Päidre Põllud OÜ kaebus Häädemeeste Vallavalitsuse 27.09.2022 korralduse nr 431 tühistamise nõudes Kaebaja Päidre Põllud OÜ (registrikood 10340091), volitatud esindaja Mihkel Nukka Vastustaja Häädemeeste vald
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Päidre Põllud OÜ kaebus ning tühistada Häädemeeste Vallavalitsuse 27.09.2022 korraldus nr 431.
2.Mõista Häädemeeste vallalt Päidre Põllud OÜ kasuks välja menetluskulud summas 2065 eurot (ilma käibemaksuta).
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.Häädemeeste Vallavalitsuse 24.11.2021 [korraldusele märgitud kuupäev 23.11.2021, kuid allkirjastatud 24.11.2021] korraldusega nr 691: 1) nõustuti Häädemeeste vallas Kabli külas Salu (katastriüksuse tunnus 21303:002:0507), Sõeru-Lepa (katastriüksuse tunnus 21303:002:0506) ja Sõeru-Männi (katastriüksuse tunnus 21303:002:0315) katastriüksuste piiride muutmisega vastavalt korralduse lisas olevale asendiplaanile; 2) määrati katastriüksuste piirimuudatuse tulemusel lähiaadressid ja maasihtotstarbed alljärgnevalt: 2.1. Salu, maatulundusmaa 100%;
2.2.Sõeru-Lepa, elamumaa 100%; 2.3. Sõeru-Männi, elamumaa 100%; 3) määrati, et juurdepääs kinnistutele hakkab kulgema üle riigi omandis oleva Orajõe metskond 15 kinnistu (katastriüksuse tunnus 21303:002:0477); Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi juurdepääsud toimuvad üle Salu katastriüksuse, selle tagamiseks tuleb seada notariaalsed juurdepääsu servituudid peale piiride muutmise jõustumist.
2.Päidre Põllud OÜ esitas 05.09.2022 Häädemeeste vallale avalduse Sõeru-Männi katastriüksuse kolmeks eraldi katastriüksuse jagamiseks vastavalt avaldusele lisatud jagamisplaanile.
3.Häädemeeste Vallavalitsuse 27.09.2022 [korraldusele märgitud kuupäev 21.09.2022, kuid allkirjastatud 27.09.2022] korraldusega nr 431 tunnistati kehtetuks Häädemeeste Vallavalitsuse 23.11.2021 korraldus nr 691. Korralduse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Kuivõrd Päidre Põllud OÜ esitas 05.09.2022 avalduse Sõeru-Männi katastriüksuse jagamiseks, siis ei ole võimalik maaomaniku 15.10.2021 esitatud avalduse alusel Häädemeeste Vallavalitsuse 23.11.2021 korralduses nr 691 näidatud viisil katastriüksuste piiride muutmist ellu viia.
4.Päidre Põllud OÜ esitas 21.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Häädemeeste Vallavalitsuse 27.09.2022 korralduse nr 431 tühistamise nõudes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuivõrd on nõuetekohaselt põhjendamata ja oluliste kaalutlusvigadega. Haldusaktist ei selgu, milliste asjaoludega on vastustaja kaalutlusõiguse teostamisel arvetanud ning ei nähtu, et oleks arvesse võetud haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule (haldusmenetluse seadus (HMS) § 64 lg 3).
5.1.Vaidlusaluses korralduses on üksnes tsiteeritud erinevaid õigusnorme, kuid on jäetud need sisustamata. Kehtetuks tunnistamiseks ei piisa üldisest viitest kaebaja 05.09.2022 avaldusele. Kaebaja ei ole taotlenud avalduses 23.11.2021 korralduse kehtetuks tunnistamist.
5.2.Vaidlusalusest korralduses puuduvad põhjendused, miks 23.11.2021 korraldus on õigusvastane ning kuidas on kehtetuks tunnistamisel võetud arvesse kaebaja usaldust ja avalikku huvi varasema korralduse kehtivuse suhtes (HMS § 66 lg 1, § 67 lg-d 1-2, § 64 lg 3).
5.3.Kaebaja 05.09.2022 avalduse rahuldamisel saab vastustaja 23.11.2021 korraldust osaliselt (s.o kinnistute piiride osas) muuta ning eraldiseisva haldusaktiga varasema korralduse kehtetuks tunnistamine ei ole põhjendatud.
5.4.Vaidlusaluses korralduses ei ole selgitatud, millistel asjaoludel otsustas vald tunnistada kehtetuks katastriüksuste lähiaadressid ja maasihtotstarbed (23.11.2021 korralduse p 2) ning juurdepääsu lahenduse (vt 23.11.2021 korralduse p 3). Isegi, kui vaidlustatud haldusakt sisaldaks 23.11.2021 korralduse muutmist, siis puudub vajadus muuta varasemalt määratud
2(5)
3-22-2261
juurdepääsu põhimõtet, sest see jääb põhimõtteliselt samaks ehk Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi juurdepääsud toimuvad üle Salu katastriüksuse, nagu on määratud juba 23.11.2021 korralduses.
5.5.Vastustaja on ennatlikult tunnistanud 23.11.2021 korralduse kehtetuks. Kaebaja huvi on 23.11.2021 korraldusega nr 691 määratud sihtotstarbeid ja piire muuta ainult tingimusel, et kinnistu jagatakse taotletud viisil.
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see läbi vaatamata.
6.1.Haldusakt on kehtetuks tunnistatud, kuivõrd maaomaniku maakorralduslikud soovid on muutunud. Maaomanik on esitanud Maa-ametile (katastripidajale) avalduse, milles soovib tühistada katastrimenetluse Salu, Sõeru-Lepa ja Sõeru-Männi katastriüksuse osas. Lisaks on maaomanik esitanud vastustajale avalduse, milles soovib ühe katastriüksuse (Sõeru-Männi) jagamist kolmeks katastriüksuseks (Sõeru, Sõeru-Männi ja Männisalu). Maa-amet on selgitanud, mida tähendab katastriüksuse jagamine ja mida tähendab kinnisasja piiride muutmine. Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist. Kinnisasja piiri muutmine on maakorraldusliktoiming, mille käigus üks piirnevatest kinnisasjadest annab osa naaberkinnisasja koosseisu. Kinnisasja piiri muutmise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest. Kinnisasja piiri muutmisel ei moodustata naaberkinnisasja koosseisu antavast osast eraldi kinnisasja. Kohalik omavalitsus ei saa menetleda üheaegselt katastriüksuste piiride muutmist ja katastriüksuse jagamist.
6.2.Kaebaja on väitnud, et kaebaja 05.09.2022 avalduse rahuldamisel saab vastustaja 23.11.2021 korraldust osaliselt (s.o kinnistute piiride osas) muuta. Vaidlusalune haldusakt on välja antud katastriüksuse piiride muutmiseks ja selle alusel lähiaadresside ning sihtotstarvete määramiseks. Piiride muutmisel ei saa tekkida juurde uusi katastriüksusi. Vallavalitsus määrab kinnisasja piiride muutmisel tekkivatele katastriüksustele aadressi ja sihtotstarbe. Olles arvesse võtnud asjaolu, et maaomanik on avaldanud soovi kinnisasja piiride muutmise asemel katastriüksuse jagamiseks, siis 23.11.2021 korraldusega määratud lähiaadresside ja sihtotstarvete rakendamine ei ole võimalik. Jagamise tulemusel tekkivatele katastriüksustele tuleb määrata uued aadressid ja sihtotstarbed. Maakorralduse läbiviimisel lähtub vastustaja maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg-s 2 toodud tingimustest, millest üks on kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamine. Seda tehakse ka katastriüksuse jagamise menetluse käigus.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele, kuivõrd vastustaja on vaidlusaluse korraldusega õigusvastaselt kehtetuks tunnistanud oma 23.11.2021 korralduse nr 691.
8.Vaidlusaluse korralduse õiguslikeks alusteks on HMS § 64 lg-d 1-2 ja § 68 lg 2. Tulenevalt HMS § 64 lg-st 2 otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Käesoleval juhul on vastustaja tunnistanud 27.09.2022 korraldusega kehtetuks kaebajat soodustava haldusakti. See tähendab, et kehtetuks on tunnistatud haldusakt isiku kahjuks, mida reguleerib HMS § 66. Haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, võib tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui: 1) see on lubatud seadusega või kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis; 2) haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima; 3) haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud ning 4) isik ei kasuta haldusakti alusel üleantud raha või asja eesmärgipäraselt (HMS § 66 lg 2).
3(5)
3-22-2261
9.Olukorras, kus vastustaja oleks rahuldanud kaebaja 05.09.2022 avalduse Sõeru-Männi katastriüksuse jagamiseks, oleks põhjendatud HMS § 66 lg 2 punkti 2 alusel vastustaja 23.11.2021 korralduse nr 691 kehtetuks tunnistamine. Olukorras, aga kus vastustaja ei ole selgeks teinud kaebaja tegelikku tahet, sh kas ka olukorras, kus kaebaja 05.09.2022 avaldus jääb rahuldamata, ei soovi kaebaja 23.11.2021 korraldust nr 691 realiseerida. Sellekohast infot vastustaja ei kogunud ega selgitanud eelnevalt kaebajale, et ta kavatseb 23.11.2021 korralduse nr 691 tervikuna kehtetuks tunnistada ilma, et otsustaks 05.09.2022 avalduse osas. Samas võib asja materjalidest järeldada, et vastustaja ei kavatse kaebaja 05.09.2022 avaldust rahuldada, kui RMK ei esita kirjalikku nõusolekut, et Sõeru-Männi jagamisel tekkivatele katastriüksustele on tagatud seaduslik juurdepääs üle Orajõe metskond 15 kinnistu (vt dtl 38). Kohtumenetluses on RMK keeldunud sellesisulise nõusoleku andmisest (dtl 83). Sisuliselt tähendab eelnev, et vastustaja on ilma asjas olulisi asjaolusid (sh kaebaja tegelikku tahet) välja selgitamata tunnistanud kaebaja kahjuks viimast soodustava haldusakti kehtetuks, sealjuures põhjendamata, miks usalduse kaitsega ei ole arvestatud (HMS § 67). Uurimispõhimõte on üks oluline printsiip haldusmenetluses. Nimelt on haldusorganil kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). Käesoleval juhul uurimispõhimõtet järgitud ei ole ning see on toonud kaasa olulised diskretsioonivead vaidlusaluses haldusaktis. Seetõttu on vastustaja vaidlusalune korraldus õigusvastane.
10.Ekslik on vastustaja seisukoht, et kohalik omavalitsus ei saa üheaegselt menetleda katastriüksuste piiride muutmist ja katastriüksuse jagamist. Esmalt tuleb rõhutada, et 23.11.2021 korraldusega nr 691 muudeti mitme katastriüksuse piire, mitte üksnes Sõeru-Männi katastriüksuse. See tähendab, et samaaegselt on võimalik menetleda nii katastriüksuse piiride muutmist kui ka jagamist erinevate katastriüksuste osas. Mis puudutab Sõeru-Männi katastriüksust, siis kaebaja on selgitanud, et tema eesmärgiks ei olnudki samaaegselt nii piiride muutmine kui ka katastriüksuse jagamine, vaid kaebaja 05.09.2022 avalduse eesmärk oli, et kui on võimalik katastriüksuse jagamine taotletud viisil, siis piiride muutmist kaebaja nimetatud katastriüksuse osas ei soovi. Sellest tulenevalt ei ole tõendatud, et 23.11.2021 korralduse kehtetuks tunnistamine oli vältimatult vajalik eeldus kaebaja 05.09.2022 avalduse lahendamiseks.
11.Seoses kinnisasja jagamisega selgitab kohus järgmist. Riigikohus on seoses kinnisasja jagamisega selgitanud järgmist: „Kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid (esimest korda Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. detsembri 2003. a otsuses asjas nr 3-2-1-103-03, p 26). Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 10 lg 1 ja § 13 lg 1 kohaselt on kinnisasja jagamine lihtne maakorraldustoiming, mis tehakse korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel, ning omanike soovil jagatakse kinnisasi selle olemust rikkumata kaheks või enamaks reaalosaks. MaaKS § 13 lg 4 järgi on kinnisasi jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. MaaKS § 3 lg 1 sätestab, et maakorralduse läbiviimine linna või valla territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. MaaKS § 2 lg 3 järgi lähtutakse maakorralduse läbiviimisel maakorralduse nõuetest, kehtestatud planeeringu korral planeeringulahendusest, kinnisasja omaniku õigustest ja avalikest huvidest.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.01.2022 otsus nr 3-20-952/55, p 17). Neid asjaolusid tuleb vastustajal ka kaebaja 05.09.2022 avalduse lahendamisel arvesse võtta ning otsustada koos 05.09.2022 avalduse lahendamisega, kas 23.11.2021 korraldus nr 691 tervikuna on võimalik jätta kehtima, andes eelnevalt kaebajale võimaluse oma seisukoha avaldamiseks (HMS § 40 lg 1). Samuti võib haldusakti anda kõrvaltingimustega (HMS § 53).
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ning tühistab Häädemeeste Vallavalitsuse 27.09.2022 korralduse nr 431.
4(5)
3-22-2261
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 2065 eurot (ilma käibemaksuta), millest 20 eurot on riigilõiv ja 2045 eurot haldusasjas osutatud õigusabikulu. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja mõistlike menetluskuludega (HKMS § 109 lg 6), mistõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 2065 eurot (ilma käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.