Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 06.12.2023, Tartu 3-23-2541 X kaebus Tartu Vangla 06.10.2023. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/195-3 õigusvastasuse kindlakstegemiseks, Tartu Vangla kodukorra punktide 1.2 ja 18.2.1 tühistamiseks ning Tartu Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.11.2023. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja - X
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus Tartu Halduskohtu 17.11.2023. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Justiitsministeeriumile vaide, mis edastati 31.08.2023. a kirjaga Tartu Vanglale seisukoha võtmiseks. Tartu Vangla registreeris vaide 31.08.2023 nr-ga 1-11/195-1. Tartu Vangla andis 15.09.2023. a kirjaga nr 1-11/195-2 kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Tartu Vangla tagastas 06.10.2023. a otsusega nr 1-11/195-3 kaebaja vaide (Tartu Vangla kodukorra p-de 1.2 ja 18.2.1 kehtetuks tunnistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks heastada piiratud spordiväljaku külastused ja selge kehtestatud spordigraafiku loomiseks), sest X ei esitanud vanglale avaldust vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja sai vangla otsuse nr 1-11/195-3 kätte 09.10.2023.
2.X esitas 09.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus. X palus kaebuses tunnistada õigusvastaseks vaide tagastamise otsus nr 1-11/195-3 ning teha Tartu Vanglale ettekirjutus. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras keelata Tartu Vanglal piirata õigust spordisaali kasutada ilma põhjendatud haldusaktita.
3.Kaebaja täpsustas 15.11.2023. a vastuses kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmise määrusele, et Tartu Vangla piiras meelevaldselt 2023. a juulis graafikujärgset spordisaali/väljaku kasutamist. Vangla pole piirangu osas andnud välja haldusakti. Kaebaja märkis, et vaides nr 1-11/195-1 taotles ta Tartu Vangla kodukorra p-de 1.2 ja 18.2.1 kehtetuks
tunnistamist, paludes ühtlasi heastada piiratud spordiväljaku külastused ja luua selgelt kehtestatud spordigraafik. Kaebaja palus ennistada kaebuse esitamise tähtaja, sest ta lähtus ekslikust arusaamast, et 30 päeva on üks kuu ja esitas kaebuse seetõttu 09.11.2023 ühepäevase hilinemisega. Kaebaja soovis esialgset õiguskaitset preventiivselt eesmärgil, et tõkestada Tartu Vangla meelevaldset käitumist spordisaali ja spordiväljaku kasutamise piiramisel.
4.Tartu Halduskohus jättis 17.11.2023. a määrusega rahuldamata X taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Tartu Vangla kodukorra p-de 1.2 ja 18.2.1 tühistamise nõude ning vanglale kohustavate ettekirjutuste (s.o heastada spordiväljaku külastamise piiramine, kehtestada selge spordigraafik) tegemise nõude osas (p 1); lõpetas haldusasja nr 3-23-2541 menetluse Tartu Vangla kodukorra p-de 1.2 ja 18.2.1 tühistamise nõude ning Tartu Vanglale kohustavate ettekirjutuste (s.o heastada spordiväljaku külastamise piiramine, kehtestada selge spordigraafik) tegemise nõude osas (p 2); tagastas kaebuse Tartu Vangla 06.10.2023. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/195-3 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes (p 3) ning jättis läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse (p 4) ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (p 5). Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Kaebaja soovis, et kohus menetleks nõudeid, mis ta esitas oma vaides nr 1-11/195-1. Tartu Vangla tagastas nimetatud vaide 06.10.2023. a otsusega nr 1-11/195-3, mille kaebaja sai kätte 09.10.2023. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus selgitas kaebajale 13.11.2023. a kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmise määruses, et kaebaja pöördus kohtu poole hilinenult, sest kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 08.11.2023. Kaebaja selgitas 15.11.2023. a vastuses, et ta lähtus ekslikust arusaamast, et 30 päeva on üks kuu ja esitas seetõttu kaebuse 09.11.2023, s.o ühepäevase hilinemisega. Kaebaja palus kohtul kaebetähtaja ennistada.
4.2.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivset võimet asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks kaebuse hilinenult esitamist. Kaebaja lähtus eeldusest, et 30 päeva on üks kuu ning on seetõttu kaebetähtaja ületanud. Ta ei pidanud vajalikuks üle kontrollida, milline on tegelikult seadusest tulenevalt kaebuse esitamise viimane päev. Tartu Vangla 06.10.2023. a otsusel nr 1-11/195-3 on õige vaidlustamisviide, mis suunas isikut kaebuse esitamise soovi korral pöörduma halduskohtu poole 30 päeva jooksul. Jättes kaebuse esitamise kuupäevale, mis oli kaebaja enda hinnangul viimane päev selle esitamiseks, võttis kaebaja ise endale riski, et tema kaebetähtaja arvestus ei pruugi olla seadusele vastav ja ta võib kaebetähtaja seetõttu ületada. Kaebaja ei ole olnud antud juhul kaebetähtaegade järgimisel ise piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa seetõttu lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja puhul ei ole tegemist ka halduskohtumenetluses kogenematu isikuga, sest ta on kaebustega halduskohtu poole pöördunud kümneid kordi (sh läbides eelnevalt ka kohustusliku kohtueelse menetluse). Lisaks eelnevale saab asja materjalide pinnalt teha ka järelduse, et kaebaja õiguste võimalikku riivet ei ole alust pidada intensiivseks. Tartu Vangla 15.11.2023. a vastusest kohtunõudele ning selle lisast nr 4 nähtub, et sportimisvõimalused on kaebajale vanglas tagatud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad käesolevas asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
4.3.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades
lõpetab kohus lähtudes HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 ning HKMS § 124 lg-st 2 Tartu Vangla kodukorra punktide 1.2 ja 18.2.1 tühistamise nõudes ja Tartu Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemise (s.o heastada spordiväljaku külastamise piiramine, kehtestada selge spordigraafik) nõuete osas asja menetluse.
4.4.HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kuna kohus lõpetas kaebaja vaides nr 1-11/195-1 esitatud nõuete osas asja menetluse, siis puudub kaebajal õigus eraldiseisvalt vaidlustada Tartu Vangla 06.10.2023. a vaide tagastamise otsust nr 1-11/195-3. Nimetatud otsus ei riiva eraldiseisvalt vaide esemest kaebaja õigusi. Eeltoodut arvestades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, et vaidlustada tuvastamisnõudega Tartu Vangla 06.10.2023. a otsust nr 1-11/195-3. Kohus tagastab selles osas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
4.5.Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub keelata Tartu Vanglal piirata õigust spordisaali kasutada ilma põhjendatud haldusaktita. Kaebaja eesmärgiks on see, et vangla annaks spordisaali kasutamise piiramise korral välja haldusakti. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras vanglale vastava ettekirjutuse tegemist. Esialgse õiguskaitse taotlus peab olema seotud põhivaidluse esemega ning taotlus on lubatav, kui see teenib kaebusega sama eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa kohus väljuda kaebuse piiridest. Praegusel juhul oli kohtule esitatud Tartu Vangla kodukorra p-de 1.2 ja 18.2.1 tühistamise nõue ja Tartu Vanglale kohustavate ettekirjutuste tegemise (s.o heastada spordiväljaku külastamise piiramine, kehtestada selge spordigraafik) nõue. Lisaks oli esitatud ka Tartu Vangla 06.10.2023. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/195-3 õigusvastasuse kindlakstegemise nõue. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud eraldiseisva kohustamisnõude spordisaali kasutamise piiramise korral põhjendatud haldusakti andmiseks. Sellist konkreetset nõuet ei esitanud kaebaja ka vaidemenetluses. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus väljub põhivaidluse eseme raamidest, ei ole taotlus kohtus lubatav. Kohase põhivaidluse puudumine ei ole esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus, vaid sellise vaidluse olemasolu on esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise eelduseks. Eeltoodud põhjustel jättis halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
4.6.Menetluse osalise lõpetamise, kaebuse osalise tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jättis ja selle taotluse läbi vaatamata. X sai halduskohtu määruse kätte 17.11.2023.
5.04.12.2023 esitas X Tartu Halduskohtu 17.11.2023. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja saata asi halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Kaebaja leiab, et ta võis küll viivituses olla, kuna lähtus hea haldustava põhimõttest ja ootustest, st lootis vastustaja õiguspärasele suhtumisele menetluses, mida vastustaja vaidemenetluses ei soovinud teha ega täita seaduslikke kohustusi tähtajaliselt vastamise osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja esitatud määruskaebuse sisu, leiab ringkonnakohus, et kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.11.2023. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 tühistamiseks.
7.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida Tartu Vanglalt vastust kaebaja määruskaebusele, arvestades määruskaebuse sisu.
8.Halduskohus jättis vaidlustatud määruse resolutsiooni p-des 1-3 rahuldamata kaebaja taotluse tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetas selles osas asja menetluse, võttes aluseks HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ning tagastas kaebuse Tartu Vangla 06.10.2023. a vaide tagastamise otsuse nr 1-11/195-3 õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 17.11.2023. a määruse põhjendustega eelnimetatud osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
9.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et X ei olnud talle antud 10-päevase tähtaja jooksul ega ka 06.10.2023. a seisuga esitanud vanglale avaldust vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, milleks talle anti tähtaeg 15.09.2023. a kirjaga nr 1-11/195-2. Samuti ei ole asjas vaidlust selle üle, et kaebaja sai 06.10.2023. a otsuse vaide tagastamise kohta puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu kätte 09.10.2023. Halduskohus märkis põhjendatult, et kohtule 30 päeva jooksul kaebuse esitamise tähtaeg möödus sel juhul 08.11.2023 (HKMS § 67 lg 1 ja lg 4) ja esitades kaebuse 09.11.2023, oli see kaebaja poolt esitatud tähtaega ületades. Nagu juba märgitud, nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebaja väidet, mille kohaselt ta lähtus kaebust esitades ekslikust arusaamast, et 30 päeva on üks kuu, ei ole alust pidada X puhul selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kui kohus tähtaega ei ennista, siis lõpetatakse nende nõuete osas seadusest tulenevalt asja menetlus. Samuti leidis halduskohus igati põhjendatult, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, vaidlustamaks tuvastamisnõudega Tartu Vangla 06.10.2023. a otsust nr 1-11/195-3. Halduskohus tagastas selles osas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti. Arvestades eeltoodut, ei ole kuidagi asjakohane ega anna ka alust halduskohtu 17.11.2023. a määruse resolutsiooni p-de 1-3 tühistamiseks määruskaebuses toodud põhjendus, et kaebaja võis küll viivituses olla, kuna ta lähtus hea haldustava põhimõttest ja ootustest, st ta lootis vastustaja õiguspärasele suhtumisele menetluses, mida vastustaja vaidemenetluses ei soovinud teha ega täita seaduslikke kohustusi tähtajaliselt vastamise osas.
10.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 17.11.2023. a määruse vaidlustatud osas muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.