Tanel Kärmase ja Kärt Renniti kaebus Viljandi valla vastu kahju hüvitamiseks (ehitisregistri andmete parandamata jätmine)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebajad - Tanel Kärmas ja Kärt Rennit, mõlema kaebaja esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja - Viljandi vald, esindaja Alar Karu
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebajate kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 14).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebajad Tanel Kärmas ja Kärt Rennit esitasid 10.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viljandi valla vastu kahju 20 000 euro hüvitamiseks. Kaebajad on Viljandi vallas Päri külas Päri tee 14-10 asuva korteriomandi (registriosa number 1997939, eriomandi ese eluruum üldpinnaga 78,1 m2, edaspidi korter) kaasomanikud. Kortermaja keskküte lülitati välja võlgnevuse tõttu 2010. aastal. Kaebajad omandasid korteri 2015. aastal. Kaebajad esitasid 16.08.2022 vastustajale taotluse parandada ehitisregistris andmed korteri kütte liigi kohta, kuna korteris ei ole kaugküte (keskküte), vaid lokaalne küte (õhksoojuspump). Õhksoojuspumba paigaldasid kaebajad ajavahemikul september 2016 kuni suvi 2017. Vastustaja leidis, et andmete muutmine ei ole võimalik nende parandamise teel,
kuna küttesüsteemi muutmine on ehitusteatist nõudev tegevus. Vastustaja keeldus 09.03.2023.a kirjaga nr 2-8/832-2 teatise alusel andmete muutmisest ja kahju 20 000 euro hüvitamisest. Kaugkütte lülitas välja vastustaja munitsipaalettevõte enne 01.07.2015 ning ajal, mil korter kuulus vastustajale. Sellises olukorras tuleb vastustajal hinnata, kas kaugkütte eemaldamist ja lokaalsete kütteseadmete paigaldamist saab lugeda tehnosüsteemi muutmiseks ning kas muudatuste sisseviimiseks on vaja läbi viia täiendav seadustamise menetlus. Kaebajate arvates seda nõuda ei saa. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on vastustajale selgitanud, et andmete parandamine on võimalik, kuid vastustaja seda ei tee. Erinevad avaliku võimu organid on vastupidistel seisukohtadel. Kaebajad soovivad seadustada korterit müügiks. Kaebajatele on tekkinud varaline kahju korteriomandi väärtuse vähenemise tõttu. Kaebajad hindavad pankade ja maakleritega toimunud suhtluse põhjal, et kasutusloaga ja kasutusloata korteri hinnavahe on 20 000 eurot. Vastuseks kohtu küsimusele selgitasid kaebajad, et kahju tekitanud vastustaja õigusvastane tegevus on see, et keeldutakse ebaõigete või puudulike andmete parandamise korras ehitistregistri andmete parandamisest ja kaebajate korterisse õhksoojuspumba registreerimisest. Ehitisregistri järgi on korteris kaugküte, aga tegelikult seda ei ole. Kui ei soovita kaugkütet tagasi lülitada, siis tuleks seadustada andmete parandamise korras, et korteris on õhksoojuspump. Tegemist on olukorraga, kus ehitisregistri andmed on ebaõiged või puudulikud ning kaebajad on esitanud registrile õiged andmed.
2.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Ehitisregistrisse andmete kandmisest keeldumine oli haldusmenetluse seaduse mõistes toiming. Andmete esitamise teatisega ei saa seadustada ebaseaduslikku ehitustegevust. Kaebajad ei ole esitanud ehitusteatist. Kaebajate väide, et vastustaja (vastustaja õiguseellane) lülitas elamu keskküttesüsteemist välja, on väär. Kohalik omavalitsus ei ole kaugkütte teenuse osutaja ja ei saa korteriomanike eest otsuseid vastu võtta. Päri tee 14 kortermajale lõpetati kaugkütte teenuse osutamine võlgade tõttu. Vastustaja teada osutas teenust aastal 2010 Osaühing Ramsi VK (registrikood 10357298), dokumendid 2010. aasta kohta on praeguseks hävitatud. Pärsti Vallavalitsuse 31.01.2011.a istungil otsustati, et Päri 3 (praegune aadress Päri tee 14) hoones tuleb nõuda keskküttesüsteemi tagasi ühendamist. Vastustaja õiguseellane ei ole enne korteri müüki ümber ehitanud elamu keskküttesüsteemi korteri piirides, näiteks eemaldanud korterist radiaatoreid ja püstakuid. Ehitise tehnosüsteemi muutmine või asendamine on ümberehitamine, selleks on nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kui korteriomanik on ebaseaduslikult ehitanud ümber korteri küttesüsteemi, siis ei teki sellest õigustatud ootust ehitamise seadustamiseks. Kaebajate esitatud andmete põhjal ehitati korteri küte ümber aastatel 2016-2017, sel juhul ei kohaldu sätted enne 01.07.2015 tehtud ehitustööde seadustamise kohta. Andmete parandamine ei asenda kasutusluba või -teatist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi selgitustest ei nähtu, et vastustaja oleks õigusnorme valesti tõlgendanud. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Vastustaja ei ole toimingu (kande tegemine ehitisregistrisse) sooritamata jätmisega käitunud õigusvastaselt ja rikkunud kaebajate õigusi. Kaebajad ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid.
Poolte vahel on toimunud pikk kirjavahetus ja korduvad arutelud korteri küttega seotud küsimustes. Probleemide hulgas on, et Päri tee 14 kinnisasi on määratud kaugküttepiirkonnaks, kaugküttealaga on tegemist alates aastast 2004, üksiku korteri eraldamine kaugküttest ei ole lubatud, korterelamu ümberehitamiseks on 28.12.2021 esitatud ehitusteatis, mis näeb ette kütte- , ventilatsiooni- ja soojaveelahenduse kaugkütte baasil, ehitusluba ei saa anda, kui samale asukohale on antud või menetletakse ehitusluba ja nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik. Vastustaja hiliseim, 24.01.2024 kujundatud seisukoht oli, et korteri praeguse kütte saab seadustada tingimusega, et korteris võetakse kasutusele kaugküte, kui tervik-rekonstrueerimise projekti asutakse realiseerima. Kohtu seisukoht
3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eeldused. Kui vähemalt üks eeldus on täitmata, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine võimalik ja muude eelduste käsitlemine enam vajalik ei ole. Kohus ei ole eelduste täidetuse hindamisel seotud kindla järjekorraga.
4.Kaebajad tuginevad vastustaja õigusvastase tegevusena sellele, et vastustaja ei parandanud ehitisregistris andmeid korteri soojusvarustuse ja soojusallika liigi kohta. Vastustaja keeldus sellest 09.03.2023.a dokumendiga nr 2-8/832-2 (kaebuse lisa 3). Selles dokumendis on põhjendusena öeldud, et korteri küttesüsteemi ei saa seadustada andmete esitamise teatisega. Kaebajate väitel oli vastustaja tegevus õigusvastane, kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud ehitisregistri põhimääruse § 35 lg 1 ütleb, et ebaõigete või puudulike registriandmete korral esitab andmeandja registrile õiged andmed.
5.Kohtu hinnangul vastustaja õigusvastast tegevust ei esine. Ehitisregistri põhimääruse § 35 lg 2 sätestab, et registriparanduskandega parandatakse andmed juhul, kui andmete parandamise eelduseks ei ole ehitusseadustikus nimetatud pädeva asutuse läbi viidavad menetlused ja tehtavad toimingud, välja arvatud § 31 lõikes 4 sätestatud juhul. Viidatud § 31 lg 4 sätestab, et andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarustuse, energiaallika, tualettruumi olemasolu ja liikide ning päikesepaneelide olemasolu kohta kantakse registrisse registriparanduskande automaatkandega juhul, kui tehnosüsteemi olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust.
6.Vaidlust ei ole selles, et - korterile anti kasutusluba eluruumina 24.10.2007; - kasutusloas on elamu küttesüsteemina märgitud kaugküte (kaugkeskküte); - lokaalse kütte (õhksoojuspumba) ehitasid kaebajad ajavahemikul september 2016 kuni suvi 2017. Kui korteri kütte liigiks kasutusloa järgi on kaugkeskküte ja kaebajad on selle asemele ehitanud lokaalse kütte (õhksoojuspumba), siis on tegemist ümberehitamisega. Alates 01.07.2015 kehtiva ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 3 p 3 alusel on ümberehitamiseks
muuhulgas ehitamine, mille käigus paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet. EhS lisa 1 alusel oli selliseks ehitamiseks nõutav ehitusteatis. Riigikohus on selgitanud, et varasemat ehitustegevust ei ole võimalik seadustada ehitusteatise menetluses, vaid seda saab teha ehitusja kasutuslubadega (Riigikohtu lahend asjas 3-17-1859, p 17). Seega oli korteri kütte andmete muutmise eelduseks enne ehitamise alustamist läbi viidud ehitusteatise menetlus või pärast ehitamist läbi viidud ehitus- ja kasutusloa menetlus. Ehitisregistri põhimääruse § 31 lg 4 nimetatud erandi kohaldamiseks vajalikku võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingut ei ole. Andmete muutmine ei olnud võimalik andmete parandamise teel.
7.Õige ei ole kaebajate väide, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (ehitisregistri vastutav töötleja kuni 07.07.2023) või kliimaministeeriumi (ehitisregistri vastutav töötleja alates 08.07.2023) antud selgituse põhjal on andmete parandamine võimalik või isegi kohustuslik. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium selgitas 22.02.2023.a e-kirjas (kaebajate 04.03.2024.a avalduse lisa 3), et ta saab anda õigusalase selgituse ministeeriumi enda poolt väljatöötatud õigusakti kohta ning selgitada õigusnormi tähendust. Ministeerium ei ole pädev lahendama õigusvaidlust, õiguslikult nõustama, üksikjuhtumit lahendama või andma juhiseid, kuidas üksikjuhtumil käituda. Ministeerium on juba vastustajale selgitanud, et andmete esitamise teatisega saab andmeid muuta üksnes juhul, kui ei ole vaja läbi viia EhS nimetatud pädeva asutuse poolt läbi viidavaid menetlusi ja toiminguid (ehitus- ja kasutusteatise või ehitus- ja kasutusloa menetlust.) Seega kui EhS tähenduses on tegemist ehitamisega ja selleks on nõutav ehitusteatis, siis ei saa andmeid muuta andmete esitamise teatisega. Pärast 01.07.2015 toimunud ehitustegevuse n.n seadustamise kohta eriregulatsioon puudub, s.t läbi tuleb viia EhS kirjeldatud tavapärane ehitusteatise või ehitusloa ja seejärel kasutusteatise või kasutusloa menetlus. Ministeerium selgitas juba eelmises vastuses kaebajatele, et otsuse vastuvõtmine, kas on vaja läbi viia EhS nimetatud teatise või loamenetlus, on kohaliku omavalitsuse pädevuses, ning kohaliku omavalitsuse otsust saab vaidlustada kohtus. Kliimaministeerium selgitas 20.02.2024.a e-kirjas (kaebajate 04.03.2024.a avalduse lisa 1), et kui ehitise andmed on aegunud, puudulikud või valed, saab neid parandada andmete esitamise teatise abil. Andmete esitamise teatist ei saa kasutada, kui uued andmed (näiteks suurem hoone maht) on tekkinud tegevusest, mis nõuab või oleks nõudnud ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist, ning andmete parandamiseks on vaja esmalt kaasata teisi osalisi või viia läbi menetlusi kohaliku omavalitsusega. Sellisel juhul tuleb ehitisregistri kaudu tagantjärele esitada näiteks ehitusluba või -teatis või kasutusluba või -teatis. Kokkuvõttes on ministeeriumid selgitanud pooltele sama, mida leidis otsuse punktis 6 kohus kui läbi oleks tulnud viia ehitusteatise või -loa ning kasutusteatise või -loa menetlus, siis ei ole andmete parandamine lubatud. Kaebajad on esitanud ka kliimaministeeriumi 04.03.2024.a e-kirja (kaebajate 04.03.2024.a avalduse lisa 7). Selle sisu ei ole täielikult arusaadav, kuna kaebajad ei ole esitanud kirja, millele vastati. Kohtule nähtav osa kirjavahetusest käsitleb menetlustähtaegu.
8.Asjas ei ole võimalik kohaldada ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 või § 29 sätestatud menetlust, kuna ümberehitus toimus aastatel 2016-2017. Asjakohane ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 05.12.2022.a e-kiri (kaebajate 04.03.2024.a avalduse lisa 6), mille järgi kohalik omavalitsus peab hindama, kas
antud juhul saab kaugkütte eemaldamist ja lokaalsete kütteseadmete paigaldamist lugeda tehnosüsteemi muutmiseks ning kas muudatuste sisse kandmiseks on vajalik läbi viia täiendav ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 kohane n.n seadustamise menetlus või saab andmed ehitisregistrisse kanda andmete esitamise teatisega. Kirjas toodud seisukoht eeldab, et tegemist on enne 01.01.2003 toimunud ehitamisega, mida reguleerib rakendusseaduse § 28, kuid see ei ole õige.
9.Asjas tuleb eristada vastustaja kui haldusorgani tegevust ning vastustaja või muude isikute tegevust eraõiguslikes suhetes. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et kahju peab olema tekitatud avalikõiguslikus suhtes. Vastustaja kui korteri kunagise omaniku tegevus (vastustaja oli korteri omanik kuni 13.04.2015 ning võõrandas korteri Rannatennis OÜ-le) ei ole toimunud avalikõiguslikus suhtes. Lisaks ei ole tõendatud kaebajate väide, et vastustaja ehitas korteri omanikuna ümber korteri küttesüsteemi. Kohtu hinnangul on usutav, et elamu soojusvarustuse teenus peatati 2010. aastal küttevõla tõttu. See, et vastustaja kasutas ajutiselt korteri kütmiseks teisaldatavaid elektriradiaatoreid, ei ole käsitletav korteri ümberehitamisena. Vastustaja esitas tõendid selle kohta, et ta ei ole korterist keskkütte torustikku ja radiaatoreid lammutanud (vastustaja vastuse lisa 9). Vastustaja on tõendanud, et haldusorganina nõudis ta 2011. aastal elamus keskkütte kasutamist (vastustaja vastuse lisa 8) ning kaebajate väitel nõuab vastustaja seda ka praegu. See tähendab, et vastustajal ei olnud mingit põhjust taotleda korteri omanikuna ehitusõigust korteri küttesüsteemi ümberehitamiseks või muul alusel muuta korteri kütte andmeid ehitisregistris. Pärast seda, kui vastustaja korteri müüs, ei olnud enam tema pädevuses otsustada, kas ja milline küte korteris või elamus on. Elamu soojusvarustuse tagamine ning elamusse küttesüsteemi rajamine või selle muutmine on eraõiguslikud küsimused, mille otsustamine on elamu kaasomanike (ühiselt kõigi korterite omanike) pädevuses. Vastustaja pädevuses on otsustada ehitusõiguse andmine, kui talle esitatakse sellekohane taotlus. Kui kaebajad korteri omanikena soovisid ehitada korterile lokaalse kütte, siis oli nende kohustus teha seda õiguspäraselt. See, et eluruumile esitatavate nõuete kohaselt peab eluruumis olema küte ning korteriomanikul on teiste korteriomanike ees kohustus tagada oma korteris kohane õhuniiskus ja temperatuur, ei anna kaebajatele õigust ehitada küttesüsteemi ehitusõigust omamata ja ei pane vastustajale kohustust omavoliliselt ehitatud küttesüsteemi andmeid ehitisregistrisse kanda. Kaugküttetorustiku omaniku ja soojuse müüja osaühingu Ramsi VK tegevus ei ole omistatav vastustajale. Soojuse müük toimus samuti võlaõiguslikus suhtes. See, et elamuni viivat töökorras kaugkütte torustikku praegu olemas ei ole, võib omada tähtsust poolte muudes vaidlustes (vt otsuse punkti 12), kuid sellel ei ole tähtsust käesolevas vaidluses. Nagu eespool öeldud, on korteriomanike pädevuses otsustada, kuidas korraldada elamu kütmine, ning selleks vajalikud ehitustööd tuleb teha õigusnorme järgides.
10.Täitmata on ka muud kahju hüvitamise eeldused. Kaebajad ei ole tõendanud kahju tekkimist ja suurust. Kaebajate väide, et seadustamata lokaalse küttega korteri väärtus on 20 000 euro võrra väiksem seadustatud lokaalse küttega korteri väärtusest, jääb paljasõnaliseks kaebajad väidavad, et see on nii, kuid ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Kohus selgitas 13.02.2024.a määruse punktis 5.3 kaebajatele võimalusi oma väite tõendamiseks, kuid kaebajad ei ole seda teinud.
Kohus märgib, et käesoleva asja raames oleks kohus saanud arvestada kahju, mis on põhjuslikus seoses kaebuse aluseks oleva konkreetse tegevusega, mida kaebajad vastustajale ette heidavad. Tegemist ei ole kasutusloata korteriga, vaid korteris on tehtud ümberehitusi, mille tõttu korter ei vasta enam kasutusloale ja mida kaebajad soovivad seadustada. Sellest väljapoole jäävad võimalikud korteri väärtust mõjutavad asjaolud (näiteks korteriomanike otsus laenu võtmise kohta) ei puutu käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse. Kaebajad on jätnud kasutamata kohased õiguskaitsevahendid. RVastS § 7 lg1 tuleneb, et riigivastutusõiguses ei aktsepteerita esmase õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõuet. Kui kaebajad olid veendumusel, et korteri kütte liigi andmeid oleks saanud muuta andmete parandamise teel, siis oleks kaebajatel tulnud kahju ärahoidmiseks esitada halduskohtule sellekohane kohustamiskaebus. Samuti oli kaebajatel võimalus esitada vastustajale taotlus anda korterile uus ehitus- ja kasutusluba nii, et kütte liigiks on lokaalne küte, ning vastustaja keeldumise korral esitada kohtule vastav tühistamis- ja kohustamiskaebus. Kohtuasja dokumentide põhjal on kaebajad teinud sellele suunatud toiminguid - koostatud on ehitusprojekt (kaebajate 04.03.2024.a avalduse lisa) ja kaebajad on püüdnud koguda kaasomanike nõusolekuid (kaebajate 08.04.2024.a avalduse lisa 1, korter 8 ei ole nõusolekut andnud).
11.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
12.Käesolevas kohtuasjas lahendas kohus kahju hüvitamise nõuet alusel, et vastustaja ei muutnud korteri andmeid ehitisregistris nende parandamise teel. Kaebuse aluseks ei olnud see, et vastustaja on keeldunud korterile ehitus- või kasutusloa andmisest selle praegusel kujul, ning sellist haldusakti ei ole kohtu teada ka antud. Kaebajad esitasid 05.01.2024 ehitusloa taotluse ja vastustaja menetleb seda (on esitanud kaebajatele nõude kõrvaldada taotluse puudused). Vastustaja selgituste põhjal on kaebajad, vastustaja ja korteriomanikud (korteriühistu) liikumas lahenduse poole, milleks on anda korteris lokaalse kütte seadustamiseks ehitusluba kõrvaltingimusega ehk kuni elamu kui terviku rekonstrueerimise kohta tehtud korteriomanike otsuste elluviimiseni. Kui vastustaja keeldub ehitusloa andmisest, siis on kaebajatel õigus vaidlustada see haldusakt halduskohtus. Kui kaebajate hinnangul rikuvad nende õigusi korteriomanike otsused elamu rekonstrueerimise kohta, siis on tegemist maakohtu pädevuses oleva vaidlusega. Käesolevas asjas jätab kohus tähelepanuta poolte väited, mis on seotud elamu kaasomanike otsustega elamu rekonstrueerimise (s.h küttesüsteemi) kohta, elamu kui terviku renoveerimiseks 28.12.2021 esitatud ehitusteatisega, kaugkütte kasutamise kohustuse või lokaalse kütte kasutamise võimalusega elamus või korteris ning kaebajate 05.01.2024 esitatud ehitusloa taotlusega ja vastustaja väidetud puudustega taotluses, kuna need väljuvad käesoleva kohtuasja piiridest. Menetluskulud, muud taotlused, selgitused
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebajate kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
14.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid
kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.