Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

EDASIKAEBAMISE KORD

3-21-1536 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2024, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

06.07.2020

Sotsiaalkindlustusametile

(SKA)

avalduse

rahvapensioni

3-21-1536 kirikutes töötatud aastate taastamiseks pensionistaaži aastateks, kokku 3 aastat 4 kuud ja 5 päeva, pensionistaaži hulka kirikus töötatud aja 01.04.1991‒31.08.1991 lisamiseks, pensionistaaži hulka SKA poolt käsitletud töökohtade lisamiseks (kaebuse p 3.1), kokku 1 aasta, 10 kuud ja 3 päeva ning pensionistaaži hulka SKA poolt mitte käsitletud töökohtade (kaebuse p 3.2) lisamiseks, kokku 8 kuud ja 29 päeva. Kaebaja jõudis pensioniikka ja hakkas taotlema pensioni määramist juulis 2020. Kuna kaebaja elas 1991‒2013 välismaal, jäid tema tööaastad 1991. aastast varasemasse perioodi. Töötamist tõendavad dokumendid, sh tööraamat kadusid. Töökohad pidi kaebaja taastama mälu järgi. Paljud isikud, kes saaksid kaebajaga koos töötamist tõendada, on tänaseks surnud. Seega ongi ülevaade töötamistest taastatud mälu järgi ning kuupäevaliselt võib esineda mõningaid ebatäpsusi. Tööstaažist on jäetud välja kirikutes töötatud perioodid, kus tööandja oli EELK Konsistoorium, kes koostas ka töölepingud. Dokumendid anti üle Wunibaldile. Lepingute koopiaid aga ei leita. Kaebaja tasus kõik maksud. Nimetatud aastad tuleb arvata pensioniõigusliku staaži hulka. SKA poolt hinnatud töökohtade osas tuleks arvata staaži hulka 1 aasta, 10 kuud ja 3 päeva. Täiendavalt tuleks lisada veel 8 kuud ja 29 päeva. 17.12.2021 menetlusdokumendis on toodud välja töötamise loend töödest, mille arvamist pensioniõigusliku staaži hulka kaebaja taotleb. 16.10.2022 on lõplik loend töötamistest, millele kaebaja tugineb. Suhtumine tunnistajate osas on olnud vastukäiv. See seab kahtluse alla asjaajamise professionaalsuse. Paljude kaastöötajatega ei ole ühendust võetud. Kaebaja omas kooperatiivkorterit Õismäel, mis oli tol ajal veel maksmata. Seetõttu töötas kaebaja pidevalt ning mõnikord mitmes kohas. Seetõttu esinevad töötamiste loetelus ka mitmed ajalised kattuvused.

SKA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Eesti Vabariigis on isiku õigus riiklikule vanaduspensionile otseselt seotud tema eest või tema poolt pensionikindlustussüsteemi panustamisega ehk sotsiaalmaksu tasumisega. Selliselt kehtis see ka Eesti NSV-s. Enne 01.01.1991 saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata üksnes neid töötamise perioode, kui töötamine toimus kooskõlas Eesti NSV Töökoodeksiga (TööK) või Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee (RSN TK) loa alusel, kui maksti sotsiaalmaksu. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 31 lg 3 kohaselt osutab elukohajärgne pensioniamet pensioni taotlejale vajadusel abi pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamisel. Seega, kui isik soovib SKA abi dokumentide väljanõudmisel, siis annab ta SKA-le andmed dokumendi sisu, nimetuse, asukoha ning võimalusel kuupäeva ja numbri kohta, misjärel saab SKA pöörduda vastava isiku/asutuse poole dokumendi väljastamiseks. Kui neid andmeid ei esitata, puudub SKA-l info, kellelt ja millise dokumendi väljastamist taotleda. Kaebaja selgitustest seoses kirikutes töötamisega saab järeldada, et ta kinnitab, et ta ei olnud Wunibaldis tööle vormistatud TööK alusel ega töötanud ka tsiviilõigusliku lepingu alusel. Muidu oleks tulumaksu tema töötasult kinni pidanud Wunibald. Kaebaja ei ole küll väitnud, et oleks töötanud RSN TK loa alusel, kuid kuna ta tasus ise kõik maksud, milleks arvestades tema poolt kirjeldatud tasumise kohta oli tulumaks, siis tegutses kaebaja ilmselt individuaaltöö 3(12)

3-21-1536 tegijana. Alates 1991 korjas sotsiaalmaksu SKA ja SKA arhiivi andmetel kaebaja perioodil 01.01.1991‒31.12.1998 sotsiaalmaksu maksnud ei ole. Seega ei olnud kaebaja nimetatud perioodil ei EELK ega Wunibaldi tööline, kelle eest oleks olnud tööandjal kohustust maksta sotsiaalmaksu. Ka kaebaja ise ei ole sotsiaalmaksu tasunud ning nimetatud periood ei kuulu kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvamisele. Ka ülejäänud SKA otsusega kaebaja pensioniõigusliku staaži hulgast välja arvatud perioodid ei kuulu staaži hulka arvestamisele, kuna tegemist on ENSV aegsete perioodidega, mida saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata üksnes siis, kui isik oli tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga või tegutses RSN TK loal, olles ametiühingu liige ja tasudes sotsiaalmakseid. Eelnimetatud perioodide osas puuduvad töötamist tõendavad dokumendid, samuti ei leidnud EELK-i ega tunnistajate ütlustega tõendamist, et kaebaja oleks olnud tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga või tegutsenuks RSN TK loa alusel, tasudes sotsiaalmakseid. Samal põhjusel ei saa staaži hulka arvata töötamisi Tallinna õppekombinaadis, garaažikooperatiivis Õismäel, Hiiumaa EPT peahoone ehitamisel Käinas, Tallinna Stomatoloogia Kliinikus ja individuaalelamu ehitamisel Pääskülas. Kaebaja seletustest võib järeldada, et ta soovis tunnistajatega tõendada tööettevõtulepingute sõlmitust ettevõtete ja eraisikutega. Tsiviilõiguslike lepingute alusel töötamist ei näinud ENSV tsiviilõigus ette ja nende maksustamine ei olnud õigusaktidega reguleeritud, s.t nendelt ei saadud tasuda sotsiaalmakseid. Samuti sätestab sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (määrus nr 59) § 2 lg 6, et töötamine tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel arvatakse pensioniõiguslikus staaži hulka alates 01.01.1991 lepingu täitmisele kulunud tööperioodi ulatuses. Taotletud perioodid jäävad kõik aega enne 01.01.1991. Perioodid, mida oli võimalik kaebaja pensioniõigusliku staažina arvesse võtta, on vaidlustatud otsusega arvesse võetud. Ülejäänud perioodide osas ei nähtu, et kaebaja oleks vastavaks perioodiks olnud TööK alusel tööle vormistatud või omanud tegutsemiseks RSN TK luba. Eelnimetatud perioodide osas puuduvad töötamist tõendavad dokumendid. Perioodide osas, mida SKA ei ole käsitlenud, kuid mis on kaebaja poolt esitatud kohtumenetluses, ei ole kaebaja SKA-le avaldusi ega dokumente esitanud. Samas ka nende perioodide puhul on tegemist nõukogudeaegsete perioodidega, mille osas kehtivad eelpool toodud printsiibid. Periood 01.02.1989‒01.04.1989 on kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka juba arvatud ja vaidlustatud otsusega ei ole ka välja arvatud perioodi 15.03.1989‒15.11.1989, mis osaliselt (15.03.1989‒01.04.1989) kattub vaidlustatud perioodiga. Tulenevalt RPKS § 6111 lg-st 1 on kaebajal vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž 13 aastat. Kaebajal on tõendatud pensioniõiguslikku staaži dokumentide alusel 10 aastat, 3 kuud ja 21 päeva, tunnistajate ütluste alusel 1 aasta 3 päeva ning sotsiaalkaitse infosüsteemi alusel on pensionikindlustusstaaži 25 päeva. Kokku on kaebajal pensionikindlustusstaaži 11 aastat, 4 kuud ja 19 päeva. Seega puudub kaebajal õigus vanaduspensionile ning talle on õigesti määratud rahvapension.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

RPKS § 27 lg-st 1 ja 28 lg-st 1 tuleneb, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Seega on isiku õigus riiklikule vanaduspensionile otseselt seotud isiku eest või tema poolt pensionikindlustussüsteemi panustamisega ehk sotsiaalmaksu tasumisega. RPKS § 28 lg-s 2 on erandina loetletud

4(12)

3-21-1536 juhtumid, millal arvatakse mingi tegevuse aeg pensioniõigusliku staaži hulka ilma, et sotsiaalmaksu tasumine omaks tähtsust. Eesti NSV-s olid tööandjad kohustatud tööliste ja teenistujate töötasult tasuma sotsiaalkindlustuse makseid (kehtestatud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 29.11.1940 määrusega) riikliku sotsiaalkindlustuse eelarvesse. Nõukogude perioodil kuni Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse jõustumiseni 01.01.1991 juhtisid sotsiaalkindlustusalast tööd ja võtsid vastu sotsiaalkindlustusmakseid ametiühingud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-122526). Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse § 1 lg 2 kohaselt maksavad pereettevõtete ja taluperede liikmed ning individuaaltöötajad, sh tegevusloa alusel töötavad üksikisikud, sotsiaalmaksu, kui nad soovivad, et nendele laieneks riiklik sotsiaalkindlustus. Eesti Vabariigi rahandusministri 02.01.1991 määrusega nr 1 kinnitatud „Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduse rakendamise juhendi“ p 3 sätestas, et sotsiaalmaksu maksjate kohta koostab iga vabariikliku linna ja maakonna sotsiaalhooldusosakond (SKA eelkäija) vastava registri, registri koostamise aluseks on ettevõtete ja muude organisatsioonide ning talude registrid, üksikisikute tegevusload ja vastavasisulised avaldused. Seega on perioodil 1991‒1998 tasutud sotsiaalmaksu andmete valdajaks SKA. ENSV-s reguleeris töötamist TööK, mille § 43 järgi oli tööraamat töötamist iseloomustav põhidokument. Tööraamatu hoidjaks töötamise perioodi jooksul oli tööandja. Ametiühingu loal oli töötajal õigus kohakaasluse korras töötada teisel töökohal, mille kohta tehti samuti kanne tööraamatusse. TööK §-de 17 ja 21 kohaselt oli tööleping töötaja ja ettevõtte vaheline suuline või kirjalik leping, milles lepiti kokku töötingimustes, palgas jms, kuid tööle võtmine vormistati administratsiooni korralduse või käskkirjaga. Seega toimus tööle vormistamine käskkirjaga ja selle kohta tehti tööraamatusse kanne. NSV Liidu Ülemnõukogu 19.11.1986 otsusega kehtestati alates 01.05.1987 seadus „Individuaalsest töisest tegevusest“, mille § 1 kohaselt oli individuaalseks töiseks tegevuseks kodanike ühiskonnakasulik tegevus kauba tootmisel ja tasuliste teenuste osutamisel, mis ei ole seotud nende töösuhtega riiklikes, kooperatiivsetes ja teistes ühiskondlikes ettevõtetes, organisatsioonides ja kodanikega, samuti kolhoosisiseste töösuhetega. Selle § 6 sätestas, et individuaaltööd teha soovivad kodanikud peavad saama oma alalise elukoha järgse rajooni, linna, linnarajooni, alevi või küla RSN TK loa ning §-dest 22 ja 23 nähtuvalt kontrollisid kohalikud RSN TK-d isikute individuaalset töist tegevust. Individuaalne töine tegevus vastab äriseadustiku § 1 lg 1 mõistes tegutsemisele füüsilisest isikust ettevõtjana. RPKS § 28 lg 2 p 14 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka töötatud aeg füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu. RPKS § 27 lg 2 p-st 1 tulenevalt arvestatakse pensioniõiguslikku staaži kuni 31.12.1998 (k.a) määruse nr 59 alusel, mille § 2 lg 6 sätestab, et töötamine tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka alates 01.01.1991 lepingu täitmisele kulunud tööperioodi ulatuses. Määruse nr 59 § 17 kohaselt tõendatakse töötamise aega füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksti sotsiaalmaksu, SKA teatisega sotsiaalmaksu maksmise kohta. Eelnevast nähtuvalt on õige vastustaja seisukoht, et enne 01.01.1991 saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata töötamise perioode vaid eeldusel, et töötamine toimus kooskõlas TööK-ga või RSN TK loa alusel, kui maksti sotsiaalmakseid. Kaebaja esitas 08.01.2021 avalduse arvata pensioniõigusliku staaži hulka töötamise periood 04.1991‒08.1991, mil ta töötas Hiiumaal Kassari kabelis ja Reigi kirikus. Avalduse lahendamise käigus vaadati kõik 22.12.2020 otsuse aluseks olnud dokumendid uuesti läbi ja koguti täiendavaid dokumente. SKA on 18.03.2021 otsuses õigesti jätnud selles nimetatud 5(12)

3-21-1536 perioodid kaebaja pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse võtmata. Asjas kogutud tõenditest ja istungil üle kuulatud tunnistajate ütlusetest tulenevalt ei ole kahtlust selles, et kaebaja töötas nendel perioodidel avalduses toodud ametikohtadel. Vaidlus on selles, kas nimetatud töötamist saab võtta arvesse pensioniõigusliku staaži arvestamisel. SKA tegi 27.07.2020 päringu EELK-le, paludes andmeid kaebaja töötamise kohta. EELK selgitas 14.10.2020 vastuses, et EELK Asjadevalitsuse Restaureerimis-remonttööde firma „Wunibald“ (Wunibald) lepinguliste töötajate registreerimise žurnaalis ei leidu sissekannet kaebaja lepingulise töötajana töötamise kohta eelnimetatud ettevõttes. Vastusest nähtub, et vastamisel on võetud aluseks Wunibald lepinguliste töötamiste žurnaal 02.10.1990‒12.12.1995. Samuti on esitatud Wunibaldi sotsiaalkindlustusvahendite andmik 1991 II kv kohta. EELK vastusest tulenevalt ei olnud kaebaja ja Wunibald vahel sõlmitud töölepingut ega muud tsiviilõiguslikku lepingut. SKA 17.03.2021 sotsiaalmaksuteatisest nähtuvalt puuduvad SKA arhiivis andmed kaebaja poolt sotsiaalmaksu tasumise kohta perioodil 01.01.1991‒31.12.1992. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et talle oli teada, et vastavalt seadusele oli kõik kirikutes üle 300 rubla teenitu aastas maksu alla käiv. Kuna kaebaja teenitu ületas seda summat, tasus kaebaja kõik maksud, tehes seda Balti Jaama taga olevas asutuses. Seda, kuidas maksude arvestus toimus ja milliseid makse kaebaja tasus, ta selgitada ei osanud. Seega ei saa olla vaidlust selles, et kaebaja ei töötanud Wunibaldis vaidlusalusel perioodil TööK alusel, sest muidu oleks tema eest tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasunud tööandja. Asjaolud viitavad sellele, et kaebaja tegutses perioodil 01.04.1991‒31.08.1991 kirikutes individuaalse töö tegijana. Kui see nii ei oleks, siis oleks kaebaja töötamine kajastunud Wunibald lepinguliste töötajate žurnaalis, kust kaebaja töötamist sellel perioodil aga ei nähtu. Alates 1991. a-st kogus sotsiaalmaksu SKA, kes samuti ei leidnud andmeid kaebaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohta. EELK on 10.04.2021 kinnituses küll kinnitanud kaebaja töötamist, kuid kuivõrd andmeid kaebaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohta ei leidunud, ei oma nimetatud tõend iseseisvat tähtsust. Kohtuistungil üle kuulatud ja tõendile alla kirjutanud HS selgitas, et ta ei ole kaebajaga koos töötanud ega leidnud kaebajaga sõlmitud lepinguid arhiivist ning väljastas tõendi üksnes tuginedes JJ ütlustele. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja JJ ei seadnud küll kahtluse alla kaebaja töötamist nimetatud perioodil Kassari kabelis, kuid ei teadnud seda, kuidas kaebajaga olid sõlmitud lepingud, kuna need käisid konsistooriumi kaudu. Seega ei tõenda nimetatud tõend kaebaja töötamist TööK alusel. On usutav, et kaebaja töötas individuaalse töö tegijana ning pidi ise enda eest tasuma sotsiaalmaksu. Kaebaja seda ei teinud. Ka tunnistajana üle kuulatud JJ selgitas, et kaebaja käis ise maksudega seonduvat Balti Jaama juures klaarimas. Nimetatu tähendab, et kaebaja pidi sotsiaalmaksu ise tasuma, kuid ei teinud seda. Kaebaja kinnitas istungil, et sai raha sularahas. Ilmselt tasus kaebaja saadud maksetelt tulumaksu, kuid jättis tasumata sotsiaalmaksu. Kui kaebaja oleks sotsiaalmaksu tasunud, oleks selle kohta SKA-l andmed säilinud. Nii see aga ei ole. Seega on õige SKA seisukoht, mille kohaselt ei olnud kaebaja perioodil 01.04.1991‒31.08.1991 EELK ega Wunibald töötaja, kelle eest või kes ise oleks makstud sotsiaalmaksu. See tähendab, et kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka ei ole põhjendatud arvata perioodi 01.04.1991‒31.08.1991. SKA on põhjendatult jätnud kaebaja pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse võtmata ka muud kirikutes töötatud perioodid 15.08.1983‒15.11.1983; 15.05.1984‒15.01.1985; 15.05.1987‒15.12.1987; 15.01.1988‒15.02.1988; 15.03.1988‒14.03.1989 ja 15.04.1990‒15.08.1990. Tegemist on töötamisega ENSV perioodil, mida saab pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse võtta, kui isik oli tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga või tegutses RSN TK loa alusel, tasudes sotsiaalmakseid. Kuna kaebaja töötamise kohta dokumente vormistatud ei ole, puuduvad andmed sotsiaalmaksu tasumise kohta ning ka tunnistajate ütlustega ei leidnud ei haldus- ega kohtumenetluses tõendamist kaebaja töötamine 6(12)

3-21-1536 erinevate kirikute juures vaidlusalustel perioodidel, siis on SKA jätnud otsuse tegemisel õigesti arvesse võtmata nimetatud perioodid, mil kaebaja enda väidete kohaselt tegi töid erinevate kirikute juures. SKA on otsuse põhjendavas osas vastavalt kaebaja taotlusele käsitlenud kaebaja töötamist 01.06.1982‒30.09.1982 Putkaste EÜE-s ja Hiiu KEK-is; 01.03.1985‒15.06.1985 Tallinna Õppekombinaadis; 10.10.1985‒31.03.1986 garaažikooperatiivis Õismäel; 01.06.1986‒29.12.1986 Hiiumaa EPT peahoones Käinas; 01.11.1988‒30.12.1988 ja 02.01.1989‒31.01.1989 Tallinna Stomatoloogia Kliinikus Tõnismäel ja 01.04.1989‒01.04.1990 individuaalelamu ehitusel Pääskülas. Ehkki otsuse resolutsioonist ei nähtu, et vastustaja oleks sõnaselgelt keeldunud nimetatud perioodide arvamisest kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka, on keeldumine arusaadav läbi töötamiste loetelu, mis on arvesse võetud. Tegemist on taas ENSV aega jäävate töötamistega, mida saab pensioniõigusliku staaži hulka arvata, kui isik oli tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga või tegutses RSN TK loa alusel, tasudes sotsiaalmaksu. Ilmselt töötas kaebaja eelpool nimetatud töökohtadel töövõtulepingute alusel. Kuna nimetatud perioodid jäävad kõik aega enne 01.01.1991, on asjakohane määruse nr 59 § 2 lg 6. Tsiviilkoodeks ei näinud ette füüsilise isiku töötamist tsiviilõiguslike lepingute alusel ning selliste lepingute alusel töötamise eest ei makstud sotsiaalmaksu. Seega tõendavad kaebaja poolt kohtule esitatud kaebaja ja Hiiumaa EPT vahel 18.08.1986 sõlmitud leping ja lepingu täitmist tõendavad dokumendid, Kaubastute Valitsuse Õppekursuste Kombinaadiga 15.03.1987 sõlmitud leping ja lepingu täitmist tõendavad dokumendid, L.K Lastesõime juhataja ja kaebaja vahel sõlmitud tööettevõtulepingud ja nende täitmist tõendavad dokumendid küll kaebaja töötamist, kuid mitte sotsiaalmaksu maksmist. SKA on vastuses kohtule selgitanud, et eelpool nimetatud perioodist on kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka juba arvatud töötamine perioodil 15.06.1982‒15.08.1982 kolhoosis „Ühendus“. Samuti on kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatud periood 15.03.1989‒15.11.1989. Seoses kaebaja töötamisega individuaalelamu ehitusel 01.04.1989‒01.04.1990 kuulas kohus kohtuistungil tunnistajana üle AK, kes sõlmis kaebajaga lepingud. AK ei osanud täpselt selgitada, milline leping kaebajaga sõlmiti. Küll aga teadis ta seda, et kaebaja eest võidi maksta tulumaksu, kuid mitte sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu pidi kaebaja tasuma ise. Kaebaja töötas AK alluvuses läbi kooperatiivi TEVA. Kaebaja ja TEVA vahel on muu hulgas 19.06.1987 sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt tegi kaebaja oma põhitööst vabal ajal tööd kooperatiiv TEVA objektidel kuni 25.12.1990. Nimetatud lepingu p 4 kohaselt oli sotsiaalmaksu tasumise kohustus kaebajal, mitte tellijal. Samuti tegi kaebaja töid tellija materjalist, mis viitab töövõtulepingu tunnustele, mistõttu ei saa töötamist nimetatud lepingu alusel võtta pensioniõigusliku staaži arvestamisel arvesse. Vastustaja on teinud perioodide 01.11.1988‒30.12.1988 ja 02.01.1989‒31.01.1989 osas päringu Tallinna Hambapolikliinikule, kes vastuseks teatas, et nende arhiivis puuduvad andmed kaebaja töötamise kohta. Vastustaja on teinud Rahvusarhiivile päringu kaebaja töötamise tuvastamiseks Tallinna Õppekombinaadis 03.1985‒05.1985, Hiiumaa EPT-s 06.1986‒12.1986, Tallinna Stomatoloogia Kliinikus 11.1988‒12.1988, Putkaste Sovhoostehnikumis 1982 jaanuaris ja 1983 septembris ehitajana. Rahvusarhiiv vastas, et ei saa tõestada lepingute alusel töötamisi, kuna nimetatud tööde kohta ei ole neile lepinguid üle antud. Haldusmenetluses tunnistajana üle kuulatud tunnistaja HS kinnitas koos kaebajaga töötamist 10.10.1985‒31.03.1986 Järveotsa tee 59 Garaažikooperatiivi ehitusel ja 15.06.1984 ning 15.01.1985 Pühavaimu kiriku remondil. LO ei ole eitanud kaebajaga töötamist Putkaste Sovhoostehnikumis ning on kinnitanud, et ka temal ei ole töötamist tõendavaid dokumente. Seega nähtub tunnistajate ütlustest küll kaebaja võimalik töötamine nimetatud objektidel, kuid 7(12)

3-21-1536 mitte asjaolu, et kaebaja oleks vastavaks perioodiks olnud TööK alusel tööle vormistatud või omanud töötamiseks RSN TK luba, tasudes sotsiaalmakseid. Seega on SKA õigesti leidnud, et eelpool toodud töötamise perioodide kohta puuduvad töötamist tõendavad dokumendid ning tunnistajate ütlustega ei leidnud tuvastamist, et kaebaja oleks tööle vormistatud kooskõlas TööK-ga või tegutses RSN TK loa alusel, tasudes sotsiaalmakseid. Vaidlusaluse otsusega on jäetud õigesti nimetatud perioodid kaebaja pensioniõigusliku staažina arvesse võtmata. Kuivõrd 18.03.2021 otsus on õiguspärane, jääb rahuldamata kohustamisnõue nende perioodide osas, mida on nimetatud otsuses käsitletud. Kaebaja on kohtumenetluses esile toonud uued perioodid, mida ei ole käsitletud 18.03.2021 otsuses. Kaebaja esitas 16.10.2022 töötamise loendi, mille palus võtta aluseks pensioniõigusliku staaži arvestamisel. SKA 18.03.2021 otsuses on seonduvalt kaebaja töötamisega kolhoosis Ühendus, kolhoosis Rahu eest ja Ranna Sovhoos välja toodud töötamise perioodid, mida on staaži arvestamisel arvesse võetud. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis tingiks vaidlustatud otsuse muutmise nimetatud osas. SKA on põhjendatult välja toonud, et menetluses ei ole leidnud tuvastamist kaebaja töötamine Tartu Metsamajandis 02.1982‒06.1982. Seoses kaebaja töötamisega Kärdla linna lastesõimes 04.1987‒06.1987 on kaebaja soovitud periood staažina samuti arvesse võetud. Töötamise osas tootmiskooperatiivis Kilp perioodil 12.1987‒02.1989 on kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud 16.01.1989 sõlmitud töövõtuleping, mille p-st 4 tulenevalt ei laiene töövõtjale sotsiaalkindlustus. Seoses töötamisega Kärdla linna lastesõimes on kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud töövõtulepingud, mille kohaselt kohustus kaebaja teostama töid perioodil 20.04.1987‒30.05.1987 ja 10.07.1987‒21.07.1987. Nimetatud lepingud vastavad tööettevõtu lepingu tunnustele, kuna tasu maksmine toimub kaebajale pärast tööde lõpetamist. Samuti ei ole usutav kahe eraldi lepingu sõlmimine olukorras, kui kaebaja oleks töötanud kooskõlas TööK-ga. Seega ei saa olla tegemist töösuhtega ja vastustaja ei saa nimetatud perioodi arvesse võtta. Samas on periood 04.1987‒06.1987 arvesse võetud, kuid mitte töötamisena Kärdla lastesõimes. Puuduvad tõendid, mis tõendaksid kaebaja töötamist perioodil 10.02.1991‒09.1991 teeninduskooperatiivis Eli, mistõttu on nimetatud periood jäetud põhjendatult arvesse võtmata. Eelnevast nähtuvalt ei ole võimalik lisada kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka perioode, mida ei ole kajastatud vaidlusaluses otsuses. Vastustaja on kohtumenetluses kaebaja poolt esitatud väiteid analüüsinud ning põhjendanud, miks teistsuguse otsuse tegemine ei ole võimalik. Tulenevalt RPKS § 6111 lg-st 1 on kaebajal vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž 13 aastat. Kaebajal on 18.03.2021 otsuse kohaselt tõendatud pensioniõiguslik staaž 11 aastat, 4 kuud ja 19 päeva. Kohtumenetluses esitatud dokumentide ja tunnistaja ütluste alusel ei ole võimalik nimetatud perioodi laiendada. Seega puudub kaebajal vanaduspensioni saamiseks nõutav pensionistaaž ja seetõttu ka õigus vanaduspensionile. Kaebaja ei väida, et vaidemenetluses rikuti tema õigusi vaide esemest sõltumata. Kuna kaebus 18.03.2021 otsusele jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-21-1536 resolutsioon ja mitte põhjendused. Kaebajale jääb arusaamatuks, mida on arvestatud staaži hulka. Kohtuotsus ei tugine faktidele ja tõenditele. SKA ja halduskohus püüavad jätta muljet, et kaebaja vaidlusalused töötamised ei ole kooskõlas TööK-ga, et kaebaja töötas nn individuaalselt ega tasunud sotsiaalmaksu. Vaidlusalused töötamised jäävad ENSV aega. Kaebajal olid sõlmitud ettevõtetega lepingud (tähtajalised või konkreetsete tööde tegemiseks), töötamised on kinnitatud tunnistajate poolt. Kaebaja töötamised olid kooskõlas TööK-ga. Töölepingu olemasolu tähendabki juba TööK alusel töötamist. Arusaamatuks jääb, mille põhjal kohus järeldab otsuse p-s 32.1, et kaebaja töötas „eelpool nimetatud töökohtadel töövõtulepingu alusel“. Kohtu seisukoht on põhjendamata ka kirikutes töötamise osas (otsuse p 32.3). Kõik kaebaja töölepingud on sõlmitud tegutsenud ettevõtete, asutuste ja kirikutega, need on allkirjastatud ettevõtte/asutuse direktori, osadel ka raamatupidaja poolt. Neist on näha, et kaebajale tasuti töö eest. Kui mõni neist kannab nime „töövõtuleping“, ei muuda see neid lepinguid TööK välisteks. Töötamistega kaasnes sotsiaalkindlustus, mis on pensioniõigusliku staaži arvestamise aluseks. Kirikute puhul kehtis erikord ja kaebaja maksis töötasudelt makse. Jääb arusaamatuks, miks kohus järeldab, et kaebaja ei käinud makse maksmas või käis, aga ei maksnud sotsiaalmaksu. Kohtuotsuse p-s 30.2 väidab kohus, et kaebaja töötas individuaalse töö tegijana. Kaebaja ei taotlenud selleks võimudelt luba ja jätkas töötamist TööK alusel nagu enne, mil ettevõtted tasusid kaebaja palgalt sotsiaalmaksu. ENSV-s oli riiklik sotsiaalkindlustus kohustuslik ja haaras kõiki töötajaid sõltumata nende töökohast, töö iseloomust, kestusest ja palgasüsteemist. Igal ettevõttel oli kohustus kõik töötajad sotsiaalkindlustada, s.t, et kaebaja töötamised määratud ajaks ja teatud töö tegemiseks tagasid sotsiaalkindlustuskaitse ning kaebaja palgalt on maksed tehtud. Kaebaja palub lugeda kirikutes töötamised pensioniõigusliku staaži hulka. Samuti palub kaebaja lugeda pensioniõigusliku staaži hulka töötamised: 1) 01.06.1982‒30.09.1982 Putkaste EÜE-s ja Hiiu KEK-is (töötamine kinnitatud tunnistaja poolt); 2) 01.03.1985‒15.06.1985 Tallinna Õppekombinaadis (töötamine kinnitatud lepingu alusel); 3) 01.06.1986‒29.12.1986 Hiiumaa EPT peahoones Käinas (töötamine kinnitatud lepingu alusel); 4) 20.04.1987‒30.05.1987 ja 10.07‒21.07.1987 Kärdla linna lastesõimes (töötamine kinnitatud lepingu alusel); 5) 10.02.1991‒01.09.1991 kooperatiivis ELI (töötamine kinnitatud tööraamatu alusel); 6) 01.04.1991‒01.08.1991 Kassari kabelis ja Jaani kirikus (töötamine kinnitatud tunnistaja poolt).

3-21-1536 tasumisega (v.a teatud seaduses loetletud juhud), st ka seda, et igasugusel viisil töötamist ei saa arvestada pensionistaaži hulka.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1536 läbivaatamisel selgeks teha. Täiendavalt tuleks selgitada, kas on võimalik täpsustada ka tööperioodi lõppu novembris.

11(12)

3-21-1536

(allkirjastatud digitaalselt)

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.