X-i kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi 1. septembri 2023. a otsuse nr 186806 tühistamiseks ja kohustamiseks uuesti läbi vaadata õppetoetuse taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja advokaat Raiko Paas Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium, volitatud esindaja Maarja-Liisa Vahi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. veebruaril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-23-2185 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 1. septembril 2020 Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) taotluse nr 294900 vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks (dtl-d 26-27).
2.HTM jättis 1. septembri 2023. a otsusega nr 186806 X-ile määramata (dtl 6).
vajaduspõhise õppetoetuse
3.X esitas 2. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse HTM 1. septembri 2023. a otsuse nr 186806 tühistamiseks ja HTM kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja õppetoetuse taotlus (dtl-d 3-5). Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse tunnistada õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 51 Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks.
4.Tartu Halduskohus võttis 4. oktoobri 2023. a määrusega X-i kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks HTM ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl-d 8-9).
5.HTM esitas 3. novembril 2023 vastuse kaebusele (dtl-d 16-17) ning 28. novembril ja 8. detsembril 2023 täiendavad tõendid (dtl-d 26-27, 34).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja taotleb HTM 1. septembri 2023. a otsuse nr 186806 tühistamist ja HTM kohustamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt. 1) HTM ei ole vaidlustatud haldusakti nõuetekohaselt põhjendatud. Haldusaktist pole võimalik aru saada, keda peetakse kaebaja pereliikmeteks ning millist sissetulekut nii kaebaja kui tema pereliikmete puhul arvestatakse. Jääb ebaselgeks, mis dokumendid ja andmed on olnud haldusakti andmise aluseks. 2) PS § 37 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Juhul, kui õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 51 mõtteks toetuse taotlemisel on arvestada ka üliõpilase nende vanemate sissetulekutega, kes ei ela taotlejaga koos ja ei moodusta ühte leibkonda, siis piirab see ebaproportsionaalselt juurdepääsu haridusele ning on vastuolus PS §-ga 37. Näitena võib tuua siinkohal just lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja korra, mis lubab toetuse taotlusel võtta aluseks just leibkonnaliikme tulu. Praegusel juhul elab taotleja koos emaga. Isa ei ela koos taotlejaga.
7.HTM vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist. 1) HTM lähtub otsuste tegemisel Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetest, mis saadakse maksukohustuslaste registrist infopäringuna. 2) HTM 1. septembri 2023. a otsus nr 186806 viitas selgelt otsuse aluseks olnud õigusaktidele. Viidatud oli ÕÕS § 5 lg-le 2 1, mis sätestab tingimused, millele peab üliõpilane vastama, et toetust saada. Lisaks oli viidatud ÕÕS §-le 51, mis sätestab üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise alused ning toob ära, keda loetakse üliõpilase perekonnaliikmeteks.
3-23-2185
3) Taotlemisel olid taotlejale näha kõik pereliikmed, keda arvatakse pereliikmete hulka. Seega oli taotlejale täpselt teada, kelle sissetulekuid hakatakse arvestama. Sama info oli kättesaadav eraldi tabelina ka taotluse failis, mis on kättesaadav koos otsusega haridusportaalis edu.ee failis, millele ka haldusaktis viidati. 4) Haldusaktid koostatakse automaatmenetlusena, kus andmevahetuse käigus saadakse kogu vajalik info andmekogude Eesti hariduse infosüsteem, Maksukohustuslaste register ja Rahvastiku register andmevahetusest ning selle alusel koostatakse automaatne haldusakt. Kaebaja ei ole viidanud, et esitatud andmed oleksid valed või et andmete osas oleks olnud ebatäpsused, mida oleks valesti arvestatud. Seega puudub alus haldusakti kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks. Ühtlasi kinnitab taotluse esitaja, et esitatud andmed on korrektsed ja taotlusele ei esitatud ka täiendavaid andmeid, mida oleks saanud võtta aluseks otsuse tegemisel.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohtu menetluses on kaebaja nõuded tühistada HTM 1. septembri 2023. a otsus nr 186806, millega jäeti kaebaja vajaduspõhise õppetoetuse taotlus rahuldamata, ja kohustada HTM-i uuesti läbi vaatama kaebaja 1. septembri 2023. a vajaduspõhise õppetoetuse taotlus.
9.Kaebaja ja vastustaja on erimeelt selles, kas vaidlusalune haldusakti on nõuetekohaselt põhjendatud või mitte. Ka heidab kaebaja ette asjaolu, et vaidlustatud haldusakti väljaandmisel on aluseks võetud lapsevanema andmed, kes ei ela taotlejaga koos ja seetõttu ei moodusta ühte leibkonda. Viimati mainitu piirab kaebaja hinnangul ebaproportsionaalselt juurdepääsu haridusele ning on seetõttu vastuolus PS §-ga 37. Seega on poolte vahel vaidlus nii haldusakti sisulises kui ka formaalses õiguspärasuses.
10.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja puhul on tegemist alla 24-aastase üliõpilasega ning kaebaja elab koos oma emaga. Ka ei ole vaidlust selles, et mõlema vanema arvestamisel pereliikmena on kaebaja pereliikmete koosseis viieliikmeline.
11.ÕÕS § 2 p 4 kohaselt on ÕÕS tähenduses vajaduspõhine õppetoetus üliõpilasele, välja arvatud doktoriõppes õppivale isikule, ÕÕS-s sätestatud tingimustel antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. ÕÕS § 5 lg 21 p 3 sätestab vajaduspõhise õppetoetuse saamise õiguse eeldusena asjaolu, et üliõpilase ÕÕS § 5 1 alusel arvestatud keskmine sissetulek kuus ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. 2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p-ga 1 on üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 762,5 eurot kalendrikuus.
12.Vastavalt ÕÕS § 51 lg-le 1 on üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks üliõpilase ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 alusel tulumaksuga maksustatav tulu, arvestamata TuMS 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, TuMS § 13 lg-s 4 nimetatud tulu ning saadud dividendid ja omakapitali väljamaksed. Seejuures loetakse sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel üliõpilase perekonnaliikmeteks: 1) kuni 24-aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja; 2) kuni 24-aastase üliõpilase alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad juhul, kui
3-23-2185 üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja; 3) kuni 24-aastase üliõpilase, kes ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja, kuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja -vennad juhul, kui nad ei ole abielus ega lapse vanemad või eestkostjad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes või kutseharidust statsionaarses õppes või täiskoormusega või kõrgharidust täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust; 4) üliõpilase abikaasa; 5) alaealine laps, kelle vanem või eestkostja üliõpilane on; 6) kuni 24-aastane isik, kes omandab üldkeskharidust statsionaarses õppes või kutseharidust statsionaarses õppes või täiskoormusega või kõrgharidust täiskoormusega ning ei ole ületanud õppekava nominaalkestust ning kelle vanem või eestkostja on üliõpilane.
13.Eeltoodust tulenevalt nähtub, et ÕÕS § 51 lg 2 p 1 ei lubanud vajaduspõhise õppetoetuse määramisel kuni 24-aastase üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamisel välja jätta tema ühte vanemat mistahes põhjendustel. Säte on konkreetne, tõlgendamisruumi ei jäta ning samast sättest tuleks HTM-l lähtuda ka juhul, kui kohus tühistaks HTM 1. septembri 2023. a otsuse nr 186806 ja kohustaks vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Seetõttu saavutaks kaebaja oma kaebusega taotletava eesmärgi vaid juhul, kui viidatud sätte saaks selle põhiseadusvastasuse tõttu jätta kohaldamata. Kohus saab aru, et kaebaja eesmärk oligi muuhulgas kaebuses vastava taotluse esitamine, st et kohus kontrolliks ÕÕS § 51 lg 2 p 1 vastavust PS §-le 37.
14.Tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 14 lg 2 esimesest lausest on normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks vaidlusaluse normi asjassepuutuvus. Seega tuleb esmalt välja selgitada, kas ÕÕS § 51 lg 2 p 1 on käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuv. Säte on asjassepuutuv siis, kui kohus peaks seda kohtuasja lahendamisel kohaldades otsustama selle põhiseadusele mittevastavuse korral teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00, p 10; 28. oktoobri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, p 15).
15.Nagu eelpool viidatud, siis omavad ÕÕS § 51 lg 2 p 1 vajaduspõhise õppetoetuse määramisel tähtsust kaebaja vanemate sissetulekud, sest neid sissetulekuid arvestades arvutatud kaebaja keskmine sissetulek on aluseks taotluse osas otsuse tegemisel. Kaebaja leiab, et tema isa sissetulekuid ei oleks tohtinud vajaduspõhise õppetoetuse määramisel arvesse võtta, sest kaebaja ei ela koos isaga.
16.HTM poolt 8. detsembril 2023 edastatud MTA andmete kohaselt oli kaebaja isa 2022. a sissetulekute summaks 42 457,61 eurot. Seega oleks kaebaja pereliikmete sissetulekute summa tema isa tulusid arvestamata olnud 35 414,74 eurot (77 882,35-35 414,74). ÕÕS § 5 1 lg 4 sätestab, et üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamiseks jagatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud tulude summa kaheteistkümnega ja seejärel üliõpilase ja tema perekonnaliikmete arvuga. Kaebaja keskmiseks sissetulekuks oleks seega kujunenud 737,8 eurot (35 414,74÷12÷4), mis jääb alla 2023. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 1 p-s 1 sätestatud keskmise sissetuleku ülemmäära 762,5 eurot kuus. Järelikult oleks kaebaja isa sissetulekute mittearvestamine mõjutanud kaebaja osas tehtud HTM 1. septembri 2023. a otsuse nr 186806 sisu ning ÕÕS § 51 lg 2 p 1 on asjassepuutuv säte.
17.Kohus antud juhul ÕÕS § 51 lg 2 p 1 vastuolu PS §-s 37 sätestatud igaühe õigusega haridusele ei tuvasta. ÕÕS-i ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (236 SE) seletuskirjas on vajaduspõhise õppetoetuse eesmärgi kohta märgitud järgimist: „Vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk ei ole katta kõiki kõrgkooliõpingutega seotud kulusid.
3-23-2185 Vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk on toetada eelkõige neid peresid, kes elavad allpool vaesuspiiri. Peale õppetoetuse on üliõpilastel võimalus võtta õppelaenu /.../, töötada vähemalt kahe kuu ulatuses ning arvestatud on ka sellega, et vanemad toetavad oma järeltulijaid /.../. Eelnõu koostamisel on lähtutud sellest, et kõigil tingimustele vastavatel üliõpilastel on võrdne ligipääs toetusele. Vastavalt PS kommentaaridele ei nõua ei PS ega rahvusvahelised lepingud tasuta kõrghariduse võimaldamist. On poliitiline valik, kellele ja millises mahus hüvesid riik kõrghariduse omandamisel tagab. Vajaduspõhine õppetoetus ei ole sotsiaalabi, vaid on kavandatud toetama kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel vähemkindlustatud perekondadest pärit üliõpilasi.“
18.Seaduse eelnõu (236 SE) seletuskirjas on selgitatud keskmise sissetuleku arvestamise aluse osas järgmist: „Eelnõu koostamisel oli valik, kas luua vajaduspõhiste õppetoetuste määramisel selgelt konkreetsete juhtumite menetlemisele suunatud dokumendipõhine taotlemisprotseduur, mille kulud on suured, või jääda riiklikes registrites kättesaadavate andmete juurde ning seeläbi suurendada vahendeid, mis suunatakse üliõpilastele makstavateks õppetoetusteks. Eelnõu koostamisel seati eesmärgiks jääda toetuse tingimuste seadmisel võimalikult olemasolevate andmete põhiseks, et vajaduspõhise õppetoetuse taotlemine oleks üliõpilasele võimalikult vähekoormav ning sellega ei kaasneks administreerimiseks vajalikke kulutusi, mille võrra õppetoetusteks makstavad vahendid väheneksid. See toob paratamatult kaasa selle, et kõiki erandeid ei ole võimalik seaduses kirjeldada. Ka on viidatud eelnõus välja toodud, et kuna kõrgharidus on ühtlasi nii avalik kui ka erahüve, on mõistlik eeldada, et järeltulijate kindlama tuleviku tagamiseks osalevad üliõpilaste elamiskulude katmisel vanemad (ka juhul, kui vanemad ei ole teineteisega abielus) ning samuti on üliõpilastel võimalus võtta õppelaenu. Loomulikult on võimalik, et perekonna majanduslik olukord muutub äärmiselt kiiresti, kuid sellisel juhul on ette nähtud muud toetusliigid nagu toimetulekutoetus või töötuskindlustushüvitis. Operatiivselt ja keskselt iga üliõpilase majandusliku olukorra jälgimine muudaks süsteemi täielikult dokumendipõhiseks ning süsteemi loomise ja ülalpidamise kulud vähendaks veelgi õppetoetusteks väljamakstavaid vahendeid.“
19.Halduskohus leiab, et administreerimise lihtsust saab pidada legitiimseks eesmärgiks, millega põhjendada vanemate sissetulekutest lähtumist vajaduspõhise õppetoetuse määramisel. Olukorras, kus toetuse määramisel tuleks arvestada üksnes selle vanema sissetulekuid, kes elab koos taotlejaga, suurendaks halduskoormust, kuivõrd kohustaks haldusorganit täiendavalt tuvastama üliõpilase ja tema vanemate tegelikud elukohad, mis võivad mh erineda Rahvastikuregistrisse kantust.
20.PS § 28 lg 2 sätestab muuhulgas Eesti kodaniku õiguse riigi abile puuduse korral. Seejuures sätestab PS § 28 lg 2 teise lause kohaselt abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadus. Riigikohus on oma otsuse nr 3-4-1-7-03 p-s 19 märkinud, et puudust võib kannatada PS § 28 lg 2 mõttes ka täiskasvanu, kes õpib. Samas on Riigikohus nimetatud otsuse p-s 21 selgitanud, et puuduse olemasolu on seotud eelkõige toimetulekupiiriga. Toimetulekupiiri alla jääva netosissetuleku korral on isikul võimalik taotleda toimetulekutoetust. Otsuse nr 3-4-1-12-10 p-s 58 on Riigikohus asunud seisukohale, et sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus ja kohus ei tohi seadusandja asemel asuda langetama sotsiaalpoliitilisi otsuseid.
21.Kohus järeldab eeltoodust, et riigil on küll kohustus aidata puudustkannatavaid isikuid, kuid seadusandja on võrdlemisi vaba otsustama, milliste meetmetega seda teha. Vajaduspõhise õppetoetuse maksmise kohustus ei tulene riigile PS-st, vaid riik on endale selle
3-23-2185 ülesande ise võtnud. Niisugusel juhul ei riivata selle määramata jätmisega kaebaja PS § 28 lgst 2 ega kaebaja poolt viidatud PS §-st 37 tulenevaid subjektiivseid õigusi.
22.Ka viitab kohus PS § 27 lg-le 5, mis kohustab perekonda hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Puudust kannatava isiku nõudeõigus riigi vastu PS § 28 lg 2 alusel langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised oma puudust kannatava perekonnaliikme eest hoolitsema (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused nr 3-4-1-7-03 (p 18) ja 3-4-1-67-13 (p 32)). Ühest vanemast või mõlemast vanemast eraldi elamine üldjuhul ei katkesta üliõpilase majanduslikku sidet vanematega. Kaebaja pole ka ise välja toonud, et temast eraldi elav isa teda ei toeta. Vanematel ei ole küll kohustust pidada ülal oma täisealisi kõrgharidust omandavaid lapsi (PKS § 97), kuid praktikas on see üldteadaolevalt siiski väga tavapärane. Seetõttu on põhjendatud, et riik arvestab selle võimalusega vajaduspõhise õppetoetuse regulatsiooni puhul, sidudes üliõpilase perekonnaga (vanematega) ning jättes vajaduse korral tema materiaalse toetamise eelkõige perekonna ülesandeks.
23.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas tuleb kaebaja pereliikmena käsitleda temast eraldi elavat isa ning kaebaja keskmise sissetuleku arvestamisel tuleb arvesse võtta kaebaja isa tulu vastavalt ÕÕS § 51 lg-s 1 sätestatule. MTA andmetele tuginedes oli kaebaja keskmine sissetulek 1 298,03 eurot (77 882,35÷12÷5), nagu on välja toodud ka vaidlustatud HTM 1. septembri 2023. a otsuses. Järelikult ületab kaebaja ja tema perekonnaliikmete vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta sissetulek riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku määra, milleks on 762,5 eurot, ning HTM on jõudnud õigele järeldusele leides, et kaebaja ei vasta vajaduspõhise õppetoetuse saamise tingimustele.
24.Kohus nendib, et HTM 1. septembri 2023. a otsuses nr 186806 sisalduvad täpsemad põhjendused selle kohta, keda on käsitletud kaebaja perekonnaliikmetena, milline oli iga perekonnaliikme kohta arvesse võetud tulu ning milline oli keskmise sissetuleku arvutuskäik, kuid siiski ei ole tegemist puudustega, mis mõjutasid asja otsustamist (vt haldusmenetluse seadus § 58). Kohus viitab sarnaselt HTM 3. novembri 2023. a vastuses toodule, et taotlejale pidi olema teada, kelle sissetulekuid hakatakse arvestama ja milline oli perekonnaliikmete sissetulek, kuna vastavad andmed nähtusid taotluse esitamisel. Ka on vaidlustatud otsuses viide, et otsuse alusandmetega on taotlejal võimalik tutvuda haridusportaalis edu.ee.
25.Kuna eeltoodust tulenevalt ei kuulu HTM 1. septembri 2023. a otsus nr 186806 tühistamisele, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Seepärast jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
27.Kohus asendab otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.