lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-460/25

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 24.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-460/25
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1645
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-460

Haldusasi

Borkal OÜ kaebus Viimsi valla 05.08.2020 ettekirjutushoiatuse täitmisele pööramise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: Borkal OÜ, volitatud esindaja advokaat Indrek Kukk Vastustaja: Viimsi vald, volitatud esindaja Karin Mägi

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada kaebus. Keelata Viimsi vallal 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatuse täitmisele pööramine selliselt, et see hõlmab 31.01.2023 hoiatuse täitmisele pööramise otsust ja selle 16.10.2023 muudatust.
2.Mõista Viimsi vallalt Borkal OÜ kasuks välja menetluskulud 3224 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(5)

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viimsi vald (vastustaja) tegi 05.08.2020 Männiliiva tee 2, Laiaküla, Viimsi vald (89001:010:2666) asuva kinnisasja omanikule ettekirjutuse, mille kohaselt tuli kinnisasja omanikul: - puhastada kinnistu kõikidest sinna ladustatud ehitus- ja muudest jäätmetest (purustatud betoonelemendid, rehvid, rehvijäänused) ning utiliseerida need vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Jäätmete utiliseerimise kohta tuleb esitada vallavalitsusele utiliseerimist tõendav dokument (nõue nr 1); - eemaldada Viimsi vallale kuuluvalt Männiliiva tee 2 kinnistuga idas külgnevalt transpordimaalt (tee kaitsevöönd) sinna ladustatud pinnasehunnikud (nõue nr 2); - likvideerida Männiliiva tee 2 kinnistule ladustatud pinnasehunnikud. Kui on soov need kinnistule laiali lükata, tuleb koostada vertikaalplaneerimise dokument ning kooskõlastada see piirinaabritega, kui kinnistu loodusliku maapinna reljeefi tõstetakse naaberkinnistule lähemal kui 5 m ja üle 0,5 m, võrreldes naaberkinnistuga. Pinnasehunnikutest tuleb välja sorteerida jäätmed ja need utiliseerida (nõue nr 3). Ettekirjutuses sisaldus hoiatus kokku (2500+640+2500=) 5640 euro suuruse sunniraha osas.
2.Borkal OÜ (kaebaja) omandas 28.12.2022 Männiliiva tee 2 kinnisasja.
3.Vastustaja korraldas 31.01.2023 Männiliiva tee 2 kinnisasjal paikvaatluse (järelkontrolli) ning tuvastas, et kinnisasjal „ei ole teostatud või alustatud mistahes töid, mis võiksid viidata ettekirjutuse punkti 2 täitmisega alustamisele ja ettekirjutuse punkti 3 täitmisele. Vastustaja andis 31.01.2023 kirjaga „5.08.2020 Ettekirjutuse-hoiatuse täitmisele pööramine“ Männiliiva tee 2 kinnisasja omanikule ettekirjutuse nõuete 2 ja 3 täitmiseks tähtaja kuni 28.02.2023, muutis sunniraha suurust (nõude 2 täitmata jätmise korral 2600 eurot ning nõude 3 täitmata jätmise korral 3400 eurot) ning märkis, et nimetatud tähtpäevaks ettekirjutuse mittetäitmisel tuleb kinnistu omanikul tasuda hoiatuses määratud sunniraha 5 päeva jooksul Viimsi Vallavalitsuse arvelduskontole. Kirjas sisaldus hoiatus, et sunniraha tähtaegselt tasumata jätmise korral nõutakse see sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.Kaebaja esitas 28.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi valla keelamiseks (s.o keelata Viimsi vallal sunniraha rakendamine, sh sissenõudmise toimingute tegemine). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse keelata Viimsi vallal sunniraha rakendamine, sh sissenõudmise toimingute tegemine.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.03.2023 EÕK taotluse ning keelas Viimsi vallal 05.08.2020 ettekirjutuse-hoiatuse alusel sunniraha rakendamine (sh täitetoimingute tegemine) osas.
6.Vastustaja uuendas 16.10.2023 haldusmenetluse ja muutis 31.01.2023 antud ettekirjutushoiatuse täitmisele pööramise otsust selliselt, et 16.10.2023 dokumendi resolutsiooni lugedes ei nõua Viimsi vald enam 05.08.2020 ettekirjutuse nõude 3 täitmist. Küll aga nõuab Viimsi vald, et Borkal OÜ täidaks ettekirjutuse nõude 2 hiljemalt 30.11.2023. Ettekirjutuse nõude 2 mittetäitmisel on sunniraha suurus 640 eurot. Seega vähendas Viimsi vald sunniraha suurust nõude 2 täitmata jätmise eest 2600 eurolt 640 eurole.
7.Kohus otsustas 30.10.2023, et vastustaja kohtumenetluse ajal tehtud toimingu muudatust on võimalik menetleda sama asja raames selliselt, et kaebuse keelamisnõue hõlmab nii 31.01.2023 toimingut (sunniraha rakendamine) kui ka selle 16.10.2023 muudatust. 2(5)

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

8.Kaebaja keelamisnõue lähtub põhjendusest, et talle määratud 6000 euro suurune sunniraha on ebaproportsionaalselt kõrge. Vastustaja on sunniraha suurust põhjendanud sellega, et varem määratud sunniraha suurus ja omavahelised kokkulepped ei ole sundinud adressaati ettekirjutusega pandud kohustust täitma, seega on sunniraha suurendamine põhjendatud. Kaebaja on kinnisasja uus omanik, kes ei ole vastustajaga varasemaid kokkuleppeid sõlminud, veel vähem neid kokkuleppeid rikkunud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on korduvalt pikendanud ettekirjutuse täitmiseks antud tähtaegu, tulenevalt vahetuvatest omanikest. Kaebaja ei soovi ettekirjutust täita. Kui kaebaja oleks kasvõi püüdnud mingeid läbirääkimisi alustada või asunud ettekirjutust täitma, siis ei oleks ka probleemi tekkinud. Kuna kaebaja ei suhelnud, siis ei olnud vastustajal kuidagi võimalik teada kaebaja varalist seisu, kas sunniraha suurus on talle ülemäära koormav või mitte ja kõiki muid teadmist vajavaid asjaolusid. Kaebajal oli võimalus vastustajaga ühendust võtta kahel korral – ettekirjutuse edastamise järgselt ja sunniraha realiseerimise hoiatuse saamise järgselt. Kaebaja valis advokaadi ennast kaebemenetluses esindama, kelle jaoks siis ilmselgelt on äriühing maksejõuline. Kaebaja õiguste kõrval tuleb samaväärselt arvestada ka avalike huvide ja kolmandate isikute õigustega, kuna olukord kinnistul ja pahatahtlik ettekirjutuse täitmisest kõrvalehoidmine on toimunud varsti juba 3,5 aastat. Sellest tulenevalt ei esinenud alust sunniraha suuruse vähendamiseks või täitmise tähtaja pikendamiseks. Vastustaja ei pea antud asjaolusid ise suutma tuletada või eeldada, kui kaebajal puudub igasugune huvi kontakteeruda või taotlusi esitada. Seega ei saa väita ka, et sunniraha on karistusliku iseloomuga – vastustajal puudusid võimalused kaebaja soove, väiteid või vastulauseid kaaluda, millest tulenevalt mingisugust teist otsust ei olnud ka põhjust vastu võtta. Ülaltoodut kokku võttes on vaidluse all olevad toimingud kokkuvõttes õiguspärased ning nende alusel sunniraha rakendamine ja võimalik sissenõudmine ei riku kaebaja õigusi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10.Kaebus tuleb rahuldada. Kohus keelab Viimsi vallal 05.08.2020 ettekirjutus-hoiatuse täitmisele pööramine selliselt, et see hõlmab 31.01.2023 hoiatuse täitmisele pööramise otsust ja selle 16.10.2023 muudatust.
11.Vastustaja 31.01.2023 kiri (hoiatuse täitmisele pööramise otsus) ei sisalda põhjendust, miks peab kaebaja kui kinnistu uue omaniku puhul arvesse võtma eelmisele omanikule määratud sunniraha suurust. Kirjas esitatud põhjendus on järgmine: Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Varem määratud sunniraha suurus ja omavahelised kokkulepped ei ole sundinud adressaati ettekirjutusega pandud kohustust täitma, seega on sunniraha suurendamine põhjendatud.

3(5)

Vastav põhjendus on sõna-sõnalt sama põhjendusega, mida vastustaja kasutas eelmise kinnistu omaniku OÜ Nexit suhtes 19.12.2022 sunniraha rakendamisel (vastustaja 03.03.2023 menetlusdokumendi lisa, 06.01.2023 teavituskiri OÜ-le Borkal, mille lisaks on 19.12.2022 Karin Mägi poolt allkirjastatud fail pealkirjaga Hoiatuse täitmisele pööramine – Männiliiva tee 2). Vastustaja oli OÜ-le Nexit puhul korduvalt määranud sunniraha (kohtuotsus asjas nr 3-22-238). Ka sunniraha suurus 6000 eurot (2600 eurot nõude 2 + 3400 nõude 3 täitmata jätmise eest) on sama, mis OÜ-le Nexit 19.12.2022 sunniraha rakendamisel. Algselt nõudis vastustaja OÜ Nexit suhtes 04.01.2022 sunniraha 5640 eurot (2500 nõue 1+640 nõue 2+2500 nõue 3). Seega on vastustaja suurendanud kaebaja suhtes sunniraha nõude 2 eest ligi neli korda ilma et tema suhtes oleks varasemalt sunniraha rakendatud. Sunniraha rakendamise eesmärgiks on mõjutada isikut ettekirjutusega nõutud toimingut tegema. Pelgalt see, et eelmised omanikud on jätnud ettekirjutusega määratud kohustuse osaliselt või täielikult täitmata, ei anna alust suurendada kaebajale määratavat sunniraha. Sellisel viisil sunniraha suurendamine on olemuslikult karistusliku iseloomuga. Kuigi ka kaebaja suhtes on Viimsi valla ettekirjutus-hoiatus kehtiv, ei saa kaebajat varasemate omanike tegemata jätmise eest alusetult suurendatud sunniraha määramisega karistada. Vastustajal ei olnud põhjust eeldada, et kaebaja puhul poleks esialgselt määratud sunniraha piisav ning mõjus vahend suunamaks teda ettekirjutust täitma. Eeltoodust tulenevalt ei võtnud vastustaja arvesse kohaseid kaalutlusi sunniraha suurust määrates.

12.Vastustaja andis kaebajale ettekirjutuse nõuete täitmiseks aega 28 päeva. Samas on vastustaja vastuväites toonud välja, et kinnistu üle-eelmise omaniku esindaja K. I. taotles ettekirjutushoiatuse täitmiseks lisaaega kuni 30.09.2021 (kirjalik taotlus esitati 31.12.2020). Viimsi Vallavalitsus rahuldas taotluse ja andis ettekirjutus-hoiatuse nõuete täitmiseks aega kuni 15.10.2021. Tähtaega pikendades lähtus vastustaja teostatavate tööde hulgast ning aastaajast tulenevatest võimalikest probleemidest. Arvestades ettekirjutuse nõudeid, on kaheldav, kas kaebajal olnuks mõistlikke pingutusi tehes objektiivselt võimalik täita vastustaja määratud tähtaja jooksul kõiki ettekirjutuse nõudeid. Kohus selgitab, et sellisel juhul ei ole sunnivahendi õiguspärane rakendamine võimalik (vt nt Riigikohtu 12.04.2022 otsus nr 3-19-2051, p 12; Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p 50; 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, p 18). Neid asjaolusid arvestades ei määranud vastustaja nõuete täitmise tähtaega õiguspäraselt.
13.Eeltoodud põhjustel on 31.01.2023 kiri (hoiatuse täitmisele pööramise otsus) õigusvastane.
14.Vastustaja muutis 16.10.2023 hoiatuse täitmisele pööramise otsust selliselt, et Borkal OÜ täidaks ettekirjutuse nõude 2 hiljemalt 30.11.2023. Ettekirjutuse nõude 2 mittetäitmisel on sunniraha suurus 640 eurot. Seega võib olla 16.10.2023 hoiatusele täitmisele pööramise tagajärjeks, et pärast 30.11.2023 võib vastustaja pöörduda kohtutäituri poole sunniraha sissenõudega. Selline vastustaja tegevus on vastuolus kohtu poolt 10.03.2023 määrusega, millega kohus keelas 05.08.2020 ettekirjutusehoiatuse alusel sunniraha rakendamise (sh täitetoimingute tegemise). Vastav keeld kehtib kaebaja kaitseks kohtumenetluse ajal. Järelikult on 16.10.2023 toiming õigusvastane.
15.Kokkuvõttes tähendavad 31.01.2023 ja 16.10.2023 õigusvastased toimingud, et kaebus tuleb keelamisnõudes rahuldada.
16.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebajate menetluskulud koosnevad 200 euro suurusest riigilõivust ning 4183,20 euro suurustest õigusabikuludest. Kokku paluvad kaebajad menetluskuludena kaebajate kasuks vastustajalt välja mõista 4383,20 eurot. 4(5)

HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja menetluskulud tervikuna vajalikud ja põhjendatud. Kaebuse esemeks on sunniraha rakendamise õiguspärasus. Kaebaja väiteks on menetluse kestel olnud, et tema kinnistul olevad mullakuhilad ei sisalda jäätmeid (28.02.2023 kaebuse p 2.4, kaebuse lisa 3 - fototabel). Samuti on kaebaja selle väite tõenduseks koostanud video (26.04.2023 taotluse lisa 2). Need toimingud on põhjendatud, mis nähtub ka vastustaja tegevusest, kes loobus 16.10.2023 ettekirjutuse nõude 3 täitmist. Samal ajal ei olnud põhjendatud sellises olukorras paikvaatluse taotluse koostamine, mille kohus jättis 12.06.2023 määrusega rahuldamata. Järelikult ei olnud selle toimingu tegemiseks tehtud ajakulu vajalik. Lisaks leiab kohus, et menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. Nii ei ole arusaadav konsultatsioonide (16.02. 2 h, 19.06, 20.06, 26.06, 30.06) väljund. Kohus leiab, et vajalik ja põhjendatud ajakulu asjas on 18 h, mistõttu on vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 3024 eurot. Sellele lisandub tasutud riigilõiv 200 eurot. Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebajate kasuks menetluskuludena välja mõista 3224 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja