Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk 29.12.2023, Tartu 3-23-2409 Xi kaebus Tartu Linnavalitsuse 28.09.2023. a korraldusele nr 999 ja kasutusloa nr 2312371/05245 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 03.11.2023. a määruse resolutsiooni punkt 6 Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ X Vastustaja – Tartu linn Kolmandad isikud – Tanel Takk ja Gerli Takk, esindaja advokaat Janar Kuus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale määruskaebusele lisatud foto nr 20151118.jpg ja kaldaerofotod ID825456_2016-04-16.jpg ja ID1360698_2017-07-24.jpg ning vastustajale 20.11.2023. a vastusele lisatud Xxx 1 ehitusprojekti asendiplaan ning Xxx 5 kinnistu vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekt.
2.Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse lisana esitatud foto nr 20231107.jpg ja 20.11.2023. a vastuse lisana esitatud PTA 10.11.2023. a kooskõlastus.
3.Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.11.2023. a määruse resolutsiooni p 6 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
Tartu Linnavalitsus otsustas 28.09.2023. a korraldusega nr 999 anda ehitusseadustiku (EhS) § 51 lg 1 ja Tartu Linnavolikogu 28.06.2017 määruse nr 140 „Ülesannete jaotus ehitamise ja planeerimise korraldamisel Tartu linnas“ § 10 lg 3 alusel kasutusloa aadressil Tartu linn, Rahinge küla, Xxx 5 püstitatud üksikelamule kõrvaltingimusega paigaldada ehitusprojekti
järgne piirdeaed hiljemalt 1.09.2024. Korraldusega lubatud kasutusluba ehitisregistris 28.09.2023 nr 2312371/05245 all.
registreeriti
2.X esitas 27.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 28.09.2023. a korralduse nr 999 ja 28.09.2023. a kasutusloa nr 2312371/05245 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja kohtul keelata septiku/omapuhasti kasutamine viisil, et vesi suunatakse kanalisatsiooni toruga otse kraavi. Esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on peatada allavoolu kruntide ja seeläbi kaevude reostamine. Kaebuses esitatud nõuet põhjendas kaebaja kokkuvõtvalt sellega, et: 1) üksikelamu ehitamise käigus on maapinda tõstetud oluliselt rohkem, kui ehitusloas oli lubatud; 2) drenaaž ja nõvakraav on lühem ehitusloas ettenähtust; 3) kasutusluba ei ole esitatud kooskõlastamiseks; 4) kasutusloa menetlusse pole kasutatud naaberkruntide omanikke; 5) septiku/omapuhasti asukoht erineb ehitusloas märgitud asukohast; 6) heitvesi voolab Xxx 3 ja 5 kaevu lähedalt, mis rikub joogivett; 7) ehitusega tekitati naaberkrundile plastpulbri reostus; 8) maja kõrgus on 20 cm kõrgem, kui oli lubatud.
3.Tartu Halduskohus jättis 03.11.2023. a määrusega (resolutsiooni p 6) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Haldusasja materjalide kohaselt taotleb kaebaja kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist nii, et kohus keelaks halduskohtumenetluse ajaks omapuhastit läbiva reovee suunamise kanalisatsiooni toruga otse edasivooluga kraavi. Kaebaja esialgse õiguskaitse eesmärk on peatada allavoolu kruntide ja kaevude vee reostamine. Vastustaja teatas kohtule, et omapuhasti Xxx 5 kinnistul ehitati eraldi ehitusteatise alusel, mis oli kooskõlastatud PTA-ga tingimusel, et vastustaja peab kooskõlastama üksikelamu kasutusloa PTA-ga. Omapuhastile on väljastatud 10.08.2023 kasutusteatis.
3.2.Kohus peab võimalikuks tõlgendada esitatud esialgse õiguskatse taotlust 28.09.2023. a korralduse nr 999 alusel väljastatud kasutusloa nr 2312371/05245 kehtivuse peatamise taotlusena (HKMS § 251 lg 1 p-d 1 ja 5). Menetlusosalised põhimõtteliselt nõustusid sellega, et omapuhasti töö ära keelamine kohtumenetluse ajaks tähendaks sisuliselt keeldu kasutada üksikelamut sihtotstarbeliselt (puuduks võimalus ennast pesta, kasutada tualetti jne).
3.3.Kuigi praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik väita, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, puudub kohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Olemasolevate tõendite ja põhjenduste pinnalt ole alust arvata, et omapuhasti kasutamise tagajärjel oleks tekitatud kaebajale pöördumatut kahju. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et omapuhasti läbinud reovee eesvoolukraavi juhtimine võiks reostada kaevuvett, kuna kaeve (v.a kolmandate isikute kinnistul) lähiümbruses, sh kaebaja kinnistul, ei ole. Kolmandate isikute väitel kaebaja oma kinnistul ei ela, seda tõendavad kolmandate isikute poolt kohtule esitatud fotomaterjalid. Omapuhasti kasutamine kolmandate isikute kinnistul oli heaks kiidetud PTA poolt ehitusteatisemenetluses. Kaebaja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid, et omapuhasti tehnoloogia ei ole reovee puhastamiseks kindel ja tekitab keskkonnariski. Omapuhasti seismajäämise korral (elektrivoolu katkestus jne) ei tähenda see, et reovesi imbuks maapinda või voolaks puhastamata kujul kraavi. Üksikelamus on võimalik elektrivoolu taastamiseks võtta tarvitusele alternatiivseid meetmeid (nt kasutada elektrigeneraatorit). Sellele tuginedes ei ole võimalik asuda seisukohale, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisega kaasneks kaebajale pöördumatult negatiivne tagajärg. Kohus nõustub vastustajaga ja kolmandate isikutega, et kolmandate isikute huvid kasutada üksikelamut halduskohtumenetluse ajal on antud juhul ülekaalus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja esitas 09.11.2023 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus halduskohtu 03.11.2023. a määruse resolutsiooni p 6 tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Linnavalitsuse väide, et seal kaeve pole, on vale. Kaev on rajatud Tähtvere vallavalitsuse loal, selleks esitati ehitusteatis ja kooskõlastused 2009 a. ning saadi luba kaev rajada.
4.2.Kolmas isik teadis väga hästi naabri kaevu olemasolu (info saadetud e-mailiga 17.08.2021), seetõttu tehtigi septik/omapuhasti ehitisteatisega, et seda poleks võimalik vaidlustada. Linnavalitsus teadis ka, et Xxx 3 krundil on vesi olemas, heki kastmisest ja kommunikatsioonide olemasolust on neid teavitatud. Linnavalitsus tunnistas, et on täitmata nõue kooskõlastada Xxx 5 üksikelamu kasutusluba PTA-ga, mistõttu on nii kasutusluba kui ka omapuhasti kasutamine õigusvastased.
4.3.Xxx 3 krundil võidakse näiteks ajutiselt elada (suveperioodil lühiajaliselt).
4.4.Kohtu väide, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, et omapuhasti tehnoloogia ei ole reovee puhastamiseks kindel ja tekitab keskkonnariski, on ebaõige. Kaebaja ei üritanudki seda teha, sest tehnoloogia ei olnud teada, kuid tegemist on ikkagi heitveega. Antud juhul juhitakse heitvesi kuiva kraavi, kus ei ole veevoolu. Seetõttu on see õigusvastane Arvestades, et omapuhasti asukohas on vett raskesti läbilaskev savipinnas (50 cm maapinnast), on reaalne, et enamik reoveest voolab ikkagi läbi toru kraavi.
4.5.Omapuhastist väljub heitvesi ja heitvesi suunatakse kraavi, samuti on registriandmetes märgitud kanalisatsioonitoru kraavi.
5.Vastustaja esitas 20.11.2023 vastuse määruskaebusele, milles leidis, et Xi määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.1.Määruskaebuses edastatud info pinnalt on vastustaja tuvastanud tõesti puurkaevu olemasolu Xxx 1 kinnistul (mitte kaebajale kuuluva Xxx 3 kinnistul). Viide olemasolevale puurkaevule Xxx 1 kinnistul sisaldub hetkel kehtivas Xxx 1 ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti asendiplaanil, kuid Xxx 1 kinnistule eluhoone püstitamiseks väljastatud ehitusluba anti välja Tähtvere valla poolt (31.05.2017). Käesoleva ajani ei ole taotletud hoonele kasutusluba ja kaev on registritesse kandmata.
5.2.Tänasel päeval ei ole vastustajale teada, kuidas toimub reovee käitlus Xxx 1 ja ka kaebaja enda kinnistul. Xxx 1 ehitusprojekti seletuskirjast nähtub vaid, et vee ja kanalisatsiooni projekt esitatakse eraldi, st et ka Xxx 1 elamu juurde rajatav reovee käitlussüsteem (omapuhasti) lahendatakse üksikelamu ehitusloast eraldi ehitusprojektiga ning ehitusteatisega.
5.3.Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Xxx 5 ühiskanalisatsiooniga mittekaetav ala. Tartu Linnavolikogu 13.09.2018. a määruse nr 36 "Tartu linna reovee kohtkäitluse eeskiri" § 3 lg 1 kohaselt on kohtkäitlust lubatud kasutada alal, kus puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Üldjuhul on kohtkäitlus lubatud reovee tekkekoha kinnistu piires. Reovee puhastamise ja suublasse juhtimise nõuded on sätestatud VeeS §-des 124-132 ning Keskkonnaministri 08.11.2019. a määruses nr 61.
5.4.Maa-ameti geoportaali 1:400 000 geoloogilise baaskaardi kohaselt on alal põhjavesi keskmiselt kaitstud. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alal võib pinnasesse juhtida pärast reovee bioloogilist puhastamist kuni 50m3 heitvett ööpäevas (määruse nr 61 § 8 lg 1 p 1). Ainult mehaaniliselt puhastatud vett on lubatud pinnasesse juhtida kuni 5m3 ööpäevas. Vaidlusaluse lahenduse puhul ei juhita siiski vett pinnasesse, vaid peale 3-astmelist puhastussüsteemi suunatakse heitvesi maaparanduskraavi.
5.5.Xxx 5 kinnistule on omapuhasti projekteerinud kutseseaduse kohase veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimise kvalifikatsiooniga projekteerija. Vastustaja hinnangul on projekteerija otsinud parima lahenduse ja erinevaid puhastusetappe on selles rohkem, kui kehtivate õigusaktidega nõutav. Antud juhul on valitud reovee puhastuslahendused, mis panustavad vee puhastamisse ja keskkonnahoidu rohkem, kui nõuab määrus nr 61. Xxx 5 kinnistul tekkiv reovesi puhastatakse mehaaniliselt (septik), bioloogiliselt (biopuhasti) ning see läbib järelpuhastuse pinnasfiltris. Pinnasfiltrist kogutakse drenaažitorudega heitvesi kokkuvoolukaevu, kust heitvesi juhitakse isevoolselt Kohu-Kurvitsa eesvoolu. Xxx 5 kinnistult juhitakse puhastisse (hiljem kraavi) keskmiselt 0,4m3 heitvett ööpäevas. Eesvoolu kraavi juhitav heitvesi peab vastama määrusele nr 61. Vastustaja selgitab, et reostust tekitab reovesi, mitte nõuetele vastav heitvesi. Reovesi on see, mida keskkonda juhtida ei tohi. Heitvesi on vesi, mis on olnud kasutusel ja seejärel puhastatud nõuetekohaselt ja valmis juhtimiseks tagasi keskkonda (VeeS § 18 lg 1). Kolmandad isikud ei juhi kraavi, pinnasesse ega mujale loodusesse täiesti puhastamata reovett.
5.6.Määruse nr 61 § 8 lg 1 sätestab, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi VeeS § 3 lg 4 p 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes /.../. Eeltoodu tähendab, et eelkõige on alati eelistatud heitvee veekogusse/kraavi juhtimine. Kui see ei ole võimalik, võib valida immutamise. Käesoleval juhul ei immutata heitvett pinnases, mistõttu ei ole õiged kaebaja poolt viidatud kujad. Kaevul on hooldusala 10 meetrit ning hooldusala välispiirist 50 m kaugusel ei ole lubatud heitvett pinnasesse juhtida (VeeS § 127 lg 1). Kaevu hooldusalal (10 m) ei ole lubatud heitvett veekogusse juhtida (VeeS § 127 lg 2). Seega heitvee immutamine ei ole lubatud 50 m kaugusel kaevu hooldusala välispiirist, kuid heitvee veekogusse (maaparandussüsteemi eesvoolukraavi) juhtimine ei ole lubatud hooldusalal ehk 10 m kaugusel kaevust. Xxx 5 kinnistul juhitakse heitvesi maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi. Seega ei ole tegemist heitvee pinnasesse juhtimisega, vaid heitvee veekogusse juhtimisega, mistõttu ei rakendu antud juhul ka 50 m kuja nõue, vaid 10 m kuja nõue.
5.7.Xxx 1 puurkaev (millest saab väidetavalt vee ka kaebaja) asub ca 24 m kaugusel eesvoolukraavist ning kolmandate isikute omapuhasti süsteemist ca 100 m kaugusel. xxx 5 kinnistul tekkiva heitvee juhtimisega samal kinnistul asuvasse kraavi ei kaasne xxx 3 kinnistule kitsendusi, mida kaebaja oma kaebuses/määruskaebuses väidab tekkivat. Vastustaja selgitab, et heitvee juhtimine eesvoolukraavi ei too kaasa sarnaseid kitsendusi kui heitvee juhtimine pinnasesse. Isegi kui käsitleda torust heitvee kraavi juhtimist heitvee juhtimisena pinnasesse (millega vastustaja ei nõustu), ei teki kaebaja poolt kirjeldatud kaevu rajamise kitsendust, kuivõrd kogu eesvoolukraavi ei ole mingil juhul võimalik vaadelda kui heitvee immutusala, millele rakenduks 50 m kaitsekuja.
5.8.Kaebaja väidab, et lähtudes VeeS § 186 lg-st 2 on vajalik vee erikasutuseks võõral maatükil maaomaniku nõusolek. Vastustaja hinnangul ei ole antud juhul vajalik kaebaja nõusolek. Xxx 5 kinnistul tekkiv heitvesi juhitakse eesvoolukraavi Xxx 5 kinnistul. VeeS § 188 lg 6 kohaselt veeluba ei ole vaja (tegemist ei ole vee erikasutusega, mis nõuaks veeluba) kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lg 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele. Ehitusteatise aluseks olnud projekti p 3.1.1 kohaselt on omapuhastisse sisenevaks vee vooluhulgaks 0,4 m3/ööpäevas, mistõttu ei ole tegemist vee erikasutusega VeeS § 187 mõistes.
5.9.Kokkuvõtvalt jääb vastustaja seisukohale, et kaebaja nõue on ebaproportsionaalne ning põhjendamata. Kaebaja arvates tuleks sulgeda omapuhasti maaparanduskraavi suubuv
drenaažitoru. Seega peaks Xxx 5 kinnistuomanikud ehitama uue imbsüsteemi või loobuma elamu kasutamisest. Samas puuduvad igasugused tõendid heitveest põhjustatud reostuse esinemise kohta ning tegemist on vaid kaebaja tõendamata väidetega. Maaparanduskraavi juhitav heitvesi on puhastatud kolmes astmes, kuigi määrus nr 61 nõuaks antud veekoguse (0,4m3 ööpäevas) puhul vaid mehaaniliselt puhastamist (septiku paigaldamist). Vastustajal puudub igasugune tõendus selle kohta, et rajatud omapuhasti süsteem ei tööta ning põhjustab reostust kaebaja kinnistul. Samuti on kaebaja lähtunud vaidlusaluse omapuhasti süsteemi puhul ekslikest kujanõuetest, mistõttu rajatud omapuhasti süsteem ei too talle kaasa piiranguid, mida kaebaja väidab tekkivat. 5.10.Vastustaja märgib, et PTA andis kooskõlastuse nii Xxx 5 kinnistul paiknevale üksikelamu kasutusloale kui ka omapuhasti kasutusteatisele.
6.Kolmandad isikud leidsid 20.11.2023. a vastuses määruskaebusele, et selle rahuldamiseks ei ole alust.
6.1.Kolmandad isikud on rajanud omapuhasti, mille puhul on võimalik enne suublasse juhtimist kontrollida vee puhtust. Selleks paigaldatakse enne suublasse vee juhtimist proovivõtu kaev. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, justkui tekib kraavile 60 m laiune keeluala. Keskkonnaministri 31.07.2019. a määruse „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ § 5 lg 1 p 2 kohaselt peab omapuhasti rajamisel arvestama, et septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m. Kaebaja esitas üksnes oletused talle võimaliku kahju tekkimise osas ja on vähe usutav, et kui omapuhasti ehitati veeseaduse ja selle alusel kehtestatud kanalisatsiooniehitise ehitamise kohta käivaid nõudeid järgides, siis vaatamata sellele tekib kaebajale kahju. Kaebaja pole määruskaebuses esitanud ka ühtegi viidet sellele, millisele nõudele vaidlusalune ehitis ei vasta. Kaebaja väidetest võiks justkui järeldada, et kolmandate isikute poolt lastakse eesvoolukraavi suurtes kogustes heitvett, kuid tegelikult tekib heitvett minimaalselt ja selle mõju on kaebaja jaoks olematu. Kaebaja ise väidab, et eesvoolu kraav on kuiv, mistõttu tekib küsimus, et kuidas siis saab heitvesi kaebaja pinnast rikkuda, sh kraavi mööda tema krundile jõuda.
6.2.Kuna eesvoolukraav on kuiv ja kaebaja väidete kohaselt on kolmandad isikud reoveepuhastit juba kasutanud, siis ei esine antud juhul sellist erandlikku asjaolu, mis vajaks kiiret õigussuhte reguleerimist enne käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Seega ei saa hetke olukord isegi teoreetiliselt rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaebaja enda väite kohaselt on eesvoolu kraav kuiv. Teisisõnu toimibki hetkel omapuhasti süsteem kolmandatele isikutele kuuluva kinnistu siseselt.
6.3.Määruskaebusest ei nähtu, et miks ei oleks pärast kohtulahendi jõustumist võimalik vajadusel vastavat torustikku sulgeda. Samas tuleb ehitamise lubamisega seotud vaidlused lahendada ehitusloa menetluses, sest kasutusloa menetluses üksnes kontrollitakse ehitamise vastavust ehitusprojektile. Need küsimused on lahendatud haldusasja nr 3-21-2501 raames juba ka Tartu Ringkonnakohtu poolt. Ehitusprojekti seletuskirjas oli samuti kirjeldatud omapuhasti rajamise protsessi, sh selle lahendusi. Omapuhasti tööpõhimõtted on välja toodud omapuhasti projektis ja selle kohaselt omapuhasti ise heitvett maapinda ei immuta, vaid selleks on omapuhasti taga asuv filterväljak.
6.4.Antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, kas piirkonda on kaeve rajatud või mitte, sest kaebaja esitas kaebuse oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte nn populaarkaebusena. Sama põhimõte kehtib ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kaebaja väited on vastuolulised, sest ühest küljest leitakse, et naabril on õigus puhtale joogiveele, kuid teisest küljest on kaebaja väitnud, et antud vesi ei kõlba millekski. Kui omapuhasti vastab kõikidele kehtestatud nõuetele,
siis ei saa eeldada, et selline ehitis rikub kuidagi kaebaja õigusi. Kaebaja on märkinud Maa-ameti kaardil oma kaevu asukoha, kuid see jääb kolmandate isikute omapuhastist ca 100 m kaugusele ja ületab kaebaja poolt viidatud 50 m nõuet topelt. Kaebaja ei ole usutavalt tõendanud, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel saaksid tema õigused rohkem kahjustatud kui kolmandate isikute õigused esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Vastupidi, kaebaja väidab ise, et heitvett pole eesvoolukraavi jõudnud.
6.5.Kaebaja viitab määruskaebuses ka Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määruse nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ §-le 7, kuid nimetatud määrus on alates 01.10.2019 kehtetu. Hetkel reguleerib heitvee pinnasesse juhtimise küsimust VeeS § 127 lg 1, mille kohaselt heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud sama seaduse § 137 alusel. Vaidlusalune omapuhasti süsteem täidab kõik veeseadusest tulenevad nõuded, sh sanitaarala nõude.
7.Kaebaja esitas 22.11.2023 vastuväited teiste menetlusosaliste seisukohtadele, leides, et kui kuiva kraavi juhitakse heitvett, siis on see samaväärne immutamisega, mistõttu peaksid kehtima ka samad kujad. Kraav on vett läbilaskvate seintega rajatis, kust vesi imbub ka maapinda. Kuna kraav on suurema osa ajast kuiv, siis toimub sellisel juhul ainult heitvee immutamine pinnasesse. Korduval kraavi täitumisel veega ja kraavi kuivamisel toimub efektiivselt heitvee immutamine allavoolu paikneval Xxx 3 krundil. Seetõttu polegi lubatud heitvett lasta kraavi, kus ei voola aastaringselt vesi.Seega ei tohi kaevust 50 m kaugusel ka heitvett veekogusse juhtida. Kolmandal isikul on võimalik toruga juhtida ja immutada oma heitvesi ehitusloas lubatud kohas, mis asub kruntide piiridest ja eesvoolukraavist üle 50 m kaugusel. Imbsüsteem koosneb vaid killustikust ja paarist aukudega torujupist, mille maksumus pole märkimisväärne. Neil on ka variant juhtida heitvesi kruntide põhjapoolsesse eesvoolukraavi (metsatukast põhja pool), mis ei lähe kaevude lähedalt mööda.
7.1.PTA kooskõlastus ei võta arvesse naabrite kaevu olemasolu ja selle võimalikku reostamist. Samuti pole PTA teadlik, et see kraav on kuiv osa ajast, mistõttu ei tohi sinna heitvett juhtida. Linnavalitsus ega kolmas isik pole vastu vaielnud asjaolule, et kuiva kraavi ei tohi toruga heitvett juhtida. Kraav ei ole pidevalt kuiv, kui kanalisatsioonitorust väljub korraga suurem kogus heitvett. Siis voolab see allavoolu Xxx 3 krundile ja heitvee voolu lõppemisel heitvesi imendub seal. On tõenäoline, et reaalne kogus (kuni 200 liitrit korraga) heitvett jõuab voolata 20-100 m enne imendumist. Isegi kui arvestada ainult heitvee immutamiskohta, mis on 16 m kaugusel Xxx 3 krundist, tekitab heitvee immutamine 60 m raadiusega kaevu rajamise keeluala, millest 44 m ulatub kaebaja krundile ja üle poole krundi. Selle kitsenduse tõttu oleks võimatu kaebaja krundile kaevu ja omapuhastit ära mahutada. Kuna kaebaja krunt on madalam ja heitvesi voolab allapoole, siis vastavat piirangut kaebaja krundi poole ei saa kuidagi vähendada, pigem suurendada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 03.11.2023. a määruse resolutsiooni p 6 muutmata. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses ja 22.11.2023. a vastuväidetes esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebajale märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
9.HKMS § 249 lg 1 sätestab esialgse õiguskaitse kohaldamise alused halduskohtumenetluses. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb seega üksnes juhul, kui esinevad ka HKMS § 249 lg 1 esimeses lauses toodud alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, antud juhul reaalne kahjulik mõjutus kaebaja suhtes, mida tuleb kiiresti tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid/kahjulikke tagajärgi ei kaasne, on tegu esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Käesoleval juhul pole kaebaja tõendanud ega muutnud kuidagi kohtu jaoks usutavaks ka seda, et esineks reaalne kahjulike tagajärgede saabumise oht Xxx 3 kinnistule tulenevalt sellest, et Xxx 5 kinnistule on rajatud omapuhasti, mille heitvesi juhitakse lõpuks isevoolselt Kohu-Kurvitsa eesvoolukraavi.
9.1.Ringkonnakohus märgib, et HKMS-i järgi võib kaebusega üldjuhul halduskohtusse pöörduda isik üksnes iseenda õiguste kaitseks ning EhS ei võimalda esitada kasutusloa või kasutusteatise peale kaebust avalikes huvides. Ka määruskaebemenetluses pole kaebaja tõendanud, et tema enda kinnistul üldse kaev oleks. Vaidlust ei ole küll enam selle üle, et Xxx 1 kinnistul on eeldatavalt 2009. a rajatud puurkaev, kuid selle asjaoluga ei ole võimalik kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi käesolevas vaidluses. Pealegi nähtub asja materjalidest ja ka Maaameti geoportaali andmetest, et Xxx 5 ja Xxx 1 kinnistutel puudub ühine piir ning Xxx 1 kinnistul asuv puurkaev ei asu ka selle eesvoolukraavi lähedal, kuhu Xxx 5 omapuhasti heitvesi lõpuks juhitakse. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei ela aastaringselt Xxx 3 kinnistul, mis piirneb Xxx 5 kinnistuga.
9.2.Vastustaja ja kolmandad isikud selgitasid ja tõendasid, et Xxx 5 kinnistul tekkiv reovesi puhastatakse seal esmalt mehaaniliselt (septik), siis bioloogiliselt (biopuhasti) ning see läbib ka järelpuhastuse pinnasfiltris (Xxx 5 kinnistu vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekt. Pinnasfiltrist kogutakse drenaažitorudega heitvesi kokkuvoolukaevu, kust heitvesi juhitakse isevoolselt Kohu-Kurvitsa eesvoolu ning keskmiselt tekib kinnistul üksnes 0,4m3 heitvett ööpäevas, mida illustreerib ka olukord, et kuivenduskraav, kuhu ulatub omapuhasti drenaažitoru, on täiesti kuiv. Seega ei ole kaebaja jätkuvalt tõendanud oma väiteid, mille kohaselt jõuab kõnealusest omapuhastist kuivenduskraavi olulisel hulgal reovett või heitvett, mis põhjustab tema kinnistul reostust ja reostab ka tema joogivett. Ka asja materjalide pinnal pole alust asuda seisukohale, et kolmandad isikud juhiksid vaatamata omapuhasti olemasolule kraavi, pinnasesse või mujale loodusesse puhastamata reovett. Samuti ei ole millegagi tõendatud kaebaja väide, et Xxx 5 kinnistul tekkiva heitvee juhtimisega samal kinnistul asuvasse kraavi, kaasneb Xxx 3 kinnistule olulisi kitsendusi juhul, kui sinna tahetakse puurkaevu või omapuhastit rajada.
9.3.Käesoleval juhul ei saa mööda vaadata ka olukorrast, et PTA kooskõlastas 29.04.2022 Xxx 5 omapuhasti ehitusteatise ning 10.11.2023 ka üksikelamu kasutusloa ning omapuhasti kasutusteatise.
10.Juhul, kui kohus ei tuvasta kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist, siis võib taotluse jätta sel põhjusel rahuldamata ning kohtul puudub kohustus asuda täiendavalt hindama kaebuse perspektiivikust ja kaaluda erinevaid huvisid. Seetõttu ei analüüsi ka ringkonnakohus määruskaebemenetluses täiendavalt kaebuse perspektiivikust ja ei anna hinnangut kaebaja väidetele, mis on seotud erinevate huvide kaalumise küsimusega.
11.HKMS §-de 203 lg 2, 185 lg 1 ja 62 lg 2 kohaselt võtab kohus ka määruskaebemenetluses vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Määruskaebemenetluses ei vaidle
vastustaja enam vastu kaebaja väitele, et Xxx 1 kinnistul on tõesti puurkaev olemas. See kinnistu ei ole aga kaebaja kinnistu, kuna kaebajale kuulub Xxx 3 kinnistu, millel puurkaevu asumist kaebaja aga tõendanud pole. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus võtta määruskaebemenetluses asja materjalide juurde järgmisi lisadokumente, mille kaebaja lisas 09.11.2023. a määruskaebusele (foto nr 20151118.jpg; kaldaerofotod ID825456_2016-0416.jpg ja ID1360698_2017-07-24.jpg) ning vastustaja oma 20.11.2023. a vastusele (Xxx 1 ehitusprojekti asendiplaan). Ringkonnakohus tagastab vastustajale ka Xxx 5 kinnistu vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekti, sest selle on halduskohtule juba varasemalt esitanud kolmandad isikud oma 01.11.2023. a vastuse lisana. Kuna viidatud tõendid ei oma kaebaja määruskaebuse lahendamise seisukohast sisulist tähtsust ning olemasoleva puurkaevu asukohaga seotud asjaolud ei ole määruskaebemenetluses enam otseselt vaidluse all, siis tagastab ringkonnakohus kõnealused tõendid menetlusosalistele. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kaebaja määruskaebuse lisaks oleva foto nr 20231107.jpg ja vastustaja 20.11.2023. a vastuse lisana esitatud PTA 10.11.2023. a kooskõlastuse Xxx 5 üksikelamu kasutusloale ja omapuhasti kasutusteatisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.