AS-i G4S Eesti kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.11.2023 otsuse peale vaidlustusasjas nr 14623/261707
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) AS G4S Eesti, esindajad vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart ja advokaat Crislyn Piirits Vastustaja (hankija) Aktsiaselts Tallinna Lennujaam, esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõlm Kolmas isik (pakkuja) Forus Security AS, esindaja vandeadvokaat Arne Ots
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
AS G4S Eesti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse AS G4S Eesti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 määruse peale.
2.Jätta AS G4S Eesti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.11.2023 määrus muutmata.
3.Mõista AS-lt G4S Eesti Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam menetluskulude katteks välja 4656 eurot (käibemaksuta) ja Forus Security AS-i menetluskulude katteks 1568 eurot (käibemaksuta). AS-i G4S Eesti menetluskulud jätta tema enda kanda.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (hankija) kuulutas 09.03.2023 välja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava hanke „Tallinna lennujaama lennundusjulgestuse teenuse hange“
3-23-2532 (viitenumber 261707). Hankes oli 2 osa. Pakkumuste esitamise tähtajaks (24.04.2023) esitasid pakkumused AS G4S Eesti (kaebaja), Forus Security AS (kolmas isik) ja Viking Security AS. Hankija tunnistas edukaks hanke osas 1 kaebaja pakkumuse ja hanke osas 2 Forus Security ASi pakkumuse.
2.Kaebaja esitas 25.09.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse tunnistada kehtetuks hankija otsus, millega pikendati hanke osa 2 eduka pakkuja Forus Security AS-i osas lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmise tähtaega. VAKO jättis 24.10.2023 otsusega nr 146-23/261707 kaebaja vaidlustuse rahuldamata ning kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 03.11.2023 kaebuse hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega pikendati hanke osa 2 eduka pakkuja Forus Security AS-i osas lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmise tähtaega, ja VAKO 24.10.2023 otsuse tühistamiseks. Kaebus on Tallinna Halduskohtu menetluses (haldusasi nr 3-23-2474).
3.Kaebaja esitas VAKO-le 26.10.2023 vaidlustuse tunnistada kehtetuks hankija otsus, millega pikendati teist korda hanke osa 2 eduka pakkuja Forus Security AS-i osas lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmise tähtaega. VAKO jättis selle vaidlustuse 16.11.2023 otsusega 164-23/261707 osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.
4.Hankija esitas VAKO-le riigihangete seaduse (RHS) § 193 lg 5 alusel 01.11.2023 taotluse lubada anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 261707 osas 2 Forus Security AS-ga. Kehtiv lennundusjulgestusteenuse osutamise leping lõpeb 30.11.2023. Kui hankeleping jääb sõlmimata ja julgestusteenuse osutamist ei ole võimalik alustada alates 01.12.2023, siis saab kahjustada oluline avalik huvi. Tallinna lennujaam on Eesti suurim rahvusvaheline lennujaam, mille kaudu liigub aastas ligikaudu 3 miljonit reisijat ja kus töötab üle 2500 inimese. Lennujaama käitamise aluseks on lennuvälja sertifikaat, mille osaks on lennundusjulgestus. Lennundusjulgestus on Transpordiameti määratletud sisejulgeoleku ühe osana ning selle ülesanne on kaitsta tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest. Lennuvälja sertifikaadi peatamine toob kaasa lennujaama tegevuse katkemise. Lennundusjulgestusteenus on seega Tallinna lennujaama ja Eesti õhutranspordi nõuetekohaseks toimimiseks hädavajalik teenus. Võimaliku teenustõrke tulemusena ei oleks avatud pääslad, mille kaudu töötajad saavad tööle, ei oleks lennujaamas patrulle, kes tagavad territooriumi (sh reisiterminali avatud ala) kaitse ning puuduks evakuatsiooni korral seda koordineeriv üksus. Kolmas isik on 27.10.2023 täitnud kõik hankelepingu sõlmimise eelsed tingimused. Vaidlustuse eduväljavaated on vähesed.
5.Kaebaja palus jätta hankija 01.11.2023 taotlus rahuldamata. Puudub erandlik olukord, mis õigustaks hankelepingu sõlmimist. Hankija pidi planeerimisel arvestama piisava ajavaruga. Kaebajale säiliks hankelepingu sõlmimise korral üksnes kahju hüvitamise võimalus, kuid kahjunõude rahuldamise eelduste tõendamine on keeruline. Hankijal oleks võimalik sõlmida ajutine otseleping (RHS § 49 lg 1 p 3). Kaebaja on valmis sellise lepingu sõlmima.
6.Kolmas isik palus hankija 01.11.2023 taotlus rahuldada, arvestades ülekaalukat avalikku huvi ja vaidlustuse väheseid eduväljavaateid. Hankelepingu sõlmimata jätmine kahjustaks vaba konkurentsi. Kaebaja käitumine on pahauskne ja selle eesmärk on takistada teiste ettevõtjate juurdepääsu lennujulgestusteenuse osutamisele. Sellised püüdlused ei vääri õiguskaitset.
7.VAKO rahuldas taotluse 06.11.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 146-23/261707 ning andis hankijale loa nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 261707 osas 2 Forus Security AS-ga. RHS § 193 lg-s 5 sätestatud eeldused on täidetud. Vaidlustatakse hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus. Esineb ülekaalukas avalik huvi, sest kehtiv lennundusjulgestusteenuse osutamise hankeleping lõpeb 30.11.2023 ning kui uus hankeleping jääb sõlmimata ja julgestusteenuse osutamist ei ole võimalik alustada alates 01.12.2023, ei saa Tallinna lennujaam edasi tegutseda. Hankijale ei saa ette heita hooletust oma tegevuse planeerimisel. 2(7)
3-23-2532
8.AS G4S Eesti esitas Tallinna Halduskohtule 09.11.2023 kaebuse, milles taotles VAKO 06.11.2023 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hankija 01.11.2023 taotlus rahuldamata. Kaebaja jäi vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde.
9.Tallinna Halduskohus jättis 13.11.2023 määrusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 4) ning lükkas HKMS § 252 lg 3 alusel määruse resolutsiooni p 4 jõustumise edasi kuni asjas määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või kui määruskaebus esitatakse, siis kohtulahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 6). Halduskohus nõustus VAKO 06.11.2023 otsuse põhjendustega. Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta (RHS § 193 lg 5). Asjas esineb kaks vastandlikku huvi – kaebaja huvi hankelepingu sõlmimiseks, juhul kui kaebaja vaidlustused hankija otsustele osutuvad edukaks, ja avalik huvi, mis seisneb Tallinna lennujaama territooriumil katkematu lennundusjulgestusteenuse osutamises. Eelmine lennundusjulgestusteenuse leping on sõlmitud hankija ja kaebaja vahel ning see lõpeb 30.11.2023. Seega pole hankijal alates 01.12.2023 lennujaama käitamise lennundusjulgestuse teenuse osutajat. Ilma selle teenuse osutamiseta ei saa Tallinna lennujaam tegutseda. Tegemist on olukorraga, kus hankija on kohustatud tagama teenuse katkematu osutamise, et säilitada rahvusvahelise lennujaama toimimine. Samas on ilmne, et pärast hankelepingu sõlmimist ei ole kaebaja eesmärk hankelepingu sõlmimiseks enam saavutatav. Tulenevalt HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 ei saa kohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist enam tühistada kehtivat hankelepingut ega lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti. Seega, kui kohus ei tühista hankijale antud luba nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks kolmanda isikuga, ei ole kaebajal tõenäoliselt enam võimalik vaidlusaluses riigihankes hankelepingut sõlmida. Praegusel juhul kaalub siiski avalik huvi lennujaama teenuste katkematuks toimimiseks üles kaebaja huvi hankelepingu sõlmimiseks. VAKO on nõuetekohaselt põhjendanud avaliku huvi olulisust ja ohtu selle intensiivseks kahjustamiseks. Arvestades seaduses sätestatud menetlustähtaegu, ei jõustu asjas tehtavad lahendid enne senise lennujulgestusteenuse osutamise lõppemist. Olulise avaliku huvi intensiivset riivet ei kummuta kaebaja viidatud asjaolu, et hankija võis olla hankemenetluse korraldamisel hooletu ega korraldanud uut hankemenetlust piisava ajavaruga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.AS G4S Eesti esitas Tallinna Ringkonnakohtule 17.11.2023 määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 13.11.2023 määruse resolutsiooni p-de 4 ja 5 ning VAKO 06.11.2023 otsuse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hankija 01.11.2023 taotlus rahuldamata. Halduskohus ei vastanud kaebuse väidetele sisuliselt ja kohaldas kohus vääralt RHS-i sätteid. VAKO ja halduskohus jätsid huvide kaalumisel arvestamata, et avalikke huve on võimalik tagada alternatiivse meetmega, s.o ajutise lepingu sõlmimisega, mis ei kahjusta kaebaja huve pöördumatult, nagu seda teeb hankelepingu sõlmimiseks loa andmine. Tekib kahtlus, et VAKO-l ja kohtul puudusid veenvad vastuväited alternatiivse meetme kohaldamisele. Kohtupraktika kohaselt peab esialgse õiguskaitse abinõu olema proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes. Praegusel juhul see aga nii ei ole, sest kui vajadus sõlmida hankeleping on ootamatu ja nii suur, nagu hankija väidab, on hankijal võimalik kuni asjas tehtava lõpliku lahendini sõlmida RHS § 49 lg 1 p 3 alusel ajutine otseleping. Ajutise lepingu sõlmimisega tagataks vaidlustus- ja kohtumenetluse ajaks lennundusjulgestusteenuse toimimine (avalik 3(7)
3-23-2532 huvi), millega on nii VAKO kui ka halduskohus õigustanud loa andmist hankelepingu sõlmimiseks. Samas ei tooks ajutise lepingu sõlmimine kaasa kaebaja õiguste pöördumatut kahjustamist ning 5 aasta pikkusest mahukast lepingust ilmajäämist, sest ajutine leping on võimalik sõlmida üksnes vaidluse ajaks. Seevastu loa andmine välistab kaebaja õiguste efektiivse kaitse, sest kaebajal säiliks võimalus üksnes kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks, kuid tekkinud kahju ja selle väljamõistmise eelduste tõendamine on äärmiselt keeruline. Hankija hooletuse eest peab vastutama hankija. VAKO ja halduskohtu lahenditest järeldub, et mistahes avaliku huvi seisukohalt olulise teenuse osutamiseks korraldatud hanke võib hankija läbi viia hooletult ning hooletusest realiseeruvaid riske heidetakse ette pakkujale. Vaidlus puudub selles, et lennundusjulgestuse teenus on avaliku huvi seisukohalt oluline teenus, sest selle olemasoluta seiskuks kogu Tallinna lennujaama töö, kuid VAKO ja halduskohus on põhjendanudki avaliku huvi olemasolu üksnes selle asjaoluga. Hankija on tegutsenud hankemenetluse ajalise plaani tegemisel hooletult, arvestades seadusest tulenevaid kaebetähtaegasid. Kohtupraktikas on viidatud, et loa andmise üle otsustamisel tuleb võtta arvesse hankija käitumist hanke õigeaegsel korraldamisel, lisaks on rõhutatud, et hankija hooletus hankemenetluse läbiviimisel vähendab avaliku huvi kaalukust. VAKO ja halduskohus oleksid pidanud arvestama hankija hooletusega hankemenetluses tähtaegade määramisel. Halduskohtu lahendiga kaasnevad hankija hooletusega negatiivsed tagajärjed üksnes pakkujale, mitte hankijale. Nimelt välistab loa andmine kaebaja võimaluse sõlmida hankeleping ning see piirab olulises ulatuses kaebaja õiguste kaitse võimalust, sest kaebajal säilib üksnes võimalus kahju hüvitamiseks. Samas hankija jaoks on VAKO ja halduskohtu seisukohad soodsad, sest need võimaldavad vaatamata vaidlusele sõlmida hankelepingu. Seega võib avaliku huvi seisukohast mistahes olulisi hankeid korraldada hooletult, kuna sellega ei kaasne negatiivseid tagajärgi hankija jaoks. Õiguspärane oleks aga vastupidine olukord. Hankelepingu sõlmimiseks nõusoleku andmiseks loa andmine peab olema väga erandlik. Peab esinema olukord, kus hankija ei saanud hankemenetluse korraldamisel arvestada selle vaidlustamise võimalusega ning ei saanud hankemenetlust läbi viia sellise ajavaruga, et ka hankemenetlusele kohtumenetluse järgnemise korral oleks võimalik hankemenetluse esemeks olnud kaupu, teenuseid või töid saada õigeaegselt. Praegusel juhul ei esine erandlikku olukorda. Vaidlustuse perspektiiv ei too kaasa loa andmist hankelepingu sõlmimiseks. Kolmanda isiku pakutav töötajate arv ei taga julgestusteenuse nõuetekohast osutamist.
11.AS Tallinna Lennujaam esitas 17.11.2023 vastuse määruskaebusele, paludes jätta määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus ja VAKO 06.11.2023 otsus muutmata. VAKO arvestas hankelepingu sõlmimise loa andmisel kõigi eeldustega, mis tulenevad RHS § 193 lg-st 5, ning põhjendas enda otsust. Ka halduskohtu analüüs on selles osas korrektne. Kaebaja lisatingimusi normi kohaldamiseks ei ole põhjendatud arvestada. Esineb oluline avalik huvi, mida hankija on juba VAKO-le põhjendanud. Hankija pole hoolsuskohustust rikkunud. Kohtupraktika järgi ei kummuta avaliku huvi riivet võimalik hoolsuskohustuse rikkumine hankija poolt. Hankija pikendas õiguspäraselt hankelepingu täitmise ettevalmistuseks vajalikke tähtaegu. Oluline avalik huvi kaalub üles kaebaja huvid. Seadusandja tahe on, et kui hankelepingu sõlmimise loa eeldused on täidetud ja luba antakse, siis on tagajärg see, et isik, kellega hankelepingut ei sõlmitud, hankelepingut ka ei saa. Hankelepingu sõlmimisele puudub alternatiiv. RHS § 49 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused pole täidetud, arvestades kohtupraktikat. Hankija ei jõuaks ajutise hankelepinguni tõenäoliselt enne 01.12.2023, isegi kui RHS § 49 lg 1 p 3 kasutamine oleks õiguspärane. Vaidlustuse edulootused on väga vähesed. Hankelepingu sõlmimine ei ole haldusasja nr 3-23-2474 menetluse tõttu keelatud.
12.Forus Security AS leidis 20.11.2023 vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, nõustudes hankija seisukohtadega. 4(7)
3-23-2532 Asjas esinev avalik huvi on kaalukam kaebaja erahuvist, kaebaja vaidlustus on vähese perspektiiviga, nagu ka kaebaja võimalik kahju hüvitamise nõue. Hankija seatud menetlustähtajad hankemenetluses olid põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 280 lg-d 2 ja 3, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõutele.
14.Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 13.11.2023 määruse muutmata.
15.RHS § 201 lg-s 31 on sätestatud üldreegel, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast VAKO otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist. Siiski näeb RHS § 193 lg 5 erandina ette, et kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta.
16.Menetlusosalistel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja vaidlustas riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnevat ajaliselt viimast hankija otsust. Seega sõltub hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamine huvide kaalumisest.
17.Kaebaja huvi on jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Pärast seda, kui hankija sõlmib hankelepingu kolmanda isikuga, on kaebajal võimalik nõuda üksnes hankija tekitatud kahju hüvitamist. Kaebajal on õigus, et praktikas on sellise kahjunõude eelduste täidetuse tõendamine keeruline.
18.RHS § 201 lg-s 31 sätestatud hankelepingu sõlmimise keeld juba peegeldab avalikku huvi õiguspärase hankemenetluse vastu (Tallinna Ringkonnakohtu 28.10.2022 määrus nr 3-22-2012, p 16). Selle, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi, peab ära näitama hankija. Praeguses asjas on hankija VAKO-le esitatud 01.11.2023 taotluses veenvalt ära näidanud, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral katkeks alates 01.12.2023 Tallinna lennujaama käitamise lennundusjulgestusteenuse osutamine, mis seiskaks sisuliselt lennujaama tegevuse ja sellega ka Eesti tsiviilõhulennunduse. Sellega on hankija ära näidanud olulise avaliku huvi intensiivse kahjustamise ohu.
19.Kui teenuse osutamise katkematus on väga oluline, tuleks riigihanget alustada varakult. Toimiku materjalide põhjal ei saa hankijale ette heita ilmset hoolsuskohustuse rikkumist riigihanke ajakava planeerimisel ja menetluse läbiviimisel. Hankija algatas kõnealuse riigihanke 09.03.2023. Pakkumuste esitamise tähtajaks – 24.04.2023 – esitasid pakkumused kaebaja, kolmas isik ja Viking Security AS. Hankija tunnistas 09.05.2023 mõlemas hanke osas kõigi pakkujate pakkumused vastavaks ning osas 1 edukaks kaebaja pakkumuse ja osas 2 edukaks kolmanda isiku pakkumuse. Kaebaja ei vaidlustanud neid hankija otsuseid. Seejärel taotles kolmas isik 28.08.2023 ja 13.10.2023 kooskõlas riigihanke alusdokumentide lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ (TK) p-s 6.3 märgituga, et hankija pikendaks tähtaega hankes määratud tingimuste (töötajate otsimine ja väljaõpetamine) täitmiseks. Mõlemal juhul hankija rahuldas taotluse, pikendades tähtaega 13.09.2023 teatega kuni 16.10.2023 ja 16.10.2023 teatega kuni 06.11.2023. Asja materjalide järgi täitis kolmas isik 27.10.2023 kõik TK-s määratletud hankelepingu sõlmimise eelsed tingimused. Seega oli alates sellest ajast põhimõtteliselt võimalik sõlmida hankeleping. Hankelepingu sõlmimist on takistanud kaebaja algatatud vaidlustusmenetlused, mis puudutavad hankija poolseid tähtaja pikendamisi TK p 6.3 alusel. 5(7)
3-23-2532 Kaebajal on iseenesest õigus, et hoolas hankija peab riigihanke planeerimisel reeglina arvestama võimalusega, et tema otsused võidakse vaidlustada VAKO-s ja kohtus. Praeguses asjas ei saa siiski hankija hoolsuskohustuse ilmseks rikkumiseks pidada seda, et ta ei näinud riigihanke ajakava koostamisel ette, et kaebaja vaidlustab kahel korral ja sarnaste põhjendustega hankija poolset tähtaja pikendamist, milleks on TK p-s 6.3 selgesõnaliselt võimalus jäetud. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et hankija on praeguses asjas tegutsenud piisava hoolega, et jõuda hankelepinguni 01.12.2023. Aga isegi kui möönda hankija teatavat hooletust riigihanke planeerimisel ja korraldamisel, ei muudaks see praeguse vaidluse asjaoludel järeldust väga oluliste avalike huvide intensiivsest riivest, sest Tallinna lennujaama töö seiskumine alates 01.12.2023 ei mõjutaks üksnes hankijat ja tema tegevust, vaid väga suurt hulka isikuid.
20.Hinnang asja sisulisele perspektiivile võib mõjutada õigustele ja huvidele antavat kaalu. TK p 6 „Lepingu sõlmimise eelsete tingimuste täitmine“ näeb ette mh järgmist: „6.3. Hanke võitja on kohustatud hiljemalt 14.09.2023 või kirjalikul kokkuleppel Tellijaga muul hilisemal kuupäeval esitama Tellijale:
6.3.1.Ettevõtte poolt allkirjastatud kirjaliku tõestuse, lennundusjulgestus nõudeid täitma hakkavate töötajate vastavusele, lennundusjulgestustöötajatele kehtestatud nõuetele.
6.3.2.Minimaalselt töötajate hulk, mis on vajalik lennundusjulgestuse teenuse mahu tabelis määratletud positsioonide täitmiseks.
6.3.3.Eelpoolnimetatud kirjalikus tõestustes tuleb ära tuua teenust teostama hakkavate töötajate nimed koos isikukoodidega ning Transpordiameti poolse tunnustamisega, et töötaja on tunnustatud kui lennundusjulgestuse töötaja.
6.3.4.Eelpoolnimetatud kirjalike tõestuste lisadena tuleb iga töötaja poolse tööle asumise kinnitusega alates 01.12.2023.
6.3.5.Töötajate nimekirjades toimuvad muudatused tuleb esitada Tellijale 5 tööpäeva jooksul.
6.4.Kui hanke võitja ei täida eeltoodud lepingu sõlmimise eelseid tingimusi etteantud kuupäevadeks, käsitleb Tellija seda pakkujapoolse lepingu mitteallkirjastamisena ja hindab kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ning tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim (RHS § 119 lg 1, lg 2)
6.4.1.Seejuures on Tellijal õigus edukalt pakkujalt nõuda kahju hüvitamist esialgu edukaks tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses, mis Tellijal tuleb kanda seoses hankelepingu sõlmimisega selle pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste ulatuses, mis tulenesid uuest pakkumuste hindamisest.“ Seega näeb TK p 6.3 ette hanke võitjale lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmiseks ettenähtud tähtaja pikendamise võimaluse, sidumata seda mingite konkreetsete tingimustega. Riigihanke alusdokumente ei ole kaebaja vaidlustanud. RHS §-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimist tuleb täiendavalt kontrollida asja sisulisel lahendamisel (kui kaebaja peaks VAKO 16.11.2023 otsuse kohtus vaidlustama), kuid asja materjalidest ei nähtu nende põhimõtete ilmselget rikkumist. Seega seni kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei ole alust pidada kolmandale isikule antud tähtaja teistkordset pikendamist õigusvastaseks. Samale seisukohale jõudis ka VAKO 16.11.2023 otsuses.
21.Kaebaja hinnangul oleks proportsionaalne, kui hankija sõlmiks RHS § 49 lg 1 p 3 kohase ajutise hankelepingu vaidlustus- ja kohtumenetluse ajaks. Isegi kui möönda, et hankijal oleks praegusel juhul õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 49 lg 1 p 3 alusel – milles ringkonnakohus siiski kahtleb –, saab nõustub hankijaga, et kuna eelmine lennundusjulgestusteenuse hankeleping lõpeb 30.11.2023 6(7)
3-23-2532 ning uus teenuse osutaja peaks alustama tegevust 01.12.2023, ei ole realistlik, et hankija jõuaks õigeaegselt ja seadusega kooskõlas viia läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse. Seega tekiks ka ajutise lepingu sõlmimise korral väga olulise avaliku teenuse katkemise oht. Asja materjalidest ei nähtu, et hankijal oleks võimalik pikendada senist kaebajaga sõlmitud hankelepingut või korraldada lennundusjulgestusteenuse osutamine Tallinna lennujaamas ajutiselt mingil muul viisil, järgides seejuures õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
22.Eelneva põhjal nõustub ringkonnakohus VAKO ja halduskohtuga, et praeguses asjas on avalik huvi kaebaja õigustest ilmselgelt kaalukam.
23.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb halduskohtumenetluses üldisemalt arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 16). Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust. Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-18-1570, p 17; 23.02.2023 otsus nr 3-21-1527, p 38).
24.Kuna ringkonnakohus teeb lahendi kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda, samuti tuleb kaebajalt välja mõista hankija ja kolmanda isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Hankija esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja arve, taotledes kaebajalt määruskaebemenetlusega seoses tekkinud õigusteenuse kulude väljamõistmist 4656 euro ulatuses (käibemaksuta). Kolmas isik esitas samuti menetluskulude nimekirja ja arve, taotledes kaebajalt määruskaebemenetlusega seoses tekkinud õigusabikulude väljamõistmist 1568 euro ulatuses (käibemaksuta). Asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades on nii hankija kui ka kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.