Sergei Matvejevi ja Täisühingu Nardanar kaebus Viru Vangla vastu seoses riigi õigusabi taotluste blankettide väljastamata jätmisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-812.
2.Jätta Sergei Matvejevi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Viru Vangla kinnipeetav Sergei Matvejev esitas 6. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu, mis on pealkirjastatud kaebusena Viru Vangla 13. märtsi 2023. a vaideotsusele nr 6-12/79-2. Nimetatud vaideotsusega jäeti rahuldamata kaebaja vaie Viru Vangla
jaanuari 2023. a vastuskirjale nr 6-10/34148-2 ja 8. veebruari 2023. a vastuskirjale nr 610/1633-2, millega omakorda ei rahuldatud kaebaja taotlusi riigi õigusabi taotluste näidisvormide väljastamiseks. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja ei nõustu sellega, et Viru Vangla ei väljastanud talle soovitud riigi õigusabi taotluse näidisvorme, mida kaebaja vajas kohtute ja riigiasutuste poole pöördumiseks. Kaebaja taotleb vangla haldusakti kehtetuks tunnistamist ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist järgima avaliku teabe seaduse (AvTS) §-des 9, 28 jne sätestatud kohustusi. Kaebaja taotleb vanglalt ka varalise kahju hüvitamist summas 10 000 eurot selle eest, et vähemalt pool aastat ei antud talle vanglas riigi õigusabi taotlusi. Väidetav kahju on kaebuse kohaselt tekkinud nii kaebaja enda varale vabaduses kui ka tema ettevõttele Täisühing Nardanar. Kaebaja nõuab ka kohtult süüdlaste (vangla direktori ja kontaktisikute) trahvimist AvTS § 541 lõike 1 alusel. Kaebusele on lisatud ka riigilõivust vabastamise taotlus.
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
2.1.Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja nõuab Viru Vangla 1. jaanuari 2023. a vastuskirja nr 6-10/34148-2, 8. veebruari 2023. a vastuskirja nr 6-10/1633-2 ja 13. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 6-12/79-2 tühistamist ning Viru Vangla kohustamist väljastada talle nõutud riigi õigusabi taotluse näidisvormide blanketid. Tegemist on tühistamis- ja kohustamisnõuetega vastavalt
3-23-812 HKMS § 37 lõike 2 punktidele 1 ja 2. Seejuures märgib kohus, et käsitleb praeguse kaebuse alusena üksnes kaebuses vaidlustatud vaideotsuses nr 6-12/79-2 käsitletud kaebaja taotlusi ja vangla vastuseid.
2.2.Lisaks sisaldab praegune kaebus ka varalise kahju hüvitamise nõuet vastavalt HKMS § 37 lõike 2 punktile 4. Varaline kahju on tekitatud nii kaebajale kui ka tema ettevõttele Täisühing Nardanar seoses sellega, et vähemalt pool aastat ei antud kaebajale vanglas riigi õigusabi taotlusi.
2.3.Veel nõuab kaebaja kaebuses AvTS § 541 lõike 1 alusel avaliku teabe avalikustamise ja väljastamise nõuete rikkumise eest vangla direktori ja kontaktisikute karistamist rahatrahviga.
3.HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et kaebaja nõue vangla direktori ja kontaktisikute rahatrahviga karistamiseks ei ole halduskohtu pädevuses.
3.1.HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja viidatud AvTS § 541 lõige 1 sätestab, et teadvalt ebaõige avaliku teabe väljastamise või asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamise või väljastamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama sätte lõike 2 kohaselt on käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Andmekaitse Inspektsioon. Seega on avaliku teabe avalikustamise ja nõuete rikkumise eest rahatrahvi määramine Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses väärteomenetluse raames, mitte halduskohtu pädevuses.
3.2.Eelnevat arvestades tagastab kohus HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu kaebuse osas, mis puudutab avaliku teabe avalikustamise ja nõuete rikkumise eest rahatrahvi määramise nõuet.
4.Tühistamis- ja kohustamisnõuete osas leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud ning kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks.
4.1.Kaebaja heidab praeguses kaebuses Viru Vanglale ette seda, et talle ei väljastatud nõutud ulatuses riigi õigusabi taotluse ja taotleja majandusliku seisundi teatise näidisvormide blankette. Tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lõikest 3 ja § 13 lõikest 3 kehtestab riigi õigusabi taotluse näidisvormi ja selles sisalduvate andmete loetelu ning taotleja majandusliku seisundi teatises sisalduvate andmete loetelu ja teatise näidisvormi valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud näidisvormid peavad olema igaühele vabalt kättesaadavad Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos. Kohus märgib, et kaebaja soovitud blankettide näol on tegemist näidisvormidega. Riigi õigusabi taotlemine ei eelda ilmtingimata, et vastav taotlus peab olema esitatud just kõnealust näidisvormi kasutades, vaid selle võib esitada ka vabas vormis. Taotlusesse märgitavad andmed on välja toodud RÕS § 12 lõikes 1 ning kui ka taotleja ei ole kõiki vajalikke andmeid välja toonud, siis sellisel juhul jäetakse riigi õigusabi taotlus reeglina käiguta ning antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja ei ole kohtumenetluses kogenematu ning on varasemalt esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi ja ka mitmeid riigi õigusabi taotlusi. Seega pidi kaebaja olema teadlik sellest, milliseid andmeid riigi õigusabi taotlus sisaldama peab. Eelnevat arvestades
3-23-812 ei saanud riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise näidisvormide väljastamata jätmine olla takistuseks riigi õigusabi taotlemisel, millest tulenevalt omakorda ei saanud vangla vaidlusalune tegevus kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivata.
4.2.Samuti ei näe kohus Viru Vangla vaidlusaluses tegevuses õigusvastasust, mistõttu ei ole tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamine tõenäoline.
4.2.1.Viru Vangla edastas 13. novembril 2023 vastusena kohtunõudele vaidluse asjaoludega seonduvad haldusmenetluse materjalid. Kohus märgib, et käsitleb üksnes praeguse kaebuse alusega seonduvaid kaebaja pöördumisi ja vangla vastuseid. Kaebaja on esitanud vanglale
8.detsembril 2022, 13. detsembril 2022 ja 18. jaanuaril 2023 taotlused, milles soovis saada riigi õigusabi taotluse näidisvorme ja majandusliku seisundi teatise vorme. Seejuures kahes esimeses pöördumises soovis kaebaja saada kokku 15 näidisvormi blanketti ning viimases pöördumises kolme blanketti. Viru Vangla keeldus 1. jaanuari 2023. a vastuskirjaga nr 6-10/34148-2 kaebaja
8.detsembri 2022. a ja 13. detsembri 2022. a taotlustes nõutud blankettide väljastamisest AvTS § 23 lõike 2 punkti 3 alusel, mille kohaselt võib teabevaldaja teabenõude täitmisest keelduda, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Vangla põhjendas, et kaebaja soovis saada suurtes kogustes blankette. Vangla tõi välja, et nii riigi õigusabi taotluse kui ka majandusliku seisundi teatise vormid on mõlemad kahel lehel, mis tähendab, et vangla peaks välja printima kokku 60 A4 lehte. Selles koguses lehtede väljaprintimine ning seda olukorras, kus tegelik taotluste vajadus on teadmata, tekitab vanglale ilmselgelt põhjendamata kulutusi. Kohus nõustub selle vangla seisukohaga ning leiab, et soovitud näidisvormide väljastamisest keeldumine oli põhjendatud.
4.2.2.Samuti oli kohtu hinnangul põhjendatud kaebaja 18. jaanuari 2023. a taotluse alusel nõutud näidisvormide väljastamata jätmine. Kaebaja 18. jaanuari 2023. a taotlusele vastas Viru Vangla 8. veebruari 2023. a vastuskirjaga nr 6-10/1633-2, et vangla väljastas 1. veebruari 2023. a vastuskirja nr 6-10/947-3 alusel kaebajale ühe õigusabi taotluse näidisvormi ja ühe majandusliku seisundi teatise vormi ning palus kaebajal edastada nendel blankettidel vanglale konkreetsed kohtuasja numbrid, mille raames on kaebajal vaja suuremas koguses füüsilise isiku menetlusabi taotlusi ning teatisi taotleja ja temaperekonna isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Konkreetse info olemasolu korral otsustas vangla hakata kaaluma, kas väljastada kaebajale blanketid või mitte. Kuna kaebaja ei toonud välja konkreetseid kohtuasja numbreid, mille raames ta blankette vajas, siis lähtuvalt sellest ei väljastanud vangla kaebajale neid. Kohtu arvates oli see õigustatud, arvestades muuhulgas kaebaja varasemalt esitatud rohkearvuliste riigi õigusabi taotluste näidisvormide saamise taotlusi.
4.3.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebuses esitatud kohustamis- ja tühistamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
5.Kaebaja on esitanud ka varalise kahju hüvitamise nõude selle eest, et vähemalt pool aastat ei antud talle Viru Vanglas riigi õigusabi taotlusi. Kohus leiab, et S. Matvejevi hüvitamisnõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.1.HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib
3-23-812 kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
5.2.Kohtule Viru Vangla poolt esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks läbinud kohtueelse menetluse varalise kahju hüvitamise nõudes seoses vähemalt poole aasta jooksul kaebajale riigi õigusabi taotluste näidisvormide väljastamata jätmisega. Kaebaja on küll
18.jaanuari 2023. a pöördumises nõudnud kahju hüvitamist, kuid samas sellest pöördumisest ei nähtu, et kahjunõue seonduks riigi õigusabi taotluste näidisvormide väljastamata jätmisega. Samuti ei ole kaebaja ise kaebuses maininud, et ta oleks vanglale vastava nõude esitanud ega ka viidanud kahjunõude esitamise ajale või välja toonud kahjunõude registreerimise numbrit. Vangla on esitanud kohtule ka pärast praeguse kaebuse esitamist dateeritud kaebaja pöördumisi, millest võib aru saada, et kaebaja soovib muuhulgas hüvitise väljamõistmist, kuid need pöördumised on sisult üsna segased ning nendest ei nähtu samuti, et kaebaja oleks avaldanud vanglale soovi saada kahjuhüvitist selle eest, et talle ei väljastatud poole aasta jooksul riigi õigusabi taotluste näidisvorme. Seega ei saa praeguses kaebuses esitatud hüvitamisnõudes VangS § 11 lõikest 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning selle nõude osas kuulub kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.
6.Kaebaja viitab kaebuses ka sellele, et väidetav kahju on tekitatud ka tema ettevõttele Täisühing Nardanar. Seega saab üheks kaebajaks lugeda ka Täisühingu Nardanar. Kohus leiab, et Täisühingu Nardanar hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt oleks hüvitamisnõude rahuldamine ebatõenäoline.
6.1.Kohus leidis eelnevalt, et S. Matvejevile riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise näidisvormide väljastamata jätmine ei saanud tema õigusi kuigi intensiivselt riivata. Kohus leiab, et sama kehtib ka tema ettevõtte Täisühing Nardanar kohta (vt praeguse määruse punkti 4.1). Ka ei ole vangla tegevuse ja Täisühingule Nardanar väidetavalt tekitatud varalise kahju vaheline põhjuslik seos tõendatud. Kaebuses esitatu näol on tegemist niivõrd üldsõnaliste ja kaudsete tagajärgedega, mida ei saa seostada vangla tegevusega S. Matvejevile riigi õigusabi taotluste näidisvormise väljastamata jätmisel. Seega ei pea kohus Täisühingule Nardanar kahjuhüvitise väljamõistmist tõenäoliseks.
6.2.Eelnevat arvestades tagastab kohus Täisühingu Nardanar hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
7.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.