Xi kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt riskihindamisega
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 19. juunil 2023 Viru Vanglale pöördumise sooviga, et talle väljastataks „arvuti ja e-maili number, mille alusel riskihinnang pannakse“.
Viru Vangla märkis 30. juuni 2023. a vastuse nr 6-10/14135-2 punktis 4, et kinnipeetava soov on arusaamatu, mistõttu jäetakse see tähelepanuta.
3.X esitas vaide blanketil 2. augustil 2023. a registreeritud kahjunõude nr 6-16/141-1, milles ta osutab Viru Vangla 30. juuni 2023. a vastuse p-s 4 esitatud vangla seisukohale. Ta taotleb moraalse ja varalise kahju hüvitamist summas 1000 eurot, kuna vangla inspektor-kontaktisik on koostanud tema suhtes riskihinnangu, mis sisaldab väljamõeldud asjaolusid, fantaasiaid ja kättemaksuks hinnangut, et ta on kõrgohtlik. Vangla on rikkunud taotleja inimõigusi, alandanud, solvanud, diskrimineerinud, häbistanud ja laimanud teda, samuti aidanud võtta temalt ebaseaduslikult vabaduse.
4.Viru Vangla leidis, et Xi kahjunõudes esinevad puudused ja andis 25. septembri 2023. a kirjaga nr 6-16/141-2 kinnipeetavale kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10päevase tähtaja kirja saamisest arvates. Vangla palus sisustada kahjunõudes esitatud väited ning
3-23-2639
selgitada, milles iga etteheidetud tegu seisneb, kuidas on vanglaametnik kinnipeetavat seoses tema väidetega kohelnud ning millal viidatud sündmused aset leidsid. Kinnipeetav on 25. septembri 2023. a kirja kättesaamist kinnitanud 26. septembril 2023 omakäeliselt kirjutatud allkirjaga.
5.X esitas Viru Vangla 25. septembri 2023. a kirjale vastuse 2. oktoobril 2023 (registreeriti 12. oktoobril 2023 nr 6-16/141-4), selgitades, et tal ei ole piisaval tasemel eesti keele oskust, et kirjutada sellel teemal eesti keeles, ta ei saa aru, millest kirjas nr 6-16/141-2 jutt käib, ning palub teda keele alusel mitte diskrimineerida.
6.X esitas Viru Vangla 25. septembri 2023. a kirjale teise vastuse 5. oktoobril 2023 (registreeriti
12.oktoobril 2023 nr 6-10/20548-1), paludes talle teatada, mis on vaidluse esemeks. Taotluse esitajal ei ole dokumenti nr 6-16/141-1 ja selleks, et vastata, on vaja teada, mis on tõendamisese.
7.Viru Vangla jättis 10. oktoobri 2023. a otsusega nr 6-16/141-3 Xi kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/141-1 läbi vaatamata. Vangla hinnangul ei kõrvaldanud X tähtaegselt puuduseid, millele vangla tähelepanu juhtis.
8.X esitas 16. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kohus korraldas venekeelse kaebuse tõlkimise eesti keelde. Kaebaja leiab, et Viru Vangla 10. oktoobri 2023. a otsus kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta on haldusakt ja see on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel tühine, sest kaebaja ei valda eesti keelt. Vanglas kontaktisikutena töötavad ametnikud ei täida ametikohustusi ja levitavad tema kohta laimu. Kaebaja arvates viibib ta vanglas seadusliku aluseta.
9.Viru Vangla edastas kohtule 4. detsembri ja 18. detsembri 2023. a vastustega kohtunõuetele asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus mõistab kaebaja 2. augusti 2023. a kahju hüvitamise taotluse põhjal, et kaebaja ei ole rahul inspektor-kontaktisiku tegevusega tema kriminogeensete riskide hindamisel ning selle tegevusega on talle tekitatud mittevaraline kahju. Asjaolusid, millest nähtuvalt võis kaebajale varaline kahju tekkida, ei ole ta esile toonud. Kuigi ta taotleb tema kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse tühisuse tuvastamist, tõlgendab kohus, et kaebaja tegelikuks tahteks on esitada kohtule hüvitamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4).
11.Kohus selgitab kaebajale, et Viru Vangla 10. oktoobri 2023. a otsus nr 6-16/141-3 on menetlust lõpetav menetlustoiming, mitte haldusakt. Kuna tühine saab olla haldusakt, mitte menetlustoiming, ei ole kaebaja osutus selle otsuse tühisuse kohta asjakohane. Samuti juhib kohus kaebaja tähelepanu justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §-le 491, mis lubab esitada vanglale kahju hüvitamise taotluse ka võõrkeeles ning kui kinnipeetaval puuduvad piisavad rahalised vahendid, siis tasub tõlkimise eest vangla. Seega ei ole kaebaja kohustatud esitama kahju hüvitamise taotlust vanglale eesti keeles.
3-23-2639
12.Kohus leiab, et alus kaebuse tagastamiseks esineb sõltumata sellest, kas vastustaja jättis kaebaja kahjunõude õiguspäraselt läbi vaatamata. HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
13.Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg-st 1 tuleneb vanglale kohustus koostada kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, kinnipeetava individuaalne täitmiskava (ITK). VangS § 16 lg 5 alusel kehtestatud justiitsministri 14. mai 2008. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ täpsustab, et täitmiskava koostamise protsessi üheks osaks on kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (riskihindamine; määruse § 2 lg 1). Kinnipeetava kriminogeenseid riske hindab inspektor-kontaktisik (määruse § 3 lg 2), kes peab andma hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla. Ametnik analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalsest seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ning ohtlikkust (määruse § 3 lg 4).
14.Kohus mõistab, et kaebaja ei nõustu tema ITK-s antud inspektor-kontaktisiku hinnanguga, et ta on kõrgohtlik. Kaebaja peab seda hinnangut alandavaks, tema au teotavaks ning tema vanglast ennetähtaegselt vabanemise võimalusi piiravaks. Kohus selgitab, et ITK-s märgitud ohuhinnang ei piira kinnipeetava õigusi seoses vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustab maakohus (karistusseadustiku § 76). Vangla esitab maakohtule muude dokumentide seas kinnipeetava isikliku toimiku ja iseloomustuse. Kuigi kinnipeetava isiklikus toimikus on ka ITK (VangS § 16 lg 4 teine lause), esitab vangla kinnipeetava ohtlikkuse kohta hinnangu kinnipeetava iseloomustuses (VangS § 76 lg 1). Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei otsustata ITK-s märgitud ohuhinnangu alusel (vt Riigikohtu määrus nr 3-18-111/29, p 16). Asutusesiseses dokumendis esitatud hinnang, et kinnipeetav on kõrgohtlik, ei riiva kinnipeetava inimväärikust ja au intensiivselt. Tegemist on prognoosotsusega, mille tegemisel on pädeval isikul ulatuslik otsustusruum. Kaebaja väidete põhjal on äärmiselt vähetõenäoline, et ametnik andis tema ohtlikkusele hinnangu meelevaldselt või isikliku kättemaksu eesmärgil. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, sest tulenevalt õiguste riive vähesest intensiivsusest ei ole alust eeldada kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Lisaks puuduvad mis tahes osutused sellele, et inspektor-kontaktisiku tegevus oleks olnud õigusvastane või süüline.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.