Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg Haldusasja number
17.1.2024
Haldusasi
Laine Krivini kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Laine Krivin Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamise vorm
3-23-995
RESOLUTSIOON
1.Kaebus rahuldada
2.Tuvastada, et Laine Krivin, isikukood 46009112743 töötas ajavahemikus 5. jaanuarist 2009 kuni 16. aprillini 2023 täistööajaga 14 aastat 3 kuud ja 11 päeva Võisiku Hooldekodus ja selle õigusjärglastes ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 alusel kinnitatud "Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2" osa XV Tervishoiu ja sotsiaalasutused punktis 5 nimetatud psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötajatele, kes põetavad ja hooldavad haigeid.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.2.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
1.Tartu Halduskohtu menetluses on Laine Krivini kaebus soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks.
2.Kaebuse esitaja palub tuvastada soodustingimustel pensioniõiguslik staaž, kuna ta töötas AS-s Hoolekandeteenused Võisiku Hooldekodus loetelu nr 2 osa XV Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused, punkti 5 alusel töötajana, kes on põetanud ja hooldanud haigeid sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodudes perioodil 5. jaanuarist 2009 kuni 16. aprillini 2023 s.o neljandas osakonnas ehk nö lamajate osakonnas kokku täistööajaga 14 aastat 3 kuud ja 11 päeva.
3.Vastustaja arvates ei kinnita kaebaja tunnistajate tunnistused üheselt, et kaebaja tööülesannete hulka kuulus vaid põetamine ja hooldamine. Kahtlust ei ole selles, et kaebaja muuhulgas ka hooldas kliente, aga tunnistustest ja ametijuhenditest järeldub, et mitte ainult (jääme ka 14.07.2023 antud vastuses väljatoodu juurde). Ametijuhendite kohaselt kuulus kaebaja tööülesannetest 20% hooldamisele ning abi-, noorem- ja tegevusjuhendaja töö eesmärk oli ööpäevaringse hooldamise teenuse vahetu osutamine kliendile selleks, et tagada tema tegevusvõime ja elukvaliteedi säilitamine ja suurendamine ning tagada kliendi juhendamine ja abistamine. Ööpäevaringne erihooldusteenus on isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava isiku iseseisva toimetuleku säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil (SHS § 100 lg 1, SHS varasem redaktsioon § 1149). 17.03.2015 kaebaja poolt allkirjastatud tegevusjuhendaja ametijuhendis sisaldus lisaks ööpäevaringse erihoolduse teenusele ka kogukonnas elamise teenus, mille osutamise käigus tuleb lähtuvalt isiku vajadustest ja teenuse saamise eesmärgist kujundada isiku isiklikke ja igapäevaelu oskusi ning kaasata ta nimetatud oskusi arendatavatesse tegevustesse, juhendada isikut aja planeerimisel ja vaja aja sisustamisel ning kujundama isiku tööoskusi ja arendada tema töövõimeid (SHS § 97 lg 3). Seadusest ja ametijuhendist järeldub, et klientidele igapäevaelu oskuste õpetamiseks oli tegevusjuhendajal muuhulgas vaja tegevusi ise läbi viia (pesta, toita, riietada, väljaheiteid koristada jne) ning need olid seotud kliendi igapäevaelu oskuste õpetamise ja arendamisega. Varasemalt esitatud Sotsiaalministeeriumi 04.12.2014 selgituse kohaselt ei ole tegevusjuhendajatel õigust sooduspensionile. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Halduskohus leiab hinnates kõigi menetluse käigus kogutud seisukohtade ja tõendite uurimist ja kaalumist, et kaebus tuleb rahuldada ja põhjendab oma otsustust järgmiselt.
5.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud: SKA 13.4.2023 otsusega peatati Laine Krivini pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest. Otsuse kohaselt: „Laine Krivin esitas 06.03.2023 avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks SVPS § 1 punkti 2 alusel. EV Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud „Soodustingimustel
vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2). Laine Krivin taotles pensioni loetelu nr 2 osa XV Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused, punkti 5 alusel töötajana, kes on põetanud ja hooldanud haigeid sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodudes. AS Hoolekandeteenused töölepingu nr VÕI-09-122 alusel asus Laine Krivin alates 05.01.2009 tööle Võisiku Hooldekodus abitegevusjuhendajana, alates 01.08.2009 nooremtegevusjuhendajana ja alates 01.08.2011 asus tööle tegevusjuhendaja ametikohale. Tööleping lõppes 16.04.2023. AS Hoolekandeteenused juhatuse 26.06.2008 otsuse nr 31 lisas 16 kinnitatud abitegevusjuhendaja ametijuhendi ja lisas 15 kinnitatud nooremtegevusjuhendaja ametijuhendi järgi on ametikohtade põhieesmärk ööpäevaringse hooldamise teenuse vahetu osutamine kliendile vastavalt klienditöö standarditele eesmärgiga, tagada kliendi tegevusvõime ja elukvaliteedi säilitamine ja suurendamine vastavalt rehabilitatsiooniplaani põhjal koostatud individuaalsele tegevuskavale. Põhilised tööülesanded on:
4.töö kliendi võrgustikuga. AS Hoolekandeteenused juhatuse 26.06.2008 otsuse nr 31 lisas 14 toodud tegevusjuhendaja ametijuhendi järgi on ametikoha põhieesmärk ööpäevaringse hooldamise teenuse vahetu osutamine kliendile vastavalt klienditöö standarditele eesmärgiga
1.tagada kliendi tegevusvõime,
2.tagada kliendi juhendamine ja abistamine,
3.tagada kliendile turvaline elukeskkond,
4.tagada abi- ja nooremtegevusjuhendajate vahetu tööjuhendamine vastavalt kehtestatud korrale. Nooremtegevusjuhendaja ja tegevusjuhendaja põhiliste tööülesannete osakaal ametikoha töömahust jaguneb protsentuaalselt järgmiselt:
1.kliendi igapäevaelu ja töötamise juhendamine 40%,
2.kliendi huvitegevuse juhendamine 5%,
3.kliendi hooldamine 20%,
4.kliendi järelevalve 5%,
5.kliendi terviseseisundi jälgimine 10%,
6.töö kliendi võrgustikuga 3%,
7.rehabilitatsiooniplaanist tulenevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemine kliendile 2%,
8.klienditööga seonduvate ülesannete täitmine 5%,
9.klienditöö dokumenteerimine ja aruandlus 6%,
10.lisaülesanded kuni 4% ametikoha töömahust. AS Hoolekandeteenused juhatuse 09.02.2015 otsusega nr 9 kinnitatud ametijuhendi järgi olid tegevusjuhendaja tööülesanded:
1.kliendi juhendamine hügieeni- ja ilutoimingutes, riietumisel, riiete korrashoiul;
2.kliendiga koos toidu valmistamine ja söömine, tema eluruumide ja ümbruse korrastamine;
3.kliendi terviseseisundi jälgimine;
4.kliendi juhendamine sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomisel, kogukonnaga suhtlemisel, rahaliste tehingute tegemisel;
5.kliendi tööharjumuste kujundamisele kaasaaitamine. AS Hoolekandeteenused kinnitasid 31.03.2023 arhiiviteatises nr 2023/ITTH-4/1642-2 Laine Krivini töötamise kohta Võisiku Hooldekodus järgmist:
1.alates 05.01.2009 võeti tööle 1,0 koormusega abitegevusjuhendajana,
2.alates 01.08.2009 asus tööle nooremtegevusjuhendajana 1,0 koormusega,
3.alates 01.08.2011 töötas tegevusjuhendajana,
4.alates 16.04.2023 tööleping lõpetati. SVPS § 1 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist isikul, kellel on vähemalt 25aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel. Laine Krivini soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaž) hulka ei arvata töötamise aega Võisiku Hooldekodus abitegevusjuhendajana, nooremtegevusjuhendajana ja tegevusjuhendajana alates 05.01.2009 kuni 16.04.2023, kokku 14 aastat 3 kuud ja 11 päeva. EV Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud nr 1 ja 2, millistel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks on vajalik töötada loeteludes nimetatud ametikohtadel, töökohtadel või töödel ning täita täistööajaga loeteludes nimetatud tööülesandeid. Loeteludes puuduvad ametinimetused abitegevusjuhendaja, nooremtegevusjuhendaja ja tegevusjuhendaja. Loetelu nr 2 osa XV punkti 5 kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile sotsiaalhooldussüsteemis psüühiliste haigete ning vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötajatel, kes põetavad ja hooldavad haigeid. SVPS § 1 näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. veebruari 2019 otsus haldusasjas nr 317-1108, p 11). Seega on oluline, milliseid tööülesandeid töökohal täidetakse ning nendega tegelemise ulatus tööajast. Soodustingimustel vanaduspensionile annab õiguse vaid igapäevaselt patsientide hooldamise ja põetamisega täistööajaga tegelemine. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 punkti 3 alapunktiga 1 pannakse loetelude nr 1 ja 2 rakendamise osas selgituste andmise kohustus praegusele Sotsiaalministeeriumile. Sotsiaalministeerium andis 2014.aasta detsembris selgituse nr 4.2-1/5256 loetelu nr 2, XV osa Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused punkti 5 rakendamiseks. Selgituse kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile hooldajatel ja põetajatel, kes igapäevaselt tegelevad haigete hooldamise ja põetamisega. Õigust sooduspensionile ei ole tegevusjuhendajatel, kuna tegevusjuhendaja on spetsialist, kes juhendab psüühilise erivajadusega inimesi eesmärgiga parandada nende sotsiaalseid oskusi ja toimetulekuvõimet ning tagada neile vajalik kõrvalabi. Kuigi tegevusjuhendaja ka hooldab isikut, ei tee ta seda täistööajaga, nagu näeb ette seadus. Lisanduvad isiku järelevalve ja jälgimine, tema huvi- ja päevategevuse juhendamine, klienditöö dokumenteerimine ja aruandlus ning kliendi perekonnaga suhete hoidmine. Tartu Halduskohus asus 28.02.2020 haldusasjas nr 3-19-1745 tehtud kohtuotsuses seisukohale, et tegevusjuhendajatele lisandub ka lisaülesandeid, mis ei ole paigutatavad patsientide hooldamise ja põetamise mõiste alla. Haigete hooldamine ja põetamine hõlmab klientide pesemist, riietamist, toitmist, ravimite andmist, abistamist liikumisel ja hügieenitoimingute tegemisel. Tegevusjuhendajad täidavad juhendajale ning tugiisikule omaseid ülesandeid, mis võivad küll kaudselt toetada patsientide hooldamist ja põetamist. Patsientide igapäevaelu ja töötamise ning huvitegevuse juhendamine, klienditöö dokumenteerimine ja aruandlus, tugiisiku tööülesanded ja patsientide aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamise ja vabaaja sisustamise tegevuste tegemist ei saa paigutada patsientide hooldamise ja põetamise ülesannete alla. Haigete hooldamine ja põetamine hõlmab klientide pesemist, riietamist, toitmist, ravimite andmist, abistamist liikumisel ja hügieenitoimingute tegemisel. Tegevusjuhendajate ametijuhenditest nähtub, et patsientide hooldamise ja põetamise kõrval täitis tegevusjuhendaja ka teisi ülesandeid. Tema tööülesannete hulka kuulusid patsientide töötamise ja huvitegevuse juhendamine, klienditöö dokumenteerimine ja aruandlus, tugiisiku tööülesanded ja patsientide abistamine igapäevaelu toimingutes ja aktiviseerivates tegevustes, samuti juhendamine sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomisel, kogukonnaga suhtlemisel ja rahaliste tehingute tegemisel.
Ametijuhendite põhjal kuulusid Laine Krivini tööülesannete hulka tegevusjuhendajana töötamisel ka tööülesanded, mis ei ole otseselt seotud patsientide hooldamise ja põetamisega. Laine Krivin ei täitnud täistööajaga hooldaja ja põetaja tööülesandeid ja seda töötamise aega ei saa arvestada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Tegevusjuhendajana töötamist ei saa võrdsustada loetelu nr 2 osa XV punktis 5 märgitud hooldajate ja põetajatega. Loetelu sõnastusest ning Sotsiaalministeeriumi selgitusest lähtuvalt annab loetelu nr 2 osa XV punkti 5 alusel õiguse soodustingimustel vanaduspensionile vaid igapäevaselt patsientide hooldamise ja põetamisega täistööajaga tegelemine. Laine Krivinil on täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25-aastane üldise pensionistaaži nõue, kuid täitmata on soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud, soodusstaaži tõendatud ei ole“.
6.Käesoleva kohtuasja põhjuseks on asjaolu, et vastustaja arvab, et kaebajal on täitmata soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud ning soodusstaaži tõendatud ei ole. Kaebaja soovibki tuvastada kohtus tunnistajatega, et ta töötas AS-s Hoolekandeteenused Võisiku Hooldekodus loetelu nr 2 osa XV Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused, punkti 5 alusel töötajana, kes on põetanud ja hooldanud haigeid sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodudes perioodil 5. jaanuarist 2009 kuni 16. aprillini 2023 s.o neljandas osakonnas ehk nö lamajate osakonnas kokku täistööajaga 14 aastat 3 kuud ja 11 päeva.
7.Halduskohus leiab, et arvestades ja kaaludes kõiki kohtule esitatud tõendeid, tuleb kaebaja esitatud tuvastusnõue rahuldada.
8.Kohus leiab, et vastustaja käitus õigesti tutvustades kaebajale võimalust peatada pensionitaotluse menetlemine ja tuvastada kohtus tunnistajatega, et töötamise aeg tegevusjuhendajana kuulub soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka. Vastavalt seadusele ja kehtivale kohtupraktikale peatab kahtluse korral vastustaja isiku soovil sellisel juhul faktiliste asjaolude kindlakstegemiseks halduskohtumenetluses tunnistajate abil haldusmenetluse ja langetab otsuse alles pärast vastavat küsimust käsitleva kohtuotsuse jõustumist. Kohus märgib ka, et käesoleval juhul juhtis vastustaja kohtu arvates õigesti kaebaja tähelepanu Sotsiaalministeeriumi 2014 detsembris antud selgitusele nr 4.2-1/5256 loetelu nr 2 XV osa Tervise ja sotsiaalhoolekandeasutused punkti 5 rakendamiseks. Selgitusest tulenes, et õigust soodustingimustel vanaduspensionile on ainult neil hooldajatel ja põetajatel, kes igapäevaselt tegelevad haigete hooldamise ja põetamisega. Selgituse kohaselt ei kuulu aga nende isikute hulka spetsialistina tegevusjuhendajad, kuna nad ei hoolda isikut täistööajaga, vaid täidab olulises mahus tööajast ka muid funktsioone. Kas nimetatud selgitus oli või on avalikult kaebajale lihtsalt kättesaadav, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, sest vaidlus käib mitte ametinimetuste, vaid kaebaja tehtud töö sisu üle ja selle peab tuvastama käesoleval juhul kohus.
9.Kohus leiab, et tulenevalt kaebaja pensioniavalduse menetlemisel tekkinud olukorrast, kus kaebaja töölepingutest (AS Hoolekandeteenused töölepingu nr VÕI-09-122 alusel asus Laine Krivin alates 05.01.2009 tööle Võisiku Hooldekodus abitegevusjuhendajana, alates 01.08.2009 nooremtegevusjuhendajana ja alates 01.08.2011 asus tööle tegevusjuhendaja ametikohale. Tööleping lõppes 16.04.2023) ja AS Hoolekandeteenused 31.03.2023 arhiiviteatisest nr 2023/ITTH-4/1642-2 nähtuvalt oli tema (töö)ametikohaks märgitud abitegevusjuhendaja; nooremtegevusjuhendaja; tegevusjuhendaja, oli vastustajal ainus võimalus kaebaja taotluse rahuldamiseks paluda kaebajal halduskohtus tunnistajate abil tuvastada, et tema töötamisel tegevusjuhendaja ametikohal vastas töö tegelik sisu soodusstaaži andvale tööle.
10.Tutvunud kõigi esitatud materjalide ja tõenditega leiab kohus, et käesoleval juhul on tõendatud, et vaatamata asjaolule, et kaebaja oli vormistatud tööle abi-; noorem- või tegevusjuhendaja
ametinimetuse all, vastas tema töö tegelik sisu Loetelus nr. 2 osas XV punktis 5 nimetatud sotsiaalhooldussüsteemis psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötajate, kes põetavad ja hooldavad haigeid, tööle.
11.Tunnistaja Endla Lepiko ütluste kohaselt Laine Krivini ja tema töökohustused olid samad ning järgmised: klientide igapäevane üldpesemine (4-5kl) duši all, pesutoolil, pesuraamil, olenevast kl tervisest. Ise enda pesemisega hakkama saavaid kliente oli 2-3; klientide riietamine hommikul, õhtul, päeva kestel, peale pesemist; igapäevane kl suu hooldus, proteeside pesemine; klientide habeme ajamine, juuste hooldus; sõrme- ja varbaküünte lõikamine; hommikuste ja õhtuste hügieenitoimingute tegemine klientidele ja nendega koos; Kl naha hooldamine/määrimine med poolt määratud ravikreemidega ja -salvidega vastavalt korraldusele(käed jalad nägu jne); kl wc - toimingutele viimine, seal nende abistamine ja puhastamine; uriinikottide tühjendamine, puhastamine. Nn “partide” tühjendamine, puhastamine. Potitoolide puhastamine, pottide tühjendamine ja hooldamine. Uriinikogumiseks vajalike tarvete asetamine kliendile. Potitoolidele kl tõstmine, pärast kl puhastamine; mähkmete igapäevane vahetamine 3xp, vajadusel tihemini. Sealjuures alakeha hooldamine, vajadusel riiete ja voodipesu vahetamine; lamatiste vältimiseks erinevate vahendite kasutamine(kummirõngad, padjad jne), kl kehaasendi muutmine iga 2h järel.; lamavate ja deformeerunud kehadega inimeste kehaasendi muutmine ja toestamine 2h järel; jalgadele ja kätele ortooside paigaldamine ja nende hiljem eemaldamine; klientide jootmine ja söötmine, kes ei olnud selleks ise võimelised(4-10in) iga päev, samuti halvasti hakkama saavate abistamine; sööklas laudade katmine ja koristamine/pesemine; toidu toomine osakonda 3xp, kokku korjamine, sööklasse viimine, laudade puhastamine. Toidu jagamine; wc - de, pesuruumide, koridoride tubade, abiruumide, suitsuruumi, akende, seinte, lampide, uste pesemine. Kappide, riiulite korrastamine, puhastamine; klientide ratastooli tõstmine, sealt ära, seal tema asendi toestamine ja muutmine. See oli raskuste igapäevane ja korduv tõstmine. Kl abistamine abivahendiga liikumisel -ratastooli lükkamine jne.; ratastoolide jm abivahendite pesemine; voodipesude vahetamine iga 7p järel üldpesus käivatel kl. Pesuse pesumajja; saatmine ja vastuvõtmine; kl üleriiete pesemine osakonnas või keldris paiknevas pesumajas - 2xnäd; kõnetute ja kõneraskustega kl suhtlemine žestide ning töötaja intuitsiooni abil; ärritunud seisundis klientidega suhtlemine, rahustamine, arusaamatuste lahendamine. Verbaalse vägivalla talumine,; autistlike kl rahustamine, ootamatuste vältimine, ennetamine, nene ennast ja teisi kahjustavate tegevuste ära hoidmine; klientidele ravimite andmine 4xp. Tunnistaja Merle Tõniste ütluste kohaselt töötas ta Laine Kriviniga täistööajaga tegevusjuhendajatena aga tööülesannete hulka kuulus lamavate ja ratastooliklientide hooldamine; Vahetasime kolm korda päevas mähkmeid, söötsime lamavaid kliente; Abistasime ratastoolikliente riietumisel ja voodist ratastooli ning ratastoolist voodisse. Lükkasime ratastooliga õue ja tõime ratastooliga tuppa tagasi; Pesime lamavaid kliente pesuraamil 2 korda nädalas, lõikasime küüned ja ajasime meestel habemeid. Kuna neljas osakond asus esimesel korrusel, toodi maja pealt kõik suuremat hooldust vajavad kliendid meie osakonda. Laine Krivin töötas AS hoolekandeteenused Võisiku Hooldekodus neljandas osakonnas täistööajaga abitegevusjuhendajana 05.01.2009-01.08.2009, nooremtegevusjuhendajana. 01.08.2009-01.08.2011, tegevusjuhendajana 01.08.2011-16.04.2023. Tema tööülesannete hulka kuulus psüühiliste erivajadustega ja vaimupuudega klientide hooldamine. Tunnistaja Tiina Vinnali ütluste kohaselt töötas ta Laine Kriviniga koos ühes osakonnas üle 14 aasta. Nad tegid mõlemad selles osakonnas ühte ja sama tööd. Ametinimetuseks oli tegevusjuhendaja, aga töö, mida tegime ei vastanud üldse ametijuhendile, see oli ainult klientide igapäevane hooldamine. Meie ülesanneteks oli kogu ööpäeva vältel psüühilise erivajadustega inimeste, kelleks olid peamiselt lamajad ja ratastoolikliendid, mähkmete vahetamine, söötmine-jootmine, keeramine- pööramine, pesuraamil pesemine, kuivatamine, riietamine(riieteks peamiselt kombinesoonid, sest nad ei pidanud muidu mähkmeid ja määrisid väljaheidetega oma voodi ja enda); Tuli ajada ka habemed ja lõigata küüned. Samuti tuli neid pikalt põetada, lamatisi ja haavandeid plaasterdada, Enamustel olid ka pikast
lamamisest kehad väga moondunud ja seetõttu ka tihti kurjad, esines jalaga või käega löömist, sülitamist. Oli ka väga raske psüühilise ja kehalise puudega klient, kelle söötmine ja jootmine võttis aega ühel söögikorral 45-50 minutit, ta karjus pidevalt, sest muud moodi ennast väljendada ei osanud, mähkmeid vahetada oli samuti väga keeruline, sest tal oli ka uriini kogumise kott, mida tuli samuti tihti tühjendada. Majas oli 7 osakonda ja kui mõnes teises osakonnas jäi keegi klient lamajaks see toodi kohe neljandasse osakonda. Osakonnas oli 58-62 klienti, kelledest 16-20 olid pikaajalised lamajad ja kui keegi suri, siis toodi kohe uus lamaja asemele. Oli ka pidevalt 22-26 ratastooli klienti kelledele tuli hommikul mähkmed panna siis riidesse ja voodist ratastooli tõsta ja abistada söömisel-joomisel, sest nad ei olnud võimelised seda ise tegema deformeerunud käte pärast. Laine töötas kõik selle aja minuga koos täistööajaga. Tunnistaja Merge Oja ütluste kohaselt, oli ta ajavahemikul 08.10.2015 - 09.11.2015 Töötukassa kaudu tööpraktikal tegevusjuhendajana. Ta suunati 4. osakonda tööle. See osakond oli täis hooldusosakond. 4.osakonnas oli ta tööl umbes kaks nädalat. Ta keeldus seal edasi töötamast, kuna ei ole õppinud hooldustööd. Ta teavitas Töötukassat ja toonast Võisiku Kodu juhatajat Terje Teder`it, et ei ole hooldajana nõus töötama ning ta viidi üle 3.osakonda, kus töötas tegevusjuhendajana ka reaalselt. Peale tööpraktika lõppemist asus ta Võisiku Kodus tööle töölepingu alusel. Ta töötas seal 3. osakonnas ajavahemikel 10.11.2015-28.06.2017 ja 17.09.2018-27.01.2023. Laine Krivin töötas kogu aeg 4.osakonnas hooldajana ja selle kõrvalt juhendas ka mind. Hiljem, kui ta 3.osakonnas töötas, sain Laine Kriviniga kokku sööklas, koridoris, pesumajas, klientidega olles ühisüritustel. Kaebaja tegi kogu selle aja, mil ta Võisiku Kodus oli, hooldajatööd, tööpäev algas 07:00-19:00 ja oli ka 24 tunniseid vahetusi mis algas 07:00-07:00. Kui tunnistaja töötas teises osakonnas, sai ta Laine Kriviniga kokku sööklas, koridoris, pesumajas, klientidega olles ühisüritustel. Kogu tunnistaja töötamise aja oli Laine Krivin 4.osakonnas hooldajana tööl; ei tea, mis oli kaebaja amet töölepingu järgi, kuid ta tegi kogu selle aja Võisiku Kodus hooldajatööd.
12.Kohus märgib, et haldusasja materjalide järgi kinnitasid tunnistajate ütlused ja kaebaja tööandja AS Hoolekandeteenused oma 31.03.2023 esitatud tõendiga seda, et kaebaja poolt täidetud töökohtade põhieesmärk oli ja on tagada psüühiliselt haigete ja vaimselt alaarenenud klientide hooldamine, põetamine, juhendamine ja abistamine igapäevaelu ning vabaaja toimingutes ning et „Tegemist oli ööpäevaringse hooldamise teenuse klientidega, kes vajasid toetust ja abi igapäevaelu toimingutes ööpäevaringselt, sh hügieenitoimingud (kliendi abistamine pesemisel, küünte lõikamine, vajadusel juuste lõikamine, hügieenisidemete vahetamine, pesupäevad), eaka või füüsilise puudega kliendi abistamine söömisel, ravimite manustamisel (jaotamine, manustamise jälgimine, kontroll), kliendi surmaga seotud toimingus, kliendi tubade ja vajadusel üldruumide puhtuse ja korra jälgimine ning tagamine jm).
13.Kohtule teadaolevalt rakendus tegevusjuhendaja ametinimetus Võisiku (Hoolde)Kodus alates 2013.a. detsembrist ja see tulenes sotsiaalhoolekande seadusest. Tallinna Halduskohus asus haldusasjas nr 3-16-441 9.11.2016 tehtud kohtuotsuses (kohtuotsus jõustus 10.12.2016) seisukohale, et „ööpäevaringse hooldamise teenusel igapäevase töö sisu oluliselt ei muutunud, nö vanas mõistes hooldaja-põetaja ametikoha tööülesandeid täitis töötaja edasi, küll aga lisandusid uut laadi tööülesanded nagu näiteks kliendi dokumentatsiooni täitmine ja haldamine ning klientide aktiviseerimine. Kohus märkis, et kohtu arvates omab käesoleva asja lahendamisel olulist tähtsust just tööandja tunnistus, et tegelikkuses lisandusid ametinimetuse ümbernimetamisel tegevusjuhendajaks uued ülesanded senistele hooldaja-põetaja ülesannetele. Kohus peab seda asjaolu käesoleva asja lahendamisel ülimalt oluliseks ja märgib, et sellist muudatust just nimelt kaebaja töökohal kinnitavad selgelt kaebaja enda selgitused ja tunnistajate kohtus antud ütlused ..., et sisuliselt tuli sama tööaja jooksul pärast tegevusjuhendaja ülesannete väljakujunemist ja koolituste läbimist ikkagi teha ära ka kõik varasemalt tehtud tööd, mis moodustasid peamise osa nende tegelikust tööst ja otsene
hooldamistöö moodustab sellest ka täna vähemalt 70%. Samuti nähtus tunnistajate ütlustest, et päris mitmed abifunktsioonid on tänaseks kadunud (koristajad) ja need tuleb ise ära teha“.
14.Vaadanud läbi kohtule tõenditena esitatud ametijuhendid, on halduskohus, arvestades ka tunnistajate ütlusi jm tõendeid, seisukohal, et nendes märgitu ei olnud kaebaja tegelikus töös käesoleval juhul peamine. Analüüsides ametijuhendeid ajalises kulus on selgelt nähtav täiendavate uute tööülesannete kirjeldamise kõrval, et tegelikult tehtav töö selge ja arusaadava kirjeldusena neis järjest väheneb.
15.Kohus märgib, et arvestades tunnistajate ütlusi, kaebaja toodut jj, on eriti huvitav 09.02.2015 rakendatud tegevusjuhendaja ametijuhend. Selles puudub praktiliselt üldse igasugune hooldusega seotud tavamõistes arusaadav tööülesannete kirjeldus ja seda lugedes jääb mulje, et tegevusjuhendaja ei tegele ühegi kliendi hooldamisega ise, vaid ainult juhendab neid suuliselt. Halduskohus leiab ka, et selliselt sõnastatud ametijuhendid ei vasta oma olulise sisu osas tegelikult vaimsete puuetega ja ööpäevaringset erihooldust vajavate isikutega igapäevaselt tegelevate isikute tegelikule tööle ja on selles osas selgelt eksitavad. Sellele järeldusele suunab kohut muuhulgas ka asjaolu, et kõigist tunnistajate ütlustest ja kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et eraldi põetajaidhooldajaid kaebaja töökohas tööle võetud ei ole ja nende ülesandeid peavad järelikult täitma tegevusjuhendajad.
16.Kohus on seisukohal, et vastavate puuetega inimeste puhul ei ole võimalik, et nende hooldajate ametinimetuste ümbernimetamisel ja ametiülesannete ümbersõnastamisel kaob täielikult vajadus nende isikute hooldamiseks selles mõttes, mis on sõnastatud põetamise ja hooldamisena ja mis annab Eesti Vabariigi õigusaktide alusel õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Juhul, kui seda tööd ei tee spetsiaalselt selleks palgatud inimesed, on igati loogiline järeldada, et seda teevad inimesed, kelle ametinimetus on muudetud–käesoleval juhul abi– või noorem-või tegevusjuhendajad. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on lisaks vastava Lisa 2 osa XV punktis 5 märgitud töö tegemine kaebaja poolt kogu vaidlusaluse perioodi jooksul leidnud kinnitust ja kohus loeb selle tuvastatuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on igapäevaselt klientidega töötavate isikute ütlused nende poolt tegelikult tehtava töö suhtes usaldusväärsemad, kui töö- ja ametijuhendite kirjeldus. Halduskohus on seetõttu veendunud, et vähemalt kogutud tõendite valguses on konkreetsel juhul ja kohas tõendatud, et kaebaja poolt tehtud töö vastas kogu selle tegemise ajal sisuliselt Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (edaspidi loetelu nr 2) osa XV Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused punkti 5 alusel sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodude töötaja, kes põetavad ja hooldavad haigeid, tööle.
17.Haldusasjas nr 3-16-441 leiti otsuse punktis 18, „et Võisiku Hoolekodus on olnud kogu aeg puudus personalist ja tööd on tulnud teha väiksema koosseisuga, kui ette nähtud. Nimetatud puudujääk on viinud vähemalt kahel dokumenteeritud juhtumil isegi kliendi surmani. Toimunud intsidentides on kannatada saanud ka hooldajad, mis omakorda näitab selgelt vaimsete puuetega klientide hooldamisega seotud töö ohtlikkust ja sellega igapäevaselt kaasnevaid riske. Kohus loeb nimetatud asjaolu käesoleval juhul tuvastatuks, kuid peab vajalikuks märkida, et sarnaste vaidlusküsimuste tekkimisel tuleb need igakordselt eraldi otsustada lähtudes konkreetsetest vastava asjaga seotud asjaoludest ehk tuvastada, mis ulatuses teevad tegevusjuhendajad hooldaja ja põetaja tööd, mis annab õiguse sooduspensionile“.
18.Kohus märgib ka, et varasemalt on ka Tartu Halduskohus pidanud Võisiku Hooldekodus kaebuse esitajaga sama tööd teinud isikut õigustatuks saama SVPS § 1 p 2 ja loetelu nr 2 osa XV Tervishoiu8
ja sotsiaalhooldusasutused punkti 5 alusel soodustingimustel vanaduspensioni (vt Tartu Halduskohtu 05.02.2013 otsus nr 3-12-2512).
18.Menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ja need jäävad menetlusosaliste kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.