Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-23-697 6. detsember 2023 Karin Jõks Mittetulundusühingu EMAJÕE LODJASELTS kaebus Tartu Linnavalitsuse 01.03.2023.a ettekirjutuse nr RJV23-0001 tühistamise ning sunniraha rakendamise keelamise nõudes Kaebaja: mittetulundusühing EMAJÕE LODJASELTS, esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja: Tartu linn, esindaja Kadri Valdre
1.Lõpetada menetlus.
2.Tagastada kaebajale riigilõiv 20 eurot. Kaebajal tuleb teatada kohtule, kellele ja millisele kontole ta riigilõivu tagastamist soovib.
3.Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 810 eurot.
5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
7.Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse p 18).
Asjaolud
1.Kinnistusraamatu andmetel kuulub Tartu linnale kinnisasi asukohaga Tartu linn, Madruse tn 24, registriosa number 5506803, katastritunnus 79514:036:0093, pindala 9324 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa.
2.Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja tegi 01.03.2023 kaebajale riikliku järelevalve ettekirjutuse nr RJV-23-0001 (tl 6-8, edaspidi ettekirjutus). Ettekirjutus tehti ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 1-3 alusel teostatava riikliku järelevalve raames. Ettekirjutuse põhjal paiknevad Madruse tn 24 kinnisasjal kaebaja rajatud ehitised - lodjakoja telk (EhS lisa 1 tähenduses üle 20 m2 ehitisealuse pinnaga varikatus, mille rajamiseks oli nõutav
ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamine) ning väikeehitis (EhS lisa 1 tähenduses mitteelamu ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kõrgusega kuni 5 m, mille püstitamiseks oli nõutav ehitusteatise esitamine). Ehitiste kohta ei ole esitatud ehitusteatisi ja projekti. Ehitised toetuvad maapinnale, mida on oluliselt tõstetud. Ehitised asuvad Emajõe ehituskeeluvööndis. Ehitised tuleb lammutada (teisaldada) esimesel võimalusel ning taastada võimalikult ehituseelne looduslik olukord. Kaebajat kohustati: - ettekirjutuse punktis 3.1 tähtajaga 31.03.2023 lammutama (teisaldama) Madruse tn 24 katastriüksusele püstitatud (paigaldatud) Lodjakoja telk ja väikeehitis ning utiliseerima katastriüksusel ehitus- ja lammutusjäätmed ning muud keskkonda mittesobivad asjad (nt vana mööbel, betoonplokid jms); - ettekirjutuse punktis 3.2 tähtajaga 30.04.2023 taastama Madruse tn 24 katastriüksusel võimalikult ehituseelne looduslik olukord, lisada selleks kogu täidetud maapinnale kasvupinnas ning külvata heina(muru)seeme. Ettekirjutus sisaldas hoiatusi, et selle täitmata jätmise korral rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha (ettekirjutuse punkt 5): - ettekirjutuse punkti 3.1 täitmata jätmise korral tuleb tasuda sunniraha 3000 eurot, mille tasumise tähtaeg on 3 päeva pärast ettekirjutuses esitatud nõude täitmiseks antud tähtaega; - ettekirjutuse punkti 3.2 täitmata jätmise korral tuleb tasuda sunniraha 1000 eurot, mille tasumise tähtaeg on 3 päeva pärast ettekirjutuses esitatud nõude täitmiseks antud tähtaega.
3.Kaebaja esitas 31.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tühistamise nõudes. Kaebaja täiendas 03.04.2023 kaebust nõudega keelata vastustajal ettekirjutuse alusel sunniraha rakendamine, s.h sunniraha sissenõudmise toimingute tegemine. Kaebaja selgitas, et soovib vaidlustada ettekirjutust tervikuna, s.h sunniraha rakendamist. Kaebaja leidis muuhulgas, et ettekirjutus on ebaselge. Ei ole arusaadav, millised asjad peab kaebaja eemaldama ja millise loodusliku olukorra taastama. Ettekirjutuse punktis 3.2 nõutu ei ole ehituseelse loodusliku olukorra taastamine, vaid täiendava väärtuse loomine ja tööde tegemine. Kinnisasi asub üleujutusalas. Kaebaja on ladustanud platsile materjali nii, et vajadusel saaks inertmaterjalid minema vedada. Kaebaja kulutas kinnisasja parendamiseks (s.h pinnase kuivendamiseks ja täitmiseks) 50 000 eurot. Kui vastustaja soovib, et kaebaja jätab maapinna alles ja / või rajab heina (muru), siis tuleb see kaebajale hüvitada.
4.Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, mida ta hiljem täiendas. Kaebaja taotles, et kohus peataks vaidlustatud ettekirjutuse täitmise ning keelaks vastustajal sunniraha rakendamise ja sissenõudmise.
5.Vastustaja selgitas esialgse õiguskaitse menetluses, et kaebaja ja vastustaja vahel kehtis 10.09.2019 – 09.09.2022 kinnisasja tasuta kasutamise leping (tl 44-47). Sellega anti kaebaja kasutusse 3500 m2 suurune osa Madruse tn 24 kinnisasjast vara ladustamise otstarbel. Pärast lepingu lõppemist oli kaebajal kohustus anda kinnisasi vastustaja valdusesse tagasi. Vaidlus seoses maa kasutusse andmise ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega on eraõiguslik. Käesoleva kohtuasja raames saab arutada kaebaja tegevust ehitiste rajamisel või paigutamisel ning maapinna täitmisel. Madruse tn 24 kinnisasjal on toimunud ka mitmed keskkonna-alased rikkumised, mis valdavalt on Keskkonnaameti järelevalve pädevuses. Ettekirjutuses sisaldub sunniraha hoiatus. Vastustaja tuvastas 03.04.2023, et kaebaja ei ole ettekirjutuse punkti 3.1 täitnud. Vastustaja oli 05.04.2023.a seisuga ette valmistanud sunniraha rakendamise kirja koos paikvaatluse aktiga, kuid ei olnud neid veel kaebajale saatnud.
6.Kohus rahuldas 12.04.2023.a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas ettekirjutuse punkti 3.2 täitmise. Kohus selgitas määruses, et kaebajale tehti ettekirjutus ehitusjärelevalve raames ning vaidlus ettekirjutuse õiguspärasuse ja selle täitmiseks kohaldatavate sunnivahendite üle lahendatakse halduskohtus. Asjasse ei puutu küsimused, mis on seotud Madruse tn 24 kinnisasja kaebaja kasutusse andmisega asjade ladustamiseks, selle lepingu täitmise või rikkumisega ning kinnisasja vabastamisega lepingu lõppemise tõttu (s.h kinnisasjale ladustatud materjalide ja laevade äraviimine). Need on eraõiguslikud küsimused, mis vaidluse korral lahendatakse maakohtus. Asjasse ei puutu ka riiklik järelevalve, mis toimub muul alusel ja / või on muude haldusorganite pädevuses (näiteks jäätmekäitlus, võimalikud keskkonna-alased rikkumised). Kohus leidis esialgse õiguskaitse kohaldamise menetlusstaadiumis, et nõudel tühistada ehitiste lammutamise (teisaldamise) kohustus ei ole eduväljavaateid. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et ehitised on rajatud ilma õigusliku aluseta (ilma ehitusteatisi esitamata) ning paiknevad ehituskeeluvööndis. Kohus nõustus, et ettekirjutuse punktis 3.1 sisalduv ehitusja lammutusjäätmete utiliseerimise kohustus on mõnevõrra ebaselge, kuid seda saab tõlgendada ettekirjutust tervikuna arvestades. Kohustust tuleb mõista nii, et see hõlmab telgi ja väikeehitise ehitamisel üle jäänud või nende lammutamisel tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmeid. Ettekirjutus ei hõlma muude kinnisasjale ladustatud asjade äraviimist või muul alusel (näiteks seoses jäätmekäitlusega) toimuvaid võimalikke järelevalvemenetlusi. Ettekirjutuse punkti 3.2 osas leidis kohus, et siin on palju lahtisi küsimusi. On vaieldav, kas täitepinnase paigutamine kinnisasjale on käsitletav ehitamisena (allub vastustaja järelevalvele) või Keskkonnaameti järelevalvele alluva tegevusena või on tegemist eraõigusliku vaidlusega (kinnisasjale on ladustatud kaebajale kuuluvat materjali, mille äraviimise õigus ja kohustus on kaebajal). Puudub hinnang selle kohta, kuidas täitepinnase jätmine kinnisasjale või eemaldamine kinnisasjalt mõjub loodusele ja keskkonnale. Tekib küsimus, kas ettekirjutuse punkt 3.2 tähendab maapinna kõrguse tõstmise seadustamist, kuna vastustaja soovib, et olemas olev maapinna kõrgus ja kinnisasja täitmine nii ka jääb.
7.Vastustaja tunnistas 29.05.2023.a otsusega nr RJV-23-0006 (dtl 187-188) ettekirjutuse punkti 3.2 kehtetuks. Vastustaja tugines Kobras OÜ 21.04.2023.a ekspertarvamusele (dtl 138-159). Arvamus on koostatud vastamaks küsimusele, kuidas täitepinnase jätmine kinnisasjale või eemaldamine kinnisasjalt mõjub loodusele ja keskkonnale ning millised on soovitused edasiseks tegevuseks. Arvamuse kohaselt puudub keskkonna heaolu seisukohast selge vajadus endise olukorra taastamiseks, s.o selleks, et eemaldada kogu ulatuses täitepinnase kiht ning tagada võimalused taimestiku taastumiseks. Kuna praegu ei ole selge, milliseks oleks vaja roheala kujundada, ei ole asjakohane teha mahukaid töid ja suuri kulutusi. Soovitav on teha optimaalses mahus töid tõstetud ala looduslähedasemaks muutmiseks, s.h osaliselt eemaldada pindmist täitepinnase kihti, et kujundada laugemaks kaldaäär ning tõstetud ala ja sellest ida suunda jääva ala üleminekukoht. Alal kujuneb igal juhul ajapikku isetekkeline taimestik, seega on haljastumise toetamiseks vajalike meetmete valimisel eelkõige mõistlik lähtuda ala kasutamise ajalisest perspektiivist. Vastustaja tugines ka Keskkonnaameti 18.05.2023.a seisukohale (dtl 185). Keskkonnaamet ei pea vajalikuks kogu ladestatud pinnase ja jäätmete eemaldamist täidetud alalt, kuna sellel puudub eeldatavasti oluline ebasoodne mõju Emajõele. Eemaldada tuleb madalvee perioodil see osa täitepinnasest, mida ohustab erosioon ja mis võib põhjustada heljumi taseme tõusu jões.
Täitepinnas tuleb eemaldada Emajõe kalda 10 meetri laiuse veekaitsevööndi ulatuses, kus see on kõige altim erosioonile. Selle tulemusel taastub ajapikku eeldatavasti ka algsele lähedane kaldajoon ja kaldavee elustik. Täidetud kaldal asunud looduskooslust ei ole võimalik taastada. Otstarbekas on jätta nii täitepinnasest puhastatav veekaitsevöönd kui ka maha jääva täitepinnasega ala looduslikult taimestuma ning mitte lisada sinna kasvupinnast ega külvata taimi.
8.Vastustaja teatas 30.05.2023 kohtule, et kaebaja on täitnud ettekirjutuse punkti, mis kohustas Lodjakoja telgi ja väikeehitise kinnistult lammutama/teisaldama. Vastustaja hinnangul on ära langenud alused kaebuse menetlusse võtmiseks.
9.Kaebaja esitas 01.08.2023 vastuseks kohtunõudele avalduse, milles ta palus menetluse lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 200-203), mille järgi tema menetluskulud on - kulutused õigusabile 24 h 15 min tunnihinnaga 140 eurot, summa 3395 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 4074 eurot. Kaebaja on käibemaksukohustuslane ega taotle seetõttu menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist; - riigilõiv 40 eurot.
10.Vastustaja avaldas, et tal puuduvad vastuväited menetluse lõpetamise osas, kuid tuleb välja selgitada, millisel õiguslikul alusel saab menetlust lõpetada. HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel saab menetluse lõpetada ettekirjutuse punkti 3.2 osas. Ettekirjutuse punkti 3.1 ei ole kehtetuks tunnistatud, vaid kaebaja on selle täitnud. Kaebuse põhjal oli kaebaja eesmärgiks just ettekirjutuse punkti 3.1 kehtetuks tunnistamine, kuna valdav osa kaebusest keskendus sellele punktile. Ettekirjutuse punkti 3.2 kehtetuks tunnistamise tingis see, et eksperthinnangu põhjal tuleb õigusvastaselt teostatud pinnase täitmine ning kaldavööndi muutmise/täitmise kahjude likvideerimiseks teha oluliselt suuremas mahus töid, kui vaid kasvupinnase lisamine ja muru külvamine. Olukorras, kus kaebaja ei ole ilmselgelt mõistnud oma tegevuse õigusvastasust ning keskkonnale tekitatud kahju, on vastustaja hinnangul mõistlik, et vastustaja tellib ja teostab eksperthinnangus nimetatud tööd ise ning nõuab vastavad kulud kaebajalt kahju tekitamise sätete alusel sisse. Vastustaja ei nõustu menetluskulude jätmisega tema kanda. Ettekirjutuse punkti 3.1 osas ei ole see õiguslikult võimalik. Valdav osa kaebaja menetluskulusid on tekkinud seoses ettekirjutuse punktiga 3.1. Ettekirjutuse punktile 3.2 oli kaebuses pühendatud vaid mõned lõigud. Punktis 3.2 esitatud kohustus oli vastustaja teadmiste pinnalt põhjendatud. Maapinna täitmine oli funktsionaalses seoses kinnistule paigaldatud ehitistega, seega oli tegemist ehitamisega. Kehtetuks tunnistamine toimus eelkõige lähtudes eksperthinnangust ja Keskkonnaameti seisukohas toodust, mitte tingituna kaebuse esitamisest kohtusse. Vastustajal seoses käesoleva kohtumenetlusega kulusid tekkinud ei ole. Kohtu seisukoht Menetluse lõpetamine
11.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtupraktikas kohaldatakse eeltoodud sätet ka juhul, kui kehtivusaja möödumise tõttu on
kadunud haldusakti mõju ja praktiline tähendus või kui vaidlustatud haldusakt ammendub kohtumenetluse kestel ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus. Kohus lõpetab menetluse ettekirjutuse tühistamise nõudes HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Ettekirjutuse punkt 3.2 on kehtetuks tunnistatud. Ettekirjutuse punkti 3.1 kehtivus on lõppenud selle täitmisega. Kaebaja taotles menetluse lõpetamist ning sellest saab järeldada, et kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud.
12.Kohtu hinnangul on ka sunniraha rakendamise keelamise nõude puhul kohane lõpetada menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Tühistamis- ja keelamisnõuded olid omavahel olemuslikult seotud. Sunniraha rakendamise keelamise nõue oli selle esitamise ajal kohane, m.h põhjusel, et vastustaja valmistus seda tegema ning ilma ühtiva nõude esitamiseta ei olnud kaebajal võimalik esitada tema soovitud esialgse õiguskaitse taotlust. HKMS § 152 lg 1 p 4 võimaldab lõpetada kohustamisnõude menetluse, kui nõutav haldusakt on antud või toiming on tehtud. Kohtu hinnangul saab sel juhul ka keelamisnõude menetluse lõpetada, kui haldusorgan on vastava haldusakti andmisest või toimingu tegemisest menetluse kestel loobunud või on see muutunud võimatuks. Kui ettekirjutus on osaliselt täidetud ja osaliselt kehtetuks tunnistatud, siis ei ole sunniraha rakendamine enam võimalik. Kokkuvõttes lõpetab kohus kaebuse menetluse tervikuna HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei taotlenud menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2). Menetlus lõpetatakse ilma kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2). Menetluskulud
13.Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kuulub HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist.
14.HKMS § 108 lg 4 ja 6 tuleneb, et menetluse lõpetamise korral kannab reeglina menetluskulud kaebaja. Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
14.1.Ettekirjutuse punkti 3.1 osas tingis menetluse lõpetamise see, et kaebaja on ettekirjutuse täitnud. Vastustaja ei ole ettekirjutust selles osas kehtetuks tunnistanud ning tühistamisnõude ainetuks muutumine ei ole seostatav vastustaja tegevuse või kaebuse esitamisega. Sel juhul on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal.
14.2.Ettekirjutuse punkti 3.2 osas ei ole vastustaja muutnud usutavaks, et selle kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja tegi ettekirjutuse punktis 3.2 kaebajale korralduse taastada võimalikult ehituseelne looduslik olukord, lisada selleks kogu täidetud maapinnale kasvupinnas ning külvata heina(muru)seeme. See tähendab, et kaebajal ei olnud kohustust eemaldada kinnisasjalt täitepinnas. Võib isegi öelda, et kaebajal ei olnud lubatud seda teha. Kaebaja väitis kaebuses muuhulgas, et ajal, kui ta sai kinnistu oma valdusse, asus kinnistu üleujutusalas ning oli kaetud jõe pool rinnuni põldmarjatihnikuga ja maa pool prügi ja võsaga.
Täidetud maapinnale kasvupinnase lisamine ning heina(muru)seemne külvamine ei ole kuidagi hõlmatud ehituseelse loodusliku olukorra taastamisega, vaid täiendava väärtuse loomisega ja tööde tegemisega. Kaebaja väitis ka seda, et kinnisasjale on paigutatud kaebajale kuuluv täitematerjal viisil, mis võimaldab seda ära vedada. Kohus leidis esialgse õiguskaitse menetluses, et kinnisasjale täitepinnase paigutamisele saab anda eraõigusliku või erinevaid avalik-õiguslikke tähendusi ning ei ole teada, kuidas täitepinnase jätmine kinnisasjale või eemaldamine kinnisasjalt mõjub loodusele ja keskkonnale. Vastustaja kogus pärast esialgse õiguskaitse määruse tegemist punktis 7 kirjeldatud eksperthinnangu ja Keskkonnaameti arvamuse ning tunnistas neile tuginedes ettekirjutuse punkti 3.2 kehtetuks. S.h leiab vastustaja praegu, et täitepinnas tuleb kinnisasjalt osaliselt eemaldada. Kaebuse esitamine tõi endaga kaasa täiendavate andmete kogumise, millest lähtudes vastustaja ettekirjutuse punkti 3.2 kehtetuks tunnistas. Sel juhul on menetluskulude kandmise kohustus vastustajal.
14.3.Määruse punktis 14.2 toodut ei muuda see, et vastustaja on nüüdseks otsustanud teha vajalikud tööd ise ning nõuda kaebajalt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. See, kas vastustaja usaldab kaebajat kinnisasjal vajalike tööde tegemisel, ei muuda seda, et vastustaja asus täiendavaid andmeid koguma ja tunnistas ettekirjutuse punkti 3.2 kehtetuks pärast seda, kui kaebaja oli pöördunud kohtusse ning kohus oli kaebaja väiteid esialgse õiguskaitse menetluses käsitlenud. Õige ei ole vastustaja väide, et eksperthinnangust selgus, et tuleb teha oluliselt suuremas mahus töid kui vaid kasvupinnase lisamine ja muru külvamine. Kasvupinnase lisamist soovitati eksperthinnangus ainult teatavatel tingimustel ning Keskkonnaamet ei soovinud seda üldse. Heina või muru külvamist ei pidanud kumbki vajalikuks. Eksperthinnang ja Keskkonnaameti arvamus näitavad pigem seda, et tuleb teha hoopis teistsuguseid töid, kui vastustaja nõudis ettekirjutuse punktis 3.2.
15.Kui menetluse lõpetamisel ettekirjutuse punktide 3.1 ja 3.2 tühistamise nõudes on menetluskulude kandmise kohustus vastavalt kaebajal ja vastustajal ning keelamisnõue on olemuslikult seotud vastava tühistamisnõudega, siis tuleb menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Kohus ei nõustu sellega, et ettekirjutuse punktile 3.1 tuleb omistada suurem kaal. Kohtu hinnangul ei ole ettekirjutuse punktidest tulenevad kaebaja kohustused rahaliselt, töö mahu vms alusel võrreldavad ja tuleb lugeda kaalult ja tähenduselt võrdseteks. Ka ettekirjutuse punktil 3.2 on oluline kaal - kaebajale pandi kohustus teha omal kulul töid, milleks oli vaja muretseda ka materjali (kasvupinnas, seeme) ning kaebaja kaotas võimaluse kinnisasja täitmiseks kasutatud materjali ära vedada.
16.Vastustaja teatas, et tal menetluskulusid ei ole.
17.Kaebaja taotletud menetluskuludeks on: - riigilõiv 20 eurot, kuna osaliselt kuulub riigilõiv tagastamisele; - esindaja kulud 3395 eurot, kuna kaebaja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kohtu hinnangul ei olnud vaidlus faktiliselt mahukas või õiguslikult keerukas ning kaebaja kulutused õigusabile on asja sisu arvestades ülepaisutatud. Toimiku maht on digitaalselt 213 lehekülge, see sisaldab mitmeid korduvaid dokumente. Kaebaja on õigusabi sisu välja toonud üldsõnaliselt ja kokkuvõtvalt (vt dtl 200-201). See ei võimalda hinnata, kas põhjendatud on
kohtule esitatavate avalduste koostamise ajakulu, kui palju toimus nõupidamisi ja kas neid saab pidada põhjendatuks jne. Kaebaja kulutused õigusabile on arusaamatult suured võrreldes muude asjadega, mille menetlus lõpetati (näiteks kohtuasjad 3-23-1956 - välja mõisteti õigusabi kulu 1314 eurot, 3-23-746 - välja mõisteti õigusabi kulu 450 eurot, 3-22-565 - välja mõisteti õigusabi kulu 1700 eurot; kulud õigusabile olid 6474 eurot kohtuasjas 3-23-428, kus see summa sisaldas esindaja kulu kolmes kohtuastmes, s.h halduskohtus toimus menetlus kahel korral; kõik eelnimetatud summad sisaldavad käibemaksu). Kohus peab eeltoodut arvestades vajalikuks ja põhjendatuks kulutusi õigusabile 1600 euro ulatuses (ilma käibemaksuta). Vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on seega 20 + 1600 = 1620 eurot. Sellest summast poole ehk 810 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja.
18.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). Taotlus tuleb kohtule esitada enne määruse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.