Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.01.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-9949
Tsiviilasi
EK hagi MK ja PN vastu lepingu täitmise ja tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.05.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MK ja PN apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
30 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja EK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Enno Heringson Kostja I/apellant MK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II/apellant PN (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja v/adv Tanel Mällas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 19.05.2016 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Keelduda vastu võtmast täiendava tõendina vastustaja 09.01.2017 menetlusdokumendi lisana esitatud dokumenti nimetusega „Ekraanipilt PN 13.aprilli 2015.a e-kirjast“ ja eemaldada toimikust. Kuna dokument on esitatud elektrooniliselt, siis selle esitajale tagastamist ei toimu.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades apellantide kanda.
5.Määrata kindlaks EK põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 840 eurot.
6.Mõista EK kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude katteks MK-lt 420 eurot ja PN-lt 420 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt on MK ja PN kohustatud tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtu lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni EK-le.
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.02.07.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostjate vastu lepingu täitmiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks. Menetluskulud palus jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt suri 28.06.2009 hageja ja kostja I isa HK. 15.10.2009 pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on HK pärijateks tema pojad hageja (1/3 mõttelist osa) ja kostja I (1/3 mõttelist osa) ning üleelanud abikaasa TK (1/3 mõttelist osa). Mh kuulus pärandvara hulka kinnisasi nr XXXXXXX nimetusega „XXX“, asukohaga XXX külas Muhu vallas. 2015 kevadel suhtles hageja esindaja TK-ga seoses sellega, et hagejal olid tekkinud mitmed küsimused seoses pärandvara valdamise ja käsutamisega (nt oli hageja nõusolekuta võõrandatud pärandvara hulka kuuluv Traktor T-40, pärandvara hulka kuuluval kinnistul asunud palkmaja, kinnistu koosseisu kuuluvaid maid renditi välja kolmandale isikule, mille eest tasu hageja ei saanud).
3.Hageja arupärimisele seoses eelviidatud küsimustega vastas hageja esindajale kostja II, kes on TK poeg. Kostja II edastas esindajale TK vastused esitatud küsimustele, kuid märkis oma nime ja telefoninumbri järele „XXX kinnistu kaasomanik“. Selle peale esitatud täpsustavale küsimusele teatas kostja II, et: „Olen selle kinnistu ühisomanik, mitte kaasomanik, kuna XXX kinnistu on ühisomandis. Ühisomanikuks sain 2014.a. juunis pärast MK-lt tema pärandiosa ostmist. EK informeeris oma pärandiosa müügist MK, nii nagu kehtivad õigusaktid seda ette näevad“. Märgitud info saamisel võttis hageja ühendust kostjaga I, pärides, mida kostja II selle all mõtleb ning juhul, kui vastav tehing on tehtud, siis palus hageja saata vastava lepingu. Kostja I vastas hagejale, et: „Pärandi üleminekust pidi sind teavitama notar, endises elukohas sind kättesaadav ei olnud, siis pidi saadetama teade sulle töö juurde, rohkem minuga ühendust võetud ei ole, järelikult said nad sulle kirja edastatud. Paberil ei ole mul ühtegi lepingut, kõik on kuskil e-riigis.“ Järjekordse palve peale vastav leping siiski
saata, edastas kostja I 23.04.2015 hagejale juba 17.06.2014 sõlmitud „Pärandvara ühisusest osa müügi leping“ (lepingul on kostja I digitaalne allkiri dateeringuga 23.04.2015). Hagejale vastavat lepingut varasemalt edastatud ei ole. Hageja esindaja päringule, kuhu vastav leping saadeti, vastas tehingu tõestanud Tallinna notar Priidu Pärna, et vastav leping olevat Eesti Posti poolt toimetatud hagejale nimele A OÜ aadressil XXX ja saaja esindajana olevat selle vastu võtnud 08.07.2014 müügiassistent MK. OÜ A (rk XXXXXXXX) on hagejaga seotud äriühing. XXX Tallinnas asub OÜ A Tallinna esindus, kus hageja igapäevaselt kohal ei viibi – äriühingu registriaadress on hoopis YYY, kus asub äriühingu käitatav A. Lisaks oli EK 07.07 kuni 03.08.2015 puhkusel.
4.Seega isiklikult hagejale vastavat lepingut kätte ei toimetatud ning tema puhkuselt naastes seda keegi talle ka ei edastanud. Lisaks tekitab küsimusi asjaolu, et nagu nähtub poolte hilisemast e-kirjavahetusest, oli kostjale I teada hageja e-postiaadress. Selgusetuks jääb, miks kostja I ei edastanud vastavat lepingut ega teavitanud ostueesõigusest e-posti teel. Samuti nähtub kõnealuse lepingu punktist 5.5, et: „Müüja soovib, et notar edastaks teate ostueesõiguse teostamise õiguse kohta EK-le.“ Seega ei andnud kostja I notarile mitte käsundit kontrollida, milline on hageja rahvastikuregistri järgne elukoht ning saata kiri sinna, vaid andis notarile ise aadressi, millele palus teate toimetada. Samas nähtub hageja enda päringu ekraanipildist portaalis eesti.ee ja elukoha avalduse detailandmetest, et tema elukoha osas on elukohateade esitatud 09.01.2013 ja registreeritud 14.01.2013, so ca poolteist aastat enne vaidlusaluse 17.06.2014 tehingu tegemist. Selline kostja I käitumine jätab paratamatult mulje, et hagejale üritatigi vastav teade kätte toimetada kohta ja viisil, et see temani ei jõuaks. PP-lt saadud postisaadetise väljastusteatiselt nähtub, et see on edastatud OÜ A aadressil nimetatud äriühingule adresseerituna, millest tulenevalt ongi selle vastu võtnud müügiassistent MK. Vastav dokument ei tõenda aga kuidagi seda, et hagejale isiklikult oleks notar PP poolt midagi saadetud nii, et ta oleks selle ka isiklikult kätte saanud või tal olnuks muu mõistlik võimalus saadetuga tutvuda. Sellest lähtuvalt sai hageja tegelikkuses teada lepingust tõsikindlalt alles 23.04.2015, kui kostja I selle talle edastas. Lepingu tingimustest sai hageja teada ainult lepingust (isegi, kui kostja II lepingu olemasolule oma kirjades eelnevalt vihjas).
5.Tutvununa lepingu ja selle oluliste tingimustega, otsustas hageja teostada ostueesõigust lepingu eseme suhtes ning esitas 21.05.2015 ostueesõiguse teostamise avalduse, mille palus ühtlasi edastada kostjatele, keda paluti tulla 12.06.2015 kell 11.00 Tallinna notar Triin Sildi büroosse. Kuivõrd notarile olevat isikud teada andnud, et nad notarisse ei ilmu, edastas hageja 08.06.2015 kirja palvega, et kostjad siiski notarisse ilmuksid. 12. juuniks 2015 oli hageja deponeerinud notari deposiitkontole nõutava ostuhinna 30 000 eurot, kuid kostjad kohale ei ilmunud. Notari kinnitusel teatas kostja I 01.01.2015 e-kirjaga notarile, et ta ei ole ostueesõiguse teostamise avaldusega nõus, kuna temale teadaolevatel andmetel on ostueesõigus aegunud. Samuti pöördus notari poole kostja II 02.06.2015 e-kirjaga, kus kinnitab, et notari edastatud kirja (ostueesõiguse teostamise avalduse) sai ta kätte, kuid kirjas toodud hageja seisukohtadega ei ole ta nõus ning sellest tulenevalt ei saa ta tulla ka tehingut teostama. Ülaltoodust nähtuvalt on hageja teinud omalt poolt kõik, et olukorda kohtuväliselt lahendada, kuid kostjad ei ole selleks võimalust andnud.
6.Hagejale ei ole lepingut kätte toimetatud ning puudub võimalus seda ka kättetoimetatuks lugeda. Puudub vaidlus, et isiklikult ei ole hagejale 17.06.2014
sõlmitud „Pärandvara ühisusest osa müügi lepingut“ kätte toimetatud. Seega saab ilmselt põhjuseks, miks kostjad ei soovinud notari juurde ilmuda, olla ainult see, et kostjate arusaamisel tuleks ilmselt vastav leping lugeda hagejale kättetoimetatuks. Antud juhul selline regulatsioon ja vastavad eeldused puuduvad. Nagu hageja selgitas kostjatele ka 08.06.2015 e-kirjas, siis notariaadiseaduse (NotS) § 30 lg 4 sätestab, et osalejate oma soovil on notar õigustatud ja kohustatud koostama ja edastama tõestatud tehinguga seotud teateid ja taotlusi, mis õiguskäibes sellise tehinguga tavapäraselt kaasnevad. Samas ei tulene mitte ühestki NotS sättest võimalust vastav kirjavahetus kuidagi lugeda kättesaaduks. Vastav kiri tulnuks saata hagejale kui eraisikule. Hageja viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lõike 2 teisele lausele. Puudub vaidlus, et hageja elukohta ei ole vastav leping teadaolevalt samuti jõudnud. Kostja I on ise palunud notaril saata vastav kiri aadressile CCC, Tallinn, olukorras, kus hageja elukoht oli rahvastikuregistrist nähtuvalt hoopis teine ja seda juba ca poolteist aastat. Selle kohta, kas vastav kiri ka CCC Tallinnas saadeti, andmed puuduvad. Mingil põhjusel saadeti vastav teatis hoopis ühe hagejale kuuluva äriühingu esinduse aadressil (mitte isegi juriidilisel aadressil). Samas ei ole XXX Tallinnas hageja otsene ja ainus töökoht, kus ta pidevalt viibiks. Nagu varem märgitud, viibis hageja üldse vastaval ajahetkel puhkusel. Seega puuduvad igasugused alused väitmaks, nagu tuleks hagejale lugeda vastav leping kättetoimetatuks.
7.Kostjal I oli seadusest tulenev kohustus hagejat oma osa omandi üleandmisest teavitada. Kostja I on selles osas palunud notaril vastav teade edastada, kuid samas ei veendunud ilmselgelt ise, et vastav kohustus ka täidetud saaks. Nagu eespool märgitud, siis notar üksnes edastab vastavad dokumendid adressaadile, kuid kui seda ei õnnestu teha isiklikult, siis erinevalt näiteks täitemenetluse seadustiku § 10 lõikes 2 kohtutäiturite osas sätestatust praegusel juhul tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatu ei kohaldu. Samuti ei kohaldu antud juhul TsÜS § 69 lõike 2 teine lause, kuna teadet ei edastatud hageja elukohta. Kuna pärimisseaduse (PärS) 149 lg 1 sätestab kaaspärijate ostueesõiguse, siis tuleb arvestada ka ostueesõiguse regulatsiooni. Kuna kostjal I oli PärS § 149 lõikest 3 tulenev kohustus oma osa omandi üleandmisest viivitamata teatada hagejale, on kostja I kohustus tõendada seda, et ta on hagejale teatanud nii müügilepingust kui ka selle sisust. Hageja hinnangul täitis kostja oma vastava kohustuse 23.04.2015.
8.Ostueesõiguse teostamise tähtaeg ei ole möödunud ja kostjatel on kohustus teha vastavad tahteavaldused. Ülaltoodust nähtub, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg (PärS § 149 lg 2) algas hageja poolt lepingu saamisest, so 23.04.2015. Hageja tegi vastava avalduse 21.05.2015, so vähem kui ühe kuu möödudes. 12.06.2015 on Tallinna notar Triin Sild esitanud kinnituse, mille kohaselt on kostja I teavitanud notarit vastava avalduse kättesaamisest oma 01.06.2015 e-kirjaga.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lõikest 1 järgi tuleb antud juhul lugeda, et 17.06.2014 Tallinna notari Priidu Pärna koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr 2215 all registreeritud „Pärandvara ühisusest osa müügi leping“ on sõlmitud kostja I kui müüja ja hageja kui ostja vahel, mille tagajärjel on hageja omandanud seni kostjale I kuulunud 1/3 suuruse mõttelise osa 28.06.2009 surnud HK pärandvara ühisusest (sh kinnistu nimetusega „XXX“ registriosa nr XXXXXXX). Seega on hagejal kostja I vastu lepingu täitmise nõue. Kuna pärandavara ühisuse koosseisu kuulub ka kinnisasi, peab tähele panema kinnisasja osas ostueesõiguse teostamise erisusi. Sellega seoses esitas hageja täiendava nõude kostja I kui ostja
vastu, kes on ebaõigesti kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, nõusoleku saamiseks kinnistusraamatu kande parandamiseks. Samuti kostja I kui müüja vastu nõusoleku saamiseks hageja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.
10.Eeltoodust tulenevalt palus hageja: kohustada kostjat I täitma hageja ees ostueesõiguse alusel kostjate vahel 17.06.2014 Tallinna notari Priidu Pärna koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr 2215 all registreeritud „Pärandvara ühisusest osa müügi lepingut“ ning andma hagejale üle lepingu esemeks oleva 1/3 suuruse mõttelise osa 28.06.2009 surnud HK (ik XXXXXXXXXXX) pärandvara ühisusest (sh kinnistu nimetusega „XXX“ registriosa number XXXXXXX, asukohaga Saaremaal Muhu vallas XXX külas); ning asendada kostja I vastavad nõusolekud kohtuotsusega; tuvastada kostja II kohustus anda nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kinnistusraamatu teise jakku kantud kanne nr 3 osas, millest nähtub kostja II omandiõigus ühisomanikuna kinnistu nimetusega „XXX“ registriosa nr XXXXXXX suhtes; asendada kostja II nõusolek kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtuotsusega; tuvastada kostja I kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kinnistusraamatu teise jakku hageja kandmiseks ühisomanikuna (koos TK-ga); asendada kostja I nõusolek kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtuotsusega.
11.Vastuseks kostjate vastuväidetele märkis hageja järgmist. Teatamiskohustuse täitmise hindamisel ei oma tähtsust enne lepingu sõlmimist toimunud asjaolud. Heauskseks ei saa lugeda kostja I käitumist, kes pole teinud jõupingutusi hagejale seadusega ettenähtud info kohale toimetamiseks. Hagejale ei ole lepingut toimetatud tema elukohta ja selle riski kandja on kostja I. Hagejale ei saa lepingut kätte toimetatuks lugeda selle saatmisega ühe tema ettevõtte kontorisse. Hagejani on lepingut üritatud toimetada tavapäratult ja lisariske tekitavalt (st mitte tema elukohta, puhkuste perioodil, mitte isiklikult jne). 27.08.2014 saadetud ostja e-kirjast ei nähtu tehingu sisu. Kostjate vastuväited
12.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
13.HK pärandvara on ühisomandis ning praeguse ajani vara jagatud ei ole. Mh kuulub pärandvara hulka XXX kinnistu registriosa nr XXXXXXX. 01.06.2013 saatis kostja I hagejale e-kirja, milles pakkus oma ühisosa pärandvarast hagejale müügiks, nimetades hinnaks 30 000 eurot. Hageja keeldus, leides, et Muhus ja Saaremaal on palju sobivamaid paiku, kuhu elamine soetada. Suulise vestluse käigus on kostja I oma osa müügiks pakkunud ka TK-le ning kuna viimane samuti finantside puudumise tõttu keeldus, tegi kostja I pakkumise ka kostjale II.
14.29.04.2014 saatis kostja II hagejale e-kirja nendevahelise telefonivestluse jätkuks. Kirjast nähtub, et kuivõrd XXX kinnistul elab kostja II ema, TK, oleks kostja II põhimõtteliselt nõus ära ostma nii kostja I kui hageja ühisosa. Samuti informeerib kostja II hagejat vajalikest notariaalsetest toimingutest ühisosa müümisel ja kaasomandiks jagamisel. 30.04.2014 on hageja saatnud kostjale II vastuse, milles lubab asja üle järele mõelda. 13.05.2014 e-kirjas kostjale II nimetab hageja oma ühisosa hinnaks 60 000 eurot. Kostja II on hagejale vastanud 15.05.2015 e-kirjaga, milles märgib, et hageja küsitav hind on „suhteliselt kõrgelt üle lati“ ning seda ei ole ta valmis maksma. Samas e-kirjas kirjutab kostja II, et „vaatan, kas saan XXX-ga
kokkuleppele tema osa ostmises.“ 17.06.2014 vormistati Tallinna notar Priidu Pärna büroos kostjate vahel ostu-müügileping, millega kostja I müüs oma ühisosa pärandvarast kostjale II. Vastavalt kokkuleppele saatis notar hagejale kui ühele ühisomanikule, teavituse ostueesõiguse teostamise kohta kostjale I teadaoleval aadressil CCC, Tallinn. 28.06.2014 jätkus hageja ja kostja II e-kirjavahetus, hageja märgib, et reaalses elus on hindamisakt ja tegelik müügihind erinevad asjad. Samuti viitab hageja asjaolule, et tema teadmata on tehtud tehinguid pärandvara hulka kuuluva vallasvaraga. Kostja II on saatnud vastuskirja 27.08.2014, milles kirjutab: „/.../Mina otsisin XXX osa, sest mul oli vaba raha, kokkulepitud hind sobis ja mu seal elaval emal on kindlam tunne. /.../ See, et sa ei soovinud XXX osa osas oma ostueesõigust teostada, näitab, et pidasid seda hinda liiga kõrgeks.“ 19.09.2014 ekirjas märgib hageja mh, et kaaluks enda osa müümist, kui hind on vähemalt 50 000 eurot. 30.09.2014 e-kirjas vastab kostja II, et: „50 000 on kolmandiku Muhu vara eest liiga palju“ ja „Mul ei ole midagi selle vastu, et seal koos ühisomanikud olla. Kui soovid minu kolmandikku sele hinnaga osta, võime käed lüüa.“ Hageja kirjutab vastu 30.09.2014: „/.../ Samuti ei ole mul huvi kellegi osa osta ja pole kunagi olnudki, muidu oleksin venna osa juba ammu ära ostnud“.
15.Ostueesõiguse teostamise tähtaeg on möödunud. Kostja I ühisosa müük oli päevakorras juba 2013 suvel, kui kostja I oma osa hagejale pakkus, kuid viimane sellest keeldus. Kuivõrd kostja I oli pigem huvitatud rahalistest vahenditest kui ühisvara kolmandikust, pakkus ta (suuliselt) oma osa ka TK-le ning kostjale II. 2014 kevad/suvel hageja ja kostja II vahel peetud e-kirjavahetusest nähtub selgesti, et arutamisel oli 1/3 mõttelise osa väärtus ning selle võimalik ost-müük. Põhimõtteliselt oleks kostja II kokkuleppele jõudmise korral nõus olnud ära ostma nii kostja I kui hageja kolmandiku. Kuivõrd aga hageja hindas oma osa vähemalt 50 000 eurole, pidas kostja II seda liiga kalliks. 27.08.2014 kostja II e-kirjast hagejale nähtuvalt pidi hageja ostu-müügitehingust teada saama vähemalt 19.09.2014, mil ta kostjale II e-kirja teel vastas, et kaaluks oma osa müümist, kui hind oleks vähemalt 50 000 eurot. Samas, kui kostja II hagejale 30.09.2014 oma osalust sama raha eest pakub, kirjutab hageja vastu: „Samuti ei ole mul huvi kellegi osa osta ja pole kunagi olnudki, muidu oleksin venna osa juba ammu ära ostnud“. Eeltoodust tulenevalt leidsid kostjad, et hageja väited selle kohta, et ta ei teadnud midagi kostja I ühisosa müügist kostjale II, on ebaõiged. Hageja oli teadlik müügilepingu detailsetest tingimustest. Hageja on oma e-kirjadega väljendanud suhtumist, et temale sobib olukord, kus temale kuulub 1/3 mõttelist osa ning ta ei kavatse kellegi osa osta.
16.Hageja on esitanud seisukoha, mille kohaselt ei ole osa ostu-müügileping hagejale isiklikult kätte toimetatud. Viitega TsÜS § 69 lõikele 2 leidsid kostjad, et saaja eluvõi asukohta ei saa määratleda kitsalt selliselt, et füüsilistel isikutel on üksnes elukoht ja juriidilistel isikutel asukoht. Eesti õiguse kohaselt puudub füüsilistel isikutel kohustus rahvastikuregistris oma elukoht registreerida, mistõttu võib registris olla märgitud üks aadress, kuid isik viibib (kas püsivalt või ajutiselt) tegelikult hoopis mujal. St isiku elukoht ja tegelik asukoht ei pruugi kattuda. Seetõttu on notar Priidu Pärna praktikas pigem tavaks saata dokumente lepinguosaliste antud aadressidele, kuna tavasituatsioonis tagab see kindlama kättetoimetamise. Hageja on ekslikult hagis väitnud, nagu oleks kiri saabunud OÜ A-le kui äriühingule lihtkirjalikult. Tulenevalt lepingute konfidentsiaalsest sisust ning võttes arvesse ka andmekaitse nõudeid, edastavad notarid lepingud postiga üksnes tähitult koos väljastusteatega. TsÜS-i säte ei nõua, et saaja peaks kättesaamiseks olema tutvunud tahteavalduse sisuga, piisab
sellest, et tahteavaldus on jõudnud tema mõjusfääri, st elu- või asukohta. Samuti ei ole nõutav isiklik kättetoimetamine.
17.Esmalt saatis notar Priidu Pärna lepingu koos kaaskirjaga vastavalt kokkuleppele CCC Tallinnas, mis oli kostjale I teadaolev hageja elukoht. Kuivõrd kättetoimetamine ebaõnnestus, st eelnimetatud aadressil hagejat ei viibinud, saatis notar lepingu koos kaaskirjaga tähitult koos väljastusteatega järgmisele kostjale I teadaolevale aadressile, milleks oli OÜ A, mille juhatuse liige ja ainuosanik hageja on. Väljastusteatelt nähtub selgelt, et saajaks on hageja, teatele on märgitud ka A OÜ, kuivõrd tegemist on siiski ettevõtte aadressiga majas, kus tegutseb mitmeid teisigi äriühinguid, ning postiljonil on seetõttu oluliselt lihtsam saajat tuvastada. Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et tahteavalduse kättesaaduks ning jõustunuks lugemiseks ei pea saaja olema tahteavaldust tegelikult kätte saanud ega selles sisust teadlik, oluline on vaid see, et saajal tekiks mõistlik võimalus avaldusega tutvuda. Priidu Pärna büroosse tagasi saadetud väljastusteatelt nähtub selgesti, et kirja on vastu võtnud MK, kes töötab OÜ A assistendina. Hageja on OÜ A juhatuse liige ning ainuosanik, mistõttu saab tõsikindlalt väita, et leping on jõudnud hageja mõjusfääri ning tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kõik hageja vastupidised väited on paljasõnalised ning tõendamata.
18.Seega on hagejat osa müügist nõuetekohaselt teavitatud ning ostueesõiguse kasutamise tähtaeg on möödunud. Lisaks, tulenevalt kostja II ja hageja vahel peetud kirjavahetusest, on äärmiselt ebatõenäoline, et hageja ei teadnud müügitehingust. Kostjate hinnangul on hageja ise olnud seisukohal, et temale sobib ühisomand ning ta ei soovi kellegi osa osta. Esimese astme kohtu otsus
19.19.05.2016 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja kohustas kostjat I täitma hageja ees ostueesõiguse alusel kostjate vahel 17.06.2014 Tallinna notari Priidu Pärna koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr 2215 all registreeritud „Pärandvara ühisusest osa müügi lepingut“ ning andma hagejale üle lepingu esemeks oleva 1/3 suuruse mõttelise osa 28.06.2009 surnud HK, isikukood XXXXXXXXXXX, pärandvara ühisusest (sh kinnistu nimetusega „XXX“ registriosa nr XXXXXXX, asukohaga Saaremaal Muhu vallas XXX külas). Kohus asendas kostja I vastavad nõusolekud kohtuotsusega. Kohus tuvastas kostja II kohustuse anda nõusolek Saaremaal Muhu vallas XXX külas XXX kinnistu ühisomandi suhtes tehtud omanikukande kustutamiseks ning asendas vastava tahteavalduse käesoleva otsusega sõnastuses „PN annab nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX II jakku enda kohta kantud ühisomaniku kande nr 3 kustutamiseks.“ Kohus tuvastas kostja I kohustuse anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX II jakku kandesse nr 3 hageja kandmiseks ühisomanikuna ning asendas vastava tahteavalduse käesoleva otsusega sõnastuses: „MK annab nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX II jakku kandesse nr 3 EK ühisomanikuna kandmiseks.“ Hageja menetluskulud jäid võrdsetes osades kostjate kanda ning kostjate menetluskulud jäid nende endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks määrusega.
20.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: - 28.06.2009 suri hageja ja kostja I isa HK.
-
-
-
15.10.2009 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt (t lk 12) pärisid tema vara 1/3 mõttelise osa abikaasa TK, 1/3 mõttelise osa hageja ja 1/3 mõttelise osa kostja I. Pärandvara hulka kuulus kinnisasi asukohaga Muhu vald, XXX küla, XXX, registriosa nr XXXXXXX (t lk 18), mille ühisomanikeks 15.10.2009 koostatud kinnistamisavalduse alusel on registrisse kantud pärijad TK, hageja ja kostja I. 17.06.2014 on kostja I sõlminud kostjaga II pärandvara ühisuse osa müügilepingu (t lk 22), millega võõrandas oma osa kinnisasjast. Juhul, kui kaaspärijad müüvad oma osa varast kolmandale isikule, on hageja kaaspärijana ostueesõiguse suhtes õigustatud isik (müügilepingu p 4.2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 2, PärS § 149 lg 1). Kinnisasja omanike ring on nähtav kinnistusregistris ja seetõttu pidi osa ostjale olema arusaadav, et kehtib kaasomanike ostueesõigus. 21.05.2015 on notar Triin Sild koostanud hageja ostueesõiguse teostamise avalduse (t lk 28), millega hageja teeb kostjatele ettepaneku sõlmida käsundustehing 1/3 suuruse mõttelise osa HK pärandvara ühisuse mõttelise osa üleandmiseks. Kostjad on avalduse kätte saanud ja ei ole sellega nõustunud, kuna leidsid, et ostueesõigus on aegunud.
21.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on ostueesõiguse kasutamisest teatanud õigeaegselt. Kohus viitas PärS § 149 lõigetele 2 ja 3. Kostja on kindel, et notar on teate ostueesõiguse teostamise kohta saatnud hagejale aadressil CCC, Tallinn, mida kostjad tõendavad notari kirjaga (t lk 72) 17.06.2014, samas tunnistavad nad, et sellel aadressil ei õnnestunud hagejale dokumente kätte toimetada ja seetõttu saadeti need hageja töökoha aadressil (t lk 73). Kostja I ei veendunud, et teade ka tegelikult edastati, seda enam, et notarile anti teate edastamiseks aadress, mis ei olnud hageja elukohaks. Hageja vaidles sellele vastu ja on kohtule esitanud postisaadetise väljastusteate, millest nähtub, et notaribüroo Priidu Pärna on toimetanud 08.07.2014 tema töökoha aadressil, milleks oli A OÜ, saadetise (t lk 35), hageja lisas sellele enda avalduse korralise puhkuse saamiseks ajavahemikus 07.07.2014–03.08.2014. Saadetise võttis vastu assistent. Saadetist isiklikult kätte ei toimetatud. Kohtule on jäänud selgusetuks, mis põhjusel saadeti teade just sellel aadressil, kuna hageja registrijärgne elukoht oli tegelikult alates 2013.a hoopis UUU, Tallinn. Pooltevahelist e-kirjavahetust arvestades oli kostjatele teada ka hageja e-posti aadress, kuid mingil põhjusel ei kasutatud seda teadete edastamiseks.
22.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et menetluses ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et hagejale edastati teade ostueesõiguse võimalusest ja ostu-müügi leping isiklikult, allkirja vastu. Vaid asjaolu, et teade saadeti hageja töökohta, ei tõenda tegelikult üheselt, et TsÜS § 69 lg 2 alusel saaks tahteavalduse lugeda talle kätte toimetatuks põhjusel, et tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seadusandja mõte on siin olnud ikkagi see, et teade ja leping toimetatakse ostueesõiguslasele kätte isiklikult, allkirja vastu.
23.Hageja väitel sai ta müügilepingust ja selle tingimustest teada 23.04.2015, kui leping saadeti talle tema nõudmisel kostja I poolt. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg on kaks kuud teate saamise päevast (VÕS § 250). Teade muutub kehtivaks kättesaamisega ehk kui see on isikule isiklikult teatavaks tehtud ehk siis, kui leping on talle allkirja vastu üle antud. Ostueesõiguse teostamiseks pidi hagejal olema võimalus tutvuda konkreetselt lepingu tingimustega ja selleks oli tal võimalus siis, kui leping talle konkreetselt kätte toimetati. Tähtaega arvestatakse TsÜS 6. osa sätetest lähtuvalt. Antud juhul on tõendatud, et hageja sai teate koos ostu-müügi lepinguga 23.04.2015.
Ostueesõiguse teostamise avaldus on koostatud 21.05.2015 (t lk 31) ja see on edastatud müüjale ja ostjale, kes keeldusid tehingust, kuna leiavad, et ostueesõigus on aegunud (t lk 32). Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et ostueesõiguse teostamise avaldus on esitatud õigeaegselt.
24.Kõikvõimalikku kirjavahetust kaasomanike vahel n-ö enne ja peale tehingut ei saa lugeda määravaks ostueesõiguse teostamise tähtaja seisukohast, sest ostueesõigusest saab rääkida siiski konkreetse tehingu pinnalt. Hageja seisukohad, mida ta oma kirjavahetuses on väljendanud, siin arvesse ei tule. Reaalselt saab ostueesõiguseks õigustatud isik oma õigust teostada hetkest, mil talle on müügilepingust teatatud. Selleks on kinnisasja omanik-müüja kohustatud viivitamatult peale müügilepingu notariaalset tõestamist teatama sellest ja lepingu sisust ostueesõiguslasele (VÕS § 249 lg 1), otstarbekas on lisada kohe ka lepingu ärakiri. Antud juhul müüja seda ei teinud.
25.Ostueesõiguse teostamisel omandab ostueesõigusega õigustatud isik võõrandatud kinnisasja osa ja ta kantakse kinnistusraamatusse selle uue omanikuna. See tähendab, et müüja peab sõlmima ostueesõigustatud isikuga notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu ostueesõiguslase kandmiseks kinnistusraamatusse kinnisasja omandajana. Kui müüja keeldub asjaõiguslepingu sõlmimisest ostueesõiguslasega, siis võib ta nõuda lepingu täitmist võlaõigusseaduse alusel, sest müüja on kohustatud tegema võimalikuks ka omandi ülemineku (VÕS § 208 lg 1). 12. juuniks 2015 oli hageja deponeerinud notari deposiitkontole 30 000 eurot, kuid kostjad notari juurde tehingut tegema ei tulnud. See tähendab, et põhjendatud on hageja nõue kohustada kostjat I täitma hageja ees ostueesõiguse alusel kostjate vahel 17.06.2014 Tallinna notari Priidu Pärna koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr 2215 all registreeritud „Pärandvara ühisusest osa müügi lepingut“ ning andma hagejale üle lepingu esemeks oleva 1/3 suuruse mõttelise osa 28.06.2009 surnud HK pärandvara ühisusest (sh kinnistu nimetusega „XXX“ registriosa nr XXXXXXX, asukohaga Saaremaal, Muhu vallas, XXX külas).
26.Kuna ostueesõiguse teostamisel omandab ostueesõigusega õigustatud isik kinnisasja osa ja ta kantakse kinnistusraamatusse uue omanikuna, on kostja II kohustatud andma nõusoleku kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kinnistusraamatu teise jakku kantud kanne nr 3, millega kostja II on kantud kinnistusregistrisse kinnistu nimetusega „XXX“ registriosa nr XXXXXXX, asukohaga Saaremaal, Muhu vallas, XXX külas, ühisomanikuna. Omanikukande kustutamise eeltingimusena on kostjal II õigus nõuda enda poolt kinnistu omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Ka on kostjad kohustatud andma nõusoleku selleks, et kanda osa omanikuna registrisse hageja. Kuna kostjad selleks nõusolekut ei andnud, asendas kohus TsÜS § 68 lõike 5 järgi nende nõusoleku kohtuotsusega. Apellatsioonkaebus
27.20.06.2016 esitatud apellatsioonkaebuses paluvad kostjad tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on kohaldanud vääralt TsÜS § 69 ja rikkunud TsMS § 442 lõiget 8. Kohus on jätnud kõik kostjate esitatud faktid ja tõendid sisuliselt hindamata.
28.Käesolevas asjas on fookus suunatud kahele aspektile – kas füüsilisele isikule, kelle tegelik elu- ja asukoht ei ole teada, võib saata olulist infot ka teadaolevale töökoha aadressile ning millal lugeda seda infot kättesaaduks. Kohtu hinnangul on seadusandja
mõte olnud see, et teade ja leping toimetatakse ostueesõiguslasele kätte isiklikult allkirja vastu. Kostjad leiavad jätkuvalt, et materiaalõigus ja kohtupraktika sellist seisukohta ei toeta. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kuidas tõlgendada TsÜS § 69 lõikest 2 tulenevaid mõisteid „elukoht“ ja „asukoht“. Kostjad jäid oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et füüsilistele isikutele võib olulist infot saata nii elukohta kui töökohta. Maakohus selle kostjate seisukoha osas mingit positsiooni ei ole võtnud.
29.Kindlale isikule suunatud tahteavaldus on vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub ehk muutub kehtivaks kättesaamisega. Millal tahteavaldus on kätte saadud, sõltub sellest, kas tahteavalduse saaja oli kohalviibija või eemalviibija. Kohalviibija on tahteavalduse kätte saanud, kui see on talle isiklikult teatavaks tehtud, eemalviibija aga siis, kui tahteavaldus on jõudnud tema elu- või asukohta ja tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Antud vaidluse puhul tuleb lähtuda eemalviibijale tehtud tahteavalduse sätetest. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et eemalviibijale tehtud tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saaja igal juhul olema tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik, oluline on vaid see, et saajal tekkis mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega on väär maakohtu seisukoht, et ostueesõiguse teostamise tähtaja arvestamise alustamiseks oleks vastav teade sõlmitud lepingust ja selle sisust tulnud igal juhul hagejale isiklikult kätte toimetada.
30.Kohus on otsuses avaldanud imestust selle üle, mis põhjusel saadeti teade CCC aadressile, kui hageja registrijärgne elukoht on UUU tänaval. Hageja on avaldanud, et tema elukohaks oli UUU, Tallinn, mis asub Nõmme linnaosas. Samas hageja poolt kostjale II saadetud 28.06.2014 e-kirjas avaldas hageja, et müüs 5 nädalat tagasi paarismaja osa Nõmmel. Seega ei olnud kostjatele tegelikkuses teada hageja elukoht ja kuigi rahvastikuregister võis näidata aadressiks veel UUU aadressi, oli see juba võõrandatud. Seega ei olnud pärast 28.06.2014 kostjatele teada ühtegi isiku elukoha aadressi, kuhu oleks olnud võimalik dokumente edastada. Samas oli poolte vahel olemas varasem e-kirjavahetus, kust nähtub, et hageja on 30.04.2014 kirjas avaldanud oma töökoha aadressi, kus ta on juhatuse liikmeks. Kostjad edastasid nimetatud aadressi notarile, kes 07.07.2014 edastas uuesti müügilepingu sõlmimise teate ja müügilepingu hagejaga seotud aadressile XXX, Tallinn. Nimetatud aadressilt võttis vastava dokumendi vastu ettevõtte töötaja MK. MK ei keeldunud dokumenti vastu võtmast ega avaldanud postitöötajale, et hageja ei ole kuidagi nimetatud ettevõttega seotud. Seega oli hageja seotud nimetatud kohaga ja talle oli võimalik sellel aadressil dokumente kätte toimetada.
31.Väär ning kehtiva praktikaga vastuolus on maakohtu käsitlus sellest, et üksnes asjaolu, et teade hageja töökohta saadeti, ei tõenda, et tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja on esitanud tõendina kohtule 01.07.2014 koostatud dokumendi, millest nähtub, et hageja soovis, et OÜ A, mille juhatuse liige ta on, võimaldaks talle puhkust 07.07.2014–03.08.2014. Hageja on väitnud, et kuigi notar Priidu Pärna saadetis on OÜ A töötaja poolt vastu võetud, on kiri läinud kaduma. Väide sobitub hästi hageja menetlusliku positsiooniga ning kostjatel puudub võimalus antud väite ümberlükkamiseks. Kostjad viitavad TsMS § 323 lõikele 1. Kuivõrd hageja viibis väidetavalt puhkusel, siis olid ettevõtte töötajad õigustatud vastavat dokumenti vastu võtma. Töötaja, kes dokumendi vastu võttis, ei väitnud, et tal puuduks võimalus dokumenti hagejale edastada. Kui hageja viibis sel hetkel väidetavalt puhkusel, kannab ta ise riski, kas ta tutvub hilisemalt talle edastatud dokumendiga või mitte.
32.Ostueesõiguse teostamise võimaldamise teatele ei ole seaduses ette nähtud konkreetset vormi. Kuigi hageja nõudis lepingut alles 2015 kevadel, tuleb käesolevas asjas arvesse võtta ka hageja ja kostja II vahelist e-kirjavahetust, millest selgelt nähtub, et mõistlikult võttes pidi hageja osa võõrandamisest teadlik olema vähemalt septembris 2014 ning tal oli reaalselt võimalus teostada oma ostueesõigust (mida talle ka korduvalt pakuti). Oma 31.03.2016 menetlusdokumendi punktis 2.2 on kostjad osundanud, et kirjavahetus, mis toimus pärast võõrandamistehingut, näitab selgelt seda, et hageja pidi olema teadlik, et ühisomanikuks on kostja I asemel kostja II. Vastavat asjaolu tõendab lisaks kirjavahetusele ka fakt, et hageja on XXX kinnistul paikneva eluhoone akende vahetuse eest raha (kolmandiku) küsinud just kostjalt II ning vastav summa on talle kostja II poolt ka tasutud. Kostjad leiavad, et oma tegudega on hageja igal juhul omanikuvahetusest teadlik olnud ning seda aktsepteerinud. Seega arvestades hageja ja kostja II vahelist kirjavahetust, saab mõistlik isik teha järelduse, et hageja teadis võõrandamistehingust ning antud ajahetkel ei soovinud ostueesõigust kasutada. Ühtegi seisukohta selles osas, et hageja ei oleks olnud teadlik tehingu toimumisest, ta esitanud ei ole.
33.Kokkuvõttes tuleb kostjate hinnangul antud asjas rakendada eemalviibijale tehtud tahteavalduse kohta sätestatut (TsÜS § 69 lg 2) ning lugeda ostueesõiguse teostamise võimaldamise teade koos lepinguga kättetoimetatuks 08.07.2014 ehk ajal, mil saadetise võttis vastu OÜ A töötaja MK või vähemalt ajahetkel, millal hageja naasis puhkuselt (03.08.2014). Võttes arvesse ostueesõiguse teostamise 2-kuulist tähtaega, ei ole võimalik asuda positsioonile, et hagejal oleks praegu võimalus ostueesõigust teostada, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Vastustaja seisukoht
34.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
35.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas lahendis korrata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1, § 654 lõige 6). Maakohus ei rikkunud asja lahendades menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud.
36.TsMS § 442 lõike 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga lisaks poolte nõuetele veel seni lahendamata taotlused. Vastustaja esitas 09.01.2017 menetlusdokumendi lisana dokumendi nimetusega „Ekraanipilt PN 13.aprilli 2015.a ekirjast“. Menetlusdokumendist nähtub, et see oli esitatud täiendusena vastusele apellatsioonkaebusele. Kolleegium on seisukohal, et tegemist on hilinenult esitatud tõendiga, mille vastuvõtmiseks TsMS § 652 lõikes 4 sätestatud eelduseid ei esine. Kolleegium keeldub täiendava tõendi vastuvõtmisest ja eemaldab selle toimikust. Kuna dokument on esitatud elektrooniliselt, siis selle esitajale tagastamist ei toimu.
37.Poolte vaidlus taandub sellele, millal sai hageja kätte või millal saab lugeda hageja kui ostueesõigust omav isik kätte saanuks VÕS § 249 kohase teate. Müügileping sõlmiti kostjate vahel 17.06.2014. Hageja tõi maakohtus esile, et sai lepingu tingimustest teada 23.04.2015, kui kostja I edastas talle lepingu; et A OÜ aadressile notari poolt
saadetud teadet kätte ei saanud, kuna viibis puhkusel ja 08.07.2014 kirja vastu võtnud töötaja seda talle ei edastanud, ka ei ole tõendatud A OÜ aadressile saadetud kirja sisu; et kostjatele oli teada hageja e-posti aadress, kuid seda viisi hagejale teadmata põhjusel lepingu sisust teavitamiseks ei kasutatud; et teadet ei püütudki saata tema elukohta; et kostja II viited tehingu sõlmimisele e-kirjades olid paljasõnalised. Kostjad tõid esile, et palusid teate edastada notaril aadressile CCC Tallinnas, kuid kuna seal adressaat ei viibinud, saatsid nad notarile neile teadaoleva hageja töökoha aadressi; et hageja pidi tehingust teada saama vähemalt 19.09.2014, kui pidas e-kirjavahetust kostjaga II; et hageja on A OÜ ainus juhatuse liige ja ainuosanik ning kui kirja võttis vastu äriühingu assistent, saab väita, et leping oli jõudnud hageja mõjusfääri ja ta oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Maakohus asus seisukohale, et tõendamist ei leidnud asjaolu, et hagejale edastati teade ostueesõiguse võimalusest ja ostu-müügi leping isiklikult allkirja vastu; et teate saatmine töökohta ei tõenda, et hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.
38.Puudub vaidlus, et PärS §149 lõikest 3 ja VÕS § 249 lõikest 1 tulenevalt lasus kostjal I kui osa võõrandajal/müüjal kohustus teatada ostueesõigust omavale isikule sõlmitud müügilepingust ja selle sisust viivitamatult. Müügilepingu sisust teada saamine tagab ostueesõigust omavale isikule võimaluse talle seadusest kuuluvat õigust kasutada ja kuna seadusest tuleneb ostueesõiguse teostamiseks konkreetne tähtaeg, on oluline teate kättesaamise hetk ostueesõigust omava isiku poolt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei suutnud kostja I tõendada, et hagejale oli 17.06.2014 müügilepingu sisust teatatud enne, kui lepingudokumendi edastamisega 23.04.2015. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja I pidi VÕS § 249 kohase teate saatmisel arvestama TsÜS §-s 69 sätestatud eemalviibijale tahteavalduse tegemise reeglitega. TsÜS § 69 lõike 1 esimese lause kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama sätte lõike 2 esimese lause kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.
39.Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks saanud isiklikult kostja I (või notari või kostja II) teate kätte. Seega pidi kostja I tõendama, et esinevad faktilised asjaolud, mille alusel saab tuvastada, et hagejale tehtud tahteavaldus oli jõudnud tema elu- või asukohta ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda, st, et saab lugeda teate tema poolt kättesaaduks (TsÜS § 69 lõike 2 teine lause). Hinnang sellele, kas konkreetsel isikul oli konkreetses olukorras mõistlik võimalus avaldusega tutvuda, tuleb anda konkreetsete faktiliste asjaolude kogumi pinnalt. Seejuures tuleb arvestada ka kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt ei saa müüja teavitamiskohustust lugeda täidetuks isegi mitte juhul, kui ta teatab ostueesõigust omavale isikule, kus viimane võib müügilepinguga tutvuda, vaid teatada tuleb müügilepingust ja selle sisust (kõikidest tema jaoks olulistest lepingu tingimustest) (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14214, punkt 15).
40.Käesolevas asjas nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja ja kostja I näol on tegemist vendadega ja vaidlus on tekkinud isa pärandi jagamise menetluses (pärimistunnistus t lk 12-13). Samuti on tõendatud, et puudub vaidlus, et hageja registrijärgsesse elukohta, mis hageja kinnitusel oli ka tema tegelikuks elukohaks, teadet ei saadetud. Tõendatud on, et notar saatis kostjatelt saadud andmete (kaebuse punkt 2.5) alusel teate hageja töökohta, kuid tõendamata on, et hageja oleks vastava teate kätte saanud. Seega isegi
kui eeldada, et notar õigusteadmistega isikuna saatis hageja töökoha aadressil lepingu koopia, puudub alus tuvastada, et hageja sai kirja kätte ja tal oli mõistlik võimalus kirja sisuga juulis/augustis 2014 tutvuda. Kostjate esitatud tõendid selliseks järelduseks alust ei anna.
41.Apellatsioonimenetlusega seotud vastustaja menetluskulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 ja § 165 lõike 1 alusel võrdsetes osades apellantide kanda.
42.TsMS § 177 lõike 1 punkti 1 alusel määrab ringkonnakohus järgnevalt kindlaks vastustaja apellatsioonikulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja menetluskuluks apellatsioonimenetluses tasu vandeadvokaadist lepingulisele esindajale kokku 5h 50min ulatuses summas 840 eurot (sisaldab käibemaksu), sh 18.07.2016 kokku 4h 10min tutvumine kaebusega ja vastuse koostamine, 19.07.2016 1h vastusega jätkamine ja kliendile saatmine ning 22.07.2016 vastuse lõplik vormistamine koos kliendi märkustega ja e-toimikusse ning vastaspoole esindajale edastamine 40min. Apellandid vastuväiteid ei esitanud.
43.Kolleegium on seisukohal, et vastustaja taotlus on põhjendatud täies ulatuses. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on seisukohal, et vastustaja lepingulise esindaja poolt kaebusega tutvumisele ja sellel vastuse koostamisele kulutatud aeg koos sellega mõistlikult kaasnevate toimingutega kokku 5h 50min oli konkreetses kohtuasjas mõistlik ja vajalik, et kohaselt kaitsta esindatava huve ja õigusi. Kolleegium võtab seejuures arvesse apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning kogu vaidluse eset ja mahtu. Mõistlik on ka vandeadvokaadist esindaja tunnitasu koos käibemaksuga 140 eurot tund. Seega tuleb vastavalt jaotusele kummalgi apellandil hüvitada vastustajale 420 eurot apellatsioonikulude katteks. Vastavalt taotlusele tuleb apellantidel tasuda vastustajale viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni kulude hüvitamiseni (TsMS § 177 lõige 4). Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.