Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 13. detsember 2023, Tartu 3-21-2385
Haldusasi
Cutis Medical Group OÜ kaebus Terviseameti 20. septembri 2021. a sunniraha rakendamise teatega nr 12.9/21/1365-4 sunniraha rakendamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning tagajärgede kõrvaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 18. novembri 2022. a otsus Cutis Medical OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Gutis Medical OÜ Vastustaja – Terviseamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. novembri 2022. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema end kanda.
3.Jätta kaebaja vastuväide rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 12. jaanuar 2024).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Cutis Medical Group OÜ on veebipoe pidaja, kes vahendab ilutööstuse spetsialistidele erinevat kaupa. Terviseameti 24. mai 2021. a ettekirjutusega nr 12.9/21/1355-1 kohustati Cutis Medical Group OÜ-d eemaldama viivitamatult enda kodulehel levitatavad meditsiiniseadmed, mille puhul pole täidetud meditsiiniseadme seaduse (MSS) § 26 lg-s 31 sätestatud teavitamise kohustust (st kohustust teavitada Terviseamet professionaalselt kasutatava II a, II b või III riskiklassi meditsiiniseadme levitamisest). Ettekirjutusega tehti ka hoiatus, et kohustuse täitmata jätmisel
rakendatakse sunniraha kuni 3200 eurot. Terviseameti 20. septembri 2021. a teatega nr 12.9/21/1365-4 rakendati Cutis Medical Group OÜ suhtes sunniraha 1600 eurot. Teate kohaselt on kontrollostuga kindlaks tehtud, et osaühing on teinud kättesaadavaks meditsiiniseadmeid, mille puhul pole teavitamise kohustus täidetud.
2.Cutis Medical Group OÜ esitas kaebuse, milles palus tuvastada sunniraha rakendamise õigusvastasus ning kõrvaldada sunniraha määramise õigusvastased tagajärjed. Kaebuse kohaselt ei nõustunud kaebaja ettekirjutusega, kuid otsustas majanduslikel põhjustel seda mitte vaidlustada. Kaebajal ei ole oma ladu toodete ladustamiseks, ta kajastab üksnes peamiste koostööpartnerite tootevalikus olevaid tooteid. Ostusoovi saamisel esitab ta tellimuse Euroopa Liidu edasimüüjale, kes saadab kauba otse kliendile või kaebajale, kes edastab selle kliendile. Seetõttu on kaebaja veebilehel nähtav tootevalik väga lai, aga enamikku nendest toodetest kunagi ei osteta.
3.Tartu Halduskohtu 18. novembri 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest (RKHKo 3-31-72-14, p 16; 3-19-2051, p 10). Kaebaja pärast edutut vaidemenetlust ettekirjutust kohtus ei vaidlustanud. Seega kaebaja põhjendused, miks on ettekirjutusega seatud kohustused õigusvastased, ei muuda sunniraha rakendamist lubamatuks. Seetõttu ei ole vastavad etteheited asjakohased.
3.2.Meditsiiniseadmete levitamist ei saa käsitada sedavõrd kitsalt, kui kaebaja soovib. Kaebaja ei tegele enda e-poe kaudu mitte üksnes toote esitlemisega, vaid ka selle müügiks pakkumisega. Määravat tähtsust pole sellel, et kaebaja ei oma kõiki pakutavaid tooteid füüsiliselt ise ning osa tema tegevusest võib olla käsitatav ka vahendustegevusena. Tellimuse saajaks on kaebaja, tellimus tehakse tema veebilehel asuvas e-poes ning kaebaja osaleb toote kättesaadavaks tegemise protsessis.
3.3.Vaidlusaluse 24. mai 2021. a ettekirjutusega pandi kaebajale kohustus eemaldada veebilehelt kõik levitatavad meditsiiniseadmed, mille puhul polnud Terviseameti teavitamise kohustus täidetud. Terviseamet kontrollis ettekirjutuse täitmist 25. ja 26. mail ning 20. septembril 2021. Kuna ettekirjutuses kohustati kaebajat vaidlusalused meditsiiniseadmed enda kodulehelt viivitamatult eemaldama, siis pidi kaebaja koheselt tegema kodulehel vajalikud muudatused. Terviseamet tuvastas 26. mai 2021. a kontrollprotokolliga, et kaebaja kodulehel olid vaidlusaluse riskiklassi meditsiiniseadmed jätkuvalt tellimiseks kättesaadavad. Teavitust Terviseametile ei olnud ta esitanud.
3.4.Kaebaja poolt haldusmenetluse hilisemates etapis vaidlusaluste toodete juurde lisatud märge „ei ole müügis EL-is“ ei ole piisav. Üksnes märke tegemine ei tähenda, et toodet pole võimalik tellida, kui kaupa on võimalik ostukorvi lisada ja selle eest tasuda. Kaebaja kinnitus, et vaidlusaluste toodete tellimisel kontrollitakse tellija aadressiandmeid ning seega ei ole võimalik neid tellida, on oletuslik. Märge on lisatud pealegi üksnes veebilehe eestikeelsele versioonile, veebipoe inglise- ja venekeelsetes versioonides sellist märget ei ole.
3.5.Uuesti kontrolliti kaebaja tegevust 20. septembril 2021. Kaebaja eiras jätkuvalt ettekirjutust ega olnud esitanud ka vajalikku teavitust. Kontrollprotokollile oli lisatud ka ekraanitõmmis ühe toote (Utsukusy Enpitsu Derma Pen Kit) kohta.
3.6.Ei esine asendustäitmise ja sunniraha seaduses § 8 lg-s 3 sätestatud alust, mis välistaks sunniraha rakendamise.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Cutis Medical Group OÜ apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Õige pole kohtu seisukoht, et etteheited ettekirjutusega määratud kohustuse sisulisele õiguspärasusele on asjakohatud, st eeskätt seoses küsimusega, mida saab käsitada levitamisena. Kohus on seda ka ise mõistnud, kuna kohtuotsuses käsitletakse levitamisega seotud küsimusi.
4.2.Kaebajat kohustati ettekirjutusega eemaldama kodulehel levitatavad meditsiiniseadmed. Levitamine on seotud sellega, kas toote soovijale toode reaalselt saadetakse. Seni, kuni toodet ei ole isikule saadetud, sõltumata sellest, kas isik selle ostukorvi lisas või mitte, ei ole seda ka isikule kättesaadavaks tehtud ning seega ka levitatud.
4.3.Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et märkega „ei ole müügis EL-is“ ei olnud ettekirjutus täidetud. Kaebaja märkis kaebuses, et kohtumisel Terviseameti ametnikuga jõuti arusaamale, et selline märge on piisav, et lugeda ettekirjutus täidetuks. Õige pole seisukoht, et kaebaja selgitus, mille järgi vaidlusaluse riskirühma tooteid Eestis asunud klientidele ei tarnita, on oletuslik. Pole tõendatud, et kaebaja oleks pärast ettekirjutuse tegemist tarninud vaidlusaluseid tooteid Eestis asunud klientidele.
4.4.Pole vaidlust, et Terviseameti poolt väidetavalt 21. mail 2021 teostatud kontrollostuga tuvastati, et vaidlusaluse riskigrupi tooteid Eestis asunud kliendile ei tarnitud. See lükkab ümber kohtu seisukoha, et kaebaja vastav kinnitus on oletuslik.
4.5.Pole tõendatud, et vaidlusaluseid tooteid tarnitakse Eesti klientidele.
4.6.Ettekirjutus ei keelanud kaebajal vaidlusaluseid tooteid oma veebilehel esitleda. Ettekirjutusega kohustati eemaldada veebilehelt seal levitatavad meditsiiniseadmed. Nende meditsiiniseadmete, mida Eestis ei levitata, nähtavaks tegemist veebilehel ettekirjutus ei piiranud.
4.7.Kui ringkonnakohus peaks leidma, et levitamisena tuleb käsitada ka toote kajastamist veebilehel, siis pole tõendatud, et sunnivahendi rakendamise teate tegemise hetkeks oli möödunud MSS § 26 lg-s 31 nimetatud 10-päevane tähtaeg, mille jooksul pärast toote levitamist peab selle meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus registreerima.
5.Terviseameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Halduskohus on õigesti leidnud, et levitamist ei saa käsitleda nii kitsalt, kui kaebaja soovib. Kaebaja pakub oma e-poe kaudu tooteid müügiks, neil on juures hind, neid on võimalik lisada ostukorvi ning nende eest tasuda, mille tulemusena sõlmib tellija kaebajaga ostu-müügilepingu.
5.2.Kaebaja kodulehel saab ka lisamärkega toote lisada ostukorvi ja selle eest tasuda. Seetõttu ei ole märke „ei ole müügil EL-is“ lisamine piisav, järeldamaks, et toote tellimine Eestis ei ole võimalik. On ebausutav, et seadmete kuvamine, sõltumata sellest, kas selle märkega või ilma, võiks täita mõnda muud eesmärki peale müügiks pakkumise.
5.3.Ettekirjutust ei ole võimalik mõista selliselt, et ettekirjutus loetakse täidetuks ka siis, kui vaidlusaluste toodete juurde lisatakse lisamärge.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Vaidlusalusele sunniraha määramisele eelnenud ettekirjutusega kohustati kaebajat eemaldama viivitamatult alates ettekirjutuse kättesaamise päevast tema kodulehel levitatavad meditsiiniseadmed, mille puhul pole täidetud MSS § 26 lg-s 31 sätestatud teavitamiskohustust. Seadmed võis turul kättesaadavaks teha peale seda, kui teavitamise kohustus oli täidetud (tl 10). Ettekirjutuse sellist teksti arvestades on selge, et kaebajal oli ettekirjutuse täitmiseks vajalik enda kodulehelt vaidlusalused meditsiiniseadmed eemaldada. Õige on vastustaja seisukoht, et kuskilt ei tulenenud kaebajale õigust meditsiiniseadmete eemaldamise asemel lisada vaidlusaluste seadmete juurde märge „ei ole müügil EL-is“.
Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses ka seda, et vastustaja ametnik oli talle väljendanud seisukohta, et kõnealuse märke lisamisel võivad vaidlusalused seadmed kaebaja kodulehel edasi olla. Sõltumata sellest, kas kaebaja väide vastab tõele, tuleb ikkagi arvestada seda, et ettekirjutusest sellist võimalust ei tulenenud. Seetõttu ei viiks ka kaebaja väite tõelevastavus kaebuse rahuldamiseni. Ametniku suulised selgitused ei saa muuta kirjalikult antud kehtiva haldusakti regulatsiooni või muuta seda haldusakti kehtetuks.
8.Kaebaja põhiseisukoht on, et levitamisena saab mõista alles seadme reaalselt kliendile tarnimist ning kuivõrd Terviseamet pole tõendanud, et vaidlusaluseid seadmeid oleks mõnele Eesti kliendile tarnitud, ei ole aset leidnud levitamist. Ning vastavalt oli kaebaja arvates ettekirjutus täidetud, sest sellisel viisil „levitatavaid“ meditsiiniseadmeid kaebaja kodulehel ei ole. Järelikult on kaebaja arvates ka ettekirjutuse täitmata jätmise eest sunniraha määramine õigusvastane. Ringkonnakohus sellise lähenemisega ei nõustu. Kaebaja on üritanud mõistet „levitama“ sisustada endale sobival viisil, kuid niisugune tõlgendus viiks ringkonnakohtu hinnangul meelevaldse tulemuseni. Sisuliselt tooks see kaasa selle, et vastustaja jaoks muutuks kõnealuse ettekirjutuse tegemine võimatuks, sest ta peaks iga toote puhul ootama ära selle, kuni ostja seadme kätte saab (sest alles siis on kaebaja nägemuses tegemist levitamisega). Siis ei oleks aga kaebajale enam võimalik keelavat ettekirjutust teha, sest seade on juba kolmanda isiku omandis ning kaebaja seda enam ei levitaks. On ilmne, et niisugune lähenemine ei ole mõistlik. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kaebaja on käsitatav toote levitajana. Kaebaja kodulehel www.cutismedical.com/et on e-pood, kus toodetel on juures hind, tooteid on võimalik lisada ostukorvi ja nende eest tasuda. Seega pakub kaebaja tooteid müügiks. Ka kaebuses on kaebaja ise oma ärimudelit kirjeldades märkinud, et ta kajastab oma kodulehel peamiste koostööpartnerite (Euroopa Liidu suured ilutoodete edasimüüjad) tootevalikus olevaid tooteid ja kui mõni klient tootest huvitatud on, siis esitab kaebaja tellimuse edasimüüjale, kes saadab kauba otse ostjale või siis kaebajale, kes saadab kauba ise ostjale (tl 1p). Seega tegeleb kaebaja nende toodete müügiga. Müük hõlmab endas aga ka asja üleandmist ning seega on müük ka kaebaja käsitluse järgi ikkagi levitamine, sest sellega kaasneb asja üleandmine.
9.Väide, justkui vaidlusaluseid tooteid kaebaja Eestis ei müü, ei ole usutav, sest see ei selgita, miks on siis vaja üldse neid tooteid oma kodulehel reklaamida, miks on nende puhul ära toodud hind, miks on võimalik lisada neid ostukorvi ja ostu eest tasuda. Kaebaja väide, justkui toimuks müük valikuliselt, st selliselt, et ta ei müü neid tooteid Eestis, on paljasõnaline.
10.Samuti väidab kaebaja, et kui soovitakse osta vaidlusaluse riskiklassi tooteid, siis on kaebajal võimalik toode meditsiiniseadmete andmekogus registreerida (tl 2). Kaebaja seisukohtadest on võimalik kokkuvõttes järeldada, et kuivõrd paljusid tema kodulehel pakutavaid tooteid tegelikult ei osteta (tl 1p), siis soovibki ta saavutada olukorda, kus ta ei pea neid tooteid vastavalt MSS § 26 lg-s 31 sätestatud korras registreerima ning võib seda teha alles siis, kui keegi reaalselt seda toodet osta soovib. Ringkonnakohtu hinnangul kehtiv õigus sellist ärimudelit siiski ei võimalda. MSS § 26 lg 311, mis kehtis ettekirjutuse tegemise ajal, sätestas, et iga isik, kes esmakordselt Eestis levitab või kasutab professionaalselt II a, II b või III riskiklassi meditsiiniseadet, teavitab sellest Terviseametit kümne päeva jooksul seadme esmakordsest levitamisest või professionaalse kasutamise alustamisest arvates. Olukord, kus kaebaja pakub müügiks tooteid, mis ei ole Terviseametis nõuetekohaselt registreeritud, suurendab märkimisväärselt ohtu, et Eestis jõuavad kasutusse tooted, mis ei ole Terviseametis registreeritud. Kaebaja lähenemine, et kui vastava riskiklassi seadet soovitakse osta,
siis ta kas teeb Terviseametis registreeringu või siis ei müü seadet, seab seadmete kasutusse võtmise inimeste poolt sõltuvusse puhtalt sellest, kas kaebaja peab oma lubadusest kinni või mitte Kui kaebaja oma lubadust ei järgi, siis satuvadki kasutusse vajaliku registreeringuta seadmed. Sellise käitumise aktsepteerimist ei saa Terviseametilt ilmselgelt nõuda. Seepärast on õiguspärane, et Terviseamet nõuab vajaliku registreeringu tegemist kõigi seadmete osas, mida kaebaja müügiks pakub.
11.Kaebaja on oma seisukohtade, et vaidlusaluseid seadmeid Eestis ei müüda, kinnitamiseks esitanud ka väite, et Terviseameti 21. mai 2021. a kontrollostuga tuvastati, et vaidlusaluse riskiklassi tooteid Eestis asunud kliendile ei tarnitud. Samas nähtub kaebaja vaidest, et Terviseameti kontrollost jäi lõpuni viimata hoopiski põhjusel, et kuivõrd tegemist oli nn profitootega, siis küsis kaebaja kliendilt tõendit selle kohta, et too on läbinud toote kasutamiseks vajaliku koolituse ja täitnud muud nõuded toote kasutamiseks. Kuna Terviseamet kaebaja e-kirjale ei vastanud, siis kaebaja Terviseametile toodet ei turustanud (tl 40). Seega oli toote ostjale saatmata jätmine tingitud mitte ostja asukohast, vaid sellest, et Terviseamet ei olnud ostjat teeseldes näidanud ära ostja professionaalset võimekust seadme kasutamiseks. Järelikult ei tõenda see asjaolu kuidagi seda, et kaebaja ei tarni ostjatele Eestis selliseid seadmeid, mille osas on registreering tegemata.
12.Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et viimane pole tõendanud, et vaidlusaluseid tooteid tarnitakse Eesti klientidele. Samas ei ole see küsimus, kas kaebaja on vaidlusaluseid tooteid ostjatele üle andnud, asjas kõige määravam. Ülal põhjendas ringkonnakohus, miks on toodete müügiks pakkumine võrdsustatav nende levitamisega ning miks on levitajalt õigustatud nõuda, et ta sooritaks MSS § 26 lg-s 31 nõutud teavitused. See, et kaebajat ei ole seadmete ostjatele üleandmiselt tabatud, ei välista kuidagi ettekirjutuse, mille järgi tuleb kaebajal eemaldada ilma teavituseta meditsiiniseadmete müügiks pakkumine, õiguspärasust.
13.Kaebaja arvates pole tõendatud see, et sunniraha rakendamise hetkeks oli möödunud MSS § 26 lg-s 31 nimetatud kümnepäevane tähtaeg (st tähtaeg, mille jooksul arvates seadme esmakordsest levitamisest tuleb Terviseametit teavitada). Kaebaja peab silmas ilmselt seda, et tema nägemuses pole tõendatud see, et kaebaja kodulehel pakutavad seadmed olid müügiks esitatud rohkem kui kümme päeva enne sunniraha kohaldamist. Kaebaja nägemuses on haldusakt, kus ei ole põhjendatud, et kümnepäevane tähtaeg on möödunud, õigusvastane. Ringkonnakohus märgib esiteks, et teade sunniraha kohaldamise kohta ei ole haldusakt. Seda on selgitanud juba halduskohus (tl 55p). Vastavalt ei ole asjakohane kaebaja etteheide haldusakti põhjendamisnõuete rikkumise kohta. Teiseks leiab ringkonnakohus, et kui Terviseamet ettekirjutuse tegijana leiab, et kümnepäevane tähtaeg teavituse esitamiseks on möödunud, siis ei saa temalt nõuda, et ta peaks esitama tõendid selle kohta, millal toode veebipoodi lisati (st millal algas levitamine). Terviseametil oleks väga keeruline sellist infot hankida. Kaebajal oleks märksa hõlpsam ära näidata, et toote müügiks pakkumisest alates ei ole kümme päeva möödunud. Eriti veenvalt tõendaks seda see, kui kaebaja näitaks ära, et ta on käesolevaks ajaks, mil see tähtaeg on ilmselgelt ammu möödunud, toodete registreerimiseks vajaliku teavituse esitanud. Puuduvad mistahes tõendid, mis näitaks, et kaebaja on asunud vajalikke teavitusi tegema. Seega isegi kui mingis menetlusetapis oli asjakohane arutleda selle üle, kas kümnepäevane tähtaeg alates toote
levitama asumisest on ikka möödunud, siis käesolevaks ajaks on ilmselge, et see tähtaeg on möödunud ning puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja on enda kohustused täitnud.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (1280 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
15.Kaebaja esitas vastuväite ka ringkonnakohtu tegevusele seoses sellega, et ringkonnakohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Sellega seoses märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse esitas kaebaja 19. detsembril 2022 ning märkis selles, et soovib seisukoha selles, kas ta peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses, võtta pärast vastustaja vastusega tutvumist. Vastus apellatsioonkaebusele esitati 12. jaanuaril 2023. Pärast seda ei esitanud kaebaja ringkonnakohtule käesolevas asjas ühtegi seisukohta kuni ringkonnakohus määras asja 16. novembri 2023. a määrusega lahendamiseks kirjalikus menetluses. Seega oli kaebajal seisukoha kujundamiseks pärast Terviseameti vastusega tutvumist aega rohkem kui kümme kuud. Selle aja jooksul ei esitanud kaebaja ringkonnakohtule mingit seisukohta seoses istungi korraldamisega. Kaebajat esindas vandeadvokaat Madis Uusorg. Vandeadvokaadist esindajalt ei ole ülemäärane oodata, et kui ta on enda apellatsioonkaebuses märkinud, et ta soovib asja läbivaatamise viisi osas esitada seisukoha pärast vastustaja vastusega tutvumist, siis suudab ta seda kümne kuu jooksul teha. Kaebaja ei avaldanud pärast 12. jaanuari 2023. a vastustaja seisukohta ringkonnakohtule, et ta sooviks asja lahendamist kohtuistungil. Ringkonnakohus ei pea neid asjaolusid arvestades põhjendamatuks seda, et asi määrati lahendamisele kirjalikus menetluses. HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ning vaidluse iseloomu, sealhulgas kui vaidluse all on üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohtu hinnangul olid asja kirjalikus menetluses lahendamise eeldused käesolevas asjas täidetud. Faktilised asjaolud on asjas selged. Vaidlus käib üksnes õiguslike küsimuste üle, eeskätt selle üle, kuidas tõlgendada mõistet „levitamine“. Ringkonnakohus ei näinud vajadust selle üle arutlemiseks istungit korraldada. Kaebaja poolt rõhutatu – et Terviseameti ametnik oli väidetavalt väljendanud seisukohta, et lisamärke korral on ettekirjutus täidetud – ei ole asjakohane, kuna nagu ülal märgitud, ei saa ametniku suuline seisukoht muuta kehtivat haldusakti. Seetõttu ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks ainuüksi selle asjaolu täpsemaks väljaselgitamiseks istungit korraldada. Eelnevat arvestades jääb kaebaja vastuväide rahuldamata. Ehkki HKMS § 90 lg 1 ls 2 järgi lahendatakse vastuväide määrusega, peab ringkonnakohus kujunenud olukorras, kus vastuväide esitati kohtule vahetult enne kohtuotsuse teatavakstegemist, põhjendatuks lahendada vastuväide koos põhivaidlusega otsuses. Vastuväite kohta tehtav määrus ei ole eraldi vaidlustatav ning ringkonnakohus ei näe, et selle lahendamine otsusega võtaks menetlusosalistelt ära võimalusi enda õiguste kaitseks. Küll on aga ebavajalike kohtulahendite tegemise vältimine kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning aitab vältida asja materjalide ülekoormamist. Vastuväite esitamine on käesolevas otsuses fikseeritud ning kaebajal on õigus sellele hilisemas menetluses tugineda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.