A kaebus Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/165 ja vastuste nr 6-24/3933-3 ja 6-24/4434-2 tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses fotode ja ajaleheväljalõigete äravõtmisega Kaebaja – A Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
Tagastada A kaebus. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ning vanglaametnike B ja C tähemärkidega A, B ja C.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 119 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinnipeetavana viibiv A esitas 8. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja kirjeldab esmalt enda probleeme Tartu Vanglas käivitunud vangide e-toimiku lahenduse raames tahvelarvuti kasutamisel ning konkreetsemalt taotleb, et kohus nõuaks vanglalt välja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse nr 1-13/169-2 ja vaideotsuse nr 111/165.
2.Kaebaja esitas 10. novembril 2023 haldusasja nr 3-23-2524 juurde täiendava avalduse, milles taotleb menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.
3-23-2524
Kaebaja täpsustas kaebuse nõudeid, märkides, et soovib vaideotsuse nr 1-11/165-2 tühistamist ning kahju hüvitamise nõude rahuldamist seoses vangla otsusega nr 1-13/169-2. Kaebaja selgitas kaebuse täienduses enda hoiakuid seoses Ukrainas toimuva sõjaga ning Ukraina lipu kasutamist enda nimesildil.
3.Tartu Vangla esitas vastuseks 9. novembri 2023. a kohtunõudele 13. novembril 2023 kohtule järgmised dokumendid: vaidlusega seotud ettekanded nr 6-38/1030, nr 6-38/1070, nr 6-38/1147, nr 6-38/1375 ja nr 6-38/1781; A pöördumised äravõetud piltide ja fotode tagastamiseks ning koopiate saamiseks; 4. augusti 2023. a vaie nr 1-11/165-1; Tartu Vangla 21. augusti 2023. a väljaminev kiri nr 1-11/165-2 (täiendavate selgituste küsimine seoses kuriteokaebusega); Tartu Vangla 10. oktoobri 2023. a vaideotsus nr 1-11/165-3; Ai 18. augusti 2023. a kahjunõue nr 113/169-1; Tartu Vangla 9. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsus nr 1-13/169-2.
4.Kaebaja esitas 13. novembril 2023 teise täiendava avalduse haldusasja nr 3-23-2524 juurde, milles ta on püüdnud selgitada enda kaebuse eesmärki, kirjeldades muu hulgas kaebuses nimetatud vaideotsuse ja kahju hüvitamise nõudega seotud sündmusi (temalt piltide ja kollaaži äravõtmist).
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4) ja lahendab asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses (HKMS § 2 lg 3 ls 2). Kaebusest koos selle täiendustega ning arvestades Tartu Vangla esitatud tõendeid, järeldab kohus, et kaebaja soovib esmalt tühistamisnõudega vaidlustada Tartu Vangla 10. oktoobri 2023. a vaideotsust nr 1-11/165-3 (kaebuse täienduses ekslikult viidatud dokumendile 1-11/165-2, millega vangla küsis kaebajalt täiendavalt selgitusi vaides nr 1-11/165-1 sisalduvate avalduste kohta). Viidatud vaideotsusest ilmneb, et sellega lahendati kaebaja vaiet Tartu vangla 3. juuli 2023 a vastuste nr 6-24/3933-3 (dtl 36) ja 6-24/4434-2 (dtl 48-49) peale. Seega tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja on soovinud vaidlustada ka nimetatud keelduvaid vastuseid. Teiseks on kaebaja selgelt väljendanud soovi esitada hüvitamiskaebus nõude osas, mille vangla lahendas kohustuslikus kohtueelses menetluses otsusega nr 1-13/169-2.
7.Mõlemad nõuded lähtuvad esmalt olukorrast, kus Tartu Vangla ametnik on võtnud kaebaja kambrist ära pildid ja kollaaži, hinnates neid agressorriigi tegevust kui sõjalist agressiooni toetavate ning seeläbi vägivalda ja vihkamist propageerivate trükistega, mille omamine vanglas on kehtiva õiguse kohaselt keelatud: 1) 2. mai 2022. a ettekandega nr 6-38/1030 (dtl 16) võeti kaebaja kambrist ära pesukuivatustorul paiknenud Venemaa president Vladimir Putini pilt, kuna tegemist oli agressorriikide sümboolika eksponeerimisega; 2) 3. mai 2022. a ettekandega nr 6-38/1070 (dtl 18) võeti kaebaja kambrist ära pesukuivatustorul olev vaenu õhutavatest piltidest koosnev A4 suuruses kollaaž; 3) 14. mai 2022. a ettekandega nr 6-38/1147 (dtl 19) võeti kambrist ära V. Putini pilt, mis paiknes pesukuivatustorul; 4) 10. juuni 2022. a ettekandega nr 6-38/1375 (dtl 20) on võetud kaebaja kambrist kuivatustoru pealt ära kitse pilt, millel tekst "Kits on minu elukutse" ning mille kohal Tartu Vangla ametnik C nimi.
3-23-2524
Lisaks on 31. juuli 2022. a ettekandega nr 6-38/1781 (dtl 40) võetud A kambri laua pealt ära paberile prindituna kuus fotot Tartu Vangla kambri sisustusest, mis kaebaja väitel on väärteoasja kohtumenetluse käigus saadud fotod, kuid kaebaja ei ole seda vangla antud tähtajal tõendanud.). Vangla on hinnanud neid keelatud esemeteks vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 punkti 3 tähenduses
8.Tartu Vangla vastas 3. juuli 2023. a ühtse vastuskirjaga nr 6-24/3933-3 kaebaja pöördumistele nr 6-24/3933-1; 6-24/3933-2; 6-24/4627-1; 6- 24/5328-1; 6-24/6485-1; 6-24/6964-1 ja 6-24/19741, millega jäeti rahuldamata kinnipeetava taotlus äravõetud esemete tagastamiseks ning värviliste koopiate tegemiseks, ning rahuldati kinnipeetava taotlus tasuliste koopiate saamiseks (tingimusel, et ta on nõus nende eest tasuma). Tartu Vangla vastas 3. juuli 2023. a vastuskirjaga nr 6-24/4434-2 kaebaja pöördumistele nr 624/4434-1; 6-24/5207-1 ja 6-24/5207-1, jättes rahuldamata kinnipeetava taotluse tagastada läbiotsimisel ära võetud pildid Asjas esitatud tõenditest ilmneb, et kuna kollaaži keskmes oli tekst „КРЫМ РОССИЯ“ ning seda ümbritsevad agressorriigi Venemaa ja selle presidendi V. Putini kujutised ning muud sümbolid, käsitles vangla seda kui sõjalist agressiooni toetavat teost (mh on Krimmi kujutatud kui Venemaa osa)1. Vangla on selgitanud, et kinnipeetava kambrist ära võetud pildid kvalifitseeruvad praeguses olukorras ning maailmas toimuvaid sündmusi arvesse võttes vägivalda ja vihkamist propageerivateks trükisteks, mille omamine on kehtiva õiguse järgi vanglas keelatud.
9.Kohtule esitatud dokumentidest ilmneb, et kaebaja esitas 3. augustil 2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles tõi välja, et vangla võttis tema kambrist ära tema tehtud kollaažid ajalehes Postimees olnud piltidest ning keeldub neid tagastamast. A leiab, et tegemist oli sõjavastase kollaažiga. Tema kambrist ära võetud elukambri piltide kohta selgitas ta, et pildid elukambrist tegi vanglaametnik C, kes saatis need kohtusse ja kohus saatis pildid A-le (kohtute infosüsteemi andmetel on silmas peetud väärteoasja nr 4-22-3354). Kaebaja on seisukohal, et C poolt tehtud pildid ei sea ohtu vangla julgeolekut ega üldse kedagi. Kaebaja on kohtueelses menetluses leidnud, et vangla alandab tema au ja väärikust ning nõudis hüvitist 100 eurot iga päeva eest alates ajast, mil pildid ära võeti, kuni ajani, mil ta saab need tagasi koos C vabandustega.
9.1.Kaebaja ei ole kohtule kaebust ja selle täiendusi esitades hüvitamisnõuet täpsustanud.
9.2.Tartu Vangla asus 9. oktoobri 2023. a otsuses nr 1-13/169-2 (dtl 59-61) seisukohale, et ei pea enda tegevust õigusvastaseks ning liiatigi ei ole vastutaja kaebajalt eelnimetatud esemeid ära võttes teotanud tema au ega väärikust – Tartu Vangla ei ole avaldanud A kohta ühtegi faktiväidet ega väärtushinnangut, vaid on üksnes kirjeldanud tema elukambrist ära võetud esemeid ning andnud omapoolse hinnangu, kas selliste esemete omamine on vanglas lubatud või mitte.
9.3.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on praeguse kahju hüvitamise nõude puhul selle sätte kohaldamise mõlemad eeldused täidetud. Vastustaja on kaebaja kahju hüvitamise nõuet lahendades asjakohaselt märkinud, et kaebajalt pilte ja kollaaži ära võttes ei ole antud hinnanguid tema isikule, vaid ära võetud esemetele eesmärgil selgitada, kas tegemist on vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud esemetega. VangS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut
Äravõetud esemete täpsem kirjeldus 9. oktoobri 2023. a otsuse nr 1-13/169-2, lk 2 teine lõik (dtl 60).
3-23-2524
või korda. Vastustajal on hinnanud eelpool nimetatud esemeid kas vaenu õhutavaks või vanglaametnikku solvavaks. Kohtupraktika on järjekindlalt tunnustanud vangla ulatuslikku hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (nt Riigikohtu 25. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 14 ja seal viidatud praktika). Kaebajalt eelpool nimetatud esemete äravõtmine ei saa kohtu hinnangul alandada tema väärikust ega muul moel riivata riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 loetletud õigushüvesid, mille kahjustamine võiks kaasa tuua hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju. Piltide ja kollaaži äravõtmine võib kaebaja õigusi riivata üldse vaid väga vähesel määral, mh ei saa tegemist olla ei tõsiselt võetava omandiõiguse riivega ega emotsionaalset või hariduslikku väärtust omavate esemetega. Samuti ei saa väärikust alandada kambrist tehtud fotode äravõtmine. Isegi kui need tõesti olid jõudnud kaebajani väärteomenetluse käigus kohtu kaudu, olnuks kaebajal enda õiguste kaitseks võimalik lasta kohtul vastavas menetluses need tõendid vanglalt välja nõuda. Kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, kas ja kuidas on fotode äravõtmine takistanud tal enda õigusi väärteomenetluses kaitsta.
9.4.Eelnevat arvestades on kohus veendumusel, et piltide ja kollaaži äravõtmise ja mittetagastamisega seotud kahju hüvitamise nõude rahuldamine oleks praegusel juhul äärmiselt vähetõenäoline. Seega tuleb kaebus hüvitamisnõude osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 21 alusel.
10.Kaebaja tühistamisnõude osas leiab kohus, et ka selle nõudega soovib kaebaja kaitsta enda väheolulisi huvisid. Kaebajalt eelpool kirjeldatud fotode ja kollaaži äravõtmine riivab kaebaja õigusi vähesele määral, samuti vangla keeldumine väljastada kaebajale äravõetud originaalid või värvilised koopiad neist (vt ka käesoleva määruse põhjenduste p 9.3.). Kohus ei pea ka tõenäoliseks, et asuks kaebust lahendades vastustajast erinevale seisukohale äravõetud esemetele hinnangut andes ja rahuldaks kaebuse. Seega esineb ka tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p-s 21 sätestatud kaebuse tagastamise alus.
11.Eeltoodut arvestades tagastab kohus kaebuse tervikuna. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Vastuseks kaebaja väidetele tema ründamise kohta ametnike poolt viitab kohus vaidlustatud vaideotsuse põhjenduste p-le 2, milles vastustaja märkis: „Seoses kriminaalmenetluse algatamisega üksuse juhi B ja inspektor-kontaktisik C suhtes on Tartu Vangla vaide esitajale vastanud 21.09.2023 dokumendiga nr 2-3/1645-2 „Teade kriminaalmenetluse nr 23922900089 alustamata jätmisest“.
13.Kuna kohus tagastab kaebuse nii tühistamis- kui ka hüvitamisnõude osas, puudub vajadus kaebaja menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
14.Kaebaja on taotlenud ka riigi õigusabi määramist, kuna peab vaidlust keerukaks ning leiab, et ei ole suuteline enda terviseprobleemide ja infole juurdepääsu piirangute tõttu ennast ise kohtus esindama. HKMS § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal
3-23-2524
tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotleja majanduslik seisund ei ole aga ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on esitanud kohtule arusaadava riigi õigusabi taotluse, millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla tegevust vaidlustada. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on korduvalt pöördunud eestikeelsete kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangut taotleja võimekuse kohta ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et taotleja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Kohus on eelpool asunud seisukohale, et kaebuse aluseks olevaid asjaolusid arvestades on kaebaja õiguste riive vähene ning kaebuse rahuldamise väljavaade puudub. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
14.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.