M.J-i kaebus Eesti Töötukassa 24.04.2023 otsuse nr TVH/23/017166 ja 25.04.2023 otsuse nr TVH/23/017354 tühistamiseks, Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: M.J , volitatud esindaja S.R Vastustaja: Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus viivisenõude osas. Mõista Eesti Töötukassalt kaebaja kasuks välja viivis 1,99 eurot (1 euro ja 99 senti) töövõimetoetuse väljamaksmisega viivitamise eest.
2.Jätta kaebus muus osas rahuldamata.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 0,06 eurot.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei 1(20)
peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.J (kaebaja) esitas 07.06.2022 Eesti Töötukassale (ETK, vastustaja) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused.
2.ETK tuvastas 08.06.2022 otsusega nr TVH/22/023026 kaebajal osalise töövõime kestusega viis aastat (18.08.2022 - 17.08.2027). ETK määras 09.06.2022 otsusega nr TVT/22/029891 kaebajale töövõimetoetuse perioodiks 18.08.2022 – 17.08.2027. ETK muutis 07.09.2022 otsusega nr TVT/22/044724 oma 09.06.2022 otsust ja määras töövõimetoetuse maksmise perioodiks 06.09.2022–17.08.2027, sest kaebaja võeti töötuna arvele 06.09.2022.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-22-1454) ETK 08.06.2022 otsuse ja 09.06.2022 otsuse tühistamiseks ja ETK kohustamiseks teha uus otsus.
4.Kohtumenetluse ajal esitas kaebaja ETK-le 21.10.2022 uue töövõime hindamise taotluse. ETK tunnistas 01.12.2022 otsusega nr TVH/22/048460 edasiulatuvalt kehtetuks ETK 08.06.2022 otsuse ning tuvastas kaebajal osalise töövõime perioodiks 21.10.2022 - 20.10.2027.
5.ETK määras 05.12.2022 otsusega nr TVT/22/061934 kaebajale töövõimetoetuse perioodiks 21.10.2022 – 20.10.2027.
6.Tallinna Halduskohus tegi 20.02.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-1454, millega rahuldas kaebus ning tühistas ETK 08.06.2022 otsuse ja 09.06.2022 otsuse ning kohustas ETK-d tegema kaebaja töövõime hindamise ja toetuse taotluse kohta uued otsused.
7.ETK vaatas kohtuotsusest lähtuvalt kaebaja 07.06.2022 esitatud töövõime hindamise taotluse uuesti läbi.
8.ETK tunnistas 23.03.2023 otsusega nr TVH/23/012724 ETK 08.06.2022 otsuse algusest peale kehtetuks.
9.ETK tuvastas 24.04.2023 otsusega nr TVH/23/017166 kaebajal osalise töövõime viieks aastaks (18.08.2022 - 17.08.2027). Otsusest nähtuvalt vaatas ETK kaebaja 07.06.2022 esitatud taotluse uuesti läbi ning tellis selleks teisese eksperdiarvamuse psühhiaatrina tegutsevalt ekspertarstilt. Otsuse kohaselt on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired ja migreen; mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Otsusest nähtuvalt on kaebajal emotsionaalse labiilsuse, meeleolu ja tahteaktiivsuse languse, ärevuse, kiire väsimise, keskendumisvõime ja otsustusvõime alanemise, vaimse paindlikkuse vähenemise, olukorrale vastava käitumisviisi valimisoskuse alanemise ning peavalu tõttu piiratud keeruliste oskuste omandamine, probleemide lahendamine, otsuste tegemine, stressi ja muu psüühilise koormusega toimetulek ja elementaarne inimestevaheline lävimine.
10.ETK tunnistas 25.04.2023 otsusega nr TVH/23/017354 ETK 24.04.2023 töövõime hindamise otsus nr TVH/23/017166 edasiulatuvalt kehtetuks alates 21.10.2022. Otsuse kohaselt on kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumishaigused; mõõdukas tegutsemispiirang nii õppimise ja tegevuste sooritamise, kui ka suhtlemise valdkonnas ning raske tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on koormustaluvuse languse, jalavalu 2(20)
ja õhupuudustunde tõttu kergelt piiratud lühikeste vahemaade käimine ja treppidest kõndimine. Tal on tahte- ja energiapuuduse tõttu piiratud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine ning ärevuse tõttu on piiratud stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek. Vaimse koormustaluvuse vähenemise tõttu on kaebajal piiratud teiste inimestega kontakteerumine.
11.ETK muutis 28.04.2023 otsusega nr TVT/23/025474 Eesti Töötukassa 05.12.2022 otsust nr TVT/22/061934.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
12.Kaebaja nõuab ETK 24.04.2023 otsuse ja 25.04.2023 otsuse tühistamist ning ETK kohustamist vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Lisaks nõuab kaebaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.
13.Kaebaja on juba 20 aastat olnud puuduva töövõimega.
14.Tallinna Halduskohus nõustus 20.02.2023 otsuses kaebajaga.
15.ETK tegi küll tulenevalt Tallinna Halduskohtu otsusest uue ekspertiisi, kuid sarnaselt varasemaga on see lohakas ja puudulik ning tehtud keskendumata ning reaalseid diagnoose hindamata.
16.Kaebajaga tervise osas on kolm erinevat eksperdihinnangut, kuid nende järeldustes on erinevusi. Nii on liikumise valdkonna sama võtmetegevust („Suudan raskusteta ringi liikuda ja trepist käia“) hinnatud 09.05.2022 eksperdihinnangus 0 punktiga, 24.11.2022 eksperdihinnangus 1 punktiga ning 24.04.2023 eksperdihinnangus 0 punktiga. Selline hindamine jätab ebaprofessionaalse mulje ning pole mõistlik. Eksperdihinnangute tegemise vahele jääva ajavahemiku ajal ei ole kaebaja tervises midagi paremaks muutunud. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses „Väljaskäimine“ anti esimeses eksperdihinnangus anti 0 punkti, teises 3 punkti ning kolmandas 2 punkti. Suhtlemise valdkonnas hinnati piiranguid esimeses eksperdihinnangus 0 punktiga, teises 2 punktiga ning kolmandas 1 punktiga.
17.Seega ei ole eksperdihinnangutes meditsiiniliste andmetega ega ka patsiendi enda kirjeldatuga arvestatud. Sellises olukorras on arusaamatu, mille põhjal otsused on tehtud. Kaebajal on probleemid nii vaimse tervisega kui ka käimisega.
18.Eesti Töötukassa suhtlus kaebajaga on olnud ebaprofessionaalne ning seadusevastane. Kaebajale olid erinevad otsused, millega varasemad otsused tühistati, ebaselged. Kogu infot pidi kaebaja alati ise küsima ning ETK-l puudus igasugune initsiatiiv.
19.Teadmatus toetuse saamise osas tekitas stressi ja muret. Kaebaja tajus ETK käitumist ebaõiglase võimu kuritarvitamisena. Ajal, mil kaebaja terviseseisundit uuesti hinnati, ei oleks tohtinud toetuse maksmist peatada.
20.Kuigi ETK vabandas, ei võtnud ta mingit vastutust. Selline teguviis vajab heastamist. Kaebaja hinnangul on kohaseks hüvitiseks tekitatud kannatuste eest summa, mis vastab osalise töövõimetoetuse 180 päeva määrale. Seega nõuab kaebaja 1675,45 euro suuruse kahju hüvitamist. Ühtlasi nõuab ta viivist selle eest, et vastustaja 2023. a aprillikuus töövõimetoetuse väljamaksmisega hilines. Tegemist ei ole sissetulekust sõltuva toetusega. Seda ei saa hoida kinni põhjusel, et ETK-l olid tehnilised probleemid.
3(20)
VASTUSTAJA SEISUKOHT
21.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 07.06.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed.
23.Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Medicum Perearstikeskus AS ekspertarst dr K.P, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud 07.06.2022 töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 09.05.2022 eksperdiarvamuse. Selle alusel tuvastas ETK 08.06.2022 otsusega nr TVH/22/023026 kaebajal osalise töövõime.
24.Kaebaja esitas 08.06.2022 otsuse kehtivuse ajal 21.10.2022 uue töövõime hindamise taotluse. Kaebaja 21.10.2022 avalduse alusel tegi vastustaja 01.12.2022 otsuse, millega tuvastas kaebajal jätkuvalt osalise töövõime 5 aastaks (perioodiks 21.10.2022 - 20.10.2027). Otsuse tegemisel tugines ETK AS-i Arstikeskus Confido ekspertarsti dr A.L 24.11.2022 eksperdiarvamusele. Hinnangu andmisel võttis ekspertarst arvesse ka pärast 08.06.2022 otsuse tegemist TISi lisandanud terviseandmeid, kuid ei muutnud kaebaja töövõime ulatust ega perioodi.
25.Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 otsusest vaatas vastustaja uuesti üle kaebaja 07.06.2022 taotluse ja kaebaja soovil 01.12.2022 taotluse ning tegi AS Meliva Qvalitas AS ekspertarsti dr H.Ki 21.04.2023 eksperdihinnangut aluseks võttes uued otsused (käesolevas asjas vaidlustatud 24.04.2023 otsuse ja 25.04.2023 otsuse). Haldusasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ETK ekspertarst dr P.T, kes samuti leidis, et kaebaja töövõime on osaline.
26.Vastustaja kirjeldab alljärgnevalt kaebaja esitatud töövõime taotlustes kirjeldatud piiranguid ning selgitab nendele antud ekspertarstide hinnanguid. Liikumise valdkond 07.06.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:
1.1.Liikumine eri tasapindadel – Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta? Minu võimekus liikuda on muutlik. Väga tihti paar või rohkem kordi nädalas käib pearingi. Hood on tugevad. Abivahendid ei kasuta. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada? Väikeste raskustega. Esineb Südamekloppimist kiiremini liikudes, valu põlvedes. Hirm kukkumise ees, kuna on tasakaalu häired neli-viis korda nädalas
27.21.04.2023 eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust.
28.21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:
1.4.Liikumisega seotud muud piirangud – Raskused kõndimisel trepist, seda eelkõige, sest esineb valu jalgades, õhupuudus, väsimus (võib-olla kaalust (ülekaalust)), tasakaalukaotus (ärevus, hirm kukkumise ees).
29.24.11.2022 eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja on ülekaaluline, mis võib põhjustada kergeid piiranguid liikumisel.
4(20)
30.Kaebaja enesehinnanguliselt esitatud püsivate pearingluste, südamekloppimise ja põlvevalude kohta puuduvad TIS-is andmed. Taotluses esitas kaebaja kaebusi, mis võivad seonduda ülekaaluga ning liikumise valdkonnas märgitud ärevuse ja hirmuga. Viimaseid probleeme hinnatakse vaimse võimekuse valdkondades.
31.Kaebajal on TIS andmete alusel diagnoositud kõrgvererõhutõbi, mille tõttu on määratud ravi. Retseptikeskuse ja perearsti sissekannete alusel on ravi muudetud aprillis 2022 ning sellega kohanemine ja annuse täpsustamine võtab mõningase aja. Terviseandmetes ei ole viiteid, et vererõhk poleks raviga kontrollitav, samuti ei ole olnud vajadust eriarstlikuks kardioloogiliseks konsultatsiooniks. Ravi foonil on perearsti poolt mõõdetud vererõhk olnud valdavalt rahuldav. Kõrgvererõhutõbi ei ole ravi kasutamisel piiranguid põhjustav, oluline on ravi järjepidevus.
32.Kilpnäärmehaiguse tõttu on kaebaja konsulteeritud endokrinoloogi poolt (kaebaja lisatud Ambulatoorne epikriis (2).pdf, vastustaja lisatud terviseandmed 21.04.2022 lk 12-13 ja terviseandmed 24.11.2022 lk 10-11). Jätkub seisundit kompenseeriv, vahepeal katkenud ravi. Ravi foonil on endokrinoloogi hinnangul türeotoksikoos kompensatsioonis. Ravi katkestamine võib põhjustada haigusseisundi ägenemist, mis toob endaga kaasa nii kehalisi kui vaimseid kaebusi. TIS andmetel ei esine kilpnäärmehaigusest tingituna ravi kasutamisel püsivaid piiranguid. Oluline on soovitatud raviskeemi jälgimine.
33.Püsiva või sagedase pearingluse kohta TIS-is andmed puuduvad. Võimalik, et seos võib olla eelnevalt ravimata kõrge vererõhu ja/või ärevushoogudega. Iseseisvat kehalist haigusseisundit diagnoositud pole. 12.04.2022 visiidil (vt terviseandmed 21.04.2022 lk 15) on perearst märkinud, et isik eitab tasakaaluhäireid. Kaebajal esineb migreenitüüpi peavalusid. Peavalude teke on seostatud eelkõige vaimse pingeseisundi tekkega. Põlvevaluga seonduvat haigusseisundit ei ole terviseandmete alusel uuritud ega diagnoositud. Perearsti sissekandes on märgitud, et esineb ülekaal, mis on seostatud vähese füüsilise aktiivsusega. Ülekaal võib võimendada kõiki eelpool nimetatud kaebusi. Rasvumine on perearsti poolt diagnoositud, kuid objektiivset hinnangut olulisele liikumispiiratusele peale vähenenud kehalise aktiivsuse pole märgitud. Ilma kaasuvate kehaliste haigusteta on ülekaal ja sellest tulenev tegutsemispiirang kerge, sellega saab arvestada töötingimuste ja -ergonoomika valikul, kuid see ei ole püsivat töövõimet vähendav. Liikumise valdkonnas esinev eksperdihinnangute erisus ei muuda lõppotsust kaebaja töövõimele. Käelise tegevuse valdkond 07.06.2022 taotluses on kaebaja märkinud, et viimase kahe aasta jooksul on tihenenud käte värisemine. Eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja kirjeldatud käelise tegevusega seotud muud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. 21.10.2022 taotluses kaebaja enesehinnangulisi piiranguid ei märkinud. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond 07.06.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:
3.2.Teabe vastuvõtmine – Suudan raskusteta öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda. Kannan prille. 21.04.2023 eksperdiarvamuses on TTO ekspertarst märkinud, et kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. 21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud: 5(20)
3.1 Teabe edasiandmine – Kas suudate teisele inimesele edasi anda lihtsa teabe? Minu võimekus lihtsaid sõnumeid edastada on muutlik. Oleneb sõnumiliigist lihtne sõnum nagu näiteks kohtume kell kolm, ei ole probleem. Nüüd aga sõnum mis on tekkinud võib-olla ärevast ja hirmutavast olukorrast, näiteks helista palun valda ja aita rääkida probleemist-see on problemaatiline. See sõnum on täis ärevust, hirmu, sõnad segamini, mille vahel on veel ka mure ja paanika. Ehk siis see oleneb väga palju sõnumiliigist ja olukorrast
3.2.Teabe vastuvõtmine – Kas kuulete ja/või saate teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet? Mõõdukate raskustega. Oleneb olukorrast, ja oleneb kes räägib. Ning sel momendil enesetundest. Kui on juba ärev olukord minu jaoks siis ma ei pruugi see lugemine olla lihtne. Kas näete lugeda suures kirjas trükitud teadet? Probleem on eelkõige sotsiaalne ärevus, hirm, mõistmatus, piinlikkus tunne, millegi vale ütlemise või aru saama ees. Hirmu ja ärevusega käib omakorda kaasas hingeldamine, ebamugavustunne rinnus, mis omakorda tekitab keskendumisraskusi.
34.Eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst märkis, et kaebaja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud suhtlemise valdkonnas.
35.Vastustaja selgitab, et antud valdkonnas hinnatakse piiranguid, mis on põhjustatud nägemise, kuulmise ja kõnelemise kehalistest funktsioonihäiretest. Antud haigusseisundeid ja/või neist tingitud kompenseerimata häireid kaebajal TIS andmetel ei esine. Enesehinnanguliselt saab prillidega lugeda ja kirjutada. Kaebajal ei ole diagnoositud nägemisfunktsiooni langust, mis ei oleks kompenseeritav prillidega. Pole olnud vajadust silmaarsti konsultatsiooniks, vastavad andmed TIS-is puuduvad. Seega on õigustatud hinnata, et teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas piiranguid ei esine.
36.21.10.2022 taotluses esitas kaebaja piiranguid, mis on seotud psüühikahäirega ning hinnatavad vaimse võimekuse suhtlemise valdkonnas. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond 07.06.2022 taotluses ei esitanud kaebaja enesehinnangulisi piiranguid. 21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud: 4.4 Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud - Ainukene abivahend, mida mul on vaja, on tahtejõud, füüsiliselt muid probleeme enesehoolitsemisel, riietumisel ei ole.
37.24.11.2022 eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst märgib, et kaebaja kirjeldatud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud on hinnatud valdkonnas õppimine ja tegevuste sooritamine. Õppimise ja tegevuse sooritamise valdkond 07.06.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:
5.1.Tegevuste õppimine - Suudan raskusteta selgeks õppida ning teha lihtsamaid ja keerulisemaid igapäevategevusi. Jah.
5.2.Tegevuste alustamine ja lõpetamine - Saan raskusteta igapäevategevustega hakkama. Jah.
5.3.Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud- Esineb mälu probleeme, ei mäleta, tunnen ennast halvasti. Tunne, et midagi teha ei taha.
38.21.04.2023 eksperdiarvamuse andnud TTO ekspertarst on kaebaja enesehinnangulisi piiranguid võtmetegevuses 5.3 arvestanud ja hinnanud vastavalt võtmetegevustes 5.1 ja 5.2. 6(20)
Võtmetegevust 5.1 on hinnatud kerge piiranguga põhjendades, et kaebaja intellekt on normis, TIS-is on kirjeldatud vahetu mälu häireid ja tähelepanu-keskendumisraskusi. Tegevuste planeerimisel raskusi ei täheldatud. Täiendavat kognitiivsete funktsioonide uuringut ei ole vajalikuks peetud. Kognitiivset häiret ei ole diagnoositud. Võtmetegevus 5.2 on hinnatud mõõduka piiranguna, kuna viimase 5 a jooksul on kaebaja vaimne seisund olnud raviva psühhiaatri hinnangul enam-vähem rahuldav. Pideva antidepressiivse ja rahustava toimega ravi foonil on esinenud seisundi halvenemisi, kuid need on olnud seotud väliste faktoritega (lähedase surm, kehalise seisundi halvenemine) ja raviga taandunud. Püsiva kõrvalise abi vajadust ei ole TIS-is kirjeldatud. Kaebaja ei ole vajanud tugiisikut. Kaebaja ei olnud pöördunud psühholoogi vastuvõtule ning talle ei ole soovitatud psühhiaatrilist rehabilitatsiooniteenust. Viimase poole aasta vältel ei olnud kaebaja pöördunud psühhiaatri vastuvõtule. Retseptivaluvaigisteid ei ole vajanud, eriarsti (närviarst, valuarst, peavalukabineti spetsialist) juurde pole olnud vaja suunata. Tänapäevaseid migreeniravimeid pole viimase 2 a vältel peetud vajalikuks määrata. Kokkuvõtlikult on emotsionaalse labiilsuse, meeleolulanguse, ärevuse, tahteaktiivsuse languse (initsiatiivi vähesus, kiire väsimine), kõrgemate kognitiivsete võimete (keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime) alanemise ja peavalu tõttu häiritud igapäevatoimingute tegemine, keeruliste oskuste omandamine, probleemide lahendamine, otsuste vastuvõtmine. 21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:
5.1.Tegevuste õppimine - Kas suudate õppida selgeks lihtsaid tegevusi? Minu võimekus lihtsaid tegevusi selgeks õppida on muutlik. Kõik uus on alguses keerulisem (hirm midagi valesti teha). Kas suudate õppida selgeks keerulisi tegevusi? Minu võimekus keerulisemaid tegevusi selgeks õppida on muutlik. Raskusteks võib-olla hirm ebaõnnestumise ees, hirm, et teen midagi valesti, hirm, et rikun midagi ära. Tahtejõu mitte omamine ehk siis sedavõrd on keerulisem keskenduda kõigele uuele ja õppida ning jätta meelde kõik sammud.
5.2.Tegevuste alustamine ja lõpetamine - Kas suudate ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada? Minu võimekus tegevusi alustada ja lõpetada on muutlik. Muutus võib tuleneda olukorrast näiteks kui päeva jooksul on olnud mingi ärev sündmus või olukord, peavalud või tahtejõuetus, näiteks: ma näen, et mul on vaja koristada köök ja pesta nõud aga ma tunnen ennast halvasti, tahtejõud teha on 0 ning meeleolu ärev, seetõttu ma ei suuda seda tegevust samal hetkel ja ajal lõpetada. Ma võib-olla lõpetan selle mõned tunnid hiljem aga võib-olla järgmisel päeval ehk siis see on muutlik .
39.24.11.2022 eksperdihinnangu andnud TTO ekspertarst on hinnanud võtmetegevuse 5.1. piirangud puuduvateks, viidates, et esitatud piiranguid on arvestatud võtmetegevuse 5.2 hindamisel. Kaebaja meeleolu on muutlik, kuid võtmetegevuse sooritamine on võimalik ilma kõrvalabita, piirang hinnatud mõõdukaks.
40.Kokkuvõtlikult on tahte- ja energiapuuduse tõttu mõõdukalt piiratud igapäevaste rutiinsete tegevuste kavandamine, alustamine ja lõpetamine. Objektiivsete andmetena on tuginetud dr M 14.10.2022 epikriisile ja dr G-O 09.05.2022 epikriisile.
41.Vastustaja selgitab, et võtmetegevuses 5.1 Tegevuste õppimine hinnatakse eelkõige isiku intellekti ja olulise püsiva kognitsioonivõime langusest (kaasa arvatud mäluhäirest) tingitud õpilangust. Kaebaja on subjektiivselt korduvalt kaevanud mäluhäireid, objektiivseid psühholoogilisi uuringuid/teste ei ole peetud vajalikuks teostada. Intellektilangust (vaimset alaarengut või dementsust) ei ole kaebajal diagnoositud. Samas on eelnevalt dr G-O poolt diagnoositud orgaanilist depressiooni (vt terviseandmed 21.04.2022 lk 13-14), mille korral kognitiivsed funktsioonid on reeglina häiritud, epikriisis on viited lihtsameelsusele, taipamatusele. Dr Mi epikriisis (vt terviseandmed 21.04.2022 lk 10-12) on välja toodud pikk 7(20)
küsitlus vastustega, mis põhineb kaebaja subjektiivsele enesehinnangule ja ütlustele. Märgitud on, et vähenenud on keskendumisvõime, kaugmälu ja lähimineviku mälu on hinnanguliselt normi piires, häiritud on vahetu mälu ja kohene meenutamine, mis võib tuleneda ärevusest.
42.Võtmetegevuse 5.2 hindamisel on tähelepanu all motivatsiooni, tahteaktiivsuse, üldise vaimse energia ja kognitiivsete funktsioonide häirest tingitud piirangud igapäevaste tegevuste planeerimisel, organiseerimisel ja läbiviimisel. Mõlemates eksperdihinnangutes on hinnatud mõõdukad piirangud. Fikseerunud pikaajalisest meeleoluhäirest tulenevalt on tahteaktiivsus ja vaimne energia hoolimata rakendatud ravist püsivalt vähenenud. Sümptomaatika võib olla muutlik ja suuresti oleneda välistest lisandunud stressifaktoritest. Dr G-O epikriisis (vt terviseandmed 21.04.2022 lk 13-14) on kirjeldatud vähenenud teotahet, raskendatud elukorralduse ja majapidamisega toimetulekut, dr M (vt terviseandmed 21.04.2022 lk 10-12) on hinnanud psühhomotoorse aktiivsuse ning planeerimise ja organiseerimise normi piires, meeleolu alanenuks üldise energiataseme vähenenuks ja väsitatavuse suurenenuks. Ei kirjeldata püsiva pideva kõrvalise abi vajadust ning TIS ei kajasta statsionaarse ravi ja süvendatud uuringute vajadust.
43.Enesehinnanguliselt on kaebaja antud valdkonnas välja toonud piirangud, mis on hinnatavad pigem 6.3 Toimetulek muutuste juures: „Kõik uus on alguses keerulisem“, „hirm ebaõnnestumise ees, hirm et teen midagi valesti, hirm et rikun midagi ära.“. Vastustaja selgitab, et psüühikahäire sümptomaatika ja sellest tulenevad piirangud on oma olemuselt läbipõimunud, üksteist mõjutavad ning võimendavad. See selgitab, miks kaebaja on enesehinnangulisi piiranguid esitanud erinevate valdkondade ja võtmetegevuste vahel läbisegi. Hinnangu andmisel peab jälgima nii seda, et samu piiranguid ei hinnataks erinevate võtmetegevuste juures korduvalt (piirangute dubleerivalt ülehindamine) kui ka seda, et mingile piirangule ei jäeta hinnangut andmata (piirangu hindamata jätmine). Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond 07.06.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud: 6.1 Väljaskäimine – Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tuttavatesse kohtadesse? Mõõdukate raskustega. Kirjeldage raskusi ning kas ja miks vajate, et keegi Teiega kaasa tuleks. Tunnen ennast kindlamalt. Kardan teistega suhelda üksi. Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tundmatutesse kohtadesse? Ei. Ei saa asjade ajamisega hakkama. Tunnen ennast kindlamalt, kui keegi kaasas on. 6.2 Riski või ohu tajumine – Suudan ohutult sooritada igapäevategevusi ja aru saada liiklusest tingitud ohtudest. Jah. 6.3 Toimetulek muutustega – Saan raskusteta hakkama muutustega igapäevaelus. Jah.
44.21.04.2023 eksperdihinnangu andnud TTO ekspertarst on hinnanud võtmetegevuse 6.1 mõõduka piiranguna, kodust väljaspool liikumine tekitab ärevust. Püsivalt kõrvalist abi ei vaja. Võtmetegevuses 6.2 on ekspertarst nõustunud, et piirangud puuduvad. Võtmetegevuses 6.3 on hinnatud piirang mõõdukas, pingetaluvus on langenud, vajab muutustega kohanemiseks keskmisest rohkem aega. 21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud: 6.1 Väljaskäimine – Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tuttavatesse kohtadesse? Minu võimekus minna tuttavatesse kohtadesse on muutlik Kirjeldage raskusi ning kas ja miks vajate, et keegi Teiega kaasa tuleks. Koos on julgem. 8(20)
Kellegagi koos on üldjuhul hirm madalam ja igasugused kõrvalised sotsiaalsed olukorrad on vähem hirmutavad. Näiteks: Olles jalutades kellegagi koos, kui vastu tuleb inimene ja hakkab küsima minu või minu tuttavate käekäigu üle või kuidas neil läheb, ma üldjuhul vastan lühidalt ja väiksema hirmutundega. Sedavõrd üksinda minnes ja kellegagi kohtudes valdab koheselt hirm, ebameeldivustunne, piinlikkus ning soov igal võimalusel kohtumist vältida. Ei ole vahet, ei ole on see tuttavasse või võõrasse kohta minek, teekond on sama. Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tundmatutesse kohtadesse? Minu võimekus minna tundmatutesse kohtadesse on muutlik. Üksinda olles on see kindlasti väga suur ületus minu jaoks, mis eelnevalt nõuab suurt vaimselt pingutust, sellega võib kaasneda ebamugavustunne rinnus, seedeprobleemid, higistamine, ja ärevus. Teisalt kellegagi koos minnes, kui tegemist on oma inimesega, on oluliselt julgem minna. Lisaks kõigele mõjutab olukorda, kas ma olen saanud eelneval päeva/ööl normaalselt magada ning kuidas on olnud enesetunne. Kui tegemist on mingi ametliku asutusega, uue situatsiooniga, kohaga, kus mina pean midagi rääkima või seletama, siis kohe kindlasti on see minu jaoks väga keeruline. 6.2 Riski või ohu tajumine – Suudan ohutult sooritada igapäevategevusi ja aru saada liiklusest tingitud ohtudest. 6.3 Toimetulek muutustega – Kas tulete toime muutustega oma igapäevaelus? Ei, kui muutus on ootamatu. Näiteks: olukorrad, kus mina pean midagi rääkima või seletama, teiste inimestega kokku puutuma. Kui see muutus ei hõlma teiste inimestega( võõraste inimestega) kokku puudet või suhtlust, siis on mul oluliselt kergem muudatustega toime tulla ja harjuda. Kui muudatus vajab ka teiste inimestega kokkupuudet, isegi kui see on näiteks naabrinaine, siis nende muudatustega harjumine on oluliselt raskem.
45.24.11.2022 eksperdihinnangu koostanud TTO ekspertarst on hinnanud võtmetegevuse 6.1 raske piiranguga, terviseandmete alusel on ärevus uute olukordade ja situatsioonide ees, vältiv käitumine; võtmetegevuses 6.2 on arst nõustunud , et piirang puudub; võtmetegevus 6.3 on hinnatud mõõduka piiranguga. Kokkuvõtlikult on kirjeldatud, et on häiritud stressiga toimetulek, esineb tugev ärevus uute olukordade ja situatsioonide ees. Objektiivsete andmetena on tuginetud dr Mi 14.10.2022 epikriisile ja dr G-O 09.05.2022 epikriisile
46.Vastustaja selgitab, et võtmetegevuses 6.1 hinnatakse piiranguid, mil ärevuse või orienteerumisraskuste tõttu on takistatud kodust väljumine. See võtmetegevus peegeldab võimekust planeerida tegevusi ja lahkuda kodust saatjata. Võimekust mõjutavad õppimis- ja keskendumisraskused, agora- ja sotsiaalfoobia, erinevad autismi vormid jms. Nii foobseid ärevushäireid (ehk foobiaid) kui ka muid ärevushäireid (sh paanikahäire), mis takistavad väljaskäimist, peavad kinnitama terviseandmed. Kaebaja on enesehinnanguliselt kirjeldanud väljaskäimist kui eelkõige ärevust, et peab kellegagi suhtlema, mistõttu ärevus süveneb. Koos saatjaga on ärevus tunduvalt väiksem. Terviseandmetes ei ole märgitud püsiva saatja vajadust ega mainitud, kas arstivisiitidel on vajanud teise inimese abi ja saatmist. Ei ole andmeid, et kaebajal oleks esinenud erakorralist meditsiinilist abi vajanud paanikahoog. Dr G-O (vt terviseandmed 21.04.2022 lk 13-14) pole paanikahoogusid kirjeldanud, dr M (terviseandmed 21.04.2022 lk 10-12) on diagnoosinud paanikahoogudega agorafoobia, märkides, et kaebajal kirjeldab paanikahoogusid, hirmu üksinda reisimise ees, hirmu avalike kohtade ja rahvahulgas olemise ees, kaebaja on arstile kirjeldanud, et paanikahood koos vegetatiivse närvisüsteemi aktivatsiooniga (südametegevuse kiirenemine, higistamine, hingamisraskused, peapööritus) on etteaimamatud ja kestavad vähemasti mõne minuti. Võtmetegevuses 6.3 Toimetulek muudatustega hinnatakse kohanemist igapäevaharjumusi segavate mudatuste ja ootamatute olukordadega. Meeleoluhäirete puhul on pingetaluvus ja muutustega kohanemise võime alanenud. Meeleoluhäire on kestnud pikema aja vältel. Samas tuleb eristada harva esinevaid kriitilisi elusündmusi (nt lähedase kaotus, oluline muudatus 9(20)
pereelus, rasked vaidlused ja kohtumenetlused jms), millega kaasnev stress on igal juhul ülemäärane ning tavaelu muutusi (nt buss ei tule, ootamatu külaline jms), mis vajab rutiin- või etteplaneeritud tegevustes kohanemist ja oma aktiivsuse reguleerimist. Enesehinnanguliselt on kaebaja väitnud, et ta saab muutustega igapäevaelus hakkama ning toob näitena raskuse eelkõige olukorras, kus on vajadus ootamatult suhelda. Mõlemas eksperdihinnangus on antud võtmetegevust hinnatud mõõduka raskusega (skoor 2). Kaebajal esineva psüühikahäire tõttu on stressiga toimetulek ilmselgelt enam raskendatud kui tervel samaealisel isikul. Suhtlemise valdkond 07.06.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:
7.1.Suhtlemisega hakkamasaamine - Kas saate tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu? Ei. Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu? Ei. Lähen närviliseks. Hakkan higistama. Pea hakkab ringi käima. Süda läheb pahaks. Telefoniga rääkimisel lähen närvi, kardan. Ei suuda anda edasi infot või annan poolikult. Kardan võõrastega rääkida. Kui olen närvis, siis ei suuda ei kirjutada ja ei suuda ka kuulata teist.
7.2.Kohane käitumine - Suudan kontrollida enda emotsioone ja käitumist.
47.21.04.2023 eksperdihinnangu andnud ekspertarst on hinnanud võtmetegevuse 7.1 kerge piiranguga, kuna inimestega suheldes tunneb kaebaja ärevust ja ebamugavust. Võtmetegevuste 7.2 juures on nõustutud kaebajaga, et piiranguid ei esine. Kokkuvõtlikult on emotsionaalse labiilsuse, meeleolulanguse, ärevuse, tahteaktiivsuse languse (initsiatiivi vähesus, kiire väsimine), kõrgemate kognitiivsete võimete (keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime) alanemise tõttu häiritud inimestega suhtlemine. 21.10.2022 taotluses on kaebaja esitanud enesehinnangulised piirangud:
7.1.Suhtlemisega hakkamasaamine - Kas saate tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu? Mõõdukate raskustega. Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu? Suurte raskustega, peaaegu võimatu. Agorafoobia, hirm, kartused kuumahood, külmavärinad, ebameeldiv tunne rinnus, pekslev süda. Paanika ,ehk siis ühekorraga ühel ja samal ajal hirm ja paanika, teadmatus, segadus, ärevus. Võib-olla ütlen midagi valesti, teen midagi valesti ja kogu selle tulemusega kohe kindlasti keskendumis võime on väga madal, mistõttu ma tean, et osa informatsiooni läheb kaduma. Või unustan ma ise teatud asjad ära mille jaoks ma kohtusin või mida ma rääkima pidin. Mind tabavad mõtted mida keegi teine minust arvab ja kas ma näen välja sotsiaalselt aktsepteeritav. Tunnen ennast ebamugavalt või inetult (paksult) ja seetõttu keskendumisvõime kaob. Ootan paaniliselt ärevalt, et jõuda tagasi koju või mõnda teise enda jaoks mugavamasse või rahulikumasse olukorda. See olukord või koht ei pea olema kodu, aga see võib olla ka üksinda olek, kus ma ei näe ega tunne, et keegi mind vaatab ja hindab. Olles koos võõraste inimestega tihti minu enesetunne paneb mind kaasa noogutama, nõustuma, sundnaeratama- seda kõike selleks, et vältida minu enda mõistuses tunnet, et ma ei saa aru,(kas ma olen rumal?), mida ta minust mõtleb, äkki minu mõtte ei ole mõistlik. Mõtlen ja mind tabavad väga tihti sotsiaalsed hirmud mida keegi teine mõtleb ja arvab. Soovin olla sotsiaalselt aktsepteeritud, kuid seda mitte viisil mis on teistele inimestele igapäevane(avaldada arvamust, mittenõustumine, küsimine).
48.24.11.2022 eksperdihinnangu andnud TTO ekspertarst on hinnanud võtmetegevuse 7.1. mõõdukate piirangutega, nõustudes kaebaja enesehinnanguga. Kokkuvõtlikult on hinnatud, et teiste inimestega suhtlemine on taotleja jaoks vaimselt koormav. 10(20)
49.Vastustaja selgitab, et kaebaja on vaimse võimekuse valdkondades läbivalt kirjeldanud enesehinnangulisi piiranguid, mis on seotud soovimatusega teiste inimestega suhelda. Probleem on ilmselt segunenud tahtepuuduse (hinnatav 5.2), madala enesehinnangu ja ärevuse tõusuga ning fikseerunud käitumisega. Dr M on diagnoosinud kaasuvalt sotsiaalfoobiat, oluliselt on tõusnud hirm suhtlemise ja asjaajamiste ees. Samas ei ole kaebaja täielikult isoleerunud, esineb küll vältivat käitumist, kuid esialgse ärevuse tõusu leevenedes on olnud suuteline suhtlema näiteks raviasutustes. Dr Mi on esmavisiidil märkinud, et isik on koostööaldis, kuid sotsiaalsed suhted põhjustavad suuri raskusi.
50.Kõik eksperdid on hinnanud kaebaja töövõime osaliseks kehtivusajaga viis aastat. Kõik hindajad leidsid, et kaebajale sobib osalise koormusega töö.
51.Seoses kaebaja viidatud erinevustega eksperdihinnangutes selgitab vastustaja, et terviseandmed on osaliselt muutunud, nt maikuus 2022 koostatud eksperdiarvamuses ei saadud mõistetavalt tugineda oktoobris 2022 lisandunud terviseandmetele jne. Kuigi erinevates eksperdiarvamuses on mõningaid erinevusi piirangute raskusastmete hindamisel, on see täiesti tavapärane. Samuti on täheldatav muutlikkus kaebaja enesehinnanguliste piirangute väljatoomises. Siiski on kõik eksperdihinnanguid andnud arstid jõudnud samale lõpptulemusele - tegemist on osalise töövõimega ning kuna piirangute oluline taandumine määral, mis tooks kaasa töövõime täieliku taastumise, ei ole tõenäoline, on otsuse kehtivusaeg maksimaalne s.o. viis aastat.
52.Isiku enesehinnangulised piirangud on suunava ja olulise tähtsusega, kuid neid peavad kinnitama olemasolevad objektiivsed terviseandmed. Piirangud hinnatakse n.ö. jääkpiirangutena, mis jäävad püsima määratud võimaliku ravi kasutamisel.
53.Antud juhul ei oma tähtsust, et kaebaja on üle 20 aasta olnud 100% töövõimetu. ETK alustas töövõime hindamist 2016. aastal. Eelnevalt andis hinnangu töövõimetuse kohta Sotsiaalkindlustusamet, väljendades töövõimetust protsentides. Hindamismetoodika põhines mitte tegutsemispiirangute hindamisele, vaid suuresti haigusseisundi (diagnooside) olemasolule. Vastustajale teadaolevalt oli kaebaja töövõimetus enne ETK esimest hindamist 2017. aastal 80%. 2017. aastal esitas kaebaja taotluse töövõime hindamiseks töötukassale ja kaebaja töövõime hinnati puuduvaks. Praeguse töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse töövõimet (mitte protsentuaalset töövõimetust) ning otsus saab olla kas töövõime ei ole vähenenud, töövõime on osaline või töövõime on puuduv. Kaebajal oli esmahindamise ajal ja sellele eelnenult elus mitmeid kriisimomente, mis oluliselt mõjutasid tema terviseseisundit. Seetõttu on piiranguid hinnatud raskemateks.
54.Vastustaja jäi ka pärast 21.04.2023 antud eksperdihinnangut seisukoha juurde, et kaebaja töövõime on osaline kestusega 5 aastat. Otsuse tegemisel on hinnatud nii piirangute esinemist valdkondades kui ka asjaolu, millistele tegevustele on töötamine võimalik rajada, seejuures on viidatud töösoovitustele. Kuna piirangud kehalise valdkonna tegevustes praktiliselt puuduvad, on soovitatav kerge kuni mõõdukas füüsiline töö, käeline tegevus, mis ei nõua suurt vastutust, töö oleks võimalikult rutiinne ega nõuaks kiiret otsustamist. Ei sobi töö, mis eeldab suhtlemist.
55.TIS andmetele tuginedes on kaebajal töövõimet vähendavad piirangud vaimse võimekuse valdkondades. Ravi kasutamisel on piirangud osaliselt kompenseeritud, kuid siiski oluliselt väljendunud, esineb vähenenud toimetulek. Terviseandmete alusel on tegemist piirangutega, mille vähenemine määral, et töövõime taastuks täielikult, on ebatõenäoline.
56.Kaebaja on moraalse ja varalise kahju, sh viivisenõude tekkimist, põhjendanud asjaoluga, et vastustaja maksis kaebajale töövõimetoetuse välja alles mais 2023. Kaebaja leiab, et mõistlik kahju, mille vastustaja võiks hüvitada, on 6 kuu (180 päeva) osaline toovoimetus toetuse summa, päevamääraga 9.3081 eurot päevas ehk kokku 1675,45 eurot. 11(20)
57.Kaebajale maksti töövõimetoetust veebruari 2023 eest 260,63 eurot 06.03.2023. Märtsikuu 2023 eest tehti väljamakse 288,55 eurot 04.05.2023. Aprill 2023 väljamakse 318,06 eurot tehti 05.05.2023.
58.Vastustaja möönab, et tekkis kahetusväärne olukord, kus vastustaja maksis kaebajale aprill 2023 töövõimetoetuse välja hilinemisega, kuid tegemist ei olnud vastustaja süülise käitumisega. Töövõimetuse maksmisega hilinemine oli seotud 07.06.2022 ja 10.12.2022 taotluste alusel uute töövõime hindamise otsuste tegemisega. Selleks oli esmalt vaja kehtivad töövõime hindamise otsused kehtetuks tunnistada (infosüsteemis) ja tellida uute otsuste tegemiseks TTO-lt uus eksperdihinnang. Sellega seoses tekkis olukord, kus töövõime hindamise otsused kui töövõimetoetuse maksmise alusotsused olid kehtetuks tunnistatud, kuid uus eksperdihinnang viibis ja saabus alles 21.04.2023. Seejärel sai vastustaja teha uue töövõime hindamise otsuse, mis on aluseks töövõimetoetuse maksmisel.
59.Kaebajal ei ole vastustaja tegevuse tõttu kahju tekkinud. Vastustaja tegevuse tõttu ei jäänud kaebaja aprill 2023 töövõimetoetusest ilma. Töövõimetoetus on määratud ulatuses välja makstud, kuid seda tehti viivitusega.
60.Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mis on esmaseks mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks. Kaebaja ei ole suutnud ära näidata vastustaja tegevust/tegevusetust, mis oleks seadusega vastuolus ja suunatud teadlikult (süüliselt) kaebaja tervise kahjustamisele, väärikuse alandamisele või põhjustaks talle muid vaimseid kannatusi.
61.Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaebaja ei ole kohtumenetluses esitatud seisukohtade ja tõendite valguses suutnud põhjendada, et vastustaja on õigusvastaselt käitunud ja tekitanud oma tegevusega kaebajale mittevaralist ja varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebus tuleb ka kahjunõuete ja viivise osas jätta rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
62.Kaebus tuleb osaliselt, s.o viivist puudutavas osas, rahuldada. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
63.Kohus lahendab esmalt tühistamis- ja kohustamisnõude (I), seejärel hüvitamisnõude (II) ning jagab viimaks menetluskulud (III). I
64.Keskne vaidlusküsimus seisneb selles, kas ETK on õigesti tuvastanud, et kaebaja on osaliselt töövõimeline.
65.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
12(20)
66.Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.
67.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest.
68.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast , milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
69.Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
70.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.
71.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema 13(20)
terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette nähtud tööturuteenused ja -toetused.
72.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.
73.Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud.
74.Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile: 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
75.Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperdihinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
14(20)
76.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas (ainult 07.06.2022 taotluses), teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete juures. Konkreetsed kaebaja poolt välja toodud piirangud nähtuvad eespool (vt vastustaja seisukohta), mistõttu kohus nende kordamist vajalikuks ei pea.
77.Vastustaja lähtus 24.04.2023 otsuse tegemisel kaebaja 07.06.2022 taotlusest ning tugines Medicum Perearstikeskus AS-i ekspertarsti K.P eksperdihinnangule. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, et tulenevalt Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 kohtuotsusest vaatas Meliva Qvalitas AS-i ekspertarst dr H.K eelneva eksperdihinnangu üle ning esitas 21.4.2023 uue eksperdihinnangu. ETK lähtus 25.04.2023 otsuse tegemisel kaebaja 21.10.2022 taotlusest ning tugines AS-i Arstikeskus Confido ekspertarsti A.L 24.11.2022 eksperdihinnangule. Täiendavalt on asjas esitatud ETK ekspertarsti P.T 03.08.2023 arvamus kaebaja töövõime kohta.
78.Tallinna Halduskohus analüüsis 20.02.2023 otsuses üksikasjalikult dr K.P 09.05.2022 eksperdihinnangut ning tõi välja selle võimalikud puudused. Seetõttu ei analüüsi kohus uuesti seda eksperthinnangut. Kohus kontrollib vaidlustatud otsuste õiguspärasuse hindamisel, kas vastustaja on suutnud varasemas menetluses esinenud puudused kõrvaldada ning kas vaidlustatud otsuste aluseks olevates eksperdihinnangutes on kõikide oluliste asjaoludega arvestatud.
79.Kõik kolm ekspertarsti jõudsid lõppkokkuvõttes seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime (ning selle järeldusega on nõustunud ka vastustaja ekspertarst). Arvestades eksperdihinnangutes märgitut ning pidades silmas ka vastustaja ekspertarsti selgitusi, leiab kohus, et 24.11.2022 ja 21.04.2023 eksperdihinnangutes on arvestatud kõikide oluliste ja asjas tähtsust omada võivate asjaoludega. Kohtule ei nähtu, et nende pinnalt tehtud järeldused oleksid põhjendamatud.
80.Kontrollinud 24.11.2022 ja 21.04.2023 eksperdihinnanguid ning nende põhjal tehtud ETK otsuseid, leiab kohus, et vastustaja on uute otsuste tegemisel suutnud kõrvaldada varasemas menetluses esinenud puudused.
81.Dr H.K on arvestanud kaebaja viidatud mäluprobleeme ning hinnanud neid koosmõjus TIS-i andmetega (sh tuginenud nii dr M 14.10.2022 kui dr G-O 09.05.2022 epikriisidele). Kuigi dr A.L ei ole otsesõnu eksperdihinnangus võimalikke mäluprobleeme nimetanud, on ta arvestanud kaebajal diagnoositud orgaanilise depressiooniga ning nii dr E.M 14.10.2022 kui ka dr G-O 09.05.2022 epikriisidega. Mõlemad ekspertarstid olid seisukohal, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas saab piirangut pidada mõõdukaks.
82.ETK ekspertarst on seoses õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnaga märkinud (töötukassa ekspertarsti seisukoha lk 6-7), et kaebaja on subjektiivselt korduvalt mäluhäireid kaevanud, kuid objektiivseid psühholoogilisi uuringuid/teste ei ole peetud vajalikuks teostada. Dr Mi epikriisis on välja toodud pikk küsitlus vastustega, mis põhinevad kaebaja subjektiivsele enesehinnangule ja ütlustele. Märgitud on, et vähenenud on keskendumisvõime, kaugmälu ja lähimineviku mälu on hinnanguliselt normi piires, häiritud vahetu mälu ja kohene meenutamine, mis võib tuleneda ärevusest. ETK ekspertarst leidis, et antud andmete alusel saab nõustuda maksimaalselt kerge piiranguga (skoor 1) tegevuste õppimisel, kuid aktsepteeritav on ka objektiviseerimise vähesuse tõttu hinnata piirang puuduvaks (skoor 0). Töövõime lõpphinnangule see mõju ei avalda (skoor 0 või skoor 1).
15(20)
Kohtu hinnangul ei ole alust pidada sellist järeldust ilmselgselt põhjendamatuks. Olukorras, kus nii TTO ekspertarstid kui vastustaja ekspertarst on leidnud, et kaebaja mäluprobleemid ei ole sellised, mis annaksid aluse pidada piirangut raskeks või täielikuks, ei mõjuta see praegusel juhul ka vastustaja lõppjäreldust osalise töövõime kohta. Lisaks on 21.04.2023 eksperdihinnangus arvestatud kaebajal diagnoositud peavalude/migreeniga (Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 otsuse nr 3-22-1454 p 24.1.3.). Ekspert võttis arvesse, et kaebajal on olnud küll peavalu, kuid seda on saanud leevendada käsimüügiravimitega. Retseptivaluvaigisteid ei ole ta vajanud ning eriarsti (närviarst, valuarst, peavalukabineti spetsialist) juurde pole teda olnud vaja suunata. Lisaks pole viimase kahe aasta vältel peetud vajalikuks määrata tänapäevaseid migreeniravimeid. 24.11.2022 eksperdihinnangus on ekspertarst muude tervisehäirete osas (p 9) leidnud, et olemasolevad terviseandmed ei kinnita peavalu, mis oleks esinenud regulaarse valuravi foonil. Eeltoodust järeldub, et mõlemad ekspertarstid on eksperdihinnangu koostamisel arvestanud muu hulgas kaebaja viidatud peavaluga. Seega oli vastustajal võimalik vaidlustatud otsuste tegemisel nende asjaoludega arvestada.
83.Võtmetegevuse „väljaskäimine“ osas on dr A.L 24.11.2022 eksperdihinnangus paanikahoogudega agorafoobia diagnoosile tuginedes hinnanud piirangu raskeks ning dr H.K 21.04.2023 eksperdihinnangus orgaanilise depressiooni diagnoosile tuginedes hinnanud piirangu mõõdukaks. Seega on erinevalt varasemast hinnangus (Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 otsuse p 25.1.3) ekspertarst piisava põhjalikkusega hinnanud kaebaja enesehinnangulisi piiranguid ning analüüsinud neid koosmõjus diagnoositud terviseprobleemidega. Vaatamata konkreetsete võtmetegevustega seotud piirangute hindamisel esinevatele erinevustele on mõlemad ekspertarstid seisukohal, et kaebaja on osaliselt töövõimeline.
84.Erinevalt 09.05.2022 eksperdihinnangust on 24.11.2022 ja 21.04.2023 eksperdihinnangutes hinnatud eraldi suhtlemise valdkonnas esinevaid piiranguid ning loetud need kas mõõdukaks (24.11.2022 eksperdihinnang) või kergeks (21.04.2023 eksperdihinnang). Seejuures on kaebaja ise oma hilisemas, 21.10.2022 esitatud taotluses hinnanud oma piirangud suhtlemise valdkonnas mõõdukaks. ETK ekspertarst on seoses suhtlemise valdkonnaga märkinud, et nõustub pigem mõõduka, st oluliselt töövõimet mõjutava piiranguga kui kerge piiranguga ning selgitanud, et kaebajale ei sobi töötamine, mis nõuab suhtlemist. Kohtule nähtub, et nii dr A.L kui H.K on asjas tähtsust omada võivate asjaoludega arvestanud. Erinevus konkreetse võtmetegevuse piirangu raskusastme määramisel ei mõjuta käesoleval juhul vaidlustatud otsuste õiguspärasust. Kaebaja terviseandmeid, kõiki eksperdihinnanguid ning vastustaja ekspertarsti seisukohta arvestades ei nähtu kohtule, et piirangu kergeks või mõõdukaks hindamine oleks ilmselgelt põhjendamatu. Kuivõrd mõlemad eksperdid on seisukohal, et kaebajal esineb raskusi inimestega suhtlemisel, sai vastustaja selle asjaoluga arvestada vaidlustatud otsuste tegemisel.
85.Kohus nõustub vastustajaga selles, et erinevused eksperdihinnangute üksikutes punktides ei tähenda, et mõne arsti hinnang oleks vale. Erinevused võivad tuleneda nii sellest, et lähtuti erinevatest taotlustest (kaebaja kirjelduste erinevused piirangute kohta, nt võtmetegevuse 6.1. juures) kui ka sellest, et konkreetse arsti professionaalne hinnang võib olla kolleegi arvamusest mõnevõrra erinev.
86.ETK ekspertarst nõustus TTO ekspertide koostatud ekspertiiside ning nendes tehtud järeldustega. Kokkuvõttes märkis ta, et on nõus TTO ekspertarsti poolt antud eksperdiarvamuse ja hinnanguga kaebaja töövõimele, mille kohaselt on kaebaja töövõime osaline. Ta põhjendas oma hinnangut sellega, et „[t]ervise infosüsteemi andmetele tuginedes on töövõimet vähendavad 16(20)
piirangud vaimse võimekuse valdkondades. Ravi kasutamisel on piirangud osaliselt kompenseeritud, kuid siiski oluliselt väljendunud, esineb vähenenud toimetulek. Töötukassa ekspertarsti arvamusel on hinnatud piirangud vastavuses esitatud töösoovitustega ja eksperdiarvamus abistab vajadusel juhtumikorraldajat (vajadusel karjäärinõustajat, rehabilitatsioonimeeskonda jt) edaspidistes tegevustes, et kaebaja leiaks enda terviseseisundile vastava sobiva töö. Terviseandmete alusel on tegemist piirangutega, mille vähenemine määral, et töövõime taastuks täielikult, on ebatõenäoline.“
87.Kokkuvõtvalt nähtub ekspertarstide hinnangutest, et kaebajal esineb küll terviseprobleeme, kuid TIS-i märgitud andmetest ei saa teha järeldust, et nendega kaasnevad piirangud oleksid sellised, mis vastaksid puuduvale töövõimele. Vastustaja ekspertarst on põhjendatult selgitanud, et töövõime hindamisel tuleb arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal diagnoositud haigusseisundid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga terviseprobleem ei anna alust arvata, et isiku töötamine on sellest tingituna raskendatud või takistatud. Piiranguid arvestatakse sellisena nagu need väljenduvad adekvaatse määratud ravi kasutamisel.
88.Arvestades eeltoodut on vastustaja põhjendatult leidnud, et TIS-i andmete alusel on põhjendatud asuda seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime. Seega on vaidlustatud otsused õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisel tuleb ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõude jätta rahuldamata.
89.Kui kaebaja tervislik seisund peaks tulevikus muutuma ja see leiab ka meditsiiniliselt kinnitust, on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus. Käesoleva haldusasja raames kaebuse rahuldamata jätmine ei tähenda, et tulevikus uue taotluse esitamisel võiks igal juhul eeldada, et kaebaja on osaliselt töövõimeline. II Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
90.Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).
91.Kaebaja on seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudega väitnud, et Eesti Töötukassa ametnikud olid temaga suheldes ebaprofessionaalsed, ei andnud piisavalt infot ning jätsid tema pöördumistele ja päringutele vastamata. Ka on kaebaja väitnud, et see tekitas stressi ja muret ning kurbust ja oli talle traumeeriv. Olukord, kus töövõimetoetus oli kaebaja jaoks väga oluline sissetuleku osa, kuid kaebaja ei teadnud, kas tema taotlus rahuldatakse või mitte, tundis ta ebaõiglust ning seda, et tema usaldust kuritarvitati. Ühtlasi jäi talle mulje nõrgemate hülgamisest ning võimu kuritarvitamisest. Töötukassa vabandas küll toetuse maksmisega hilinemise eest, kuid ei võtnud oma tegevuse eest vastutust, mistõttu tuleks kaebajale kaasnenud vaimsed kannatused hüvitada rahas.
92.Kaebuses märgitut arvestades järeldab kohus, et kaebaja on mittevaralise kahjuna RVastS § 9 lg 1 mõttes pidanud silmas väärikuse alandamist ning nõuab selle hüvitamist rahas.
93.RVastS sätestab avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise korra. Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RVastS § 7 lg 1). Seega on avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused kokkuvõtvalt järgmised: avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus; tekkinud on kahju; põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel; muude õiguskaitsevahendite ammendatus. Kui 17(20)
kasvõi üks eelnimetatud kahjunõude eeldustest on täitmata, ei ole kahjunõue põhjendatud ning jääb rahuldamata.
94.Kohtu hinnangul tuleb hüvitamisnõue mittevaralist kahju puudutavas osas jätta rahuldamata. Kohus möönab, et vastustaja tegevus kaebaja taotluse lahendamisel võis olla mõnel juhul ebaselge. Ka kohtule jääb arusaamatuks, miks pidas vastustaja vajalikuks tunnistada algusest peale kehtetuks otsus, mille halduskohus on juba tühistanud (vt ETK 23.03.2023 otsust nr TVH/ 23/012724). Ühtlasi võib kaebaja kirjeldatust järeldada, et hea halduse põhimõtte järgimiseks tulnuks vastustajal teatud küsimusi kaebajale paremini selgitada või talle menetluse käigust rohkem infot anda.
95.Kuigi vastustaja tegevus võis põhjustada kaebajale teatavaid ebamugavusi ja ka muret, ei ületa see lävendit, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks. Seega ei ole vastustaja kaebajale mittevaralist kahju tekitanud ning nõude rahuldamiseks puudub alus. Kuivõrd mittevaralist kahju tekkinud ei ole, puudub vajadus hinnata muid nõude eeldusi. Varalise kahju hüvitamise nõue
96.Kuivõrd kaebusest ega ka muudest kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu muid varalise kahju tekkimisega seotud asjaolusid, järeldab kohus, et kaebaja on varalise kahjuna pidanud silmas üksnes viivist. Seda, et viivist on võimalik käsitada erilaadse kahjuhüvitisena, kui on täidetud RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused, on kinnitanud ka kohtupraktika (RKHKo 27.11.2014, 3-3-1-66-14, p 19).
97.Kaebaja nõuab aja eest, mil Eesti Töötukassa 2023. aasta aprillikuus töövõimetoetuse väljamaksmisega viivitas, viivise väljamõistmist.
98.Vastustaja selgitas, et töövõimetoetus 2023. aasta veebruari eest (260,63 eurot) maksti kaebajale välja 06.03.2023, kuid märtsikuu eest (288,55 eurot) tehti väljamakse alles 04.05.2023.
99.TVTS § 17 lg 1 sätestab, et töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.
100.Seega pidanuks töövõimetoetus märtsikuu eest laekuma kaebajale hiljemalt 10.04.2023. Kuivõrd väljamakse tehti alles 04.05.2023, oli vastustaja 24 päeva viivituses.
101.Kohtupraktikas (nt RKHKo 27.11.2014, 3-3-1-66-14, p 19) on leitud, et avalik-õiguslikus suhtes on võimalik viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Kohtu hinnangul võib kaebaja viivisenõue olla käsitatav lihtsustatud korras maksma pandava kahjunõudena (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-20-2015, p 12.1.). Kohus leiab, et töövõimetoetuse väljamaksmise kohustust saab käsitada kui rahalist kohustust VÕS § 113 lg 1 mõttes. Lisaks on Riigikohtu tsiviilkolleegium 14.04.2014 otsuses asjas nr 3-2-1-26-14 (p 12) leidnud, et avalik-õiguslikus suhtes rahalise kohustuse täitmisega (nt toetuse või pensioni maksmisega vms) viivitamisel võib makse saaja üldjuhul nõuda seadusjärgses määras viivist.
102.RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib isik nõuda tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming sooritamata ning sellega rikuti isiku õigusi. Riigikohus selgitas 03.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-17-98 (p 27), et viivisenõude rahuldamiseks ei tule tõendada kahjuhüvitise maksmisega viivitamisest tingitud kahju tekkimist 18(20)
(Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-9-14, p 51). Viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral nõuda, sõltumata tegelikust kahjust (nt otsus asjas nr 3-2-1-28-17, p 13). Seadusest tuleneva viivisenõude mõte on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja hüvitamisele kuuluva kahju suuruse arvestamist (nt otsus asjas nr 3-3-1-83-10, p 22). Ka selgitas Riigikohus, et tegemist on hüvitamiskaebusega, sest viivis on hüvitis kahju eest, mis raha maksmisega viivitamise korral eeldatavalt alati tekib. Seega ei tule kaebajal viivisenõude esitamisel tõendada kahju tekkimist ega põhjuslikku seost õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel. Küll aga peab nõude lahendamise käigus kontrollima, kas haldusorgan on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud avalik-õiguslikus suhtes ning kas viivitus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi (Riigikohtu 03.04.2020 otsus haldusasjas nr 3-17-98, p 30).
103.Arvestades eeltoodut tuleb kohtul kontrollida, kas nõude eeldused on täidetud. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ja kaebaja vahel on avalik-õiguslik suhe, sest kaebajale makstakse TVTS alusel töövõimetoetust. Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja on avaliku võimu kandja.
104.Kuigi vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja osalist töövõimet tuvastavad haldusaktid olid ajal, mil toetuse maksmisega viivitati, kehtetuks tunnistatud, on vastustaja jätnud tähelepanuta, et töövõimetoetust puudutav otsus (s.o ETK 05.12.2022 otsus nr TVT/22/061934) oli jätkuvalt kehtiv. Kuigi töövõimetoetuse määramise otsus oli otseselt seotud osalise töövõime tuvastamise otsus(te)ga, ei saanud vastustaja pelgalt ebaselgele olukorrale tuginedes jätta töövõimetoetust õigeaegselt välja maksmata. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 sätestab, et haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Isegi kui haldusakt osutus muutunud asjaolude tõttu õigusvastaseks, oli ta jätkuvalt kehtiv ning seega täitmiseks kohustuslik teiste seas ka ETK-le. Jättes kaebajale 2023. aasta märtsi eest töövõimetoetuse õigeaegselt maksmata, rikkus vastustaja kaebaja õigust saada igakuiselt talle kehtiva haldusaktiga määratud töövõimetoetust.
105.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et vastustaja oli rahalise kohustuse täitmisel õigusvastases viivituses ning see rikkus kaebaja õigusi. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 2 ning VÕS § 113 kohaldamise eeldused. Kohtu hinnangul ei ole viivise nõudmine töövõimetoetuse maksmisega viivitamise korral vastuolus õigussuhte olemusega ning see pidi olema ka haldusorganile ettenähtav.
106.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 2023. aasta I poolaastal oli intressimääraks 2,5%1, seega oli viivise määraks 2023. a I poolaastal 10,5% aastas.
107.Kuivõrd vastustaja viivitas 288,55 euro suuruse kohustuse täitmisega kokku 24 päeva (11.04.2023 – 04.05.2023), on viivise suuruseks 1,99 eurot2. Nimetatud summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. III
https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar
Vt ka: https://viivisekalkulaator.ee/
19(20)
108.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on tasunud riigilõivu 50,26 eurot. Arvestades, et kaebaja taotles vastustajalt 1675,45 euro väljamõistmist ja kohus rahuldas kaebuse 1,99 euro osas, rahuldas kohus kaebuse 0,119% ulatuses. Seda arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 0,06 eurot (see on 0,119% tasutud riigilõivust, st 50,26-st).
109.Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole kumbki menetlusosaline kohtule kuludokumente esitanud. Seega jäävad nende võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda.
110.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja ja tema volitatud esindaja (s.o tema tütre) nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
20(20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.