Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-61
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa tegevusele
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja HR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.11.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.12.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-22-61 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(5)
3-22-61 Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile (TMS § 111). Kohtutäituri poolt töötukassale esitatud kaebaja sissetuleku arestimise akt sisaldab TMS § 144 lg-s 1 nimetatud andmeid. Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud (TMS § 114 lg 4). Puudub vaidlus, et arestimisaktis esitatud andmed olid õiged. Arestimisakt kehtis ning vastustaja oli kohustatud seda täitma. Kohtutäitur toimetas arestimisakti kätte ka kaebajale (TMS § 114 lg 3). Seega oli kaebaja aktist teadlik ning tal oli võimalik esitada kaebus kohtutäiturile (TMS § 217 lg 1). Kaebaja seda ei teinud, kuigi ka töötukassa teavitas teda vastava õiguskaitsevahendi olemasolust. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et kui arestimisakti alusel peeti kaebaja toetusest kinni 9,37 eurot, siis selle summa võrra vähenes kaebaja kohustus täitemenetluses nr 176/2016/709. Järelikult ei saanud vastustaja tegevuse tõttu kaebajale kahju tekkida. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et töövõimetoetuse arestimine on õigusvastane. Seda võimaldab TMS § 131 lg 2. Põhiline eeldus on, et töövõimetoetuse arestimiseta ei ole sissenõudja nõude rahuldamine mõistliku aja jooksul ilmselgelt võimalik. Samuti peab töövõimetoetuse arestimine olema õiglane. Viimast oleks saanud eelkõige hinnata tsiviilkohus kaebuse korral kohtutäituri tegevuse peale. Töötukassa kui kohustatud isik pidi lähtuma kehtivast arestimisaktist. Siiski võib märkida, et arestimine oli õiglane. 9,37 eurot moodustas 3,5% töövõimetoetusest (267,35 eurot). Peale arestimist jäi kaebajale 257,98 eurot. Arvestuslik elatusmiinimum oli 233,60 eurot. Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue pole põhjendatud. Usutavasti võis õigusvaidlus tekitada kaebajale ebameeldivusi, kuid see ei ole käsitatav mittevaralise kahjuna. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-22-61 esitama iga kuu osas, millal järjekordne mahaarvamine töövõimetoetusest tehti. Vaidlus taandub seega küsimusele, kas vastustajal oli õigus ja kohustus teha kohtutäituri 08.12.2021 arestimise akti alusel kaebaja töövõimetoetuse väljamaksetest mahaarvamisi.“ Ringkonnakohus selgitas 27.01.2023 määruses uuesti, et kaebaja menetlusdokumentide põhjal võib järeldada, et tema sooviks oli vaidlustada täiteasjas nr 176/2016/709 sissetuleku arestimise akti alusel tehtud mahaarvamised töövõimetoetusest kogu ulatuses (52,46 eurot), mitte ainult ühes kuus (s.t vahemikus 01.12.2021–31.12.2021, mil maha arvati 9,37 eurot). Ringkonnakohus palus kaebajal hiljemalt määruses märgitud tähtajaks teatada, kas ta nõustub ringkonnakohtu käsitusega kaebuse eesmärgi ja nõude kohta ning soovib sellest lähtuvalt muuta kaebust nii, et varalise kahju hüvitamise nõude asemel on kohtu menetluses nõue kohustada Eesti Töötukassat maksma kaebajale välja täiteasjas nr 176/2016/709 sissetuleku arestimise akti alusel töövõimetoetusest tehtud mahaarvamised. Kaebaja ei esitanud oma seisukohta. Ringkonnakohus märkis 22.06.2023 määruse p-s 14, et kuigi kaebaja ei esitanud 27.01.2023 määruses toodud tähtajaks oma seisukohta kaebuse nõude kohta, on kaebajal soovi korral võimalik seda veel teha (HKMS § 49 lg-d 1 ja 2). Kaebaja teatas 26.10.2023 menetlusdokumendis, et soovib töötukassa poolt ebaseaduslikult tehtud väljamaksete tagastamist, mis on tehtud töötukassa poolt edastatud 07.08.2023 teatiste alusel (kokku 43,09 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaebuse muutmine on HKMS § 49 lg-st 2 tulenevalt põhjendatud. Ringkonnakohus kontrollib, kas õiguspärane oli töötukassa poolt perioodil jaanuar–juuni 2022 kaebaja töövõimetoetusest kinnipidamiste tegemine kokku 52,46 eurot.
3-22-61 arvestuslik elatusmiinimum. Arestimine on keelatud, kui sissetulek jääb alla eelnimetatud elatusmiinimumi. TMS § 132 lg 14 kohaselt avaldab Statistikaamet väljaandes Ametlikud Teadaanded iga aasta
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.