Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-21-1455
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M (kaebaja) esitas 27.12.2017 Viru Vanglale taotluse enda ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse perekondlikel ja eraeluga seotud põhjustel, sh vanglavälise suhtlemise tagamiseks.
2.Viru Vangla jättis 16.01.2018 otsusega nr 6-10/44197-2 kaebaja taotluse rahuldamata ja ümberpaigutamise menetluse algamata. Kaebaja vaidlustas otsuse halduskohtus, kus tema kaebus ei olnud edukas. Halduskohtu otsus on jõustunud, haldusasi nr 3-18-195.
3.Kaebaja esitas 7.07.2020 Viru Vanglale taotluse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks Tallinna Vanglasse põhjusel, et tema vanemad on eakad, neil on raske majanduslik olukord ning vangla ei taganud vanglavälist suhtlemisvõimalust.
4.Viru Vangla tagastas 22.10.2020 otsusega nr 6-10/23581-4 kaebaja taotluse sel põhjusel, et kaebaja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.
5.Kaebaja esitas 24.11.2020 Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles Viru Vangla kohustamist alustama ümberpaigutamise menetlust uutel asjaoludel. Ühtlasi kinnitas kaebaja, et tegemist ei ole haldusmenetluse uuendamise taotlusega.
6.Viru Vangla jättis 21.05.2021 otsusega nr 6-12/356-2 kaebaja vaide Justiitsministeeriumile edastamata ja tagastas kaebajale. Vangla leidis, et kaebaja 7.07.2020 taotluse näol on tegemist nii sisu kui ka põhjenduste poolest identse taotlusega, mille ta esitas vanglale 27.12.2017 ja mille vangla jättis rahuldamata 16.01.2018 otsusega nr 6-10/44197-2. Vangla leidis, kuna kaebaja poolt 27.12.2017 taotluse menetlus on lõppenud jõustunud kohtulahendiga, siis ei ole uus vaidemenetlus lubatav ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 4 järgi kuulub selline kaebaja vaide igal juhul tagastamisele. Ühtlasi märkis vangla, et HMS § 44 lg 1 p 2 järgi, kui ilmnevad sellised uued kaalukamad asjaolud, mida eelmise menetluse ajal ei olnud veel teada, siis on võimalik menetluse uuendamine. Antud juhul tegemist ei ole sellise olukorraga.
6.Kaebaja esitas 25.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 21.05.2021 otsuse nr 6-12/356-2 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks algatama ümberpaigutamise menetlus.
7.Tartu Halduskohus lõpetas 10.05.2022 määrusega haldusasja menetluse ja jättis kaebaja menetlusabi, riigi õigusabi ja haldusmenetluse peatamise taotlused läbi vaatamata. Kohus leidis, et tegemist on korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p 1 tähenduses. Kaebaja sooviks mõlemal juhul on ümberpaigutamise menetluse alustamine perekondlikel põhjustel. Kaebaja poolt 7.07.2020 taotluses välja toodud perekondlikud põhjused on juba piisavalt analüüsitud haldusasja nr 3-18-895 menetluse raames ning seal jõuti seisukohale, et lähedaste võimalikud liikumisraskused ning nende majanduslik seisund ei ole selline, mis tungib vajaduse alustada kaebaja ümberpaigutamise menetlust. Vahemaa Tallinna linna ja kaebaja kinnipidamiskoha vahel ei ole sedavõrd suur, et kaebaja lähedastel ei oleks kohtumenetluses esitatud asjaolusid arvestades kaebajaga lühi- või pikaajalisel kokkusaamisel kokku saada. Ainsaks uueks asjaoluks pidas kohus kaebaja isa surma. Kaebaja ei ole esitanud vanglale ega kohtule tõendeid selle kohta, et tema emal või teistel sugulastel oleksid, kas majanduslikust olukorrast või terviseseisundist tulenevalt tõsised raskused kaebaja külastamiseks Viru Vanglas.
3-21-1455
8.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 10.05.2022 määruse peale määruskaebuse.
9.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 21.09.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 10.05.2022 määruse ning saatis haldusasja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ja kaebaja menetluslike taotluste lahendamiseks.
10.Tartu Halduskohus rahuldas 7.11.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest, jättis rahuldamata riigi õigusabi määramise ja haldusmenetluse peatamise taotlused, võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Viru Vangla ning kohustas vastustajat vastama kaebusele.
11.Vastustaja esitas 6.01.2022 kohtule vastuse kaebusele.
12.Tartu Halduskohus määras 8.02.2023 määrusega haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kaebaja palus kohtul arvestada 7.07.2020 taotluses ja vaides esitatud põhjendustega. Taotluse ja vaide põhjenduste kohaselt leiab kaebaja, et Viru Vangla jättis õigusvastaselt rahuldamata tema 7.07.2020 taotluse ja tagastas 21.05.2021 otsusega nr 6-12/356-2 tema Justiitsministeeriumile esitatud vaide. Vangla tegevus ja vaidlustatud otsus rikub kaebaja põhiseaduse (PS) §-tes 26 ja 27 sätestatud õigusi. Kaebaja väitis, et ema liikuvus on sedavõrd halb (kaalumisel on puusaliigese vahetus), et ta saab poest tuua vaid kergeid esemeid ja mõnel päeval pole ta võimeline üldse liikuma. Saadav pension katab napilt igapäevased püsikulud ja reis Jõhvi linna nende hulka ei mahtu. Seega ei ole kaebaja vanemad võimelised teda Viru Vanglas külastama. Seda tõendab asjaolu, et nemad ei ole kaebajat 3,5 aastat külastanud. Tallinna Vanglas aga toimusid kokkusaamised kaks korda kuus. Tallinna Vanglas saaks ema kaebajat külastada bussiga, mis väljub tema kodu ligidalt või toob ta kohale kaebaja poeg või õde. Vanglal on kohustus tagada kaebaja peresuhete säilimine ning võimaldada kaebajale selleks lühiajalisi kokkusaamisi. See on võimalik vanemate seisundist lähtudes vaid Tallinna Vanglas. Olukord, kus aastate jooksul puudub kaebajal võimalus kohtuda vanglas vanematega, ei pea kaasnema vangistusega. Vaide kohaselt ei ole kaebaja esitanud 7.07.2020 vangale taotlust haldusmenetluse uuendamiseks, vaid esitas uue taotluse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks, sest ta ei näinud enda lähedasi 12 kuud alates 7.07.2020 ja kokku 3 aastat ja 7 kuud. Seega on tema õiguste riive võrreldes 7.07.2020 seisuga kordades suurem. Samas on ka muutunud faktiline ja õiguslik olukord. Tänaseks suudab kaebaja ema liikuda vaid käimisraami abil. Vangla jättis rahuldamata kõik kaebaja väljasõidu taotlused (3 tk), kuigi toetas kaebaja vanglast ennetähtaegset vabastamist. Seega puudus vanglal kaebaja 7.07.2020 taotluse tagastamiseks alus. Sellest tulenevalt taotles kaebaja kohtult Viru Vangla 21.05.2021 otsuse nr 6-12/356-2 tühistamist ja kohustava ettekirjutuse tegemist rahuldada kaebaja 7.07.2020 taotlus.
14.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märkis, et kaebaja isa suri 17.01.2021 ja selles osas, mis puudutab ümberpaigutamise nõuet seoses kaebaja isa tervisega tuleb jätta kaebus läbi vaatamata. Ema puudutavas osas märkis vastustaja, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks taotluses esitatud väiteid. Puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ema on juba eakas, kuid tõendeid, et ta ei saa kaebajat Viru Vanglas külastada esitatud ei ole. Seda ei teinud kaebaja ka kohtumenetluses. Kaebaja on teadlik, et tal on enda väidete tõendamiskohustus. Kuigi tuleneb kaebaja ema avaldusest, et ta ei saa kaebajat Viru
3-21-1455
Vanglas külastada, ei ole see piisavaks aluseks ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Riigis on loodud kõik võimalused taotleda endale igakülgset abi, sh transpordiga seotud abi. Vangla ei saa abistada isikut juhul, kui isikul tuleb pöörduda mõne teise riigiasutuse poole, kes vastava küsimusega tegeleb. Juhul, kui isik ei ole neid võimalusi kasutanud, või tema taotlused on jäetud rahuldamata, siis tuleb esitada sellekohased tõendid. Praegusel juhul selliseid tõendeid pole esitatud. Õigusaktidest tulenevalt puudub vangil subjektiivne õigust valida endale meelepärast vanglat. PS §-s 26 sätestatud põhiõigus perekonna- ja eraelule on vangistusega paratamatult riivatud. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse peamiseks eesmärgiks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. VangS § 23 lg 1 põhjal on kinnipeetava vanglavälise suhtlemine soodustamise eesmärgiks vältida sotsiaalsete sidemete katkemist. See tähendab, et kinnipeetava perekondlike sidemete säilitamine karistuse kandmise ajal on vajalik, kuid ei ole vangistuse täideviimisel siiski esikohal. Kaebajal on võimalik suhelda telefonitsi regulaarselt. Arvestades Eesti väiksust ei tähenda kinnipeetava paigutamine elukohast eemal asuvasse vanglasse tingimata VangS §-s 23 sätestatud või PS-st tuleneva perekonnaelu puutumatuse nõude rikkumist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Kohus selgitab, et esmalt peatub kaebuse lubatavuse teemal (I), seejärel hindab kaebuse põhjendatavust (II) viimasena jagab menetlusosaliste menetluskulud (III). I
16.Vastuses kaebusele juhtis vastustaja kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja isa, kellega koos kokkusaamiseks Tallinna Vanglas on kaebaja esitanud 7.07.2020 ümberpaigutamise taotluse, suri 17.01.2021. Seoses sellega oli vastustaja arvamusel, et vastavas osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Kohus vastustajaga ei nõustu. Vastustaja poolt viidatud asjaolu ei saa mõjutada kaebuse lubatavust. Haldusasja materjalide järgi Viru Vangla 22.10.2020 otsusega nr 610/23581-4 tagastati kaebaja taotlus ümberpaigutamise menetluse alustamiseks läbi vaatamatult, kaebuse esemeks pole taotlus kokkusaamise võimaldamiseks muu hulgas isaga. Ümberpaigutamise vajadust põhjendas kaebaja sooviga olles püsivalt Tallinna Vanglas, et kokku saada nii ema kui ka isaga, kuna Viru Vanglas selline võimalus puudub. Kuigi tõepoolest võrreldes haldusmenetlusega on üks mitmest faktilisest asjaolust, millega põhjendas kaebaja enda ümberpaigutamise vajadust Tallinna Vanglasse, ära langenud, ei näe kohus HKMS-st tulenevalt võimalust reageerida sellele kaebuse osalise läbi vaatamata jätmisega. Kaebus koosneb mitmetest faktilistest põhjendustest ja on suunatud konkreetsele ümberpaigutamist puudutavale vangla otsusele. Seega kui üks mitmest faktilistest põhjendustest on ära langenud võib see küll mõjutada kohustamisnõude põhjendatavust, kuid ei ole siiski aluseks kaebuse kas osaliselt või täielikult läbi vaatamata jätmiseks. Kohus arvestab vastustaja poolt mainutud asjaoluga kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Sellest tulenevalt jätab kohus vastustaja taotluse, jätta kaebus osaliselt läbi vaatamata, rahuldamata.
17.Kohtpraktikas ja õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et isik saab vaidlustada halduskohtus tühistamisnõude raames haldusakte, kuid mitte toiminguid.1 Vaide sisuliselt läbi vaatamata jätmise otsus on toiming, mitte haldusakt.2 Seega ka Viru Vangla 21.05.2021 otsus nr 6-12/356-2 on toiming. Praegusel juhul kohaseks ja lubatavaks nõudeks saab pidada vaid kohustamisnõuet st. kohustada vanglat vaatama kaebaja ümberpaigutamise taotlus uuesti läbi.
Kuna Viru Vangla 21.05.2021 otsuse nr 6-12/356-2 peale esitatud tühistamisnõue ei ole menetluslikult lubatud, jätab kohus selle läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
18.Kohtupraktikas on leitud, kui vaie on tagastatud ebaõigesti, on kaebajal kohtueelne menetlus läbitud ning kaebust ei saa HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kohus on seisukohal, et Viru Vangla on ebaõigesti tagastanud 21.05.2021 otsusega nr 6-12/356-2 kaebaja vaide HMS § 79 lg 1 p 4 alusel viidates samas asjas jõustunud kohtuotsusele. Kohus märgib, et tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2022 määrusest käesolevas haldusasjas ei saa kaebaja korduvalt esitatud soovi enda ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse perekondlikel põhjustel nimetada korduvaks. Vaadata tuleb kahe ümberpaigutamise taotluse vahelist ajalist aspekti ning kas selle aja jooksul on faktilised asjaolud muutunud. Kaebaja vanemate puhul on tegemist eakate inimestega, kelle tervislik seisund võib ajas muutuda ja seda üldjuhul vanusest tingituna pigem halvemaks. Ka eakate vanemate majanduslik seisund ei ole asjaolu, mis ei või aja jooksul muutuda. Seega leidis ringkonnakohus, et tegemist ei ole sama olukorraga, mida analüüsiti haldusasjas nr 3-18-895. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hoolimata sellest, et kaebaja on juba esitanud vastustajale ümberpaigutamise taotluse, milles olid välja toodud perekondlikud põhjused ja selle taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust oli kohtu poolt hinnatud haldusasja nr 3-18-895 raames, võiksid 7.07.2020 esitatud ümberpaigutamise taotluse aluseks olnud faktilised asjaolud aja möödumise tõttu (3,5 aastat) tõepoolest muutuda. Sellele viitas ka kaebaja enda 7.07.2020 ümberpaigutamise taotluses. Vaide esemeks oli ka uus Viru Vangla 22.10.2020 otsus nr 6-10/23581-4. Sellest tulenevalt ei saa kohus nõustuda vastustajaga, et vaide eseme osas on olemas jõustunud kohtuotsus, mistõttu leiab kohus, et kaebaja vaide tagastamine 21.05.2021 otsusega nr 6-12/356-2 ei olnud õiguspärane. Seega peab kohus kaebajal kohustamiskaebuse osas kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks ja kohustamiskaebust lubatavaks.
II
19.Kohus on seisukohal, et kohustamiskaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
19.1.Haldusasja materjalide kohaselt taotleb kaebaja kohtult kohustamiskaebuse raames vastustaja kohustamist rahuldada tema 7.07.2020 taotlus ümberpaigutamise menetluse alustamiseks, kuna selle tagastamine 22.10.2020 otsusega nr 6-10/23581-4 rikub kaebaja PS §tes 26 ja 27 sätestatud õigusi ja on õigusvastane. Kaebaja esitas 7.07.2020 vastustajale taotluse, milles taotles ümberpaigutamise menetluse algatamist Tallinna Vanglasse. Vastustaja jättis 3.09.2020 otsusega nr 6-10/23581-2 kaebaja taotluse käiguta ja kohustas ta HMS § 15 lg 2 alusel kõrvaldama taotluses esinenud puudused. Kaebajal tuli esitada vastustajale tõendid (eelkõige dokumentaalsed), mis tema väiteid kinnitaks. Vangla soovis kätte saada eelkõige andmeid vanemate tervislike seisundite kohta, reisimisel eritranspordi vajadust tõendavaid dokumente, arstitõendeid, väljavõtteid patsiendiportaalist (digilugu.ee), haiglaravil olles koostatud meditsiinidokumente jne. Lisaks vajas vangla kaebaja vanemate pangakonto väljavõtteid, mis tõendaks, et Ida-Virumaale sõit/transport on kaebaja vanematele ülemäära kulukas. Paluti esitada ka kaebaja õe või poja kirjalikke selgitusi selle kohta, miks neil ei ole võimalik kaebaja vanemaid Viru Vanglasse kokkusaamisele tuua. Kaebajat hoiatati, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab vastustaja kaebaja taotluse läbi vaatamata HMS § 15 lg 3 alusel.
3-21-1455
20.2.Kaebaja esitas 9.09.2020 vastustajale puuduste kõrvaldamise avalduse, millele lisas Sotsiaalkindlustusameti 5.06.2018 otsuse nr P260-218-110215, millega tuvastati kaebaja isal raske puue. Ema terviseseisundi osas ei ole küll kaebaja tõendeid esitanud, kuid on selgitanud, et tema ema on sellises vanuses, et ei pea tõestama oma füüsilise võimekuse langust, mis ei võimalda tal üksi Jõhvi tulla. Samas ei pea kaebaja ema pensionärina tõestama rahaliste vahendite puudumist. Vastustaja 22.10.2020 otsusega nr 6-10/23581-4 jäeti kaebaja taotlus sel põhjusel, et kaebaja ei ole kõrvaldanud taotluses esinenud puuduseid, läbi vaatamata. Lisaks leiti, et kaebaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis oleks haldusmenetluse uuendamise aluseks. Esitamata on jäetud põhjendused ja lisamata tõendid, mida ei oleks haldus- vaide, või kohtumenetluses varasemalt käsitletud.
20.3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Eelnevast tuleneb, et üheks kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani õigusvastane tegevus või tegevusetus.
20.4.Seega tuleb kohtul kõigepealt hinnata, kas 22.10.2020 otsus nr 6-10/23581-4 on õiguspärane toiming. Toimingu õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS § 107 lg-s 1, mis sätestab, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. HMS § 15 lg-d 2 ja 3 sätestavad, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
20.5.Kohus nõustub vastustajaga, et vanglal esines alus kaebaja 7.07.2020 ümberpaigutamise taotluse käiguta jätmiseks ja kaebaja kohustamiseks esitama oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Kuigi haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõtte (HMS) § 6, ei ole see absoluutne juba sel põhjusel, et kolmanda isikute tervise ja varalise seisundi andmete hankimiseks puudub vastustajal õigus. Need andmed saab esitada ka kinnipeetav. Samas on tegemist oluliste andmetega (tõenditega), mis saaksid kinnitada kaebaja väiteid selle kohta, et tema vanemad ei ole nii tervislikel kui ka majanduslikel põhjustel võimelised külastama kaebajat Viru Vanglas. Kohus ei nõustu kaebaja väitega selle kohta, et kuna tema vanemad olid eakad, siis ei pidanud ta midagi vastutajale tõestama. Kohus märgib, et iseenesest pensioniiga ja kõrge vanus ei pruugi tähendada aga automaatselt seda, et kaebaja lähedastel, antud juhul kaebaja emal, Jõhvi linna minek oleks tema majandusliku ja terviseseisundist lähtudes kas üldse võimatu või oluliselt raskendatud. Kohus märgib, et selliste tõendite esitamiseks kohustamine ümberpaigutamise taotlejat on tavapärane ja õiguspärane haldusmenetluse praktika. Sissetulekud ja väljaminekud on pensionäridel väga erinevad ning pelgalt pensioni saavat isikult ei saa eeldada ei ta ei ole võimeline ostma aeg-ajalt bussi või rongipileteid Jõhvi ja tagasi Tallinna sõitmiseks. Eeldada ei saa ka seda, et kõrge vanuse tõttu ei ole vana inimene võimeline sõitma Tallinnast Jõhvi ja tagasi. Kaebaja 9.09.2020 puuduste kõrvaldamise avalduses on kaebaja poolt antud küll kinnitus, et ta kavatseb lähiajal edastada vanglale ema arvamuse seonduvalt tema võimalusega külastada kaebajat Viru Vanglas, kuid kohtu hinnangul ei saanud vangla lugeda sellist kaebaja kinnitust tõendiks kaebaja ema tegeliku terviseseisundi kohta. Samas ka kaebaja ema poolt hiljem esitatud arvamus ei ole käsitletav objektiivseks tõendina. Haldusorgan ei saa otsustades ümberpaigutamise menetluse algatamise üle tugineda vastavate tõenditega kinnitamata jäetud väidetele, eriti olukorras, kus tegemist on kaalutlusotsusega ja kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist teisesse vanglasse. Kuigi tulenevalt VangS §
3-21-1455
23 lg-st 2 soodustab vanglateenistus kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, ei ole tõendamiskoormus selle tõendamiseks, et lähedastel esinevad objektiivsed takistused kaebaja külastamiseks Viru Vanglas, vastustajale üle läinud.
20.6.Kohus märgib, et kaebaja on puuduste kõrvaldamise korras küll esitanud vanglale isa terviseseisundit puudutava tõendi (Sotsiaalkindlustusameti 5.06.2018 otsus nr P260-218110215), kuid ema terviseseisundit puudutavad tõendid, aga samuti mõlema vanema majanduslikku seisundit kinnitavaid tõendid jäid kaebajal siiski vastustajale määratud tähtajaks esitamata. Seega ei kõrvaldanud kaebaja 7.07.2020 ümberpaigutamise taotluses puudusi vastustaja poolt soovitud mahus. Kohus ei saa ka jätta tähelepanuta asjaolu, et kaebaja suutis tõendada väiteid isa halvenenud terviseseisundi kohta ja tegelikult on seda teinud. Siinkohal ei nõustu kohus vastustajaga, et tegemist on tõendiga, mida oleks varem käsitletud haldus-, vaideja halduskohtumenetluses. Kaebaja poolt vastustajale esitatud tõendist lähtudes oli võimalik järeldada, et kaebaja isa terviseseisund ei pruugi enam olla selline, millega vastustaja on arvestanud varasemas haldus- ja halduskohtumenetluses. Seega leiab kohus, et kaebaja isa tervise halvenemine oli küll iseseisvaks aluseks, et sisuliselt kaaluda ümberpaigutamise menetluse alustamist, kuid sellest hoolimata pole kaebaja üldse esitanud ema terviseseisundi osas tõendeid.
20.7.HMS § 15 lg-st 3 tulenevalt on taotluse läbi vaatamata jätmise otsus kaalutlusotsus. Vastustaja 22.10.2020 otsusest nr 6-10/23581-4 ei ole näha seda, et vastustaja oleks arvestanud, sellega, et alates 5.06.2018 on kaebaja isal tuvastatud raske puue ja tegemist on kindlasti uue asjaoluga, mida ei ole varasemalt ei vastustaja poolt haldusmenetluses ega kohtu poolt halduskohtumenetluses arvestatud. Kohtu hinnangul oleks kaebaja isa tõendatud terviseseisundi halvemine võinud olla iseseisvaks aluseks, et hinnata sisuliselt kaebaja ümberpaigutamise menetluse algatamise vajadust. Võttes arvesse eelpoolnimetatut on kohus seisukohal, et vastustaja tagastas 22.10.2020 otsusega nr 6-10/23581-4 taotluse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks sisuliselt läbi vaatamata õigusvastaselt.
20.8.Vaatamata sellele, et vastustaja 22.10.2020 otsus nr 6-10/23581-4 on õigusvastane, ei näe kohus alust kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kohus selgitab, et kohtu poolt nimetatud faktiline asjaolu, mis oli 22.10.2020 seisuga iseseisvaks aluseks vangla direktori poolt kaebaja taotluse ümberpaigutamise menetlemise algatamiseks, on nüüdseks selgelt ära langenud. Nimelt teatas vastustaja vastuses kaebusele, et kaebaja isa suri 17.01.2021. Riigikohus on leidnud, kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord haldusorganit toimingut sooritama kohustada, on ka see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. 3 Järelikult praeguse aja seisuga on faktiline olukord muutunud nii, et kaebaja ei saa enam kokku saada isaga ei Viru ega Tallinna vanglas, mis tähendab omakorda seda, et vangla kohustamine kaaluda veel kord kaebaja 7.07.2020 taotluse alusel ümberpaigutamise menetluse alustamist, kaebaja isa halvenenud terviseseisundi tõttu, ei ole võimalik. Kohus märgib, et seonduvalt kaebaja väitega ema terviseseisundi halvenemise osas, ei ole kaebaja esitanud halduskohtumenetluse käigus oma väidete kinnitamiseks vastavaid tõendeid. Sellel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks kohustada vanglat vaatama kaebaja 7.07.2020 ümberpaigutamise menetluse alustamise taotlus uuesti läbi.
20.9.Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata. III
RKHKo 3-3-1-79-16, p 20
3-21-1455
21.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud halduskohtumenetluse käigus kantud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Sellest tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
22.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.