Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 19. detsember 2023, Tartu 3-23-760 T.K.e ja K.R.i kaebus Viljandi valla vastu kahju hüvitamiseks T.K.e ja K.R.i määruskaebus Tartu Halduskohtu
27.septembri 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja T.K. Kaebaja K.R. Kaebajate esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja Viljandi vald
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 27. septembri 2023. a määrus.
2.Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T.K. ja K.R. esitasid 10. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi valla vastu kahju 20 000 euro hüvitamiseks. Kaebajad märkisid, et on tasunud riigilõivu 600 eurot. Kaebuse kohaselt on kaebajad Viljandi vallas xxx külas asuva korteriomandi kaasomanikud. Kortermaja keskküte lülitati välja võlgnevuse tõttu 2010. aastal. Kaebajad omandasid korteri 2015. aastal ja paigaldasid korterisse õhksoojuspumba. Kaebajad taotlesid, et vastustaja parandaks ehitisregistris andmed korteri kütte liigi kohta, kuid vastustaja leidis, et andmete muutmine ei ole võimalik nende parandamise teel. Kaebajatele on tekkinud varaline kahju korteriomandi väärtuse vähenemise tõttu.
Tartu Halduskohus jättis 7. septembri 2023. a määrusega kaebuse käiguta ning määras kaebajatele tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajatel tuli täpsustada kahju hüvitamise nõude alust ja tasuda riigilõiv.
Kaebajate väidetud riigilõivu 600 euro tasumine ei ole kontrollitav ning kaebajatel tuleb esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus selgitas, et mitme isiku ühise kaebuse korral tuleb riigilõiv tasuda iga kaebaja eest ning kohustas kaebajaid tasuma täiendava riigilõivu. Kaebajad said halduskohtu 7. septembri 2023. a määruse kätte 11. septembril 2023, seega oli riigilõivu tasumise tähtpäev 18. septembril 2023.
3.Kaebajad esitasid 18. septembril 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitasid kahju hüvitamise nõude alust ja palusid täpsustada kahekordse riigilõivu nõuet. Kaebajad on perekond ja tegemist ei ole kahe eraldi kaebajaga. Kaebajad väitsid veelkord, et on tasunud riigilõivu 600 eurot ja palusid pikendada riigilõivu tasumise tähtaega kuni 25. septembrini 2023.
4.Tartu Halduskohus tagastas 27. septembri 2023. halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel.
a
määrusega
kaebuse
Halduskohus leidis, et kaebus ei vasta HKMS § 39 lg 1 p 4 nõuetele, kuna puuduvad andmed riigilõivuseaduse § 60 lg 2 ja HKMS § 104 lg 1 alusel tasumisele kuuluva riigilõivu kaks korda 600 euro tasumise kohta. Riigilõivu tasumata jätmine toob HKMS § 104 lg 2 alusel endaga kaasa kaebuse tagastamise. Kohus selgitas 7. septembri 2023. a määruses, et kohtul ei ole ilma täiendavate andmeteta võimalik kontrollida kaebajate väidet riigilõivu 600 eurot tasumise kohta. Kaebajad ei esitanud koos puuduste kõrvaldamise avaldusega riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. See, et mitme kaebaja puhul tuleb riigilõivu tasuda iga kaebaja eest täies ulatuses, tuleneb HKMS § 104 lg-st 1 – mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses. Seadusandja ei ole riigilõivu suurust või tasumise kohustust seadnud sõltuvusse sellest, milline on kaebajate omavaheline suhe. Kaebajad ei ole teatanud täiendava riigilõivu tasumisest või esitanud kohtu küsitud andmeid riigilõivu tasumise kohta. Kaebajad palusid anda riigilõivu tasumiseks täiendavalt aega kuni 25. septembrini 2023. Sellega arvestades kontrollis kohus riigilõivu tasumist 26. septembri 2023. a seisuga. Kohus ei leidnud kohtute infosüsteemist erinevate andmete sisestamise teel andmeid riigilõivu 600 või 1200 euro tasumise kohta kaebuse esitamise ajal või ajavahemikul 7.-26. september 2023. Kohus selgitas, et riigilõivu tasumise ja kaebuse menetlusse võtmise korral oleks kaebajad tasutud riigilõivu suure tõenäosusega kaotanud, kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed.
5.Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtu 27. septembri 2023. a määruse vaidlustamiseks määruskaebuse, milles paluvad tühistada halduskohtu määrus ja saata asi tagasi esimese astme kohtule, kuid teisele kohtunikule menetlemiseks. Kaebajad selgitavad, et ei nõustu kohtu põhjendustega riigilõivu kohta. Kaebajad palusid selgitada kohtul, miks on vajalik kahekordne riigilõiv ühiselt elavate isikute kohta. Samuti palusid kaebajad, et kohus pikendaks riigilõivu tasumise tähtaega, kuid kohus sellele ei vastanud. Kaebajad jäid ootama riigilõivu tasumiseks selgitust, kas maksta ühe- või kahekordne summa. Alles 27. septembri 2023. a määruses kohus selgitas olukorda. Kaebajad leiavad, et kohus soovis jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna kohus leiab, et kaebuse eduväljavaated on vähesed, ning riigilõivuga seonduv on otsitud põhjendus asja mittemenetlemiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuse esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuse esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebuse menetlusse. Vaidlustatud halduskohtu määrus on selge. Halduskohus ei võtnud kaebust menetlusse, vaid tagastas kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Nendel asjaoludel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks küsida vastustajalt seisukohta määruskaebuse osas.
7.Tartu Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Vaidlus puudub asjaolu üle, et kaebajad esitasid Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebuse, kuid kaebuse esitamisel ei tasunud riigilõivu või vähemalt ei esitanud andmeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada riigilõivu tasumine.
9.Halduskohus leidis, et kuna kaebuse esitasid ühiselt kaks kaebajat ja taotlesid kahju hüvitamist summas 20 000 eurot, tuli kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv kaks korda 600 eurot, s.t riigilõivuseaduse § 60 lg 2 järgi 600 eurot ja HKMS § 104 lg 1 alusel mõlema kaebaja eest. Ringkonnakohus ei jaga arusaama, et 20 000 euro hüvitise nõudmiseks pidanuks kaebajad tasuma riigilõivu 600 eurot kummagi kaebaja eest. HKMS § 104 lg 1 ls 3 näeb tõesti ette, et mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses. Kaebusest nähtuvalt soovivad kaebajad kahju hüvitamist nende kaasomandisse kuuluva kinnisasja väärtuse vähenemise tõttu. Kinnistusregistri registriosa nr xxx II jao andmetest ilmneb, et kummalgi kaebajale kuulub 1⁄2 osa kaasomandist. Halduskohtule esitatud kaebusest on arusaadav, et kaebajad soovivad saada hüvitisena kokku 20 000 eurot tervikliku asja väärtuse vähenemise tõttu. Et kummalegi kaebajale kuulub 1⁄2 kaasomandist, siis langeb kummalegi kaebajale kahjust pool ja kummagi kaebaja nõude suuruseks 10 000 eurot. Vastavalt RHS § 60 lg-le 2 tuli kummalgi kaebajal tasuda riigilõivu seega 300 eurot. 600 eurot riigilõivu tulnuks tasuda juhul, kui kumbki kaebaja eraldi nõudnuks hüvitist 20 000 eurot.
10.Halduskohus jättis kaebajate kaebuse käiguta ja andis tähtaja, mille jooksul tuli tasuda nõuetele vastavas summas riigilõiv. Kaebajad riigilõivu ei tasunud, vaid esitasid kohtule avalduse, milles soovisid selgitust riigilõivu summa suuruse kujunemise kohta ja palusid pikendada riigilõivu tasumiseks kohtu antud tähtaega. Halduskohus kaebajatele ei vastanud, vaid tagastas 27. septembri 2023. a määrusega kaebuse.
11.Ringkonnakohus leiab, et tekkinud olukorras puudus halduskohtul põhjendatud alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Seda eelkõige asjaolu tõttu, et kohus ei vastanud kaebajate 18. septembri 2023. a esitatud avaldusele. Halduskohus ei andnud kaebajatele selgitust riigilõivu summa suuruse osas ega vastust riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotluse osas. Sellega jättis halduskohus kaebajad teadmatusse menetluse edasise käigu osas. Kaebajatel ei olnud teavet, kas neile antud tähtaeg riigilõivu tasumiseks pikendati või mitte ja milline on lõplik summa, mida kaebajad peavad tasuma riigilõivuna kaebuse esitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud kaebajad oma avaldusele vastuse mittesaamisel mõistma, et kohus pikendas neile antud tähtaega riigilõivu tasumiseks. See, et kohus vaikimisi pikendas kaebajatele antud tähtaega, selgub alles kaebuse tagastamise kohta tehtud 27. septembri 2023. a määrusest. Samuti ei olnud kaebajatele arusaadav, milline summa tuleb neil riigilõivuna tasuda. Halduskohus küll selgitas 29. augusti 2023. a määruses, et mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses, kuid sellest hoolimata pidi halduskohus vastama ka kaebajate 18. septembri 2023. a avalduses täpsustust vajanud küsimusele riigilõivu summa kohta. Liiati selgitas ringkonnakohus eelnevalt, et kaebajatel tuli tasuda riigilõivu kokku 600 eurot (300 eurot + 300 eurot), mitte kokku 1200 eurot. Kuna kohus ei andnud kaebajatele nende soovitud teavet ning ei lahendanud taotlust riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks, toimis halduskohus kaebust tagastades ennatlikult.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate arvamusega, et riigilõivuga seonduv on halduskohtu otsitud põhjendus asja mittemenetlemiseks. Halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmise eelduseks on seadusega sätestatud riigilõivu tasumine. Kui kaebuse esitamisel riigilõivu ei tasuta, esineb kohtul seaduslik alus kaebus tagastada.
13.Eelnevalt toodud asjaolude pinnalt leiab ringkonnakohus, et Tartu Halduskohus tagastas
27.septembri 2023. a määrusega kaebajate kaebuse ebaõigesti. Halduskohtu vaidlustatavast
määrusest ega ka määruskaebusest ei nähtu, et kaebajad oleksid selgelt mõistnud kohtu seisukohta riigilõivu summa ja riigilõivu tasumiseks antud tähtaja osas.
14.Tuginedes HKMS § 210 lg-le 3 ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 27. septembri 2023. a määruse ning saadab haldusasja tagasi esimese astme kohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.