1.Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte X vabakasutuskontost ajavahemiku 12. juuli kuni 11. november 2023. a kohta.
2.Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 12. novembril 2023 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Rakvere linna kohustamiseks säilitada taotlejale eraldatud üürikorter ning Viru Vangla kohustamiseks võimaldada taotlejal minna proovipäevale, võimaldada taotlejal anda vajalikud proovid ning pärast proovipäeva võimaldada taotlejal minna tööle. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas taotleja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotleja põhjendas, et Rakvere Linnavalitsus andis 2022. a novembrikuus taotlejale sotsiaalkorteri ning üürileping sõlmiti üheks aastaks. Taotleja soovib sõlmitud üürilepingu pikendamist, kuna 22. detsembril 2023 tekib tal õigus esitada avaldus enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Selline vabanemine eeldab elukoha olemasolu. Taotleja paigutati 3. novembril 2023 Viru Vangla avavangla osakonda ning taotleja hakkas aktiivselt tööd otsima. Rakvere Lihakombinaat tuli taotlejale vastu ning lubas vanglale esitada kutse taotleja proovipäevale lubamise kohta.
2.Vastusena kohtumäärusele esitasid Viru Vangla ja Rakvere linn 23. novembril 2023 seisukohad X esialgse õiguskaitse taotlusele ning esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid.
Viru Vangla leidis esitatud vastuses, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla arvates on esialgse õiguskaitse taotlus formaalselt lubatud, kuid eelseisev vaidlus on minimaalse perspektiiviga. Et taotlejat ei ole kutsutud tööandja juurde proovipäevale, siis ei kaasneks taotluse rahuldamata jätmisega kinnipeetavale pöördumatuid tagajärgi, mida ei saaks kaebaja õiguste kaitseks hilisema kohtuotsusega kõrvaldada. Lisaks ei sega analüüside puudumine kinnipeetava proovipäevale minekut, sest proovipäeval osalemine ei eelda analüüside olemasolu. Analüüsid peavad olema tehtud hetkeks, kui kinnipeetav asub tööandja juures tööle. Vangla kinnitab, et korraldab viivitamatult kinnipeetava analüüside võtmise, kui kinnipeetavale tehakse tööpakkumine. Rakvere linna hinnangul ei põhjusta üürilepingu lõppemine ja selle pikendamata jätmine taotlejale pöördumatuid tagajärgi. Taotleja ei vasta Rakvere Linnavolikogu 6. oktoobri 2021. a määruse nr 17 „Rakvere linna sotsiaalteenused“ (edaspidi määrus nr 17) § 32 p-des 1-4 sätestatud teenust taotlema õigustatud isiku kohta esitatud nõuetele. Lisaks oli taotlejal enne tema kinnipidamist sotsiaaleluruumi üüri- ja kõrvakulude maksmise võlgnevus. Üüri- ja kõrvalkulude eest tasumine on üürniku lepingujärgne kohustus ning kohustuse lepingukohane täitmine on oluline üürilepingu pikendamise üle otsustamisel (määruse nr 17 § 39 lg 2). Eluruumi säilitamisel esialgse õiguskaitse korras võib võlgnevus veelgi suureneda. Seejuures ei ole taotleja nimetanud ühtegi asjaolu, miks peab eluruumi tagamise teenust saama just sotsiaaleluruumina. Võimalikud on ka muud eluruumi tagamise meetmed.
KOHTU SEISUKOHT
3.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte X vabakasutuskontost ajavahemiku 12. juuli kuni 11. november 2023. a kohta.
4.Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu
12.aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada X HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
6.Nii esialgse õiguskaitse taotluse kui ka Viru Vangla ja Rakvere linna vastuste ning neile lisatud dokumentidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Viru Vanglale 12. novembril 2023 ning Rakvere Linnavalitsusele 31. oktoobril 2023. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetke seisuga olid eelnimetatud vaided veel haldusorganite menetlustes, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
7.Kohus mõistab, et taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamist võimaldada taotlejale proovipäev Rakvere Lihakombinaadis, võimaldada taotlejal anda vajalikud proovid ja proovipäeva läbimise järgselt lubada taotleja tööle ning Rakvere linna kohustamist pikendada taotlejaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingut.
8.Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
9.Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus osas, milles taotleja soovib Viru Vangla kohustamist. Kuna vangla sõnutsi ei ole vanglale edastatud kutset taotleja proovipäeva kohta Rakvere Lihakombinaadis, analüüside mitteandmine ei takista proovipäevale minekut ning vangla korraldab viivitamatult kinnipeetava analüüside võtmise, kui kinnipeetavale tehakse tööpakkumine, ei kaasne taotlejale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega mingeid pöördumatuid tagajärgi.
10.Samas leiab kohus, et osas, milles taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras üürilepingu pikendamist, esineb taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Et justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 16 näeb ette, et elektroonilise valve kohaldamise eeltingimus on kinnipeetava vabanemisjärgse elukoha olemasolu, siis piirab olemasoleva üürilepingu pikendamata jätmine taotleja õigusi ning on oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal.
11.Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
12.Asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada kaebust Rakvere linna kohustamiseks juba sõlmitud üürilepingu pikendamiseks perspektiivikaks. Määruse nr 17 § 39 lg 2 kohaselt arvestatakse eluruumi kasutamise lepingu pikendamise otsuse tegemisel lepinguliste kohustuste täitmist kasutaja ja kaastaotlejate poolt. Kuna taotlejal oli enne tema kinnipidamist sotsiaaleluruumi üüri- ja kõrvakulude maksmise võlgnevus ning taotleja ei ole alates 22. augustist 2023 talle kasutusse antud eluruumi kasutanud, on taotleja rikkunud temale pandud kohustusi. Seejuures loetakse määruse nr 17 § 38 lg 5 kohaselt lepingu kehtivusajal eluruumi kasutamata jätmist oluliseks lepingu rikkumiseks, mis on aluseks ka üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Kohus on seisukohal, et Rakvere linn on X taotluse lahendamisel ja selle rahuldamata jätmisel võtnud arvesse olulised asjaolud ning otsuse tegemisel ei esine kaalutlusvigu.
13.Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14, p 19).
14.Kohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse korras üürilepingu pikendamine siiski põhjendatud. Esialgse õiguskaitse korras üürilepingu pikendamisel ei saa olla kindel, et taotleja vabastatakse enne tähtaega. Olukorras, kus üürileping on pikendatud, kuid taotleja viibib lepingu kehtivusajal kinnipidamisasutuses ja talle antud eluruumi ei kasuta, kahjustatakse sellega teise lepingupoole õigusi ja huve ning võib öelda, et ka laiemalt avalikku huvi tagada
abivajajatele eluruumi tagamise teenuse kättesaadavus. Ka arvestab kohus taotleja võlgnevust ning seda, et üürilepingu pikendamisel võib taotlejale tekkinud võlgnevus suureneda, seda eriti olukorras, kus taotleja on hetkel hõivatud vanglas üksnes majandustöödega.
15.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus X esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.