Heino Tikkeri kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Heino Tikker, esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Heino Tikkeri kaebus.
2.Tuvastada, et töötades ajavahemikul 1. juuli 1981 kuni 4. aprill 1982 Haapsalu Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse Haapsalu jaoskonna meistrina ning ajavahemikul 8. august 1988 kuni 31. oktoober 1990 Viljandi Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse Võhma jaoskonna meistrina, töötas Heino Tikker ametikohtadel, mis vastasid Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud "Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2" osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“, erialakoodile 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister);
Tuvastada, et töötades ajavahemikul 1. november 1990 kuni 31. detsember 2002 Viljandi Teedevalitsuse Võhma piirkonna teemeistrina, töötas Heino Tikker ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud "Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2" osa XVII "Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont", erialakoodile 24441 (tööjuhataja).
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. jaanuaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).
3-22-1207
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Heino Tikker (kaebaja) esitas 18. novembril 2021 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel. Kaebaja taotles soodustingimustel vanaduspensioni Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ (loetelu nr 2) osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ erialakoodi nr 23419 alusel ehitus- ja montaažitööde meistrina ja erialakoodi nr 24441 (taotluses ekslikult märgitud erialakood 23441) alusel tööjuhatajana.
2.SKA selgitas 22. veebruari 2022. a kirjas kaebajale, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka saab arvata töötamise ajavahemikud tööjuhatajana alates
5.aprillist 1982 kuni 4. septembrini 1984 ja alates 15. veebruarist 1988 kuni 5. augustini 1988. Kuna kaebaja esitatud ja SKA kogutud dokumentide alusel ei saa arvata soodusstaaži hulka töötamist meistrina, projektgrupi meistrina, teemeistrina, tootmisjuhatajana, siis on kaebajal võimalus tõendada neil ametikohtadel töötamise ajavahemikud kohtus.
3.Kaebaja esitas 3. märtsil 2022 SKA-le avalduse pensioniavalduse menetlemise peatamiseks, sest soovib pöörduda vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks kohtusse. Avalduses märkis kaebaja, et ta juhtis Võhma teemeistrina ka Viljandi Teedevalitsusele kuulunud ja Võhma teemeistri piirkonnas asunud nelja avakarjääri tööd, milles kaevandati kruusa ja liiva. Juhtides ja korraldades neid töid, tegi kaebaja enda hinnangul lisaks ka soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tööde loetelu nr 2 osas I nimetatud tervistkahjustavaid töid avakaevanduses (kaebaja viitab erialakoodidele nr 22177 (tootmisjaoskonna vahetusinsener), nr 23263 (teemeister, kes töötab karjääris, puistangul) ja nr 23398 (tootmisjaoskonna meister)).
4.SKA peatas 17. märtsi 2022. a otsusega nr E11332-1 kaebaja pensioniavalduse menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest. Otsuse kohaselt on kaebajal täidetud seadusest tulenev 25-aastane pensionistaaži nõue, kuid täitmata on pensionile õigust andev soodusstaaži nõue. Soodusstaaži hulka saab arvata töötamise tööjuhatajana Haapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Haapsalu jaoskonnas alates 5. aprillist 1982 kuni 4. septembrini 1984 ja Tartu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuses alates 15. veebruar 1988 kuni 5. august 1988 (kokku 2 aastat 10 kuud ja 22 päeva). Ülejäänud osas (15 aastat 1 kuu ja 16 päeva) ei ole soodusstaaži hulka arvestamise tingimused täidetud. Loetelu nr 2 osas XVII on välja toodud ehitus- ja montaažitööde meister ja tööjuhataja, kuid meistrit ja teemeistrit nimetatud ei ole. XVII pealkirjast tuleneb, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka saab arvata töötamise ehitus- ja
3-22-1207 montaažitööde meistrina ja tööjuhatajana hoonete ja rajatiste ehitamisel, rekonstrueerimisel, ümberseadmestamisel, restaureerimisel, samuti remondil. Pealkirjast tulenevalt ei saa arvestada hoonete ja rajatiste hooldamise ülesandeid. Transpordiameti 23. detsembri 2021. a kirjast nähtuvalt teostati teemeistri juhtimisel ja korraldamisel riigimaanteede, teerajatiste (sillad, sillaja teepiirded, teetruubid, tunnelid, põhimaanteede suunaviidad, soola-liivasõlmed, kivipurustussõlmed, laadimisplatsid), autobussipeatuste hoonete, kontorihoonete, tootmishoonete ja elumajade ehituse-, montaaži-, demontaaži-, rekonstrueerimis-, remondi- ja hooldetöid ning järelevalvet. Kaebaja on selgitanud, et tööajast moodustasid ülesanded ehitusel ja remondil 70% ja hooldamisel 30%. Riigimaanteede talihoolde ja teerajatiste hooldustööde korraldamine ja järelevalve ning avakarjääride töö korraldamine ei kuulu ehitus- ja montaažitööde meistrile ja tööjuhatajale iseloomulike tööülesannete hulka. Kaebaja võis seega küll meistrina ja teemeistrina töötades täita ehitus- ja montaažitööde meistri ja tööjuhataja tööülesandeid, kuid ei teinud seda täistööajaga. Lisaks juhtis kaebaja Võhma teemeistrina Teedevalitsusele kuulunud ja Võhma teemeistri piirkonnas asunud avakarjääride tööd, milles kaevandati kruusa ja liiva. Soodustingimustele vanaduspensionile annab õiguse aga üksnes loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste täistööajaga täitmine. Töötamine teemeistrina karjääris või puistangul annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile ainult põlevkivi, fosforiidi, dolomiidi või lubjakivi pealmaakaevandamisel. Töötamine liiva- ja kruusakarjäärides ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile (loetelu nr 2 osa I). SKA ei saa võrdsustada loetelus nimetamata töid soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööga ainuüksi seetõttu, et töötingimused võisid olla tervist kahjustavad (sh välitöödel).
5.Kaebaja esitas 31. mail 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et SKA on tema avaldust lahendades formaalselt lähtunud üksnes ametinimetustest, kuid ei ole piisavalt arvestanud sellega, mis tööd kaebaja asjakohastel ajavahemikel tegelikult tegi ja kas täidetud tööülesanded võisid vastata valitsuse kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja kantud töödele. Kaebaja palub kohtul tuvastada tema töötamine loetelu nr 2 alusel järgmiselt: 1) ajavahemikul 1. juuli 1981 kuni 5. aprill 1982 Haapsalu Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse Haapsalu jaoskonna meistrina (erialakood nr 23419 ehitus- ja montaažitööde meister); 2) ajavahemikul 8. august 1988 kuni 31. oktoober 1990 Viljandi Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse Võhma jaoskonna meistrina (erialakood nr 23419 ehitus- ja montaažitööde meister); 3) ajavahemikul 1. november 1990 kuni 31. detsember 2002 Viljandi Teedevalitsuse Võhma piirkonna teemeistrina, täites loetelu nr 2 osa I ja XVII märgitud erinevates erialakoodides nimetatud ametikohtadele vastavaid tööülesandeid (kaebaja viitab loetelu nr 2 osa XVII erialakoodidele nr 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister), nr 24441 (tööjuhataja, kaebuses on ekslikult märgitud koodi numbriks 23441), samuti loetelu nr 2 osa I erialakoodidele nr 22177 (tootmisjaoskonna vahetusinsener), nr 23263 (teemeister, kes töötab karjääris, puistangul), nr 23398 (tootmisjaoskonna meister)).
6.Tartu Halduskohus võttis 14. juuni 2022. a määrusega kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. SKA esitas 5. juulil 2022 vastuse kaebusele.
7.Tartu Halduskohus otsustas 2. septembri 2022. a määrusega kuulata kirjalikult tunnistajatena üle neli isikut ja esitas neile küsimused. Tunnistajad esitasid kohtule tähtaegselt vastused küsimustele.
8.SKA esitas pärast tunnistajate ütlustega tutvumist täiendava seisukoha. Vastustaja asus seisukohale, et tunnistajate ütlustega tutvumise järel ei vaidle ta vastu Heino Tikkeri kaebuse
3-22-1207 rahuldamisele ajavahemikku 1. juuli 1981 kuni 4. aprill 1982 puudutavas osas, kui kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on võimalik lugeda tõendatuks, et kaebaja täitis nimetatud ajavahemikul täistööpäeva ulatuses tööülesandeid, mis vastavad loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile nr 23419. Vastustaja hinnangul ei ole tõendamist leidnud kaebaja täistööajaga töötamine ajavahemikul 8. august 1988 kuni 31. detsember 2002 mõnel loetelus nr 2 nimetatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal.
9.Kaebaja esitas 24. novembril 2022 täiendava seisukoha, milles leiab, et tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist, et kaebaja töötas kaebuses märgitud ajavahemikel soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel ametikohtadel ning kaebus tuleks rahuldada täies ulatuses.
10.Tartu Halduskohus otsustas kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses ja määras kindlaks täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja.
11.1.Põhjendamatu on lähtuda peaasjalikult tööraamatus või töölepingus kajastatud ametikoha nimetusest. Aluseks tuleb võtta tegelikult täidetud tööülesanded, nende iseloom ning täitmise ulatus. Tunnistajate ütlustega ja asjas esitatud muude materjalidega on tõendatud, et asjakohasel ajavahemikul tegi kaebaja töid, mis annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.
11.2.Töö jaoskonna meistrina teede ja rajatiste ehitusel ja rekonstrueerimisel vastas loetelu nr 2 XVII osa erialakoodile 23914 (ehitus- ja montaažitööde meister), teemeistrina administratiivosa lisandumisega vastas see erialakoodile nr 24441 (tööjuhataja). Erialakoodi nr 23491 ja 24441 nimetatud ametikohtade puhul vastasid töötingimused oma iseloomult ja raskuselt endise Maanteeameti allasutustes töötanud meistrite, töödejuhatajate ja teemeistrite kutsealade töö sisule ja rasketele töötingimustele välitöödel.
11.3.Haapsalu TREV-s, Tartu TREV-s, Viljandi TREV-s ja Viljandi Teedevalitsuses tegeleti vastavalt põhikirjale riigiteede ehituse, remondi ja korrashoiuga ning väljaspool oma haldusala ka hanketöödega teistele asutustele ja organisatsioonidele. Meistri, tööjuhataja ja teemeistri ametikohustuste hulka kuulusid põhiliselt tööde otsene ja vahetu korraldamine, juhendamine, juhtimine, tulemuste kontrollimine ehitusobjektidel koos kõigi sellest tulenevate kohustustega (sh geodeetilised tööd trassi väljamärkimisel, teemulde rajamisel, aluskihtide ja katete ehitusel, pindamistöödel, teekatte märgistustöödel, teetruupide ja sildade ehitusel ja remondil, liiklusmärkide ja teerajatiste paigaldusel), objekti päevikute pidamine ja täitedokumentatsiooni koostamine, mehhanisaatoritele ja töölistele töökäskude koostamine, kontroll töötajate üle, suhtlemine alltöövõtjatega ja nende töö korraldamine ja kontroll objektil (näiteks õhuliinide ja kaablite paigaldus ja ümbertõstmine), kallurautode töö korraldamine ja nende töömahu arvestus, kontrollimine ja saatelehtede vormistamine). Teemeistri tööülesanded Viljandi Teedevalitsuses sisaldasid olulises osas teede ehituse, remondi ja rekonstrueerimise tööjuhataja tööd, kuid kuna tööülesanded sisaldasid talvisel ajal ka teehooldusega seotud ülesandeid, oli ametinimetuseks "teemeister". Geodeetilised tööd mahamärkimisel ja tehtu kontrollimisel on kõrgemat kvalifikatsiooni nõudev töö ja taotleja tegi seda ise, isiklikult nii meistrina, tööjuhatajana kui ka teemeistrina. Viljandi Teedevalitsuses teemeistri tööülesannete hulka kuulusid ka tööde juhtimine erinevates karjäärides (piirkonda jäi neli karjääri).
11.3.1.Kaebaja töötamine Haapsalu Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse (TREV) Haapsalu jaoskonna meistrina annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, sest on kantud loetelu nr 2 osasse XVII erialakoodiga 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister). Haapsalu TREV-i
3-22-1207 struktuuris ehitusmontaažitööde meistri ametikohta ei olnud, oli kaks tööjuhataja ning kaks meistri ametikohta. Ametinimetuste nimestikes (1982-1984) on kirjas ainult ametinimetus „meister”. Jaoskonnad tegid ehitusmontaažitöid või täitsid ehitus-montaažitööde plaane, aga ehitusmontaažitööde meistri ametinimetust dokumentides ei märgitud. Kuigi asutuse koosseisus ei olnud ühtegi ehituse ja montaažitööde meistrit, tegeles asutus teede, sildade ja platside ehituse ja remondiga, sh montaažiga. Arhiiviteatistest nähtub, et Haapsalu TREV põhitegevus oli vabariiklike ja kohalike teede, sildade, teerajatiste, tootmishoonete ehitus- ja montaažitööd, remont ja hooldamine, samuti maanteede, sildade, teerajatiste ning tootmishoonete projektide koostamine, geodeetilised ja maakorraldustööd jms. Arhiiviteatise lisaks oleva 1984. aasta ehitus finantsplaani kohaselt seisnes Haapsalu TREV tegevus vabariiklike teede ja kohalike teede ehituses, rekonstrueerimises, kapitaalremondis ning teetööde plaanis on ära näidatud selleks aastaks planeeritud teetööde objektid (maanteedele asfaltbetoonkatte paigaldus, kruusateedel kruusakatte remont, sildade remont, laoplatside ja väravaputkade ehitus ehk ehitiste, sh rajatiste ehitus- ja montaažitööde tegemine). Jaoskonna meistri ja tööjuhataja ametikohustuste hulka kuulusid põhiliselt tööde otsene ja vahetu korraldamine ja juhendamine teedeehituse objektidel, koos kõigi sellest tulenevate kohustustega. Tööjuhataja kontoritöö osakaal oli meistri omast suurem. Tunnistajate M. Urma ja J. Tulveri ütlustega on tõendatud, et kaebaja ülesanne meistrina oli vahetult juhatada teeehitustööde tegemist erinevatel objektidel (sh geodeetilised tööd teetrassi väljamärkimisel looduses vastavalt projektile, töölistele ja masinistidele tööülesannete andmine, selgitamine ja täitmise kontroll teemulde rajamisel, aluskihtide ja teekatete ehitusel, pindamistöödel, teekatete märgistustöödel, teetruupide ja sildade rajamisel, liiklusmärkide ja teerajatiste paigaldamisel, samuti olid tööülesanneteks objekti päevikute ja täitedokumentatsiooni pidamine; mehhanisaatoritele ja teetöölistele töökäskude koostamine; suhtlemine alltöövõtjatega ja nende tööde korraldamine objektil). Enamuse aja viibis kaebaja vahetult objektil, ligikaudu 10% toimus töö kontoris. Tööjuhataja tööülesanded suures osas kattusid meistri tööülesannetega, lisandus alltöövõtuga seotud suhtlemine ja aruandluse koostamise ülesanded. Tööjuhataja tööst ligikaudu 20% võis toimuda kontoris. Transpordiameti arhiivitõend kinnitab, et Transpordiameti allasutustes teede ja remondi ja ehituse valitsuses ja teedevalitsuses töötanud meistrite, tööjuhatajate ja teemeistrite kutsealade sisu vastas loetelu nr 2 erialakoodides 23491 ja 24441 (ehitus- ja montaažitööde meister või tööjuhataja) nimetatud ametikohtadele iseloomulikele tegevustele ja rasketele töötingimustele. Meister pidi korraldama ehitus- ja montaažitööd täistööaja ulatuses. Ehitus- ja montaažitöödega tegelemisel tegutses meister ehitus- ja montaažitööde juhtimise ja korraldamisega esmatasandil vahetult. Transpordiameti arhiiviteatises selgub, et teehoiutööd olid samuti seotud ehitus-montaažitöödega. Töötamine teede remondi- ja ehitusvalitsuses meistrina vastab ametnimetuse keelelisest ebakorrektsusest hoolimata töötamisega erialakoodile nr 23419 vastaval ametikohal – ehitus- ja montaažitööde meistrina.
11.3.2.Töötamine ajavahemikul 8. august 1988 kuni 31. oktoober 1990 Viljandi TREV Võhma jaoskonna meistrina annab samadel alustel õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Teehoiutööde ülesanded olid seotud ka ehitusmontaažitöödega (katkiste rajatiste demontaaž ja uute paigaldamine, sillapiirete ja liiklusmärkide jms demontaaž ja uute paigaldamine, samuti oli side- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamine seotud otseselt montaažitööde tegemisega). Ehituse-, remondi, rekonstrueerimise puhul ei ole montaažitööde eraldi nimetamine ja esiletõstmine tavapärane, sest montaažitöö on selliste tegevuste üks osa. Tunnistajate A. Alliku ja G. Požarski ütlustega on tõendatud, et kaebaja täitis erialakoodile nr 23419 vastavaid tööülesandeid. Kaebaja juhtis ja korraldas rajatiste ja teede ehitamist ning remontimist, mille raames andis töötajatele tööülesandeid, vajadusel juhendas töötajaid ja kontrollis tööülesannete täitmist. Lisaks töötajate juhendamisele ja tööde korraldamisele tuli kaebajal ise teha kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaid töid tee mahamärkimisel, muldkeha ehitusel ja asfaldi laotamisel.
3-22-1207
11.3.3.Töötamine ajavahemikul 1. novembril 1990 kuni 31. detsember 2002 Viljandi Teedevalitsuse Võhma piirkonna teemeistrina annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. 11.3.3.1 Pärast TREV-de ümberkujundamist oli igas maakonnas oma Teedevalitsus, mis nagu TREV-id olid Maanteeameti (nüüdne Transpordiamet) alluvuses ja täitsid sarnaseid ülesandeid. Võhma piirkonna teemeistri ametikohal töötades täitis kaebaja sisuliselt samu tööülesandeid kui Viljandi TREV-s töötades (teede, sildade ja truupide kui rajatiste ehituse- ja montaažitööde vahetut juhtimist tee-ehitusobjektidel). Teemeistri ülesandeid täites tuli täistööajaga täita loetelu nr 2 XVII osas erialakoodides nr 24441 (tööjuhataja) ja nr 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister) tähistatud ametikohtadele omaseid tööülesandeid. Piirkonna teemeistrina juhatas kaebaja piirkonna teede ehitamist ja remonttöid, samuti teehooldust. Teemeistri peamisteks ülesanneteks olid ehitusobjektide eelarve koostamine, tööde korraldamine ja juhtimine objektil, kvaliteedi tagamine ja kontrollimine, töö- ja keskkonnaohutuse tagamine, ehitusdokumentatsiooni koostamine, alltöövõtjate tegevuse kontrollimine. Teemeister tegi oma kõrgema kvalifikatsiooni tõttu geodeetilisi välitöid. Teemeistri tööülesanded Viljandi Teedevalitsuses sisaldasid olulises osas teede ehituse, remondi ja rekonstrueerimise tööjuhataja tööd, kuid kuna tööülesanded sisaldasid talvisel ajal ka teehooldusega seotud ülesandeid, oli ametinimetuseks "teemeister" (tööjuhataja töö oli 2/3 ulatuses seotud ehitamise ja remondiga, 1/3 ulatuses teede hooldamistööga). Teehoolde korraldamine toimus tavaliselt 4 kuud aastas, kuid ka sellel ajal tehti lisaks hoonete ja rajatiste ehituse- ja remonditöid ning teerajatiste ehituse- ja remonditöid.
11.3.3.2.Teemeistri töö hulka kuulus ka tööde juhtimine Teedevalitsuse karjäärides, kus varuti teede ehitamiseks ja hooldamiseks vajalikke materjale. Viljandi teedevalitsuse Võhma piirkonna territooriumil oli 4 karjääri. Kaebaja tööülesanneteks oli karjääri avamisel metsa ja võsa raie korraldamine, kasvumulla koorimine ja teisaldamine vaaludesse; kattepinnase kaevamine ja teisaldamine; kruusa ja liiva kaevandamine ehitus ja remondiobjektidele; libedusetõrjeks liiva kaevandamine ja sõelumine; ettevalmistustööd lõhkamiseks, karjääriteede ehitamine ja remont. Ettevalmistustöö ja lõhkamine olid valdavalt talvised tööd. Karjäärides tehtud töö moodustas teemeistri ülesannetest ligikaudu 30% (algses SKA-le esitatud avalduses oli see osakaal kajastatud tee ehitus- ja remonditööde hulgas). Juhtides ja korraldades töid karjäärides, tegi taotleja sisuliselt soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tööde nimekirja kantud tervistkahjustavaid töid (erialakoodid nr 22177 (tootmisjaoskonna vahetusinsener), nr 23263 (teemeister, kes töötab karjääris, puistangul), nr 23398 (tootmisjaoskonna meister)). Sellise kutsealaga töötajaid karjäärides ei töötanud ning kaebaja pidi teemeistrina tegema karjääris kõikidele nimetatud ametikohtadele vastavaid töid. 11.3.3.3 Transpordiameti arhiiviteatises esile toodud, et tööülesanded teehoiutöödel on samuti seotud ehitus-montaažitöödega: nagu näiteks katkiste teetruupide demontaaž ja uute paigaldamine, mis on oma sisult montaaž; sillapiirete ja teepiirete demontaaž ja uute paigaldamine, mis on samuti montaaž; põhimaanteedel suurte (4x4 m) ja väiksemate liikluse suunaviitade ja liiklusmärkide demontaaž ja uute paigaldamine jne. 11.3.3.4 Tunnistajate A. Alliku ja G. Požarski ütlustega on tõendatud, et kaebaja tööülesanded hõlmasid soodusstaaži hulka arvatavatel ametikohtadel täidetud tööülesandeid kogumis. Kui töötaja tegi ühel ametikohal töötamise ajal mitmeid erinevaid töid, mis on soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tööde, ametikohtade ja kutsealade nimekirjas kantud erinevate koodide alla, siis tuleb ka selline töötamise aeg kogumis lugeda soodusstaaži hulka. Kokkuvõtlikult tegi kaebaja Viljandi Teedevalitsuses Võhma jaoskonna teemeistrina töötades täistööaja ulatuses töid, mis vastasid loetelu nr 2 osa I erialakoodidele 22177 (tootmisjaoskonna vahetusinsener), nr 23263 (teemeister, kes töötab karjääris, puistangul), nr 23398 (tootmisjaoskonna meister) ning loetelu nr 2 osa XVII erialakoodidele 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister) ning 24441 (tööjuhataja).
3-22-1207
11.4.Tartu Halduskohus on sarnases kohtuasjas pidanud teemeistrite tööülesandeid selliseks, mille saab kanda soodusstaaži hulka. Olukord, kus sama töö tegemise eest Harju maakonnas saab endine teetööline soodustingimustel vanaduspensioni, kuid Viljandi maakonnas mitte, ei ole võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas.
12.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
12.1.SKA-l puudub õigus loetelu täiendada või võrdsustada mõnda loetelus nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga. Vastustaja jääb haldusmenetluse peatamise otsuses esitatud seisukohtade juurde, miks asjakohasel ajavahemikul töötamist ei saa arvestada soodusstaaži hulka. Lisaks tuleb arvestada, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega ning nimetatud töödel täistööajaga töötatud aeg arvestatakse soodusstaaži hulka tööperioodide summana. Kohtupraktikas on rõhutatud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (Riigikohtu
27.veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-17-1108).
12.2.SKA ei vaidle vastu kaebuse rahuldamisele osas, mis puudutab ajavahemikku 1. juuli 1981 kuni 4. aprill 1982 juhul, kui kohus peab tunnistajate ütluste alusel võimalikuks lugeda tõendatuks loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile nr 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister) vastavate tööülesannete täitmine.
12.3.Tunnistajate ütlustega ei ole tõendamist leidnud kaebaja töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal ajavahemikul 8. august 1988 kuni 31. detsember 2002. Tunnistaja A. Alliku ütlustest nähtuvalt moodustas teedeehitus, ehitus- ja remonditööd ligikaudu 2/3 kogu töömahust ja 1/3 moodustasid hooldetööd. Hooldetööde tegemist on nimetanud ka Transpordiamet. Loetelu nr 2 osa XVII pealkirjas ei ole hooldustöid nimetatud. Töötamine liiva- ja kruusakarjäärides ei anna samuti õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Kaebaja ei töötanud seega täistööajaga ajavahemikul 8. august 1988 kuni 31. detsember 2002 loetelu nr 2 nimetatud ametikohal.
KOHTU SEISUKOHT
13.Vaidluse all on, kas kaebaja on kaebuses märgitud ajavahemikel täitnud tööülesandeid täistööaja ulatuses, mis annavad loetelu nr 2 alusel õiguse soodustingimustel vanaduspensionile ja tuleks arvata tema soodusstaaži hulka või mitte. Kaebaja hinnangul on ta täitnud ajavahemikul 1. juuli 1981 kuni 5. aprill 1982 Haapsalu Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse Haapsalu jaoskonna meistrina, ajavahemikul 8. august 1988 kuni 31. oktoober 1990 Viljandi Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse Võhma jaoskonna meistrina ning ajavahemikul 1. november 1990 kuni 31. detsember 2002 Viljandi Teedevalitsuse Võhma piirkonna teemeistrina loetelus nr 2 märgitud erinevates erialakoodides nimetatud ametikohtadele vastavaid tööülesandeid. Kaebaja hinnangul on SKA jätnud eelnimetatud ajavahemikud ebaõigesti soodusstaaži hulka arvamata ning ta palub kohtul tuvastada, et nimetatud ajavahemikel töötas kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel töödel täistööajaga. SKA on seisukohal, et ajavahemikul 8. august 1988 kuni 31. detsember 2002 ei täitnud kaebaja täistööajaga tööülesandeid, mis annab õiguse loetelu nr 2 alusel soodustingimustel vanaduspensionile, küll võib tunnistaja ütluste alusel esineda alus esimese ajavahemiku soodusstaaži hulka arvestamiseks.
14.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS-i 8. peatükis
3-22-1207 sätestatud pensionistaaži. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206. Loetelus märgitud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, määratlemine ja nimekirjade koostamine ja täiendamine kuulub ainuüksi Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p 13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.
15.Määruses sätestatud loetelu koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-171108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus ei ole määrav. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast.
16.Vastustaja on nõustunud, et tunnistajate ütlustega saab lugeda tõendatuks, et kaebaja täitis Haapsalu Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse Haapsalu jaoskonna meistrina töötades tööülesandeid, mis vastavad loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister). Tunnistajate M. Urma ja J. Tulveri nimetatud kaebaja tööülesannete kirjeldused kinnitavad, et kaebaja tegevus oli nimetatud ajavahemikul otseselt seotud erinevate tee-ehitusobjektide ehitamisega, samuti selle raames montaažitööde (nt teepiiride ja liiklusmärkide montaaž ja uute paigaldamine, truupide ja side- ning kanalisatsioonitrasside rajamine jms) tegemisega. Nõustuda saab kaebaja seisukohaga, et montaažitööde eraldi esiletõstmine ei ole ehituse-, remondi, rekonstrueerimise puhul loetelu nr 2 mõttes tavapärane, sest montaažitöö on eelnimetatud tegevuste üks osa, mida eraldiseisvalt tööülesannete kirjeldustes tihtipeale välja ei toodud. Sellele on tähelepanu juhitud ka varasemas kohtupraktikas (vt nt Tartu Halduskohtu 22. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-21-2995, p 23). Kuna vastustaja on põhimõtteliselt nõustunud kaebajaga, et Haapsalu Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse Haapsalu jaoskonna meistrina saab arvestada soodusstaaži hulka erialakoodi
3-22-1207 nr 23419 alusel, ei pea kohus vajalikuks detailsemalt kaebaja tööülesandeid selle ajavahemiku raames analüüsida.
17.Kuigi kaebaja märkis kohtule esitatud kaebuses asjakohaseks ajavahemikuks 1. juuli 1981 kuni 5. aprill 1982, on õigeks ajavahemikuks 1. juuli 1981 kuni 4. aprill 1982. Töötamise viimaseks päevaks nimetatud ametikohal oli tööraamatu kande kohaselt 4. aprill 1982, sest
5.aprillil 1982 viidi kaebaja üle tööjuhataja ametikohale samas kohas. Seda kinnitab ka asjaolu, et SKA on peatamise otsuses viidanud, et soodusstaaži hulka saab arvata töötamise tööjuhatajana Haapsalu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Haapsalu jaoskonnas alates
5.aprillist 1982 kuni 4. septembrini 1984. Seega tuvastab kohus, et töötades ajavahemikul 1. juuli 1981 kuni 4. aprill 1982 Haapsalu Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse Haapsalu jaoskonna meistrina, töötas Heino Tikker ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister).
18.Vastustaja hinnangul ei ole alust arvestada soodusstaaži hulka töötamist ajavahemikul 8. august 1988 kuni 31. oktoober 1990 Viljandi Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse Võhma jaoskonna meistrina ning 1. november 1990 kuni 31. detsember 2002 Viljandi Teedevalitsuse Võhma piirkonna teemeistrina, sest kaebaja ei täitnud täistööaja nõuet. Vastustaja hinnangul ei ole hooldetööd loetelu nr 2 osa XVII pealkirja sõnastusest lähtuvalt arvestatavad, mistõttu ei ole kaebaja täistööaja nõuet täitnud. Samuti ei saa tegevust karjäärides arvestada soodusstaaži hulka. Kohus vastustajaga ei nõustu.
19.Kohtule esitatud tunnistajate A. Allik ja G. Požarski ütlustest ja dokumentaalsetest tõenditest (sh Transpordiameti kiri) nähtuvalt oli kaebaja tööülesanneteks nimetatud ajavahemikel ehituse-, montaaži-, hoolde-, ja remonditööde juhtimine teedeehituse objektidel konkreetses piirkonnas, samuti hõlmasid kaebaja tööülesanded erinevate teedega seotud rajatiste rajamist. Kohus nõustub kaebajaga, et tunnistajate ütlustega ning kohtule esitatud Transpordiameti teatisega on tõendatud, et töötades jaoskonna meistrina ja teemeistrina juhtis ta tööde teostamist ja korraldas materjalide, masinate, mehhanismide kasutamist, andis töölistele tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist, korraldas tööajaarvestust ja aruandlust. Jaoskonna meistri ja teemeistri ülesanded olid paljuski kattuvad, teemeistril oli mõnevõrra suurem administratiivülesannete (aruandlusülesanded) osakaal. Mõlemate tööülesanded hõlmasid riigimaanteede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamist, remonti kui ka vajadusel rekonstrueerimisülesannete täitmist. Transpordiameti teatise ja tunnistajate A. Alliku ja G. Požarski ütlustest nähtuvalt jätkas kaebaja pärast Viljandi TREV ümberkujundamist Viljandi Teedevalitsuseks eelnevalt täidetud tööülesannetega sarnaste tööülesannete täitmist. Peamisteks tööülesanneteks oli jätkuvalt teede, sildade ja truupide ehituse- ja montaažitööde vahetu juhtimine ning kaebaja tööülesanded hõlmasid nii juhtimisülesannete kui ka osaliselt kõrgemat kvalifikatsiooni eeldavate tööde tegemist (sh planeerimist ja looduses teede maha märkimine vastavalt projektile). Tunnistajate ütlustest nähtuvalt juhtis ja korraldas kaebaja vahetult tee-ehitusobjektide ehitamist ja hooldamist. Samuti hõlmasid kaebaja tööülesanded teemeistrina töötades erinevate objektide ehitamist, sh teede ehitamist liiva- ja kruusakarjäärides.
20.Loetelu nr 2 osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine, ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile töötamise korral ehitus- ja montaažitööde meistrina (erialakood nr 23419) ja tööjuhatajana (erialakood nr 24441). Eelnimetatud loetelu nr 2 osa XVII pealkirjast nähtuvalt peab selles nimekirja osas nimetatud erialakoodides kajastatud ameti- ja töökohtadele omased tööülesanded seonduma ehitamise, remondi või muu vastava valdkonnaga seotud tegevusega.
3-22-1207 Kuigi XVII osa pealkirjas ei ole eraldi selgesõnaliselt nimetatud hooldamist/hooldust ei oma see iseenesest määravat tähendust, sest ka hooldetööde tegemisega võib kaasneda suuremal või vähemal määral ehitamisele ja remontimisele omaste tööülesannete täitmine. Ka Transpordiamet on 23. detsembri 2021. a kirjas SKA-le selgitanud, et tööülesanded teehoiutöödel on seotud tihtipeale ehitus-montaažitöödega (nt silla- ja teepiirete, liikluse suunaviitade ja liiklusmärkide demontaaž ja uute paigaldamine jms). Ebaõige on vastustaja seisukoht, et talihoolde ja teerajatiste hooldustööde korraldamine ja järelevalve ei kuulu ehitusja montaažitööde meistrile ja tööjuhatajale iseloomulike tööülesannete hulka. Kohtu hinnangul saab XVII osas nimetatud ehitus- ja montaažimeistri ning tööjuhataja ametikoha tööülesannetega hõlmata ka teehooldetööde tegemise ja sellise tegevuse juhtimise/korraldamise. Teedeehituse valdkonnas oli tavapärane, et sellega oli hõlmatud ka hooldetööde tegemine. Kuigi lume- ja libedusetõrje tegemisel ei kaasne alati ehitamisele omaseid toiminguid, on näiteks teekatte hooldustöödena nimetatud tegevused oma iseloomult käsitletavad loetelu nr 2 osa XVII mõttes remonditöödele sarnase tegevusena. Ka varasemas kohtupraktikas on erialakoodide nr 23419 ja 24441 puhul peetud hooldusülesannete täitmist asjakohaseks (vt Tartu Halduskohtu 8. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-21-2995). Seega ei oma asjaolu, et kaebaja tegevus hõlmas ka hooldetööde tegemise juhtimist ja korraldamist, täistööaja nõude täitmisel vastustaja viidatud järelmeid.
21.Kaebaja selgitas, et teemeistri tööülesanded hõlmasid ka tegevusi Viljandi Teedevalitsuse karjäärides , mistõttu on tema hinnangul olulised ka loetelu nr 2 osas I „mäetööstus“ nimetatud erialakoodid nr 23263 (teemeister, kes töötab karjääris, puistangul), nr 22177 (tootmisjaoskonna vahetusinsener) ja nr 23398 (tootmisjaoskonna meister). Kohus sellega ei nõustu. Tunnistajate G. Požarski ja A. Alliku ütlused kinnitavad kaebaja väidet, et Viljandi Teedevalitsuse hallata olid mitmed liiva- ja kruusakarjäärid, millest kaevandatud maavarasid võidi kasutada ka teede ehitamisel. Soodustingimustel vanaduspensionile ei anna aga õigust mitte iga tegevus kaevetööde juhtimisel ja korraldamisel. Loetelu nr 2 osas I nimetatud kutsaladele omaste tööülesannete täitmine annab õiguse soodustingimustel pensionile ning töötatud aja soodusstaaži hulka arvamiseks siis, kui tegemist oli põlevkivi, fosforiidi, dolomiidi, lubjakivi ja teiste 1. või 2. või 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate mittemaaksete maavarade pealmaakaevandamisega. Liiva- ja kruusakarjääridest saadavad maavarad ei vasta nimetatud tingimustele, mistõttu ei saa Viljandi Teedevalitsuse karjääridega seonduvaid tööülesandeid käsitleda kaebaja viidatud loetelu nr 2 osas I märgitud erialakoodides nimetatud tegevusaladele vastavana.
22.Kohtu hinnangul hõlmas aga töö karjäärides suures osas teede ehitamisele ja hooldamisele omaste ülesannete täimist, mistõttu on karjäärides sellega seonduvate tööülesannete täitmine praegusel juhul loetelu nr 2 osa XVII erialakoodis nr 24441 märgitud tööjuhataja ülesannetega hõlmatud. Karjäärides teede ehitamine ja maavarade kogumisega seotud rajatiste rajamine on otseselt seonduv ehitustegevusega loetelu nr 2 osa XVII mõttes. Kuigi lõhkamistööde ettevalmistamisega seonduvad tegevused ei pruugi alati seonduda ehitus-, remondi- või rekonstrueerimistöödega, on need siiski oma olemuselt ehitustöödega hõlmatavad. Seetõttu on kohus seisukohal, et karjääridega seotud tegevusi ei ole praegusel juhul põhjendatud käsitleda täistööaja nõuet rikkuvana. Kohus peab ka oluliseks, et karjääridega seotud toimingud ei moodustanud kaebaja tegevusest valdavat osa.
23.Eeltoodule tuginedes tuvastab kohus, et kaebaja töötamine ajavahemikul 8. august 1988 kuni 31. oktoober 1990 Viljandi Teede Remondi- ja Ehituse Valitsuse Võhma jaoskonna meistrina vastab loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile 23419 (ehitus- ja montaažitööde meister) ning töötamine ajavahemikul 1. november 1990 kuni 31. detsember 2002 Viljandi
3-22-1207 Teedevalitsuse Võhma piirkonna teemeistrina vastab loetelu nr 2 osa XVII erialakoodile nr 24441 (tööjuhataja).
24.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada täies ulatuses. Kuna kaebaja ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning kaebuse esitamine oli riigilõivuvaba, siis jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.