Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Śaarmets 29.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1488
Haldusasi
Menetlusosalised
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebaja X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.08.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
X (kaebaja) esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 30.12.2021 süüteoteate oma emale Yle kuuluval kinnistul toimunud ebaseadusliku raie ja küttepuude varguse kohta. PPA jättis 10.01.2022 teatisega nr 3.2-1.4/82-2 kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX alustamata kuriteo tunnuste puudumise tõttu. X vaidlustas PPA 10.01.2022 otsustuse Põhja Ringkonnaprokuratuuris, kes jättis 03.02.2022 määrusega nr XXXXXXXXXXX kaebuse rahuldamata. Määruses selgitati mh, et kannatanu Yl on võimalus pöörduda oma varaliste õiguste kaitseks tsiviilkohtusse. X vaidlustas Põhja
3-23-1488 Ringkonnaprokuratuuri 03.02.2022 määruse Riigiprokuratuuris, kes jättis 10.02.2022 määrusega X kaebuse läbi vaatamata, sest X ei olnud menetluses kannatanu, s.t kaebeõigusega isik. X ei vaidlustanud Riigiprokuratuuri 10.02.2022 määrust selleks ettenähtud korras Tallinna Ringkonnakohtus, kuid esitas hiljem korduvaid taotlusi PPA-le, prokuratuurile, Siseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile, taotledes kriminaalmenetluse alustamist ning tehes etteheiteid PPA ja prokuratuuri tegevusele. PPA vastas kaebajale 03.04.2022 kirjaga nr 3.2-1.4/82-9 ja 08.04.2022 kirjaga nr 2.1-3/10507-2, Põhja Ringkonnaprokuratuur 08.04.2022 kirjaga nr PRP-10/22/87-(2) ning Riigiprokuratuur 10.04.2023 kirjaga nr P-6-5/22/136-2. Kaebajale selgitati, et tema avaldused on korduvad ja nende alusel ei alustata kriminaalmenetlust.
X esitas Tallinna Halduskohtule 30.06.2023 kaebuse, milles taotles PPA, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri ebaprofessionaalsete ning hoolimatute menetlustoimingutega tekitatud varalise kahju (1799,57 eurot) hüvitamist. Kahju seisneb ebaseaduslikult raiutud puude maksumuses, mida kaebaja ei ole seni kahju tekitajalt kätte saanud.
Tallinna Halduskohus tagastas 21.08.2023 määrusega kaebuse läbivaatamatult.
Kaebaja taotlus on suunatud kriminaalmenetluse alustamata jätmisega seotud tegevuse õigusvastasuse tuvastamisele ja sellega tekitatud kahju hüvitamisele. Kriminaalmenetluse alustamisest keeldumisega seotud vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtul puudub pädevus sekkuda kriminaalmenetlusse ja hinnata kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja nende piisavust. Seadus on ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 16 lg 1 ja § 18 lg 1 alusel arutab kriminaalasju esimese kohtuastmena maakohus. Seega tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kui lähtuda eeldusest, et kahjunõuete lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, sest sellise tegevuse või tegevusetuse kohta esitatud kahju hüvitamise nõue, mida halduskohus ei saa pädevuse puudumise tõttu sisuliselt hinnata, oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kui kaebaja ei soovi pöörduda tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ettenähtud korras maakohtusse tegeliku kahju tekitaja vastu ja leiab, et tema õiguste kaitse peab toimuma kriminaalmenetluse vahendusel, on võimalik täiendavate asjaolude selgumisel esitada PPA-le uus süüteoteade. Juhul, kui ka siis jäetakse kriminaalmenetlus alustamata, on kaebajal võimalik vaidlustada seda seaduses ettenähtud korras.
3-23-1488 fakti- ja kirjavigadega otsused. Nende otsuste kättesaamise järel ei reageerinud süüdlased enam kaebaja nõudmistele. Kaebaja saab neid asjaolusid tõendada. Kriminaalmenetlust keelduti alustamast isegi siis, kui kaebaja oli esitanud usaldusväärsed tõendid, et raietööde tegelikuks organiseerijaks oli selle valdkonna sarivaras. Riigiprokuratuur jättis kaebuse menetlusse võtmata põhjendusega, et sel ajal oli kinnistu valdajaks kaebaja 101aastane teovõimetu ema. Kuna temalt polnud aga võimalik ühelegi dokumendile kehtivat allkirja saada, siis tekkis asjaajamisse mitmekuuline paus. Pärast ema surma ja pärimismenetluse lõpuleviimist esitas kaebaja Riigiprokuratuurile uue kaebuse, mis jäeti rahuldamata, sest menetleja arvates oli kaebus juba õigesti lahendatud. Kaebaja tervis on kehv, mistõttu pole perspektiivikas alustada tsiviilkohtumenetlust kahjuhüvitise kätte saamiseks.
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p
9).
Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
Kaebaja toob määruskaebuses välja faktilised asjaolud, mis tema hinnangul õigustavad kriminaalmenetluse alustamist ning selle menetluse raames kuriteo toime pannud isikutelt kaebajale tekkinud varalise kahju hüvitise väljamõistmist. Samas soovib kaebaja jätkuvalt, et varalise kahju hüvitaks talle PPA ja prokuratuur, kes keeldusid kaebaja hinnangul ebaseaduslikult kriminaalmenetlust alustamast.
KrMS § 1 lg 1 järgi sätestatakse selles seadustikus mh kuritegude kohtueelse menetluse kord. KrMS § 16 lg 1 ja § 31 lg 1 järgi on PPA ja prokuratuur kriminaalmenetluses menetlejad. Halduskohtule esitatud kaebuses loetles kaebaja seitse PPA ja prokuratuuri vastust, mille tõttu tekkis talle väidetav kahju.
PPA 10.01.2022 teatis kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX alustamata jätmise kohta ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri 03.02.2022 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ja Riigiprokuratuuri 10.02.2022 kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus on KrMS § 198 lg 1 ja § 207 lg 5 kohaselt kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXX raames tehtud menetlustoimingud. PPA 03.04.2022 ja 08.04.2022 kirjad ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri 08.04.2022 ja Riigiprokuratuuri 10.04.2023 kirjad on koostatud vastuseks kaebaja taotlustele alustada siiski kriminaalmenetlust. KrMS § 38 lg 1 p 5 kohaselt on kannatanul õigus esitada kriminaalmenetluse raames taotlusi ja kaebusi. KrMS § 38 lg 4 kohaselt selgitab uurimisasutus või prokuratuur kannatanule tema õigusi, sh tsiviilhagi esitamise korda ja riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda. Praegusel juhul selgitasid menetlejad eespool nimetatud vastustes kaebaja pöördumistele, millisel viisil oli kaebajal võimalus vaidlustada Riigiprokuratuuri 10.02.2022 määrust. Samuti viitasid menetlejad, et kaebajal võib olla võimalus pöörduda nõuetega tsiviilkohtusse ja saada riigi õigusabi. Ka tõid menetlejad välja, et sama sündmuse kohta esitatav korduv avaldus ei kuulu teistkordsele menetlemisele. Need KrMS § 38 lg 4 kohased menetlejate vastused on samuti menetlustoimingud KrMS-i tähenduses, sest need koostati alustamata jäetud kriminaalmenetlusega nr XXXXXXXXXXX seonduvalt. 3(4)
3-23-1488
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.