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab (ühispakkujad).
2.PPA lükkas 21.08.2023 otsusega nr 20-2.27/3-44 ühispakkujate pakkumuse riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 alusel tagasi. Otsuse põhjendused sisaldusid 21.08.2023 põhjenduste protokollis nr 20-2.27/3-43, mille kohaselt ei sisalda ühispakkujate pakkumus riigihanke alusdokumentidega (RHAD) kooskõlas olevat lahendust isikut tõendavate dokumentide kaugjuhitud muudatuste, paranduste ja uuenduste (kauguuenduste) tegemiseks, dokumentide väljastamiseks lõppkasutajale ilma turvakoodide ümbrikuta, dokumendi kiibile kantud sertifikaadi aktiveerimiseks ja dokumentide hävitamiseks. Hankijal ei olnud võimalik veenduda pakkumuse vastavuses RHAD-le seoses ühispakkujate praktikaga rahvusvaheliste sanktsioonide järgimisel ja rakendamisel.
3.Ühispakkujad esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 01.09.2023 vaidlustuse, milles taotlesid PPA 21.08.2023 otsuse kehtetuks tunnistamist.
4.VAKO jättis 02.10.2023 otsusega nr 131-23/254499 vaidlustuse rahuldamata ning mõistis vaidlustajatelt hankija kasuks välja menetluskulu 7200 eurot.
4.1.Hankija peab pakkumuste vastavust kontrollides lähtuma taotluse esitamise ettepanekust (TEE), dialoogi alustamise ettepanekust (DAE) ja pakkumuse esitamise ettepanekust (PEE), sest need on osa RHAD-st. RHS § 65 lg 6, § 66 lg-d 2 ja 7 või muud normid ei keelanud hankijal pärast dialoogide lõpetamist koostada kokkuvõtlikku tehnilist kirjeldust (TK), s.o koondtingimusi taotlejatele lõplike lahenduste (pakkumuste) esitamiseks. RHAD tingimuste õiguspärasuse üle ei saa pärast lõplike pakkumuste esitamist enam vaielda. Pakkumuste vastavuse kontrollimisel tuli lähtuda RHS §-st 114.
4.2.Hankija ei saanud pakkumust tagasi lükata vastuolu tõttu TEE p-s 8.6.3.6 ja PEE p-s 3.5.6.11 ettenähtud tingimustega, mis puudutab rahvusvaheliste sanktsioonide järgmist. Hankija 21.08.2023 otsus lükata pakkumus tagasi on aga õiguspärane, kui vähemalt üks selles toodud alus on õige.
4.3.Vaidlustajate pakkumus ei vasta PEE lisaks oleva TK lisa 1 p-le 28.1, mis puudutab isikut tõendavate dokumentide hävitamise nõudeid. Vaidlustusmenetluses esitatud uued tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Hankija võimaldas vaidlustajatel tõendada pakkumuse vastavust, aga vaidlustajad ei teinud seda.
2(9)
3-23-2277
4.4.Vaidlustajate pakkumus ei vasta TK lisa 1 p-dele 6.12–6.13, mis kehtestasid lõppkasutajale väljastatud isikut tõendavate dokumentide kauguuendamise lahenduse nõude. Hankija soovis lahendust, mille kohaselt saab vajadusel kõikidel isikut tõendavatel dokumentidel teha muudatusi, uuendusi, parandusi kaugjuhtimise teel, viies need turvalist kanalit mööda üle avaliku interneti lepingupartnerilt (kes teeb uuendused) otse lõppkasutajale väljastatud dokumendile. Vaidlustajatele ei saanud jääda arusaamatuks, et kauguuendusi peab olema võimalik teha üle avaliku interneti. Vaidlustajad ei pakkunud üle avaliku interneti kauguuendamise lahendust ning on ka ise tunnistanud, et nende pakutav lahendus ei vasta igas olukorras TK-le.
4.5.Vaidlustajate pakkumus ei vasta TK lisa 1 p-des 23.2.6, 23.2.6.2, 23.2.8.3, 23.2.9 ja 23.2.9.1 ning TK lisa 1.1 p-s 2.4 sätestatud nõuetele. Hankija soovis lahendust, mis võimaldab dokumentide väljastamist teeninduspunktist nii turvakoodide ümbrikuga kui ka ilma selleta. Vaidlustajad ei pakkunud töötavat lahendust, mis võimaldaks väljastada dokumendi lõppkasutajale turvakoodide ümbrikuta. Kui aktsepteerida vaidlustajate pakutud lahendust, oleks see vastuolus TK lisa 1 p-ga 23.2.9, mille kohaselt peab pakutav lahendus olema kasutatav kõikide dokumentide puhul. Vaidlustaja pakutav lahendus ei vasta ka TK lisa 1 p-s 23.2.7.3 sätestatud nõudele, mis puudutab dokumendi kiibile kantud sertifikaadi aktiveerimist.
5.IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada VAKO 02.10.2023 otsus ja PPA 21.08.2023 otsus kaebajate pakkumuse tagasilükkamise kohta.
5.1.Hankija tegi olulisi kaalutlusvigu. Hankija oleks pidanud tunnistama vaidlustaja pakkumuse vastavaks, arvestades võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Võistlevas dialoogis on hankijal lai diskretsiooniõigus. Kaebajad arvestasid sellega, et hankija kasutab kaalutlusõigust õiguspäraselt ja kaebajad saavad täpsustada esitatud pakkumuse tehnilisi üksikasju. Tehnilised tingimused, mille kaebajad ja hankija allkirjastasid dialoogi käigus, ei ole need, mille alusel pidid kaebajad esitama pakkumuse. Kaebajad kahtlustavad, et hankija alustas läbirääkimisi kaebajatega, allkirjastas protokolli ja asus siis läbi rääkima ja sama või erineva sisuga protokolle allkirjastama kaebajate konkurentidega. Hankija ei valinud läbirääkimiste järel enda jaoks välja ühte või mitut lahendust, et teha taotlejatele pakkumuse esitamise ettepanek, vaid koostas oma nägemuse TK-st, millele vastava pakkumuse peaksid kõik pakkujad esitama. RHS § 66 lg 1 ja § 65 lg 7 kohaselt pidanuks PEE lisaks olev TK olema osaks kõigi pakkujatega allkirjastatavast protokollist. Hankija ei oleks tohtinud lõpetada läbirääkimisi pakkujatega, kuni dialoogi käigus ei ole jõutud ühiselt väljatöötatud lahenduseni, mis on toodud välja PEE lisas. Vaid sellisel juhul oleks hankija käitunud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Kui hankija palub pakkujatel esitada pakkumused lahendusele, mis hälbib taotlejatega protokollitud lahendusest, on hankija rikkunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivist 2014/24/EL ja RHS-st tulenevaid kohustuslikke menetlusnõudeid. Seega ei vastanud hankemenetlus võistlevale dialoogile kehtestatud nõuetele. Hankija esitas küll kaebajatele pärast pakkumuse esitamist küsimusi, kuid ei palunud neil pakkumust selgitada, piiritleda või täpsustada, nagu võimaldab RHS § 66 lg 31. Näib, et hankija oli kohe pärast pakkumuste saamist teinud valiku, millise pakkumuse ta soovib edukaks tunnistada. Hankija küsis kaebajatelt enne otsuse tegemist vaid suunavaid küsimusi ja selle pinnalt otsis ettekäändeid kaebajate pakkumuse tagasilükkamiseks.
5.2.Kaebajate pakkumus vastas TK lisa 1 p-le 28.1.
5.2.1.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
5.3.Kaebajate pakkumus vastas TK lisa 1 p-dele 6.12–6.13.
5.3.1.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le. 3(9)
3-23-2277
5.4.Kaebajate pakkumus vastas TK lisa 1 p-dele 23.2.6, 23.2.6.2, 23.2.8.3, 23.2.9 ja 23.2.9.1 ning TK lisa 1.1 p-le 2.4.
6.PPA palus jätta kaebus rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajatelt hankija kasuks välja menetluskulu 10 000 eurot. Halduskohus nõustus hankija ja VAKO otsuste põhjendustega ega korranud neid kõiki (HKMS § 165 lg 2).
7.1.Hankija ei rikkunud riigihanke korraldamisel kaalutlusreegleid. Pärast pakkumuste esitamist ei saa kaebajad enam vaidlustada RHAD-d ega hankemenetluse käiku. Kaebajad soovivad kohaldada võistleva dialoogi pidamise reegleid pakkumuste kontrollimise menetlusele, kuid see pole võimalik, sest läbirääkimised on lubatud üksnes dialoogi etapis (RHS §-d 63–65). Dialoogi pidamisel võib läbi rääkida kõiki tingimusi, mille läbiräägitavust hankija ei ole piiranud. Eesmärgiks on tuvastada tingimused, mis vastavad kõige paremini hankija vajadusele, kuid tagavad siiski konkurentsi säilimise pakkumuste esitamise etapiks. Dialoogi pidamisel ei pea selguma üks lahendus, vaid hankija vajadustele võivad vastata mitme taotleja pakutud ja dialoogi pidamisel läbiräägitud lahendused. Erialakirjanduse järgi võib hankija vajadusi parimal viisil rahuldav lahendus seisneda iga taotleja individuaalselt pakutud lahenduses, eri taotlejate pakutud lahenduste elementide kombineerimises või taotlejate lahenduste ja hankija enda määratud täiendavate nõuete kombineerimises. Seega pole dialoogi eesmärk jõuda kõigi taotlejatega ühesuguse lahenduseni. Hankijal ei ole keelatud pärast dialoogi pidamist kehtestada ühtseid nõudeid (TK-d).
7.1.1.Hankija pidas kaebajatega dialoogi 25.–26.01.2023 (vt helisalvestis ja protokoll). Hankija ei pidanud jätkama dialoogi pärast 07.02.2023 mittesiduva pakkumuse saamist. RHS § 65 lg-st 7 ja § 66 lg-st 1 tulenevalt on dialoogis väljatöötatud protokolli kantud lahendus hankijale siduv selles mõttes, et pakkumuste tegemise ettepanek tuleb teha kooskõlas protokollis kajastatud tingimustega, kuid keelatud pole täiendada ja täpsustada hanketingimusi vastavalt dialoogile. Kuna võistlev dialoog on piiritletud RHS § 48 lg-s 3 sätestatud olukordadega, peab hankijal olema võimalik sisustada need hanketingimused, mille pärast selline menetlusliik üldse valiti. Ka erialakirjanduses on leitud, et võistleva dialoogi alguses ei pea olema hanketingimused ammendavalt määratletud, vaid need peavad saama lõpliku kuju hiljemalt pakkumuste esitamise ettepanekus. DAE-st nähtub samuti, et hankija reserveeris õiguse töötada pärast dialoogi pidamist välja lõplik TK. Seega ei saanud kaebajad eeldada, et TK jääb pärast dialoogi pidamist samasuguseks ja nad saavad 09.05.2023 pakkumusena esitada hankijale 07.02.2023 saadetud mittesiduva pakkumuse, mille üle hankija ei pidanud dialoogi. Hankijal ei olnud kohustust anda kaebajate 07.02.2023 mittesiduvale pakkumusele tagasisidet ja jätkata dialoogi. Otsus, kas ja millal dialoog lõpetada, on hankija pädevuses (RHS § 66 lg 1). Dialoogi käigus võisid kaebajad oma lahendust muuta, kuid lõplik lahendus pidi kajastuma pakkumuses ja seda ei saanud pärast selle esitamise tähtpäeva enam muuta (RHS § 66 lg-d 31 ja 4, DAE p-d 4.16.1 ja 14.16.3).
7.1.2.Pole vaidlust, et pärast dialoogi pidamist kehtestas hankija lõplikud hanketingimused, mis osaliselt erinesid dialoogides läbiräägitust. Kaebajad ei küsinud hankijalt lõplike hanketingimuste kohta selgitusi ega vaidlustanud neid. Sellega võtsid kaebajad riski, et nende arusaam hanketingimustest ei pruugi kattuda hankija omaga (vt tõlgendamisreegel TEE p-s 1.3). Seejuures leidsid kaebajad pakkumust esitades näiteks, et hankija kehtestatud TK lisa 1 pdes 6.12 ja 6.13 kehtestatud kauguuendamise tingimused ei ole täidetavad ning nad ei pakkunud üle interneti uuendamise lahendust. Kaebajad ei juhtinud sellele tähelepanu ka dialoogi pidades.
7.1.3.RHS § 66 lg-s 31 hankijale antud võimalus paluda pakkujal vajaduse korral lõplikku pakkumust selgitada, piiritleda või täpsustada tingimusel, et sellega ei muudeta pakkumust ega 4(9)
3-23-2277 RHAD-i ning sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise ohtu, ei anna võimalust pidada pärast pakkumuse esitamist uuesti dialoogi ja jätkata läbirääkimisi. See oleks vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Kaebajate väited, et hankija keeldus nendega riigihangete registri väliselt suhtlema, on kontekstist välja rebitud. Kui hankija oli dialoogi käigus saavutanud oma eesmärgi, ei olnud tal kohustust jätkata dialoogi pidamist üksnes selle tõttu, et kaebajad soovisid oma pakkumust jätkuvalt täpsustada. Pakkumuse muutmine pärast selle esitamist ei ole lubatud. Hankija võimaldas kaebajatel oma pakkumust selgitada kooskõlas RHS § 66 lg-ga 31. Selgitusi võis küsida ka kirjalikult. Kaebajatelt küsiti selgitusi kolmel korral ning hankija leidis õigesti, et kaebajate selgitused kinnitasid hankija kahtlust, et kaebajate pakkumus ei vasta PEE-le ja selle lisadele.
7.2.Kaebajate pakkumus ei vasta PEE lisaks 1 oleva TK lisa 1 p-le 28.1.
7.2.1.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
7.2.2.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
7.2.3.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
7.2.4.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
7.2.5.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
7.2.7.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
7.2.8.Hankija ei pea võimaldama pakkujal lõputult oma pakkumust täpsustada ja täiendada. Pakkuja hoolsuskohustus seisneb selles, et kui hankijal tekivad küsimused ja ta esitab need pakkujale, siis tuleb vastata ja täpsustada oma pakkumust piisavalt ning kooskõlas RHAD-ga. Kuigi hankija 11.07.2023 küsimus ei sisaldanud viidet TEE p-le 2.6, pidid kaebajad mõistma, et nad peavad tõendama samaväärsust TEE p 2.6 kohaselt. Seda kaebajad ei teinud. Kuna hankija oli purustaja kohta varem küsimusi esitades viidanud TEE p-le 2.6, mis sätestas reeglid samaväärsuse tõendamiseks, ei pidanud hankija seda nõuet järgmistes küsimustes üle kordama. Dokumentide nõuetekohase purustamise nõue ei ole hankelepingu eset silmas pidades mitteoluline. Kuna hankija oli purustaja nõude kehtestanud algusest peale kohustuslikuna, ei saanud kaebajad eeldada, et tegemist on hankija jaoks vähetähtsa tingimusega.
7.3.Kaebajate pakkumus ei vasta TK lisa 1 p-dele 6.12–6.13.
7.3.1.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
7.3.2.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
7.3.3.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
7.3.4.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
7.3.5.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
7.3.6.Teiste pakkujate pakkumuste vastavuse kontroll ei muuda kaebajate pakkumust TK lisa 1 p-dele 6.12–6.13 vastavaks. Kaebajate taotlusel kontrollis kohus siiski kahe teise pakkuja pakkumusi ning mõlemad pakkusid lahendust, mis vastab TK lisa 1 p-dele 6.12–6.13. Puudub alus arvata, et nende pakkumused vastasid nõuetele põhjusel, et hankija pidas nendega täiendavaid läbirääkimisi. Ka kaebajatega olid p-d 6.12–6.13 läbi räägitud ning hankija tahe 5(9)
3-23-2277 pidi olema kõigile pakkujatele arusaadav. Asjaolu, et kaebajate tehnoloogilised lahendused, sisemised turvapoliitikad, ärilised otsused vms subjektiivsed põhjused ei võimaldanud pakkuda nõuetekohast lahendust, ei tähenda, et sellise lahenduse pakkumine on objektiivselt võimatu. Tegemist ei ole väheolulise minetusega või minetusega, mida saaks kõrvaldada RHS § 66 lg 31 alusel.
7.4.Puudub vajadus kontrollida, kas kaebajate pakkumus oli muus osas nõuetekohane. Hankija otsus lükata kaebajate pakkumine tagasi on RHS-iga kooskõlas juba siis, kui kasvõi üks hankija esitatud põhjus pakkumuse tagasilükkamiseks on õige. Siiski leidis VAKO otsuse p-des 11 ja 12 õigesti, et kaebajate pakkumus ei vastanud TK lisa 1 p-dele 23.2.6, 23.2.6.2, 23.2.8.3, 23.2.9, ja 23.2.9.1, TK lisa 1.1 p-le 2.4 ning TK lisa 1 p-le 23.2.7.3. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.IDEMIA IDENTITY & SECURITY FRANCE SAS, IDEMIA FRANCE SAS ja Aktsiaselts Hansab paluvad apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.
8.1.Halduskohus mõistis valesti võistleva dialoogi olemust. Hankija rikkus ühispakkujate pakkumuse hindamisel kaalutlusõigust. Võistleva dialoogi korral tuleb lahendus saavutada koostöös taotlejatega, kellel peab olema dialoogi tulemusel selgus, millist tehnilist lahendust hankija soovib (vt RHS § 65 lg 7 ja § 66 lg 1 koostoimes). Seega peavad hankija ja taotlejad jõudma lahendus(t)eni, mis protokollitakse kõigi taotlejatega ning mille põhjal koostatakse PEE. Praeguses asjas ei kajastanud PEE kaebajatega peetud dialoogi tulemusel koostatud ja protokollitud lahendust. Sellega rikkus hankija RHS § 65 lg-t 7 ja § 66 lg-t 1. PEE pidi sisaldama RHS § 77 lg-s 4 nimetatud teavet, mis on vajalik pakkumuse esitamiseks ja nõuetekohaseks hankemenetluseks . Kaebajatel oli pärast nendega peetud dialoogi selge arusaam hankija soovidest, kuid puudus teadmine teiste taotlejatega arutatust. Hankija pidi lahendama hanke tehnilised tingimused selgelt ja arusaadavalt, mitte kaebajad ei pidanud esitama selle kohta küsimusi. Hankija otsis põhjusi kaebajate pakkumuse tagasilükkamiseks.
8.2.Halduskohus tõlgendas RHS § 66 lg-t 31 liiga kitsalt, sest keelatud on muuta vaid pakkumuse põhiaspekte. See ei hõlma ebaselguse kõrvaldamist kaebajate pakkumusest arusaamisel, et hankija saaks veenduda selle vastavuses hanke tingimustele. Kui kaebajad esitasid täpsustavaid küsimusi TK kohta, et jätkata dialoogi, siis keeldus hankija sellest ja nõustus suhtlema üksnes riigihangete registri vahendusel. Pole eluliselt usutav, et kaebajad teadlikult esitasid nõuetele mittevastava pakkumuse. Hankija piiras end kaebajate pakkumuse hindamisel liialt ja otsus põhjusi selle tagasilükkamiseks. See on RHS § 3 p-s 2 nimetatud rikkumine, mis eraldi võetuna toob kaasa vaidlustatud otsuste tühistamise.
8.3.Kaebajate pakkumus vastab TK lisa 1 p-le 28.1.
8.3.1.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
8.4.Kaebajate pakkumus vastas TK lisa 1 p-dele 6.12–6.13.
8.4.1.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
8.5.Kaebajate pakkumus vastas ka muus osas nõuetele. Halduskohus ei saanud selles osas tugineda HKMS § 165 lg-le 2, sest kaebajad esitasid kohtumenetluses uusi väiteid.
9.PPA palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäi varasemate seisukohtade juurde.
6(9)
3-23-2277
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Hankija otsus lükata kaebajate pakkumus tagasi, sest see ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele, on õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-des 10–39 toodud põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4) ning selgitab vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. I
11.Pärast pakkumuse esitamise tähtaega ei saa kaebajad enam vaidlustada RHAD-d, sh pärast taotlejatega dialoogi lõpetamist hankija koostatud ning pakkumuste esitamise aluseks olnud PEE-d koos lõpliku TK-ga. Asjaolu, et PEE (sh selle lisaks olev TK) ei kajasta täpselt selliseid lahendusi, mis protokolliti kaebajate ja hankija vahel pärast dialoogi lõpetamist, PEE ei kajastanud piisavat teavet nõuetekohase pakkumuse esitamiseks või hankija nõutud lahendus ei olnud kaebajate hinnangul õiguslikult või faktiliselt teostatav, pidi olema kaebajatele arusaadav juba enne lõpliku pakkumuse esitamist. Seega ei olnud kaebajatel takistusi, et vaidlustada vajaduse korral PEE-d enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist, näidates ära oma õiguste rikkumine või huvide kahjustamine (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1). Apellatsioonkaebuse väited vaidlustuse esitamise võimatusest on otsitud.
12.Halduskohus on õigesti määratlenud võistleva dialoogi kui hankemenetluse liigi olemuse ja asjakohaselt selgitanud, et pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva ei olnud pakkuja ja hankija vahelise dialoogi pidamine enam lubatud, mistõttu ei saanud kaebajad seda ka eeldada. Kooskõlas RHS § 66 lg-ga 31 võis hankija paluda pakkujal vajaduse korral lõplikku pakkumust selgitada, piiritleda ja täpsustada, kuid seda vaid tingimusel, et sellega ei muudeta pakkumust ega RHAD-i ja sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise või pakkujate ebavõrdse kohtlemise ohtu. Hankija palus kaebajatel korduvalt oma pakkumust selgitada (sh lubati kaebajatel oma pakkumust täpsustada), kuid ka selle tulemusel ei vastanud kaebajate pakkumus RHAD-le. Hankija ei tohtinud tunnistada vastavaks kaebajate lõplikku pakkumust, mis oluliste tingimuste osas ei vastanud RHAD-i nõuetele, sest see oleks andnud kaebajatele eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei teinud RHS § 66 lg 31 kohaldamisel kaalutlusvigu, mis annaks aluse vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. II
13.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajate pakkumus ei vastanud TK lisa 1 p-le 28.1, mis puudutab nõudeid isikut tõendavate dokumentide purustamisele.
14.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
15.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
16.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
17.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
18.Eelnevat arvestades on hankija kaebajate pakkumuse õigesti tagasi lükanud, sest pakkumus ei vastanud TK lisa 1 p-s 1.28 ettenähtud tingimustele (RHS § 114 lg 2 ls 1, TEE p 9.8.4 ja PEE p 4.6). III
7(9)
3-23-2277
19.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajate pakkumus ei vastanud TK lisa 1 p-des 6.12–6.13 ettenähtud nõuetele, mis puudutasid lõppkasutajale väljastatud isikut tõendavate dokumentide kauguuendamise võimalust üle avalikult kasutatava interneti (nt dokumendi kasutaja kodus).
20.Halduskohus ei pidanud otsuses kordama hankija ja VAKO otsuste põhjendusi, millega ta nõustus (HKMS § 165 lg 2). Kohtuotsuses on täiendavalt selgitatud, miks kaebajate kohtumenetluses esitatud vastuväited ei ole asjakohased. Apellatsioonkaebuses ei ole konkreetselt välja toodud, millised väited jättis kohus hindamata. Motiveerimispuudust ei kinnita see, kui kaebajad sisuliselt ei nõustu halduskohtu seisukohaga. Seega ei ole alust tühistada halduskohtu otsust menetlusnormi olulise rikkumise tõttu.
21.TK lisa 1 p-d 6.12–6.13 nägid ette üle interneti toimuva kauguuendamise võimalikkuse ja mh apellatsioonkaebuse väiteid arvestades pole kahtlust, et kaebajad said sellest tingimusest aru. Õige pole aga apellatsioonkaebuse p-s 4.2 toodud väide, et kaebajad pakkusidki TK lisas 1 nõutud kauguuendamise lahendust, sest kaebajate pakkumuses ning 19.06.2023 ja 14.07.2023 vastustes hankija küsimustele on kinnitatud vastupidist (vt halduskohtu otsuse p-d 33 ja 34, hankija 21.08.2023 otsuse p 2). Hankija tuvastas õigesti, et kaebajad pakkusid oma pakkumuses üksnes sellist lahendust, kus dokumente sai uuendada PPA ja Välisministeeriumi teeninduspunktides (n-ö turvalises keskkonnas). Selline pakkumus ei vastanud PEE-le.
22.Kaebajad on leidnud, et kauguuendamine üle interneti QSCD-sertifikaati säilitades ei ole võimalik iga haavatavuse korral. Sellega on nõustunud ka hankija (vt ka TK lisa 1 p 6.12.2, mis nõuab kauguuendamise võimalust vähemalt turvauuenduste peale panemiseks). Kaebajad möönavad siiski apellatsioonkaebuses (p-d 4.4 ja 4.5), et teatud haavatavuste korral on kauguuendamine QSCD-sertifikaati säilitades võimalik. Ometi ei pakkunud nad oma pakkumuses kauguuendamise lahendust ka sellisteks juhtudeks. TK lisa 1 p 6.12 nägi ette, et „dokumendile pakutavat kiipi ja/või platvormi peab saama kaugelt uuendada ning seda olukorras, kus Dokument on juba väljastatud Dokumendi kasutajale“. TK lisa 1 p-st 6.12.1 tulenes, et „kiirabirakenduste ja/või platvormi kauguuendamisel peab QSCD-sertifikaat jääma kehtima“. Need punktid ei tähenda, et kauguuendamine peab olema võimalik kõigi haavatavuste puhul (s.o kõik dokumentide turvavead tuleb alati parandada kauguuendamise teel), vaid seda, et dokumendi kauguuendamine peab põhimõtteliselt olema võimalik ja kauguuendamise korral peab QSCD-sertifikaat säilima (vt ka TK lisa 1 p 6.12.2). Seega, kui lähtuda kaebajate seisukohast, et üle avaliku interneti ei ole õiguslikult ja tehniliselt võimalik teha dokumentidele kõiki uuendusi, säilitades QSCD-sertifikaadi, ei olnud pakkumus ikkagi kooskõlas PEE-ga. Kui kaebajad pidasid võimalikuks teatud muudatuste tegemist kauguuendamise teel, tuli neil pakkuda selleks nõuetekohane lahendus.
23.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le.
24.Eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le. IV
25.Ainuüksi eeltoodud põhjustel on hankija ühispakkujate pakkumuse õigesti tagasi lükanud, mistõttu puudub vajadus kontrollida, kas pakkumuse võis tagasi lükata ka muudel PPA 21.08.2023 otsuses nimetatud alustel.
26.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajatelt tuleb solidaarselt välja mõista vastustaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mille kohta on esitatud nõuetekohased kuludokumendid (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1, 11 ja 6). Vastustaja 8(9)
3-23-2277 apellatsioonimenetluse kuluks on õigusabikulu 7800 eurot (käibemaksuta), mille kohta on esitatud arve (dtl 2654 jj). Arvestades asja mahtu ja keerukust ning apellatsioonimenetluse käiku, on see kulu vajalik ja põhjendatud. Kuigi apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on vastustaja osaliselt korranud oma varasemaid seisukohti, oli vastuse koostamiseks siiski vajalik tutvuda nii halduskohtu mahuka otsuse kui ka apellatsioonkaebusega ning välja selgitada, kas ja millises osas on vaja varem VAKO-le ja halduskohtule esitatud seisukohti täiendada või täpsustada.
27.Halduskohus tunnistas asja menetluse kinniseks PPA poolt asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe ja kaebajate ärisaladuse kaitseks. Kinniseks kuulutamise alust kahjustamata ning arvestades ka piiranguid, mille seadis oma otsuse avaldamisele halduskohus, avaldab ringkonnakohus oma otsuse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus üksnes resolutsioonis märgitud ulatuses (HKMS § 175 lg-d 1 ja 5).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.